2-13-20579/62 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28. aprillil 2015

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-20579

Kohtuasi

AS-i XXXX (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja

Heikki Ojamaa hagi XXXXja XXXXvastu juhtorgani liikme

kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Hagihind

8 304 298.82 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja 1: AS-i XXXX (pankrotis, registrikood XXXX)

pankrotihaldur Toomas Saarma (OÜ Haldur, Kotzebue 9,

10412 Tallinn, e-post haldur@haldur.eu)

Hageja 2: AS-i XXXX (pankrotis) pankrotihaldur Heikki

Ojamaa (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116

Tallinn, e-post mmab@mmab.ee)

Hagejate

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Tarmo

Peterson (e-post: tarmo.peterson@rask.ee)

Kostja 1: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX),

lepinguline esindaja XXXX

Kostja 2: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. märts 2015

Resolutsioon

1. Rahuldada AS-i XXXX (pankrotis) pankrotihaldurite Toomas Saarma ja Heikki Ojamaa hagi

XXXXja XXXXvastu juhtorgani liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

2. Välja mõista XXXX ja XXXX solidaarselt AS-i XXXX (pankrotis) kasuks juhtorganite

liikmete kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 7 636 136,85 eurot (seitse miljonit kuussada

kolmkümmend kuus tuhat ükssada kolmkümmend kuus eurot ja 85 senti)

3. Välja mõista XXXX ja XXXX solidaarselt AS-i XXXX (pankrotis) kasuks kahju hüvitamise

nõudelt sissenõutavaks muutunud viivised kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.04.2015.a

summas 1 260 067,18 eurot ja sealt edasi protsendina seadusjärgses viivisemääras kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta kostjate 04.02.2015.a, 13.03.2015.a ja 13.04.2015 vastuväited kohtu tegevusele ja

taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud solidaarselt XXXXja XXXXkanda

2. Välja mõista XXXXja XXXX solidaarselt AS-i XXXX (pankrotis) kasuks menetluskulud

summas 19 901 (üheksateist tuhat üheksasada üks) eurot

3. Välja mõista XXXXja XXXX solidaarselt AS-ile XXXX (pankrotis) hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

4. Kanda väljamõistetavad menetluskulud AS-i XXXX (pankrotis) Danske Bank A/S Eesti

filiaali arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud

1. Harju Maakohtu 02.02.2011.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-62190 kuulutati välja

Aktsiaseltsi XXXX (registrikood: XXXX, asukoht XXXX) pankrot ning määrati

pankrotihalduriks Peep Lillemäe.

2. Harju Maakohtu 09.11.2011.a määrusega vabastati pankrotihaldur Peep Lillemäe

pankrotihalduri kohustustest ning 24.11.2011.a määrusega nimetati XXXX uuteks

pankrotihalduriteks Toomas Saarma ja Heikki Ojamaa.

3. XXXX(edaspidi ka „kostja 1“) oli AS-i XXXX (pankrotis) (edaspidi ka „XXXX“) ainsaks

juhatuse liikmeks perioodil 26.11.1997 kuni 18.03.2010.a. XXXX nõukogu tegutses

vaadeldaval perioodil 3-liikmelisena: XXXX (edaspidi ka „kostja 2“) oli XXXX nõukogu

liige ja äriregistri andmetel nõukogu esimees perioodil 01.01.2008 - 01.02.2010.a,

XXXX(edaspidi ka „kostja 3“) oli XXXX nõukogu liige perioodil 16.03.2005 –

04.03.2012.a ning XXXX(edaspidi ka „kostja 4“) oli XXXX nõukogu liige 20.12.2000 –

03.05.2012.a.

4. AS-i XXXX (pankrotis) pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Heikki Ojamaa (edaspidi ka

„pankrotihaldurid“ ja „hagejad“) tuvastasid pankrotimenetluse käigus, et kostja 1 on XXXX

juhatuse liikmena rikkunud oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi, sõlmides

2008.a mais ja oktoobris tehinguid, võttes kohustusi ning tehes toiminguid, millega XXXX

asus põhjendamatult oma varaga tagama ning täitma kolmanda isiku XXXX kohustusi

Danske Bank A/S (endise ärinimega AS Sampo Pank, edaspidi ka „pank“) ees. Kostja 1

sõlmitud tehingute tulemusena tekkis XXXX kahju summas 7 636 136,85 eurot. Kostja 1 on

teinud raskeid juhtimisvigu, rikkudes hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Sellest tulenevalt esineb

ÄS § 315 lg 2 sätestatud alus kostja 1 vastu kahju hüvitamise nõuete esitamiseks.

5. Pankrotihaldurid on seisukohal, et ka kostjad 2, 3 ja 4 ei täitnud XXXX nõukogu liikmetena

nii koos kui ka eraldiseisvalt nõuetekohaselt seadusest tulenevaid kohustusi, millega tekitati

XXXX kahju 7 636 134,85 euro ulatuses. Eelkõige ei täitnud kostjad 2-4 (nõukogu liikmed)

ÄS-st 316 tulenevat järelevalve kohustust juhatuse tegevuse üle ning jätsid ette võtmata

vajalikud sammud XXXX huvide kaitseks, rikkudes sellega ÄS § 327 lg 1 tulenevat

hoolsuskohustust. Nõukogu liikmed vastutavad XXXX tekitatud kahju eest solidaarselt

kostjaga 1.

6. Hagejad paluvad eeltoodust tulenevalt mõista kostjatelt solidaarselt välja 7 636 136,85 eurot.

7. XXXX kui ettevõte tegeles peamiselt naftaproduktide (masuut, diiselkütus, kerge kütteõli)

mahalaadimisega laevadelt ja raudteetsisternidest ning ladustamise ja pealelaadimisega

tankeritele ja autodele, s.h tollilao pidamisega. Selleks omas XXXX vajalikku terminali ja

infrastruktuuri Tallinna linnas XXXX tänaval.

8. XXXX kuulusid 2008.a alguse seisuga järgmised kinnistud: a) XXXXsuurune mõtteline osa

Tallinnas XXXX asuvast kinnistust pindalaga 38 413 ruutmeetrit, sihtotstarve tootmismaa;

b) Tallinnas XXXX asuv kinnistu pindalaga 2007 m2, sihtotstarve tootmismaa; c) Tallinna

linnas XXXX asuv kinnistu pindalaga 16 752 m2 , sihtotstarve transpordimaa.

9. Kõigile kolmele eelnimetatud kinnistule oli seatud AS-i Sampo Pank kasuks esimesele

järjekohale ühishüpoteek summas 40 miljonit krooni, millega oli tagatud kõik panga nõuded

XXXX vastu, mis tulenesid panga ja XXXX vahel 17.04.2006.a sõlmitud laenulepingust nr

XXXX ning selle võimalikest muudatustest ja lisadest ja kõik panga nõuded XXXX vastu,

mis tulenesid panga ja XXXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest

lepingutest.

10. XXXX , XXXX ja XXXX kinnistutel paiknesid terminali tegevuseks ja kütuse

käitlemiseks vajalikud ehitised ning seadmed (kütusemahutid, laod, katlamaja, töökojad jne),

mille kaudu toimus XXXX majandustegevus. XXXX 2007.a majandusaasta aruande

kohaselt moodustasid 31.12.2007.a seisuga kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara

205 024 346 krooni ja 30.06.2009.a seisuga 239 826 058 krooni. Seega oli XXXX kinnistute

väärtus oluliselt suurem kinnistuid koormavate hüpoteekide summast. Samuti nähtub

äriühingu 2008.a majandusaasta aruandest, et seisuga 30.06.2008.a moodustasid ettevõtte

lühiajalised kohustused 41 513 305 krooni, millest 22 463 334 krooni moodustasid

laenukohustused. Pikaajalised kohustused ettevõttel puudusid ning ettevõte tootis nii 2007.a

kui ka 2008.a majandusaastal kasumit (2007.a 151 miljonit krooni, 2008.a 40 miljonit

krooni).

11. 06.05.2008.a sõlmis kostja 1 XXXX juhatuse liikmena AS-iga Sampo Pank hüpoteegi

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi „leping“). Lepinguga seadis XXXX panga

kasuks XXXX ja XXXX kinnistule teise järjekoha hüpoteegi summas 70 miljonit krooni

(4 473 815,4 eurot). Hüpoteegiga tagati kõik panga nõuded XXXX vastu, mis tulenevad AS

Sampo Pank ja XXXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest

ning nende lisadest ja täiendustest, s.h 18.10.2005.a sõlmitud limiidilepingust nr XXXX

ning sellele tehtud ja tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning kõik panga

nõuded XXXX vastu, mis tulenevad AS-i Sampo Pank ja XXXX vahel sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest.

12. XXXX puhul on tegemist offshore äriühinguga, kelle omanikud ja täpne seotus XXXX ja

tema juhatuse liikmetega on pankrotihalduritele teadmata, samuti puudub pankrotihalduritel

täpne teave XXXX ja offshore äriühingu vaheliste tehingute ja suhete kohta. Kostja 2 (kes

oli XXXX juhatuse liikmeks pärast oma isa XXXXning nõukogu esimees vaidlusaluste

tehingute tegemise ajal) väitel oli XXXX AS-i XXXXkontrollitav ühing. Samas on kostja 2

pankrotihalduritele ka tunnistanud, et AS XXXXoli kuni 01.10.2009.a XXXX perekonna

osalusega äriühing (AS XXXX50 % aktsiate omanikuks oli OÜ XXXXOÜ, kelle juhatuse

liikmeks ja osanikuks oli XXXX. Viimane oli ka XXXX juhatuse liikmeks perioodil

21.01.2011 – 08.06.2012.a). Seega, arvestades kostja 2 poolt antud selgitusi, ei saa välistada,

et XXXX oli ka kostjaga 1 ja kostjaga 2 läbi AS XXXXseotud offshore äriühinguks.

Pankrotihaldurid ei välista, et kostja 1 ja kostja 2 kasutasid XXXX varasid selleks, et tagada

panga ees nende endiga seotud offshore äriühingu kohustusi, mis lõppastmes kulmineerus

sellega, et XXXX võttis XXXX kohustused panga ees enda kanda ning XXXX omastas

XXXX arvelt 5 162 000 eurot.

13. Pankrotihalduritele teadaolevalt ei olnud kostjal 1 lepingu sõlmimiseks XXXX nõukogu

nõusolekut ning nõukogu antud küsimust arutanud ei ole.

14. 31.10.2008.a. sõlmis kostja 1 XXXX juhatuse liikmena pangaga laenulepingu nr XXXX

(edaspidi „laenuleping“). Laenulepingu alusel võttis XXXX laenu 5 162 000 eurot, mis

kuulus tagasimaksmisele hiljemalt 02.05.2009.a. Laenu kasutamise eesmärgiks on

laenulepingust nähtuvalt XXXX laenulepingu nr XXXXrefinantseerimine. Laenusumma

5 162 000 eurot maksti XXXX taotlusel XXXX kontole välja 12.11.2008.a., kuid koheselt

kanti sama summa panga korraldamisel tagasi panga enda kontole XXXX kohustuste

täitmise katteks.

15. Scantansi laenulepingust tulenevad kohustused olid tagatud panga kasuks mh järgmiste

hüpoteekidega: a) esimese järjekoha ühishüpoteegiga summas 40 miljonit krooni XXXX

XXXXja kinnistutele vastavalt 04.07.2007.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingule; b)

teise järjekoha hüpoteegiga XXXX ja XXX kinnistutele summas 70 miljonit krooni

vastavalt 06.05.2008.a sõlmitud lepingule.

16. Seega võttis XXXX selleks, et täita kolmanda isiku XXXX kohustused pangale, pangalt

laenu 5 162 000 000 eurot, mis tasuti laenulepingu alusel saadud laenu väljastamisel koheselt

pangale XXXX kohustuse täitmise katteks. Selle tulemusena tekkis XXXX l laenulepingust

tulenevalt 5 162 000 euro suurune põhikohustus kolmanda isiku kohustustuste täitmise tõttu

(s.o sisuliselt võttis XXXX panga ees XXXX kohustused üle) Laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmine oli tagatud XXXX kinnistutele seatud I ja II jrk hüpoteekidega, lisaks

kolmandale isikule OÜ XXXX kuuluvate kinnistutega, mis omandati XXXX poolt 2010.a.

17. Pankrotihalduritele teadaolevalt ei olnud kostjal 1 laenulepingu sõlmimiseks XXXX

nõukogu nõusolekut ning nõukogu antud lepingu sõlmimist arutanud ei ole, kuigi XXXX

põhikirja kohaselt oli nõukogu nõusolek nõutav.

18. Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks XXXX pangale laenusummat ei tagastanud, kuna

XXXX l puudusid selleks rahalised vahendid. Pankrotihaldurite hinnangul saanuks XXXX

oma kohustusi panga ees täita üksnes läbi XXXX jaXXX kinnistute võõrandamise ning

jooksva majandustegevuse pinnalt genereeritav rahavoog ei olnud selleks piisav, mis nähtub

XXXX majandusaasta aruannetest. Laenulepingu sõlmimisega oli XXXX võtnud kolmanda

isiku XXXX kohustuste täitmiseks endale kohustuse, mille osas oli juba lepingu sõlmimise

ajal teada, et vastavat kohustust ei suudeta panga ees täita.

19. 18.05.2009.a sõlmisid XXXX ja AS Sampo Pank laenulepingule muudatuse nr 1, millega

pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 02.11.2009.a ning suurendati laenusummat

1 435 665,04 euro võrra. Laenusumma suurendamise arvelt refinantseeriti panga ja XXXX

vahel 17.04.2006.a sõlmitud laenuleping nr XXXX(s.o täideti pangale varasemalt sõlmitud

laenulepingust tulenev XXXX kohustus). Laen maksti XXXX kontole välja 18.05.2009.a

ning ülekantud summa tagastati samal päeval koheselt pangale eelmisest laenulepingust nr

XXXXtulenevate kohustuste täitmise katteks.

20. 16.06.2009.a sõlmisid XXXX ja pank laenulepingule muudatuse nr 2, millega lepiti laenu

tagastamise tähtajaks kokku 20.10.2009.a.

21. Kuna XXXX ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, pikendati laenulepingule

sõlmitavate lisadega laenu tagastamise tähtaega järgnevalt: a) 20.10.2009.a muudatusega nr 3

pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 20.04.2010.a; b) 15.04.2010.a muudatusega nr 4

pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 20.08.2010.a; c) 23.08.2010.a muudatusega nr 5

pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 01.10.2010.a.

22. 17.02.2009.a esitas pank pankrotihalduritele nõudeavalduse, millest nähtuvalt on panga nõue

XXXX pankroti väljakuulutamise seisuga 8 627 850,68 eurot, s.h tagastamata laenusumma

6 311 739,94 eurot ning tasumata viivised 2 316 110,74 eurot (arvestatud perioodi

02.10.2010 kuni 02.02.2011.a eest laenulepingus kokkulepitud määras 0,3 % päevas

tähtajaks tagastamata laenusummalt 5 162 000 eurot).

23. XXXX pankrotimenetluses on Panga Laenulepingust tulenevat nõuet tunnustatud summas

8 627 850,68 eurot.

24. Pankrotihalduritele teadaolevalt ei eksisteeri XXXX ja XXXX vahel kokkuleppeid, milles

oleks kokku lepitud XXXX kohustuses hüvitada XXXX viimase poolt pangale makstud

summad. Samuti ei ole XXXX ega mis tahes kolmas isik andnud XXXX tagatisi XXXX

kohustuste täitmise tagamiseks. Pankrotihalduritele teadaolevalt täitis XXXX kolmanda isiku

kohustused ilma mis tahes vastuhüve saamata ning võttis põhjendamatult enda kanda

offshore äriühingu kohustused ilma tagasinõudeõiguses kokkuleppimiseta ning mis tahes

tagatisi võtmata. Ühtegi arusaadavat, loogilist ja sisulist selgitust kostjate poolt

pankrotihalduritele XXXX kohustuste täitmise kohta esitatud ei ole, kuigi pankrotihaldurid

on korduvalt seda nõudnud.

25. Pankrotihaldurid on pankrotimenetluse käigus korduvalt pöördunud kostja 1 ja kostja 2,

samuti kostja 3 ja 4 poole järelepärimisega mh seoses XXXX , panga ja XXXX vaheliste

tehingutega: 14.12.2012.a esitasid pankrotihaldurid XXXX, XXXX ja XXXXle

järelepärimise, milles palusid muude tehingute ja asjaolude kõrval selgitada ka XXXX

tehingutega seotud asjaolusid. Nimetatud järelepärimisele vastas XXXX, kes ei osanud

tehingutega seotud asjaolusid selgitada, samuti esitas 09.01.2013.a vastuse kostja 2, kuid

kelle vastusest pankrotihaldurid sisulisi selgitusi soovitud tehingute kohta ei saanud. Igor

Kleiner,

kellele

on

saadetud

järelepärimine

rahvastikuregistrijärgsele

aadressile,

pankrotihaldurite järelepärimist vastu ei võtnud. Samas oli XXXXoma poja XXXXkaudu

pankrotihaldurite järelepärimisest teadlik ning on seega tõenäoliselt teadlikult hoidunud

pankrotihaldurite küsimustele vastamisest.

26. 27.03.2013.a

tegid

pankrotihaldurid

XXXX

täpsustava

järelepärimise.

Vastavalt

pankrotihaldurite ja XXXXkokkuleppe korraldati järelepärimistele vastamiseks kohtumine,

mis osalejate nõusolekul protokolliti. Kohtumised toimusid kahel päeval, vastavalt

11.04.2013. ja 15.04.2013.a, millest viimasel arutati XXXX, panga ja XXXX vahelisi

tehinguid ja suhteid. Protokollist nähtuvalt ei osanud XXXX, kes oli lepingute sõlmimise

ajahetkel XXXX nõukogu esimees ja vahetult pärast oma isa XXXX juhatuse liige perioodil

18.03.2010 – 08.06.2012, anda adekvaatseid selgitusi selle kohta, miks asus XXXX oma

varadega tagama XXXX kohustusi panga ees. Protokollist nähtuvalt andis XXXXpangale

XXXX kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegi XXXX kinnistutele, kuna XXXXuskus

XXXX esindaja suulist kinnitust, et XXXX täidab oma kohustused panga ees. Kohtumisel

lubas V.Kleiner esitada pankrotihalduritele täiendavaid dokumente, milles on selgitatud

XXXX, XXXX ja panga vahelisi suhteid, kuid seda siiski ei tehtud. 18.04.2013.a esitasid

pankrotihaldurid V.Kleinerile täpsustava järelepärimise, paludes tal esitada 15. 04.2013.a

kohtumisel viidatud dokumendid. 18.04.2013.a saatis XXXX pankrotihalduritele e-kirja,

milles teatas, et ei pea täiendavat kohtumist pankrotihalduritega võimalikuks ning soovib

tagasi võtta 15.04.2013.a kohtumisel antud selgitused. 24.04.2013.a esitasid pankrotihaldurid

vastuse XXXX18.04.2013.a e-kirjale. Pankrotihaldurite 18.04.2013.a järelepärimisele ei ole

XXXX vastanud. 18.04.2013.a esitasid pankrotihaldurid Igor Kleinerile meeldetuletuse,

paludes tal vastata pankrotihaldurite poolt 14.12.2013.a esitatud järelepärimisele hiljemalt

25.04.2013.a. Nimetatud kirja XXXXvastu võtnud ei ole ning vastuseid pankrotihaldurid

XXXXsaanud ei ole.

27. 19.04.2013.a pöördusid pankrotihaldurid selgituste saamiseks järelepärimisega XXXX

nõukogu liikmete XXXXja XXXXpoole. Nii XXXXkui ka XXXXon pankrotihaldurite

järelepärimised

kätte

saanud.

XXXX30.04.2013.a

vastusest

pankrotihaldurite

järelepärimisele nähtub, et XXXXei ole XXXX nõukogu töös osalenud ega oma kohustusi

nõukogu liikmena täitnud, samuti, et XXXX nõukogu koosolekuid ei peetud, tema osales

personalijuhina üksnes tootmisalastel nõupidamistel juhatuse liikme XXXXkutsel või omal

initsiatiivil, kui tekkis personalialaseid küsimusi; XXXX juhatus ei ole tema poole xxx

puutuvates küsimustes pöördunud. Tal puudub igasugune informatsioon nimetatud firmade

omavaheliste suhete kohta. Temaga ei ole kunagi arutatud XXXX või mõne teise ettevõtte

lepingulisi suhteid või finantsprobleeme ning tal puudub informatsiooni XXXX kohustuse

täitmise tagamiseks seatud hüpoteegi seadmise lepingu kohta.

28. Nõukogu liige XXXXei ole pankrotihaldurite järelepärimisele käesoleva hagi esitamise

seisuga vastanud.

29. Pankrotihaldurid on seisukohal, et kostja 1 on XXXX juhatuse liikmena XXXX kohustuste

täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmisega s.o lepingu sõlmimisega kui ka laenulepingu

sõlmimise ja XXXX-le kohustuste täitmisega ning kostjad 2,3, ja 4 nõukogu liikmete

kohustuste rikkumisega tekitanud XXXX kahju vähemalt summas 7 636 136,85 eurot.

30. XXXX seisukohalt oli tegemist põhjendamatute kohustuste võtmisega – XXXX ei saanud

kohustuste võtmise eest mitte mingisugust konkreetset vastuhüve, ei omandanud samas

väärtuses vara ega saanud tagatisi oma võimalike nõuete tagamiseks. Kostja 1 tegevuse

tulemusena suurenesid XXXX kohustused 5 162 000 euro võrra, mis on käsitletav XXXX

tekitatud kahjuna VÕS § 127 ja 128 tähenduses.

31. Hageja toob esile, et Lepingu sõlmimisega võttis kostja 1 esmalt XXXX nimel kohustuse

tagada XXXX varadega XXXX kohustusi panga ees 70 miljoni krooni, s.o 4 473 815,30

euro ulatuses. Kui lepinguga oli XXXX vastutus piiratud hüpoteegisummaga, siis

laenulepinguga suurendati XXXX kohustusi veelgi – põhisumma suurenes 5 162 000 euroni

ning lisaks tekkis XXXX l panga ees intressi ja viivise maksmise kohustus, mille tulemusena

kohustus suurenes lõppastmes 7 636 136,85 euroni (arvestatuna XXXX pankroti

väljakuulutamise seisuga).

32. Kokku on XXXX kohustused suurenenud (vara vähenenud) lepingu ja laenulepingu

sõlmimise ning XXXX kohustuste täitmise tõttu 7 636 136,85 euro ulatuses, mis koosneb

laenu põhisummast 5 162 000 eurot (hageja ei arvesta laenusumma sisse 18.05.2009.a

muudatusega nr 1 võetud täiendavat laenusummat 1 435 665,04 eurot, kuna selles osas

refinantseeriti XXXX enda varasemat laenu); laenu põhisummalt arvestatud intressid

summas 1 920 264 eurot perioodil 12.11.2008 – 01.10.2010; laenu põhisummalt arvestatud

viivised summas 553 872,85 eurot perioodil 02.10.2010- 02.02.2011.a.

33. Kostja 1 poolt äriühingu varadega kolmanda isiku kohustuse täitmise tagamine (s.o

hüpoteekidega koormamine) ning seejärel tagatavate kolmanda isiku kohustuste enda kanda

võtmine ning täitmine on kostja 1 poolt jäme hoolsuskohustuse rikkumine (TsÜS § 32, TsÜS

§ 35 lg 1 ja ÄS § 315 lg 1).

34. Hageja toob esile, et lisaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele on kostja 1 jätnud

otseselt täitmata ühingu põhikirjast ja seadusest tulenevad juhatuse liikme kohustused -

kostjal 1 ei olnud hagejale teadaolevalt ei lepingu ega laenulepingu sõlmimiseks nõukogu

nõusolekut, kuigi põhikirja punkti 5.3.8 ja ÄS § 317 lg 1 kohaselt oli selline nõusolek vajalik.

35. Hageja toob esile, et XXXX puhul, kelle kohustusi kostja 1 asus tagama ning lõppastmes

täitis, on tegemist offshore äriühinguga, mille vastu nõuete esitamine ja maksapanek on

praktiliselt välistatud ning majanduslikult perspektiivitu. Offshore äriühingu vastu nõuete

maksapaneku perspektiivitus on üldteada asjaoluga. Hagejal on piisav alus kahtlustada, et

tegemist võis olla ka kostjaga 1 ja kostjaga 2 seotud äriühinguga. Märkimisväärne on asjaolu,

et kostja 1 täitis XXXX kohustusi panga ees, kuid ei võtnud tarvitusele mitte ühtegi

mõistlikku ja käibes hoolsalt juhatuse liikmelt eeldatavat sammu XXXX huvide kaitseks,

mis võimaldanuks XXXX l esitada XXXX vastu tagasinõudeõigus ning tagada selle täitmine

(tagatiste võtmine).

36. Kostja 2, kes oli XXXX nõukogu esimees, väitel uskus XXXXXXXX esindajat XXXX

suulist kinnitust, et XXXX täidab oma kohustused panga ees, ning XXXX suulise kinnituse

peale läks XXXXja allkirjastas notaris tagatislepingu. Samuti märkis kostja 2, et tema

nõukogu liikmena oli tagatise andmisele vastu ning pidas nõukogu liikmena tehingut

ühingule kahjulikuks.

37. Hageja on seisukohal, et kui kostja 1 oleks tegutsenud äriühingu huvides, siis ei oleks

Scantans pankrotistunud ning makseraskused oleks õnnestunud ületada. Pankrotihaldurite

hinnangul on kostja 1 rikkumised põhjustanud XXXX maksejõuetuse. Juhul, kui kostja 1 ei

oleks rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ega sõlminud lepingut, laenulepingut ja täitnud

XXXX kohustusi pangale, ei oleks XXXX l laenulepingust tulenevaid kohustusi panga ees,

s.o XXXX l ei oleks varalist kohustust panga ees summas 7 636 136,85 eurot.

38. Seega, kui kostja 1 ei oleks talle etteheidetaval viisil käitunud, langeks ära ka negatiivne

tagajärg, mistõttu esineb VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Vastutusest

vabanemiseks peab kostja 1 tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma tema tegevuseta.

39. Ka äriühingu nõukogu liikmel tuleb TsÜS § 35 lg-st 1, ÄS §§-dest 316, 317 lg 1 ja 327 lg 1

ning VÕS 620 lg-st 1, tulenevalt täita hoolsuskohustust. Kuigi nõukogu ei osale äriühingu

igapäevases juhtimises, on ka neil kohustus tegutseda nõutava hoolsusega. Nõukogu liikme

hoolsuskohustus tõusetub oma töö korraldamises, s.h ka juhatusele korralduste andmisel ja

juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liige peab ilmutama piisavalt

aktiivsust, omamaks vajalikul määral informatsiooni äriühingu finantsseisundi, juhatuse

poolt sõlmitud tehingute kohta ning äriühingute huvide kahjustamisest teadasaamisel võtma

tarvitusele konkreetsed nõukogu pädevuses oleva abinõud äriühingu huvide kaitseks

(juhatuse tagasikutsumine, üldkoosoleku kokkukutsumine, juhatuse liikme vastu nõude

esitamine jne). Äriühingu juhtorgani liikmetelt eeldatakse seadusest tulenevalt aktiivset

osavõttu äriühingu juhtimisest, mistõttu vastutab äriühingu juhtorgani liige solidaarselt teiste

juhtorganite liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu või toimingu tegemise ajal

passiivseks või koguni ei võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest.

40. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul nõukogu liikmed ei ole käitunud heas usus ja

täitnud

nõuetekohaselt

seadusest

tulenevat

hoolsuskohustust

ja

kostja

lisaks

lojaalsuskohustust, millest tulenevalt tekkis XXXX kahju, mille hüvitamist hageja taotleb

käesoleva hagi esitamisega.

41. Kostja 2 poolt antud selgituste kohaselt oli tea küll teadlik XXXX poolt XXXX kohustuste

täitmise tagamiseks antud tagatistest ning oli selle vastu, kuid midagi ette ta XXXX nõukogu

esimehena selleks ei võtnud ning jäi passiivseks. Samuti nähtub kostja 2 vastustest, et ta ei

mäleta nõukogu koosoleku toimumist, kus oleks arutatud XXXX varade koormamist XXXX

kohustuse täitmise tagamiseks ning et ta ei mäleta, et nõukogu koosolekuid oleks

protokollitud. Kuigi kostja 2 oli kostja 1 tegevusest teadlik, ei kutsunud ta kokku nõukogu

koosolekut antud küsimuse arutamiseks ega astunud nõukogu liikmena samme XXXX

huvide kaitseks (nt juhatuse liikme tagasikutsumine, juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise

nõude esitamine või tehingute tühistamine, mis tema väitel on sõlmitud pettuse mõjul jne).

Kostja 2 pidanuks nõukogu liikmena, saades teadlikuks oma isa XXXXpoolt tagatise

andmise kavatsusest, kokku kutsuma XXXX nõukogu koosoleku ning kutsuma

XXXXjuhatusest tagasi – seda enam, et kostja 2 oli ju ise tehingu sõlmimisele selgelt vastu,

pidades seda XXXX kahjulikuks tehinguks. Hageja toob eraldi esile, et kostja 2 on

15.04.2013.a kohtumisel tunnistanud, et XXXX poolt tagatiste seadmine panga kasuks oli

XXXX kahjulik tehing. Lisaks rõhutab hageja, et kostjal 2 esines nõukogu liikmena

olemuslikult konflikt oma juhatuse liikmest isa tegevuse üle järelevalve teostamisel – nagu

nähtub asjaoludest, oli kostja 2 küll XXXX varade koormamisele vastu, kuid eelistas antud

küsimuses siiski oma isa huve äriühingu huvidele ega käitunud ühingu suhtes lojaalselt.

42. Kostja 3 antud selgituste kohaselt pankrotihaldurite järelepärimisele nähtub, et XXXX

nõukogu sisuliselt oma tööd ei teinud, koosolekuid ei peetud ning protokolle ei vormistatud.

Kostja 3 nõukogu töös tema enda väidete kohaselt sisuliselt ei osalenud, XXXX

finantsseisust ülevaadet ei omanud, tagatiste seadmisest ja laenulepingust midagi ei teadnud.

Kuigi hageja ei vaidle vastu, et kostja 3 on nõukogu liikmena olnud tegevusetu, ei pea hageja

siiski usutavaks, et kostja 3 ei olnud lepingust ja laenulepingu sõlmimisest teadlik, kuna

kostja 3 on koos ülejäänud juhatuse liikmetega allkirjastanud ja kinnitanud AS XXXX

majandusaasta aruande 01.07.2008 – 30.06.2009.a. Hagejal puuduvad andmed, et ka kostja 4

oleks nõukogu töös osalenud. Tegemist oli samuti passiivse nõukogu liikmega, kes nõukogu

liikme kohustusi ei täitnud ning äriühingu juhatuse liikme XXXXüle järelevalvet ei

teostanud, lastes viimasel oma parima äranägemise järgi teostada XXXX huve kahjustavaid

tehinguid ja toiminguid. Samas oli ka kostja 4 teadlik lepingu ja laenulepingu sõlmimisest,

kuna on nõukogu liikmena kinnitanud XXXX 2009.a majandusaasta aruande.

43. Eelkirjeldatud nõukogu järjepidev aastaid kestnud sisuline tegevusetus ja järelvalvekohustuse

üksnes näiline/formaalne täitmine, tõigi hageja hinnangul kaasa selle, et kostjal 1 õnnestus

teostada Scantrasi huve kahjustavad tehingud ja toimingud. Juhul kui nõukogu liikmed

oleksid täitnud nõuetekohaselt ÄS § 316 ja § 327 lg 1, TsÜS § 35 sätetest tulenevaid

kohustusi, siis oleks õnnestunud vältida kahju tekkimist. ÄS § 327 lg 2 kohaselt nõukogu

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad

tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Seega vastutavad kostjad 2-4 kohustuse

rikkumise tekitatud kahju eest solidaarselt.

44. Kuna hageja peamine etteheide nõukogu liikmetele seisneb tegevusetusega kahju

tekitamises, tuleb põhjusliku seoses olemasolu kontrollida asendusmeetodiga, s.t hinnata, kas

kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui kostja oleks käitunud hageja poolt soovitud

viisil. Kui kostjad oleksid täitnud nõukogu liikme seaduses ja põhikirjast tulenevaid

kohustusi, eelkõige osalenud elementaarsel määral nõukogu töös ning teostanud juhatuse üle

järelevalvet, ei oleks saanud võimalikuks kostja 1 poolt lepingu sõlmimine ning kindlasti

mitte laenulepingu sõlmimine ja selle alusel saadu arvelt kohustuste täitmine XXXX-le.

Kostja 2 oli nõukogu liikmena kostja 1 kavandatud tehingutest teadlik, kuid sellele vaatamata

jäi passiivseks ning laskis oma tegevusetusega kostjal 1 kahjustada XXXX huve, selle

asemel, et nt kostja 1 juhatusest tagasi kutsuda, otsustada kostja 1 vastu nõuete esitamine jne.

Kostjad 3 ja 4 ei osalenud äriühingu nõukogu töös ega teostanud juhatuse üle järelevalvet –

mis tegigi võimalikuks kostja 1 poolt juhatuse liikme õiguste jämeda kuritarvitamise ning

ühingule kahjulike tehingute tegemise. Samuti, kui nõukogu liikmed oleksid pärast juhatuse

poolt lepingu ja laenulepingu sõlmimist juhatuse tegevusele reageerinud (juhatuse liikme

tagasikutsumine, juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine), oleks kahju

tekkimine sellises ulatuses olnud välditav.

45. Eelkirjeldatud nõukogu järjepidev aastaid kestnud sisuline tegevusetus ja järelvalvekohustuse

üksnes näiline/formaalne täitmine, tõigi hageja hinnangul kaasa selle, et kostjal 1 õnnestus

teostada Scantrasi huve kahjustavad tehingud ja toimingud. Juhul kui nõukogu liikmed

oleksid täitnud nõuetekohaselt ÄS § 316 ja § 327 lg 1, TsÜS § 35 sätetest tulenevaid

kohustusi, siis oleks õnnestunud vältida kahju tekkimist.

46. Hageja nõuab VÕS § 137 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1 alusel kohustuse täielikku täitmist kõigilt

solidaarvõlgnikelt ning palub kohtul kahjuhüvitis välja mõista kõigilt solidaarvõlgnikelt

ühiselt.

47. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 ja § 113 lg 2 alusel viivist alates hagi esitamisest. Hageja

palub kohtul viivise välja nõuda kindla summana kohtuotsuse tegemise seisuga ning sealt

edasi protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on

arvestanud välja, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva seisuga 28.04.2015.a

on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1 260 067,18 eurot.

48. Kohtumäärusega 07. jaanuarist 2015 lõpetas kohus menetluse XXXX(kostja 3) ja

XXXX(kostja 4) suhtes ja kinnitas poolte vahel kompromissi.

Kostjate vastuväited

49. Kostjad hagi ei tunnista ning paluvad selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt sõltub

hagiavaldusest tuleneva nõude olemasolu ja kehtivus sellest, kas Danske Bank A/S-i Eesti

filiaalil on nõue AS-i XXXX (pankrotis) vastu.

50. Kostjad on seisukohal, et pangal puudub nõue põhivõlgniku XXXX vastu, kuna panga ja

põhivõlgniku vahelised 06.05.2008 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning

31.10.2008 laenuleping nr XXXX on tühised vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu ei

ole hagejatel nõuet ka kostjate vastu.

51. Hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti panga ja XXXX vahel 06.mail 2008.a.

Laenuleping nr XXXX sõlmiti panga ja XXXX vahel 31. oktoobril 2008.a. 06.05.2008

hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning 31.10.2008 laenuleping nr XXXX on

TsÜS § 86 tulenevalt vastuolus heade kommetega, kuivõrd lepingud on sõlmitud XXXX

jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning panga poolt oma positsiooni ebaausalt ära

kasutades.

52. Kostja 1 on seisukohal, et antud juhul kasutas pank 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut

ja asjaõiguslepingut ning 31.10.2008 laenulepingut nr XXXX sõlmides ebaausalt ära oma

positsiooni järgmistel põhjendustel:

53. Pangal krediidiasutusena oli objektiivne ülevaade XXXX majanduslikust olukorrast. Seda

teadmist varjas pank 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning

31.10.2008 laenulepingu nr XXXX sõlmimisel XXXX eest. Seejuures avaldasid XXXX

juhatuse liige XXXXja nõukogu esimees XXXX soovi tutvuda XXXX pangakontol

toimunud liikumistega, mis võimaldanuks hinnata äriühingu maksevõimet, millest aga pank

pangasaladusele viidates keeldus. XXXX majanduslik olukord 06.05.2008 hüpoteegi

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning 31.10.2008 laenulepingu nr XXXX sõlmimise

ajal oli halb, tegemist oli sisuliselt maksejõuetu äriühinguga ning pank oli sellest teadlik.

Kostja 1 oli 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning 31.10.2008

laenulepingu nr XXXX sõlmimisel ebaõigel teadmisel, et XXXX on likviidne ning reaalselt

tegutsev äriühing. XXXX ei oleks võtnud üle maksejõuetu äriühingu kohustust panga ees.

Kostja 1 oli lepingute sõlmimisel veendunud, et pank on nõuetekohaselt kontrollinud

XXXX-i maksevõimet ning et panga nõue XXXX-i vastu on pandiga piisavalt tagatud.

Vastavalt panga ja XXXX vahel 18. oktoobril 2005.a sõlmitud limiidilepingule nr XXXX oli

panga nõue tagatud XXXX-le kuuluva kaubaga, s.o naftaproduktidega, mistõttu kostja 1 oli

veendunud XXXX maksevõimes ning panga nõude rahuldamises XXXX poolt.

54. Pank, kasutades oma positsiooni, piirates XXXX l saada tehingute sõlmimise seisukohalt

olulist informatsiooni ning varjates XXXX maksevõimet puudutavat teavet, kallutas XXXX

sõlmima 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut ning 31.10.2008

laenulepingut nr XXXX. Pank, olles teadlik XXXX halvast majanduslikust olukorrast,

survestas võlgnikku sõlmima 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja asjaõiguslepingut

ning 31.10.2008 laenulepingut nr XXXX, ähvardades vastasel juhul muu hulgas

kriminaalmenetluse alustamisega. Seejuures toimusid lepingueelsed läbirääkimised panga

initsiatiivil, mis kahtlemata on erandlik. Kostja 1 on seisukohal, et panga eesmärk lepingute

sõlmimisel oli varasemalt võetud ülemäärase riski maandamine. Nimelt, vastuolus laenude

teenindamise miinimumnõuetega ning krediidiasutuste seaduse § 83 lõigetega 2 ja 3 oli pank

andnud XXXX-le laenu summas 5 162 000 eurot. Mõistes oma eksimust, asus pank

vahendeid valimata survestama XXXX sõlmima 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja

asjaõiguslepingut ning 31.10.2008 laenulepingut nr XXXX ning võtma üle XXXX

kohustused panga ees. Panga eesmärgiks ja sooviks oli vahetada maksejõuetu ja

õigusvõimetu võlgnik XXXX XXXX vastu. Kostja 1 on seisukohal, et panga käitumine

XXXX hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning laenulepingu sõlmimisele

kallutamisel ja hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning laenulepingu sõlmimisel

oli ebamoraalne, mis tingib tehingute vastasuse heade kommetega.

55. Laenulepingu nr XXXX sõlmisel esindas XXXX tolleaegne juhatuse liige kostja 1 ning

panka XXXX, kes oli äripanganduse divisjoni kaubanduse finantseerimise osakonna juhataja

XXXXsõlmis panga nimel XXXX-ga nii limiidilepingu nr XXXX kui ka laenulepingu nr

XXXX. XXXXon offshore firma XXXX omanik ja esindaja. XXXXkuritarvitas kostja 1

usaldust varjas, et XXXX oli maksejõuetu, et XXXX-l tegelikult puudus pangale panditud

kaup (naftasaadused) ning kallutas sõlmima 06.05.2008 hüpoteegi seadmise lepingut ja

asjaõiguslepingut ning laenulepingut nr XXXX.

56. XXXX-lt võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil esitas XXXX 28.12.2009 XXXX vastu

nõude võlgnevuse tasumiseks. Nõude kohaselt asus XXXX seisukohale, et XXXX nimel oli

tegelikult tegutsenud füüsiline isik XXXX, mistõttu selle isiku poolt XXXX nimel sõlmitud

laenulepingut nr XXXXtuleb pidada XXXX enda tehinguks ning sellest tulenevaid

kohustusi XXXX enda kohustusteks. Nõudega paluti XXXXl täita laenulepingus nr

XXXXsätestatud laenusumma tagastamise kohustus ning tasuda 5 162 000 EUR XXXX

pangakontole 30 päeva jooksul nõude saamisest. XXXXei ole nimetatud nõuet täitnud.

57. XXXX-lt võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil esitas XXXX 21.01.2011 AS-i XXXXvastu

nõude, milles XXXX asus seisukohale, et XXXX nimel oli tegelikult tegutsenud juriidiline

isik AS XXXX, mistõttu selle isiku poolt XXXX nimel sõlmitud laenulepingut nr

XXXXtuleb pidada AS XXXXenda tehinguks ning sellest tulenevaid kohustusi AS

XXXXenda kohustusteks. Nõudega paluti AS-il XXXXtäita laenulepingus nr

XXXXsätestatud laenusumma tagastamise kohustus ning tasuda 5 162 000 EUR XXXX

pangakontole 7 päeva jooksul nõude saamisest.

58. XXXX ja panga vahel sõlmitud lepingute tühistamiseks esitas XXXX 21.01.2011 pangale

avalduse ja nõude intresside tasumiseks. Nimetatud avalduse ja nõude kohaselt esitas XXXX

pangale avalduse laenulepingu nr XXXX tühistamiseks muu hulgas selle tõttu, et nimetatud

leping oli sõlmitud pettuse mõjul, lepingu sõlmimisel ei teatanud pank XXXX olulistest ja

tähtsatest asjaoludest antud tehingu kohta, keeldus XXXX kohta taotletud andmete

esitamisest jne. XXXX 21.01.2011.a.avalduses ja nõudes intresside tasumiseks on muu

hulgas märgitud, et tagatislepingute sõlmimisega oli XXXX l tekkinud kahju. XXXX

arvestab intresse alates tagatislepingute sõlmimisest kuni hüpoteegi kustutamiseni, kusjuures

04.10.2007 kuni käesoleva avalduse kuupäevani moodustavad VÕS § 94 lg 1 alusel

arvutatud intressid 1 891 925,02 eurot, millises summas esitab XXXX pangale tasumise

nõude. XXXX poolt käesoleva avalduse lisas toodud summad kokku 1 134 051,89 eurot

loeb XXXX enda poolt pangale tasutuks laenulepingust XXXXtulenevate kohustuste

katteks, mille tulemusel on XXXX laenujäägiks 301 617,46 eurot. Ühtlasi teeb XXXX VÕS

§ 198 alusel avalduse vastastikuste samaliigsete kohustuste tasaarvestamiseks summas

301 617,46 eurot, mille tulemusena jääb panga võlgnevuseks XXXX ees intresside tasumise

osas 1 590 307,57 eurot.

59. Kuivõrd kostja 1 oli XXXX juhatuse liikmeks kuni 18.03.2010, siis nimetatud nõuded esitas

kostja 2. Kostjale 1 ei ole teada nimetatud nõuete rahuldamisest/mitterahuldamisest.

60. Panga nõue XXXX vastu oli tagatud kõigile kolmele XXXX omandis olevale kinnistule

(XXXX XXXXjaXXX ) panga kasuks esimesele järjekohale seatud ühishüpoteegiga

summas 40 miljonit krooni panga ja XXXX vahelise 18.04.2008 notariaalselt tõestatud

lepingu alusel, mistõttu hagiavalduses esitatud nõude suurus on igal juhul põhjendamatu.

61. Kostja 1 märgib, et hagist ei tulene, et kostjad on tekitanud XXXX kahju 18.04.2008 lepingu

sõlmimisega. Hagiavalduses nimetatud lepingud, s.o 06.05.2008 hüpoteegi seadmise leping

ja asjaõigusleping ning 31.10.2008 laenuleping nr XXXX olid sõlmitud olukorras, kus kõik

panga nõuded XXXX vastu olid juba enne (s.o 18.04.2008) tagatud XXXX omandis olevale

kinnistule (XXXX XXXXjaXXX ) panga kasuks esimesele järjekohale seatud

ühishüpoteegiga summas 40 000 000 EEK-i (2 556 465,94 EUR). Kuivõrd XXXX ei suutnud

täita 18.10.2005 limiidilepingust nr XXXXtulenevaid maksekohustusi, täitis need tema eest

XXXX, hoidmaks ära hüpoteegitud kinnisvara sundtäitmise algatamise ja säilitades nii

kinnisvara omanduse. Seetõttu oli kostja 1 sunnitud sõlmima 31.10.2008 laenulepingu nr

XXXX, hoidmaks ära hüpoteegitud kinnisvara sundtäitmise algatamise ja säilitades nii

kinnisvara omandi.

62. Hagiavalduse punkti 59 kohaselt on XXXX pankrotimenetluse käigus pankrotivara müügist

laekunud raha ning XXXX arveldusarvel on 3 572 594,68 eurot. Arvestades eeltoodut ei ole

hagiavalduses esitatud kahju suurus summas 7 636 136,85 eurot üldse võimalik. Kui oletada,

et kostja 1 on XXXX juhatuse liikmena XXXX kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegi

seadmisega kui ka 31.10.2008 laenulepingu nr XXXX sõlmimise ja XXXX-le kohustuste

täitmisega ning kostjad 2, 3 ja 4 nõukogu liikmete kohustuste rikkumisega tekitanud XXXX

kahju, siis ei saa kahju suurus olla suurem kui 1 016 128,74 eurot (3 572 594,68 EUR –

2 556 465,94 EUR.)

63. Kostja 2 vastuväited kattuvad suures osas kostja 1 vastuväidetega. Täiendavalt märgib kostja

2, et XXXX on Suurbritannias registreeritud äriühing (asukoht XXXX. Äriühingu poolt

aastatel 2005.a kuni 2008.a lepingute sõlmimine, nende täitmise korraldamine ja täitmine, sh

naftasaaduste müügiks pakkumine toimus Eesti Vabariigis. Vastavad naftasaadused olid

ladustatud Eestis. XXXX tegelikuks asukohaks oli XXXX, Tallinn ning kontaktandmeteks

oli samal aadressil registreeritud telefoninumber (+ XXXX) ja faksinumber (+ XXXX),

äriühingu elektronpostiaadress oli XXX. Kõik arveldused toimusid Danske Bank AS Eesti

filiaalis avatud arvelduskonto kaudu ning arvelduskontosid käsutati Eestist. Seega on

äriühingu püsiva tegevuse kohaks Eesti. Välismaa äriühingu Eestis tegutsemise õiguslikud

alused on kehtestatud ÄS § 384 lõikes 1, mille kohaselt peab välismaa äriühing kandma

äriregistrisse filiaali, kui ta tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid.

Välisriigi äriühing saab Eestis tegutseda vaid tingimusel, et ühingul on olemas õigusvõime ka

Eesti õiguse alusel. TsÜS § 26 lõike 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime

seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Kuivõrd XXXX ei olnud Eestis tegutsemiseks

äriregistrisse filiaalina kantud, siis puudus viimasel õigusvõime sõlmida Eestis lepinguid,

millest võisid äriühingule tekkida õigused ja kohustused, sh sõlmida Danske Bank AS-iga

laenulepingut nr XXXX.

64. Välisriigis registreeritud äriühingu XXXX igapäevast tegevust planeeris, korraldas ning

juhtis XXXX. XXXXallkirjastas äriühingu nimel muu hulgas 02. novembri 2005.a

kokkuleppe, limiidilepingu nr XXXXning laenulepingu nr XXXX. Antud olukorras tuleb

XXXX-ga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused omistada XXXXle, kes tegutses

äriühingu eest ning kellele oli äriühingu esindamiseks väljastatud laiaulatusliku volitustega

volikirjad. Olukorras, kus XXXX-1 puudus Eestis tehingute sõlmimiseks õigusvõime, ei ole

pangaga sõlmitud laenuleping nr XXXXkehtiv. Seega refinantseeris XXXX laenulepinguga

nr XXXX tühist laenulepingut. Kostja 2 ei ole kunagi avaldanud soovi tagada

XXXXkohustusi Danske Bank A/S Eesti filiaali ees.

65. Kostja 2 on korduvalt juhtinud hagejate kui ka pankrotihalduri Peep Lillemäe tähelepanu

kõikidele eelnimetatud asjaoludele ja esitanud dokumente, kuid pankrotihaldurid ja

pankrotitoimkonna liikmed otsustasid jätta panga nõude vaidlustamiseks ning laenulepingu

nr XXXX tühiseks tunnistamiseks ja panga kasuks seatud hüpoteekide kustutamise

nõudmiseks õigustoimingud tegemata. Sellest tulenevalt asub kostja 2 seisukohale, et pigem

on hageja pankrotihaldurid ja pankrotitoimkonna liikmed, jättes oma kohustused täitmata,

tekitanud XXXX kahju.

Kohtuotsuse põhjendused

66. Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:

• kostja 1 oli XXXX juhatuse liige perioodil 26.11.1997 kuni 18.03.2010.a (I kd tl 29-33)

• kostja 2 oli XXXX nõukogu esimees perioodil 01.01.2008 – 01.02.2010.a (I kd tl 29-33)

• XXXX tegeles XXXXsadamas naftaproduktide käitlemise ning ladustamisega, s.h

tollilao pidamisega (I kd tl 29-33) ning omas Tallinnas XXXX , XXXX ja XXXX

kinnistutel terminali tegevuseks ja kütuse käitlemiseks vajalikke ehitisi ning seadmeid

(kütusemahutid, laod, katlamaja, töökojad jne)

• XXXX kuulusid 2008.a alguse seisuga järgmised kinnistud: XXXXsuurune mõtteline

osa Tallinnas XXXX asuvast kinnistust pindalaga 38 413 ruutmeetrit (I kd tl 34-37),

Tallinnas XXXX asuv kinnistu pindalaga 2007 m2, (I kd tl 36-37) ja Tallinnas XXXX

asuv kinnistu pindalaga 16 752 m2 (I kd tl 38-39)

• kõigile kinnistutele oli seatud 2008.a alguse seisuga panga kasuks esimesele järjekohale

ühishüpoteek 40 miljonit krooni, millega olid tagatud kõik panga nõuded XXXX vastu,

mis tulenesid panga ja XXXX vahel 17.04.2006.a sõlmitud laenulepingust nr

XXXXning selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning kõik panga nõuded XXXX

vastu, mis tulenesid panga ja XXXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest (I kd tl 40-47)

• kostja 1 sõlmis 18.04.2008.a pangaga hüpoteegiga tagavate nõuete muutmise lepingu (IV

kd 93-96) ja 06.05.2008.a hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I kd tl 92-96),

millega koormati XXXX , XXXX ja XXXX kinnistud panga kasuks XXXX

kohustuste tagamiseks esimese järjekoha hüpoteegiga 40 miljonit krooni (2 556 465,94

eurot) ja XXXX ja XXXX kinnistud teise järjekoha hüpoteegiga 70 miljonit krooni

(4 473 815,40 eurot). Lisaks oli nimetatud hüpoteekidega tagatud ka kõik panga nõuded

XXXX vastu

• XXXX ja panga vahel oli sõlmitud limiidileping nr XXXX , mis hiljem refinantseeriti

laenulepinguks nr XXXX. Viimase lepingu alusel oli XXXX kohustuseks panga ees

5 162 000 eurot

• XXXX laenulepingust nr XXXXtulenevaid kohustusi pangale ei täitnud ning XXXX

kohustused täitis tema eest XXXX järgmiselt: a) 31.10.2008.a sõlmis kostja 1 XXXX

kohustuste täitmise eesmärgil pangaga laenulepingu nr XXXX, mille alusel võttis

XXXX pangalt laenu 5 162 000 eurot, tagastamise tähtajaga 02.05.2009 ning mille

eesmärgiks oli XXXX laenulepingu nr XXXXrefinantseerimine (I kd lk 100-109), b)

laenusumma 5 162 000 eurot maksti XXXX taotlusel XXXX kontole välja

12.11.2008.a, kuid kanti kohe tagasi panga kontole XXXX kohustuste täitmise katteks (I

kd tl 111). Laenulepingust tulenevad kohustused olid tagatud eelnevalt seatud

hüpoteekidega

• kostjal 1 ei olnud XXXX kinnistute koormamiseks, laenulepingu sõlmimiseks ning

XXXX kohustuste täitmiseks XXXX nõukogu nõusolekut, mis oli XXXX põhikirja

kohaselt nõutav (I kd tl 112-115)

• XXXX pangale laenusummat laenulepingus kokkulepitud tähtajaks vahendite puudumise

tõttu ei tagastanud

• 02.02.2011.a kuulutati võlgniku pankrotiavalduse alusel välja XXXX pankrot (I kd tl 20-

22)

• 17.02.2011.a esitas pank XXXX pankrotimenetluses nõudeavalduse, millest nähtuvalt on

panga laenulepingust tulenev nõue XXXX pankroti väljakuulutamise seisuga

8 627 850,68 eurot, s.h tagastamata laenusumma 6 311 739,94 eurot ja viivised

2 316 110,74 eurot laenulepingus kokkulepitud määras 0,3% päevas tähtajaks

tagastamata laenusummalt 5 162 000 eurot perioodi 02.10.2010 kuni 02.02.2011.a eest (I

kd tl 132-137)

• XXXX pankrotimenetluses on panga laenulepingust tulenevat nõuet tunnustatud summas

8 627 850,68 eurot (IV kd tl 21-40)

• XXXX täitis kolmanda isiku kohustused saamata tagatisi, vastuhüvesid või kokkuleppeid

hüvitada XXXX XXXX kohustutuste täitmiseks pangale makstud summad.

67. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle

• kas XXXX l eksisteerib kehtiv laenukohustus panga ees

• kas XXXX oli kostja 1 ja kostjaga 2 seotud äriühinguks

• kas kostjad on tekitanud XXXX kahju ja kui on, siis millises ulatuses.

68. Kostjad on väitnud, et pangal puudub XXXX vastu laenulepingust tulenev nõue, kuna

laenulepinguga refinantseeriti tühisest lepingust tulenevat kohustust (XXXX laenuleping nr

XXXX). Kohus sellega ei nõustu alljärgnevatel põhjendustel.

69. Tehingute tegemise ajal sätestas TsÜS § 86, et tühine on heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing ning TsÜS § 87, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on

tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige

juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

70. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 14 lg 1 sätestab, et juriidilisele isikule

kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Lõike 2 kohaselt, kui juriidilist

isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse

juriidilisele isikule Eesti õigust.

71. XXXX 10.10.2007 partnerluslepinguga (V kd lk 10-16, tõlge lk 164-170) on tõendatud, et

tegemist on piiratud vastutusega välismaise äriühinguga, mille asukohaks on XXXX ja

liikmeteks XXXX Registrikande kohta välja antud tõendist (V kd lk 17, tõlge lk 171)

nähtuvalt on XXXX osanikeks kostja 1, kostja 2, XXXXja XXXX võrdsetes osades.

XXXXmärkis oma selgitustes hageja küsimustele (V kd tl 40-42), et sertifikaadi punktis h

märgitud isikud, sealhulgas kostja 1 ja kostja 2, olid XXXX asutajateks ning selle kaudu

XXXX omanikud ja tegelikud kasusaajad. Sama kinnitas XXXX ka tunnistajana 05.01.2015

kohtuistungil (VI kd lk 19). Eelpool toodud tõenditega on tõendatud, et kostjad olid XXXX

kaudu XXXX osanikeks.

72. Ettevõtte juhatuse liikmeteks ja volitatud isikuteks on partnerluslepingu kohaselt XXXX ja

XXXX , kellel on õigus välja anda volitusi kolmandatele isikutele. Eesti õiguses on

sätestatud piirang anda juriidilise isiku organi liikmena oma seadusest tulenevad organi

liikme õigused üle, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 31 lg 6). Sätte eesmärgiks on mh

tagada, et äriühingu esindamisõigust juhatuse liikme poolt kolmanda isikuga sõlmitud

kokkuleppe alusel üle ei anta. Seaduse mõttega ei ole vastuolus volituse andmine kolmandale

isikule tehingute tegemiseks. Tunnistajana üle kuulatud XXXX ütlustega (VI kd lk 19) ja

kirjalikes selgitustes (V kd tl 40-42) märgituga on tõendatud, et tema tegutses XXXX nimel

äriühingu poolt välja antud volikirja alusel ning tegeles põhiliselt ostu-müügitehingute

sõlmimisega, müügitehingute kalkulatsioonide ja arvutuste tegemisega. XXXX ja kostjad

tegelesid

XXXX

kaupade

(naftasaadused)

vastuvõtmise

ja

väljastamisega

ning

raamatupidamist tegi välismaa audiitorfirma. Majandustegevusega seotud tehingute

tegemiseks volituse andmine ei ole Eesti õiguse järgi keelatud. Seda võib teha prokuurana

(ÄS § 16 lg 1 mõttes) või käsunduslepingu alusel. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja

juhatuse liikmed XXXX ja XXXX oleksid oma pädevusest loobunud. Järelikult ei saa

pidada XXXX tehtud tehinguid tema enda tehinguteks või AS-i XXXXtehinguteks, vaid

volikirja alusel XXXX nimel tehtud tehinguteks. Seega on kohtu hinnangul põhjendamatu

kostjate seisukoht, et XXXXi sõlmitud laenuleping XXXXon tühine.

73. Partnerluslepingu punktist 7 nähtuvalt võis XXXX mis tahes maailma paigas tegeleda

äritegevusega, avada pangakontosid, teha ettevõtte nimel ja tema äritegevusega seotud

tehinguid, neid hallat ja ellu viia, pidad ärisuhetega seotud kirjavahetusi jne. Järelikult ei oma

asjaolu, et XXXX partnerid/osanikud said kokku XXXX, Tallinnas, et äriühingul olid Eestis

sidevahendid, et naftasaadused olid ladustatud ja nende müügiks pakkumine toimus Eesti

Vabariigis, et arveldused toimusid Danske Bank AS Eesti filiaalis avatud arvelduskonto

kaudu ning arvelduskontosid käsutati Eestist, XXXX õigusvõime ja äriühingu poolt tehtud

tehingute kehtivuse seisukohalt tähendust.

74. Kohus on seisukohal, et laenulepingu XXXXkehtivuse seisukohalt ei oma tähendust, et

XXXX-l ei olnud Eestis tegutsemiseks äriregistrisse filiaali kantud, kuna filiaali registrisse

mittekandmine ei too tsiviilseadustiku üldosa ega äriseadustiku kohaselt kaasa välismaise

äriühingu tehtud tehingute tühisust. ÄS § 384 lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik ning

filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab äriühing. Järelikult finantseeriti XXXX

ja panga vahel sõlmitud laenulepinguga XXXX kehtivat laenulepingut.

75. Kohus on seisukohal, et kostjate väited selle kohta, et laenuleping on vastuolus heade

kommetega, on alusetud. Kostjad ei ole tõendanud panga poolt tema seisundi kuritarvitamist,

pettuse toimepanekut vms asjaolu, mis annaks alust pidada laenulepingut heade kommetega

vastuolus olevaks. Asjaolu, et 31.10.2008 laenuleping XXXX (I kd lk 100-107) sõlmiti

eesmärgiga refinantseerida XXXX kohustust panga ees summas 5 162 000 eurot, on välja

toodud samas laenulepingus. Laenulepingu põhitingimustest nähtuvalt leppisid pooled

kokku, et XXXX kohustused refinantseeritakse ning laenulepingu sõlmimisel andis XXXX

pangale tagasivõtmatu volituse teostada maksed XXXX arvelduskontole selgitusega „XXXX

laenulepingu XXXXrefinantseerimine“. Samuti koormas kostja 1 lepinguga XXXX

kuulunud XXXX XXXXja kinnistud panga kasuks kolmanda isiku XXXX ja panga vahel

sõlmitud krediidilepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kuna kostja 1 on

laenulepingu allkirjastanud, siis pidi ta laenulepingu tingimustest ja otstarbest teadlik olema

lepingu allkirjastamisel. Kostja 1 käitumine on vastuolus tema väidetega tehingute tühisuse

kohta, kuna lepingutest tulenevad kohustused täideti pangale perioodil 2008-2010.a.

76. Tunnistajana ülekuulatud XXXXi ütlustest (VI kd lk 19) nähtuvalt ei suutnud XXXX tasuda

2008 kevadel pangalt võetud laenu rahaliste vahendite puudumise tõttu. Tunnistaja ütlustest

ja kirjalikes selgitustes (V kd tl 40-42) märgitust nähtuvalt ei varjanud ta kostjate eest XXXX

majanduslikku seisu ja edastas neile ettevõtte kohta kogu informatsiooni – bilansid, kasumi

aruanded jms ning kõik olulised otsused võeti vastu kõigi nelja osaniku nõusolekul.

Tunnistaja ütluste ja kirjalikes selgitustes märgitu kohaselt ei survestanud pank kostjaid

laenulepingut sõlmima ja XXXX vara arvel XXXX kohustusi täitma, vaid see toimus

vabatahtlikult.

Järelikult

on

tõendamata

kostjate

väited

panga

poolse

usalduse

kuritarvitamise, ähvardamise vms kohta.

77. Kostja 22.11.2013 esitatud tõendid (III kd 481-603) ja 18.12.2013 (III kd 690-726)

tõendamaks, et pangal ei ole nõuet XXXX vastu, kuna laenulepinguga nr XXXX

refinantseeriti tühisest lepingust tulenevat kohustust, et laenuleping oli heade kommetega

vastuolus, et laenulepingust nr XXXXtulenevad kohustused tuleb lugeda äriühingu XXXX

volitatud esindaja XXXX isiklikeks kohustusteks või AS-i XXXXkohustusteks, ei lükka

ümber kohtu sellekohaseid järeldusi ega analüüsitud tõendeid.

78. Laenulepingut ei saa pidada sõlmituks XXXX ebasoodsatel tingimustel. Laenulepingu

sõlmimisel kehtiv intressimäär oli kuue kuu EURIBOR + 3,5% aastas, esimesel

intressiperioodil kehtiv EURIBOR 4,894% aastas ja viivis 0,3% päevas viivitatud summaslt,

mida saab pidada tavapärasteks intressi ja viivise määradeks.

79. Kohtule tõenditena esitatud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega

tsiviilasjas nr 2-11-50912 on tõendatud, et kohtud on tunnustanud panga laenulepingust

tulenevat nõuet XXXX vastu täies ulatuses (IV kd lk 25-48). Otsuste põhjendavatest osadest

nähtuvalt on kohtud analüüsinud nii XXXX õigusvõimet kui ka XXXX pangaga sõlmitud

laenulepingu ja XXXX pangaga sõlmitud laenulepingu XXXX omavahelist seost ning

laenulepingu XXXX vastavust headele kommetele ja jõudnud järeldusele, et XXXX-l oli

õigusvõime ning XXXX pangaga sõlmitud leping ei ole fililaali asutamata jätmise ega heade

kommetega vastuolu tõttu tühine.

80. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tsiviilasjas 2-11-29868 on kohtud

jätnud rahuldamata kostja 1 ja Jelena Kleineri hagid panga vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Vaidlustatud täitedokumendiks oli Tallinna notar Tiit Sepa poolt kinnitatud

05.08.2008 ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise ja hüpoteegi seadmise leping ning

asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Otsuste põhjenduste kohaselt on kohtud ka antud

lahendis analüüsinud kostja 1 vastuväiteid laenulepingu XXXX tühisuse kohta seoses

vastuoluga heade kommetega ning on jõudnud järeldusele, et laenuleping ei ole vastuolus

heade kommetega.

81. TsÜS § 35 lõike 1 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause kohaselt on juhatus

kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus on üldine

hoolsuskohustus, mis tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. ÄS

§ 315 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju aktsiaseltsile, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

82. Hagiavalduses esile toodud asjolu, et XXXX ei olnud võimeline majandustegevusest

genereeritava rahavoo arvelt täitma panga ees võetud laenukohustust, on tõendatud XXXX

2007/2008 aasta ja 2008/2009 aasta majandusaasta aruannetes kajastatud finantsnäitajatega (I

kd tl 48-67, tl 68-91). Laenulepingust tulenevate kohustuste osaline täitmine (3,5 miljonit

eurot) panga ees oli võimalik üksnes läbi XXXX XXXXja kinnistute võõrandamise. Seega

võttis XXXX laenulepingu sõlmimisega XXXX kohustuste täitmiseks endale kohustuse,

mille osas oli või pidi kostjale 1 olema juba lepingu sõlmimisel teada, et vastavat kohustust

panga ees ei suudeta täita.

83. Kostja 1 kinnitusest pangale XXXX kaubakoguste kohta XXXX laos (IV kd tl 91-92) ja

kostja 1 esindaja ja kostja 2 seletusest 24.09.2014.a kohtuistungil (V kd tl 127-131) nähtub,

et 6.04.2008.a seisuga, s.o enne XXXX kohustuste katteks tagatiste andmist, oli XXXX

ladudes XXXX kaupa vähemalt 9,6 miljoni euro väärtuses. Kohtuistungi protokollist

nähtuvalt andis kostja 1 tsiviilasjas 2-10-62190 seletuse, mille kohaselt oli nimetatud kaupa

võimalik XXXX laost välja anda üksnes kostja 1 nõusolekul (V kd tl 55). Tunnistajana üle

kuulatud XXXX ütlustega (VI kd lk 19) on tõendatud, et kinnituses märgitud kaubakogused

on reaalsed. Seega saab lugeda tõendatuks, et XXXX-l oli 6.04.2008 seisuga XXXX laos

kaupa vähemalt 9,6 miljoni euro väärtuses. Nimetatud kaup oleks olnud XXXX piisavaks

tagatiseks XXXX kohustuste täitmisel tekkiva pantija tagasinõude tagamiseks ja

rahuldamiseks ning hoolas juhatuse liige oleks enne XXXX kinnistute koormamist võtnud

tagatava kohustuse põhivõlgnikult tagatised. Kostjate vastuväited, nagu oleks kostja 1 allkiri

kinnitusel võltsitud ning tegelikkuses kaupa XXXX valduses ei olnud, on tõendamata ja

vastuolus asjas kogutud tõenditega, sh tema enda antud seletusega. Samas ei vaidle pooled

selle üle, et XXXX XXXX laos olev kaup oli panditud panga kasuks ning selle väljastamine

XXXX laost sai toimuda üksnes XXXX nõusolekul.

84. 10.03.2014.a kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-10-62190 (V kd tl 44-57) nähtuvalt

tagas kostja 1 XXXX nimel XXXX kohustused panga ees seetõttu, et äriühingutel olid

töösuhted ja, et XXXXja pank lubasid talle suuliselt, et XXXX täidab oma panga ees olevad

kohustused (V kd tl 54). Kirjalikke lepinguid äriühingute vahel ei olnud, kostja 1 ei

kontrollinud 2008.a aprillis-mais, kui palju oli XXXX kaupa XXXX laos ning panti ei

küsinud. Kostja 1 ei mäletanud, missugune oli XXXX majanduslik huvi XXXX kohustuste

tagamisel. Kostja 1 väidete kohaselt (V kd lk 44-57) piisas talle XXXX kinnistute

koormamiseks XXXX ja panga suulisest kinnitusest, et XXXX täidab oma kohustused

panga ees.

85. Võttes eelpool toodut arvesse asub kohus seisukohale, et XXXX vara arvel kolmanda isiku

laenukohustuse täitmine ja täitmise tagamine kinnistutele seatud hüpoteekidega ilma

XXXX-lt samas väärtuses vara või mis tahes muud vastuhüve saamata ja tagatisi võimalike

nõuete tagamiseks võtmata, on kostja 1 poolt jäme hoolsuskohustuse rikkumine. Tehingud

olid XXXX selgelt kahjulikud ja omasid kinke iseloomu, mistõttu äriühingu huvidest lähtuv

mõistlik ja hoolas juhatuse liige selliseid tehinguid ei teeks. Arvestades kostja 1 seotust

XXXX-ga, pidi ta olema kursis XXXX majandusliku seisuga, mida on kinnitanud tunnistaja

XXXXütlustega 05.01.2015.a kohtuistungil (VI kd lk 19) ja kirjalikes selgitustes (V kd tl 40-

42). Järelikult kahjustas kostja 1 XXXX tahtlikult, et parandada XXXX majanduslikku

olukorda. Kostja 1 on tehinguid tehes eelistanud XXXX kui äriühingu huvidele talle XXXX

kaudu kuuluva XXXX huve ning pööranud XXXX varad XXXX kasuks, täites XXXX

varade arvel XXXX kohustused panga ees. Seega on kostja 1 rikkunud ka juhatuse liikme

lojaalsuskohustust.

86. ÄS § 316 kohaselt planeerib aktsiaseltsi nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab

aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, kusjuures kontrolli

tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. ÄS § 317 lg 1 punktid 3, 6 ja 7

sätestavad, et nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel.

Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad

igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb

laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa,

või

laenude

andmine

ja

võlakohustuste

tagamine,

kui

see

väljub

igapäevase

majandustegevuse raamest. XXXX põhikirja punkti 5.3.8 kohaselt on nõukogu nõusolek

vajalik laenude ja võlakohustuste võtmiseks, mis ületavad vastavaks majandusaastaks

ettenähtud kulutuste summa ja laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub

igapäevase majandustegevuse raamest.

87. ÄS § 327 lg 1 järgi peab nõukogu liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kuivõrd juhtorgani liikme ja äriühingu vahel valitseb käsundilaadne suhe, kohaldub

juhtorgani liikme (nõukogu liikme) suhtes ka VÕS § 620 lg 1, mille kohaselt käsundisaaja

peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva

vajaliku hoolsusega.

88. Nõukogu liikme hoolsuskohustus tõusetub mh juhatusele korralduste andmisel ja juhatuse

tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liige peab ilmutama piisavalt aktiivsust,

omamaks vajalikul määral informatsiooni äriühingu finantsseisundi, juhatuse poolt sõlmitud

tehingute kohta jne. Äriühingute huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust teadasaamisel

peab nõukogu liige koheselt võtma tarvitusele konkreetsed nõukogu pädevuses olevad

abinõud äriühingu huvide kaitseks (juhatuse tagasikutsumine, nõukogu koosoleku,

aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine, uue juhatuse määramine ning juhatusele

äriühingu huvide kaitseks vajadusel korralduste ja suuniste andmist). ÄS § 327 lg 2 kohaselt

nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

89. Vaidlust ei ole, et kostja 2 oli XXXX nõukogu esimees perioodil 01.01.2008 – 01.02.2010.a,

kui kostja 1 koormas XXXX kinnistud XXXX kohustuse täitmise tagamiseks pangale,

sõlmiti laenuleping ning täideti XXXX kohustused pangale. 24.09.2014.a kohtuistungil (V

kd lk 127-131) võttis kostja 2 omaks, et ta teadis kostja 1 poolt laenulepingu sõlmimisest ja

sellest, et XXXX ei andnud XXXX mingeid tagatisi ning, et nõukogu liikmena andis ta

kostjale 1 tehingu tegemiseks nõusoleku. 15.04.2013.a protokolliga (I kd tl 151-159) on

tõendatud, et ka kohtumisel pankrotihalduritega kinnitas kostja 2, et oli tagatiste seadmisest

teadlik ning, et XXXX poolt tagatiste seadmine panga kasuks ja laenuleping XXXX

kohustuste täitmiseks olid XXXX kahjulikud tehingud. Samast protokollist nähtuvalt on

kostjalt 2 küsitud, mida ta nõukogu liikmena ette võttis. Kostja 2 vastustest nähtuvalt ei

võtnud ta ette temalt kui nõukogu liikmelt eeldatavaid tegevusi.

90. Kohus on seisukohal, et kostja 2 ei käitunud XXXX suhtes heas usus ega täitnud

nõuetekohaselt seadusest tulenevat nõukogu liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja 2

oli nõukogu liikmena teadlik, et tema isa, kostja 1, on koormamas XXXX kinnistuid XXXX

kohustuste täitmise tagamiseks, samuti oli ta teadlik ka kõigist järgnevatest eesseisvatest

kostja 1 tehingutest ja toimingutest - laenulepingu sõlmimisest ning selle arvelt ja läbi

XXXX kohustuste täitmisest pangale summas 5 162 000 eurot. Vaatamata sellele, et kostja 2

pidas nimetatud tehinguid XXXX kahjulikuks, ei võtnud ta XXXX nõukogu esimehena

kostja 1 tegevuse takistamiseks midagi ette (nt juhatuse liikme tagasikutsumine, juhatuse

liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine või tehingute tühistamine, mis tema väitel on

sõlmitud pettuse mõjul jne), vaid lasi kostjal 1 toime panna XXXX huvide kahjustamise

ning varalise kahju tekitamise. Kostja 2 võinuks seada juhatusele tehingute tegemiseks ka

selged eeltingimused (XXXX tagatiste vormistamine), kuid ka seda ei tehtud.

91. Kuivõrd ka kostja 2 oli XXXX omanikuks, siis osales ta koos kostjaga 1 teadlikult XXXX

huvide kahjustamisel, eelistades XXXX huvidele temaga seotud äriühingu XXXX huve,

kelle kohustused said kostjate tegevuse tulemusena XXXX varade arvelt pangale esmalt

tagatud ning seejärel ka 5 162 000 euro ulatuses täidetud. Kostja 2 osales tegelikkuses kõigi

kostjale 1 etteheidetavate tehingute läbiviimisel ning teadis täpselt, kuivõrd kahjulikud on

kosja 1 teostatavad tehingud XXXX le. Seega, kostja 2 mitte ainult ei olnud teadlik, vaid

osales aktiivselt XXXX kahjustavate tehingute läbiviimisel, andes kostjale 1 tehingute

läbiviimiseks nõusoleku. Kostjal 2 esines nõukogu liikmena huvide konflikt oma juhatuse

liikmest isa tegevuse üle järelevalve teostamisel, sest ta eelistas oma isa ja enda kui XXXX

Trading omaniku huve XXXX huvidele ega käitunud XXXX suhtes lojaalselt. Seega loeb

kohus kostja 2 poolt nõukogu liikme kohustuste rikkumise tõendatuks.

92. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist.

93. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

94. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.

95. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Põhjusliku seoses kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas kahju oleks

tekkinud ka siis, kui kostja 1 ja kostja 2 ei oleks neile etteheidetaval viisil käitunud. Eitava

vastuse korral sellele küsimusele peab kostjate vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju

oleks tekkinud ka ilma temapoolse kohustuse rikkumiseta (RK 3-2-1-149-05). Kui selgub, et

kahju oleks tekkinud ka ilma kostjate tegudeta, siis ei saa neid tegusid lugeda kahju

vajalikuks põhjuseks ning kostjate vastutus on välistatud. Kohus on seisukohal, et tegemist

on XXXX tekitatud kahjuga VÕS § 127 ja 128 tähenduses.

96. Kui XXXX ei oleks sõlminud laenulepingut XXXX ja täitnud saadud laenusummaga

kolmanda isiku kohustusi, siis ei oleks XXXX vara 5 162 000 euro võrra vähenenud. Samuti

ei oleks XXXX l sellisel juhul tekkinud intressi ja viivise maksmise kohustust pangale.

XXXX l ei oleks olnud laenu-, intressi ja viivise maksmise kohustust juhul, kui kostja 1 ei

oleks koormanud XXXX kinnistuid XXXX kohustuste tagamiseks, ei oleks sõlminud

XXXX nimel laenulepingut ja täitnud XXXX kohustusi pangale, järelikult ei oleks XXXX

vara vähenenud kokku 7 636 136,85 euro võrra. Seega, kui kostja 1 ei oleks talle hagejate

poolt etteheidetaval viisil käitunud, langeks ära ka negatiivne tagajärg, mistõttu esinebki

põhjuslik seos kostja 1 teo ja XXXX saabunud kahjuliku tagajärje vahel. Vastutusest

vabanemiseks peab kostja 1 tõendama, et kahju oleks XXXX tekkinud ka ilma tema

tegevuseta. Seda kostja 1 teinud ei ole.

97. Kostja 2 puhul tuleb põhjusliku seoses olemasolu kontrollimisel hinnata, kas kahjulik

tagajärg oleks saabunud, kui kostja 2 oleks käitunud nõukogu liikmelt eeldataval viisil.

Kohus leiab, et kui kostja 2 oleks täitnud nõuetekohaselt ÄS § 316 ja § 327 lg 1, VÕS § 620

ja TsÜS § 35 sätetest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi, ei oleks saanud võimalikuks kostja

1 poolt XXXX kinnistute koormamine, laenulepingu sõlmimine ja selle alusel saadu arvelt

kohustuste täitmine XXXX-le. Kostja 2 oli nõukogu liikmena kostja 1 kavandatud

tehingutest teadlik, kuid sellele vaatamata võimaldas kostjal 1 kahjustada XXXX huve, selle

asemel, et kostja 1 juhatusest tagasi kutsuda või seada kostja 1 tehingutele ja toimingutele

XXXX huve arvestavad ja kaitsvad eeltingimused. Kõigi nende hoolsalt ja mõistlikult

käituva nõukogu liikmelt eeldatavate toimingute tegemine oleks hoidunud ära kahju

tekkimise, kuid selle asemel andis kostja 2 kostjale 1 tehingute tegemiseks omapoolse

nõusoleku.

98. ÄS § 315 lg 2 teise lause kohaselt peab juhatuse liige vastutusest vabanemiseks tõendama, et

ta on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja 1 ei ole tõendanud, et ta

on XXXX kinnistute koormamisel ja kolmanda isiku kohustuste täitmisel tegutsenud

korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta ei ole toonud esile mõjuvaid põhjendusi oma käitumise

õigustamiseks ega võtnud tarvitusele meetmeid XXXX huvide kaitseks, mis võimaldanuks

XXXX l esitada XXXX vastu koheselt tagasinõue ning tagada selle täitmine (tagatiste

võtmine). Kui lähtuda kostja 1 väitest, et ta ei teadnud 2008 kevadel XXXX majanduslikust

seisust ega kontrollinud XXXX laos XXXX Trading kaupade olemasolu, siis koormas ta

XXXX kinnistud panga kasuks XXXX kohustuste täitmise tagamiseks teades, et XXXX-l

puudub XXXX laos panga kasuks panditud kaup, mille arvelt oleks võimalik XXXX l oma

tagasinõuet rahuldada. Tegemist oleks samuti juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse

rikkumisega.

99. ÄS § 327 lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on

oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja 2 ei ole tõendanud, et ta on

nõukogu liikme kohustuste täitmisel tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Ta ei ole

toonud esile mõjuvaid põhjendusi oma käitumise õigustamiseks ega võtnud tarvitusele

meetmeid XXXX huvide kaitseks ja kostja 1 kahjuliku tegevuse tõkestamiseks.

100.

VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

101.

XXXX tekkinud kahju nõude arvestusest (I kd tl 191) nähtuvalt kandis XXXX

laenulepingu XXXX (I kd lk 100) täitmisega kolmanda isiku XXXX laenulepingust nr

XXXXtuleneva põhikohustuse summas 5 162 000 eurot, perioodil 12.11.2008 – 01.10.2010

intressid summas 553 872,85 eurot ja perioodil 02.10.2010 - 02.02.2011.a viivised summas

1 920 264 eurot, kokku vähenes XXXX vara kostja 1 tegevuse tulemusena 7 636 136,85

euro võrra. Seega kuulub kahju VÕS § 115 lg 1, VÕS 127 lg 1, lg 3 ja 4 ning VÕS § 128 lg 3

alusel hüvitamisele summas 7 636 136,85 eurot.

102.

Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited kahju suuruse osas on põhjendamatud ega

anna alust väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostjatele on hagiavalduses läbivalt

ette heidetud XXXX varade koormamist panga kasuks XXXX kohustuste tagamiseks,

mistõttu ei ole õige seisukoht, et hagi ei hõlma 18.04.2008.a hüpoteegi seadmise lepingut.

Tähendust ei oma, milliste lepingutega hüpoteekide seadmine toimus, sest hagiavalduses

nõutav kahju suurus ei ole seotud hüpoteegisummadega, vaid XXXX poolt kolmanda isiku

XXXX kohustuste täitmisega pangale, mis tõi kaasa XXXX vara vähenemise 7 636 136,85

euro

võrra.

Kostjad

on

alusetult

lähtunud

kahju

summa

arvutamisel

XXXX

pankrotimenetluses kinnistuste müügist laekunud summast. XXXX tekitatud kahju seisneb

vara vähenemises läbi XXXX kohustuste täitmise, XXXX kohustuste täitmise tulemusena

vähenes XXXX vara 5 162 000 euro võrra, millele lisanduvad laenulepingu alusel intressid

ja viivised, kokku 7 636 136,85 eurot. XXXX kahju ei piirdu tagatiseks olnud kinnistute

väärtusega ega mitte ka sellega, kui palju on selle vara müügist laekunud läbi

pankrotimenetluses müügi. Seega on kahjusumma põhjendatud.

103.

Kostjate vastuväited, et hagejad oleksid pidanud vaidlustama panga nõude, esitades

pangale avalduse laenulepingu tühistamiseks ja panga kasuks seatud hüpoteekide

kustutamiseks, on põhjendamatud. Kohus tuvastas eelpool kostjate vastuväiteid analüüsides,

et laenuleping ei ole tühine ja sellega ei ole refinantseeritud tühist laenulepingut, samuti tõi

esile, et laenulepingu kehtivust ning panga nõuet on XXXX pankrotimenetluses jõustunud

kohtuotsusega tunnustatud (IV kd tl 21-40). Seega on XXXX l panga ees laenulepingust

tulenevad kohustused ning pankrothaldurid ei oleks lepingu vaidlustamisega saavutanud

kostjate soovitud tulemust. Kostjate väide, et XXXX tekitasid kahju oma tegudega

pankrotihaldurid, on alusetu ja pahatahtlik, kuna pankrotihalduritel ei ole lubatud

pankrotimenetluses teha võlgnikku kahjustavaid toiminguid, st esitada tehingute

tühistamiseks hagisid, kui puudub faktiline ja õiguslik alus.

104.

Alusetud ja pahatahtlikud on ka kostjate vastuväited, et pankrotihaldurid on laskunud

nõudel XXXX ja AS-i XXXXvastu aeguda. Kostjad on ise oma vastuväidetes esile toonud,

et XXXX oli maksejõuetu äriühing juba 2008.a novembris. Kohtule esitatud XXXX

pankrotiavaldusest nähtuvalt (V kd tl 58 - 63) nimetatud nõuet XXXX varade hulgas

pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud, see ei kajastu ei kostja 1 poolt esitatud

pankrotiavaldusele lisatud varade nimekirjas ega ka mitte kostjate poolt allkirjadega

kinnitatud XXXX 2009/2010.a majandusaasta aruandes (V kd tl 65-88). Kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu, mis on saanud nõudest XXXX vastu. 10.03.2014.a teabe andmisel

avaldas kostja 2, et ta ei tea, mis nõudest XXXX vastu, et see on ebareaalselt laekuv ning et

see võidi audiitori nõudel kustutada (V kd tl 50). Seega ei olnud hagejatel reaalselt võimalik

saavutada XXXX-lt tema kohustuste täitmist. Samuti ei ole põhjendatud kostjate poolt

pankrotihalduritele AS-i XXXXja XXXX vastu nõuete mitteesitamisega tehtavad

etteheited, kuna kostjad ei ole tõendanud, et XXXX l oleksid nõuded AS-i XXXXja XXXXi

vastu. Kohus tuvastas eelpool kostjate vastuväidete põhjal, et XXXX kohustused on tema

enda, mitte AS-i XXXXega XXXX kohustused. Kostjate 22.11.2013 esitatud tõendid (III

kd 481-603) ja 18.12.2013 (III kd 690-726) ei lükka ümber kohtu sellekohaseid järeldusi.

105.

Kostjad on väitnud, et kahju nõude ulatus ei ole põhjendatud, kuna XXXX laenulepingust

nr XXXXtulenevad kohustused olid tagatud XXXX XXXXja 13 kinnistutele seatud

esimese järjekoha hüpoteegiga summas 2 556 465,94 eurot vastavalt 18.04.2008.a tõestatud

lepingule, mille sõlmimist pankrotihaldurid kostjale hagis ette ei heida. Kostjad on lahutanud

nimetatud esimese järjekoha hüpoteegi summa XXXX pankrotimenetluses vara müügist

laekunud summast 3 572 594,68 eurot, ning leidnud, et kahju suurus ei saa igal juhul olla

suurem kui 1 016 128,74 eurot.

106.

VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel

kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise

eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagejad paluvad kohtul

kahjuhüvitis välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt, mis on hagiavalduse asjaolusid

arvestades põhjendatud. Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjatelt tuleb

välja mõista solidaarselt XXXX kasuks juhtorganite liikmete kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju 7 636 136,85 eurot

107.

VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

108.

TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

109.

Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest ja on palunud viivise välja nõuda kindla

summana kohtuotsuse tegemise seisuga ning sealt edasi protsendina VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohtule esitatud viivise arvestuse järgi on

viivis kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäeva seisuga 28.04.2015 1 260 067,18

eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt ja sealt edasi protsendina põhinõudelt

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.

110.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel

lahendamata taotlused. Kostjad esitasid 04.02.2015.a vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse

05.01.2015.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt

esitatud vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud (sisuliselt on kostjad esitanud

vastuväite sellele, et kohus jättis kostjate eelneva vastuväite rahuldamata), samuti ei ole

põhjendatud kostjate taotlus 05.01.2015.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotlus

protokolli parandamiseks ei ole esitatud ka tähtaegselt. Lisaks on kostjad soovinud parandada

protokolli osas, mis puudutab tunnistaja poolt vande all antud ütlusi. See ei ole võimalik.

Kostjad on esitanud ka 13.03.2015.a vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse 11.03.2015.a

kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja on seisukohal, et protokolli parandamiseks

puudub vajadus. Kostjad on soovinud protokolli kanda avaldusi ja lauseid, mida hagejale

teadaolevalt istungil ei väljendatud. Protokoll kajastab menetluse käiku ja istungil

väljendatud piisava täpsusega ning protokolli parandamiseks puudub alus. Kostjate

vastuväide kohtu tegevusele on alusetu.

111.

Kohus on seisukohal, et kostjate 04.02.2015.a, 13.03.2015.a ja 13.04.2015 vastuväited

kohtu tegevusele ja taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks on põhjendamatud ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohus pikendas vastavalt taotlusele nii hagejate esindajale kui ka

kostjatele antud menetlustähtaegu. Järelikult on menetlusdokumendid esitatud tähtaegselt.

Kohtuistungi protokollid kajastavad menetluse käiku ja istungil väljendatud seisukohti

piisava täpsusega, mistõttu protokolli parandamiseks puudub alus. Kostjate vastuväited kohtu

tegevusele on põhjendamatud.

Menetluskulude jaotus

112.

Hageja esitas kohtule 16.03.2015 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kokku

moodustavad hagejate poolt kantud menetluskulud 20 261 eurot.

113.

Hagejate menetluskulud koosnevad:

1. hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 10 000 eurot (05.01.2015.a hageja

menetluskulude nimekirja lisa 1, hageja konto väljavõte riigilõivu tasumise kohta

hagiavalduselt); pankrotihaldurite 15.05.2013.a määruskaebuselt tasutud riigilõivust summas

25 eurot (05.01.2015.a hageja menetluskulude nimekirja lisa 2, riigilõivu tasumise

maksekorraldus 15.05.2013.a määruskaebuselt);

2. pankrotihaldurite lepingulise esindaja kuludest summas 10 122 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Hagejate poolt menetluses esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkekulud summas 114

eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt Avatar tõlkebüroo arvele nr 141205 (lisa nr 6). Tõlked

esitati hagejate poolt kohtule 10.10.2014.a.

114.

Lepingulise esindaja kulud koosnevad täpsemalt:

1) lepingulise esindaja kulud summas 2736 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt

Advokaadibüroo RASK OÜ 08.08.2013.a arvele nr 1308010 ja sellele lisatud

spetsifikatsioonile (05.01.2015.a hageja menetluskulude nimekirja lisa 3, Advokaadibüroo

RASK OÜ 08.08.2013.a arve nr 1308010). Lepingulise esindaja kulude koosseis, s.h

teostatud õigusabitoimingud ja nendeks kulunud aeg, on esitatud arve lisaks olevas

spetsifikatsioonis;

2) lepingulise esindaja kulud summas 390 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt

Advokaadibüroo RASK OÜ 31.12.2013.a arvele nr 1312054 ja sellele lisatud

spetsifikatsioonile (05.01.2015.a hageja menetluskulude nimekirja lisa 4, Advokaadibüroo

RASK OÜ 31.12.2013.a arve nr 1312054). Lepingulise esindaja kulude koosseis, s.h

teostatud õigusabitoimingud ja nendeks kulunud aeg, on esitatud arve lisaks olevas

spetsifikatsioonis. Nimetatud arve nr 1312054 spetsifikatsioonis kirjeldatud toimingutest on

maha arvestatud 81 minutit ja vastavalt arve summast 162 eurot: 1) 25.07.2013.a tutvumine

kohtumäärusega;

2)

07.08.2013.a

tutvumine

kohtumäärustega;

3)

08.08.2013.a

määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine; 4) 05.12.2013.a suhtlemine kohtuga,

määruskaebusest loobumise küsimus; 5) 12.12.2013.a avalduse koostamine määruskaebusest

loobumiseks. Samuti ei ole arvestatud 08.08.2013.a määruskaebuselt tasutud riigilõivu

summas 25 eurot. Need kulud on kantud paralleelselt menetletud ts. asjas nr 2-13-20522

(kohtunik Toomas Ventsli);

3) lepingulise esindaja kulud summas 4296 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt

Advokaadibüroo

RASK

OÜ

12.12.2014.a

arve

nr

1412008

ja

sellele

lisatud

spetsifikatsioonile (05.01.2015.a hageja menetluskulude nimekirja lisa 5, Advokaadibüroo

RASK OÜ 12.12.2014.a arve nr 1412008). Lepingulise esindaja kulude koosseis, s.h

teostatud õigusabitoimingud ja nendeks kulunud aeg, on esitatud arve lisaks olevas

spetsifikatsioonis;

4) lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt

Advokaadibüroo RASK OÜ 04.01.2014.a arvele nr 1501001 ja sellele lisatud

spetsifikatsioonile (05.01.2015.a hageja menetluskulude nimekirja lisa 6, Advokaadibüroo

RASK OÜ 04.01.2014.a arve nr 1501001). Lepingulise esindaja kulude koosseis, s.h

teostatud õigusabitoimingud ja nendeks kulunud aeg, on esitatud arve lisaks olevas

spetsifikatsioonis;

5) lepingulise esindaja kulud summas 840 eurot (ilma käibemaksuta) – osalemine Harju

Maakohtu 05.01.2015.a kohtuistungil 7 tundi (tunnitasumäär 120 eurot + KM).

6) lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta) – ettevalmistus Harju

Maakohtu 11.03.2015.a kohtuistungiks 2 h (tunnitasumäär 120 eurot + KM);

7) lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot (ilma käibemaksuta) – osalemine Harju

Maakohtu 11.03.2015.a kohtuistungil 3 tundi ja 45 minutit (tunnitasumäär 120 eurot + KM).

8) lepingulise esindaja kulud summas 720 eurot (ilma käibemaksuta) – kohtukõne teeside

koostamine 6 tundi (tunnitasumäär 120 eurot + KM).

115.

Hagejad kinnitavad, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega ning on tulenevalt menetluse iseloomust põhjendatud ja vajalikud ning

tuleb mõista välja kogu ulatuses. Hagejate poolt nõutav menetluskulude summa on toodud

ilma käibemaksuta, kuna AS XXXX (pankrotis) on käibemaksukohustuslane.

116.

PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste

ja kohustuste kandjaks võlgnik, s.o AS XXXX (pankrotis), mistõttu hüvitatakse

menetluskulud AS XXXX (pankrotis) pankrotiva-rasse.

117.

Kostja 1 ja kostja 2 vaidlevad hageja 16.03.2015 menetluskulude nimekirjale vastu.

Kostjad on seisukohal, et hagejate menetluskulude väljamõistmine nendelt summas 20 261

eurot ei ole põhjendatud ja proportsionaalne sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi

ajalise mahuga ning faktiliselt asjas kantud kuludega. Kostjad on seisukohal, et

väljamõistetavad kulud peavad olema proportsionaalsed ja arvestama vaidluse keerukust ning

mahtu. Hagejate poolt esitatud 16.03.2015.a menetlusdokumendis märgitud lepingulise

esindaja kulud eelviidatud põhimõttele ei vasta ning lisaks on lepingulise esindaja

menetluskulude nimekirjas selliseid kandeid, mis on küsitavad nii oma sisult kui ka mahult.

Arvestades hagejate 16.03.2015 menetlusdokumendis esitatud selgitusi ning hagejate

esindaja poolt menetluse käigus koostatud menetlusdokumente, on ilmselgelt tegemist

ülepaisutatud õigusabikuludega.

118.

Kostjad põhjendavad oma eeltoodud seisukohta alljärgnevalt: TsMS § 175 lg 1 sätestab,

et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui

lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vastava regulatsiooni eesmärk on muuhulgas

kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude eest. Seetõttu ei ole kulude teiselt menetlusosaliselt

väljamõistmise aluseks mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude

põhjendatus ja vajalikkus.

119.

Kostjad on seisukohal, et arvestades asja keerukust, esitatud menetlusdokumentide

mahtu, ei ole võimalik lugeda põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikulu summas

20 261 eurot. Vastavat regulatsiooni kinnitab ka Riigikohtu praktika. Nimelt on Riigikohus

oma 12.12.2006.a. otsuses nr 3-2-2-5-06 viidanud, et: “Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb

õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada.

Sama kehtib muude menetluskulude kohta”.

120.

Kostjad on seisukohal, et hagejate esitatud dokumendid ei kajasta põhjendatud

menetluskulusid. Hagejate lepingulise esindaja poolt käesoleva asja menetluses väidetavalt

kulutatud aeg on menetluse sisu arvestades ebaproportsionaalne. Hageja 16.03.2015.a

menetlusdokumendst nähtub, et menetluses kulutati kokku 86,62 töötundi. Kostja 1 ja kostja

2 peavad seda aega igal juhul ebaproportsionaalselt suureks.

121.

Alljärgnevalt toovad kostja 1 ja kostja 2 eraldi välja need konkreetsed küsitavused hageja

poolt esitatud menetlusdokumendis, mis selle dokumendi pinnalt on võimalik.

122.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 3 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

08.08.2013 arves nr 1308010 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 01.05.2013-

19.06.2013 osutati hagejale järgmised teenused: (1) hagiavalduse projekti koostamine 8,5

tundi; (2) hagiavalduse projekti koostamine 7 tundi; (3) hagiavalduse projekti koostamine,

lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 4 tundi 48 min.; (4) kohtumäärusega tutvumine

6 min.; (5) määruskaebuse koostamine kohtu 09.05.2013 määrusele 2 tundi; (6)

telefonivestlus kohtuga 6 min.; (7) telefonivestlus kohtuga 6 min.; (8) kohtumäärusega

tutvumine, edastamine kliendile 12 min. Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 22

tundi ja 48 min.

123.

Arvestades hagejate ettevalmistatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (s.o. hagiavaldus,

mis on koostatud 13 lehekülgedel) ning seda, et hagejate esindajaks on vandeadvokaat, on

ilmne, et Advokaadibüroo RASK OÜ 08.08.2013 arve nr 1308010 sisaldab ülepaisutatud

õigusabikulusid (hagiavalduse koostamine kokku 20 tundi ja 18 min). Kostjad 1 ja 2 on

seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks kulunud 20 tundi ja

18 min. ei ole mõistlik ega põhjendatud aeg. Kostjate 1 ja 2 hinnangul on advokaadist

esindaja

piisav

ja

põhjendatud

hüvitatav

ajakulu

nimetatud

menetlusdokumendi

koostamiseks, arvestades selle sisu ja mahtu, 8 tundi. Seega tuleb 08.08.2013 arvet nr

1308010 vähendada 12,3 tunni ehk 1476 euro võrra.

124.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 4 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

31.12.2013 arves nr 1312054 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 25.07.2013-

12.12.2013 osutati Hagejale järgmised teenused: (1) tutvumine kohtumäärusega 6 min.; (2)

kohtumäärusega tutvumine 12 min.; (3) määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine 30

min.; (4) asjaajamine, suhtlemine kliendiga 15 min.; (5) puuduste kõrvaldamise avalduse

koostamine, suhtlemine kliendiga 45 min.; (6) riigilõivu maksekorralduse esitamine kohtule,

kaaskirja koostamine 15 min.; (7) nõupidamine halduritega 3 tundi hinnaga 80 EUR/tund; (8)

suhtlemine kohtuga, määruskaebusest loobumise küsimus 15 min.; (9) avalduse koostamine

määruskaebusest loobumiseks 18 min. Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 5

tundi ja 36 min.

125.

Kostjad 1 ja 2 on seisukohal, et hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 4

olevas Advokaadibüroo RASK OÜ 31.12.2013 arves nr 1312054 ja sellele lisatud

spetsifikatsioonis toodud toimingute tegemine ei ole põhjendatud ega vajalikud. Peale selle,

nimetatud toimingute tegemine ei ole hageja poolt tõendatud. Seega tuleb 31.12.2013 arves

nr 1312054 nimetatud õigusabikulud suuruses 552 eurot jätta täies ulatuses välja mõistmata.

126.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 5 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

12.12.2014 arves nr 1412008 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 16.01.2014-

17.11.2014 osutati Hagejale järgmised teenused: (1) kostja vastuste lisade analüüs 2,5 tundi;

(2) taotluse koostamine tähtaja pikendamiseks 0,5 tundi; (3) esialgse seisukoha koostamine 2

tundi; (4) seisukoha koostamine kostja vastustele 7 tundi; (5) järelepärimise koostamine

XXXXile 1,5 tundi; (6) järelepärimise XXXXile täiendamine, XXXXile esitamine 0,5

tundi; (7) tutvumine XXXXi vastusega, analüüs 42 min.; (8) seisukoha koostamine XXXX

12.05.2014.a menetlusdokumendile 7 tundi; (9) tutvumine kohtumäärusega 6 min.; (10)

ettevalmistus Harju Maakohtu kohtuistungiks 3 tundi; (11) osalemine Harju Maakohtu

istungil 3 tundi ja 10 min.; (12) kohtuistungi protokolli ülevaatamine ja täiendamine 45 min.;

(13) tõlgete ülevaatamine ja täiendamine 45 min.; (14) seisukoha koostamine kostja IV (

XXXX ) seisukohtadele 2,5 tundi; (15) ettevalmistus Harju Maakohtu istungiks 2,5 tundi;

(16) osalemine Harju Maakohtu istungil 1 tundi; (17) kohtuistungi protokolli ülevaatamine

15 min.. Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 35 tundi ja 43 min.

127.

Arvestades hageja ettevalmistatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning seda, et hageja

esindajaks on vandeadvokaat, on ilmne, et Advokaadibüroo RASK OÜ 12.12.2014 arve nr

1412008 sisaldab ülepaisutatud õigusabikulusid (s.o. kostja vastuste lisade analüüs 2,5 tundi;

esialgse seisukoha koostamine 2 tundi; seisukoha koostamine kostja vastustele 7 tundi;

järelepärimise koostamine XXXXile 1,5 tundi; seisukoha koostamine XXXX 12.05.2014.a

menetlusdokumendile 7 tundi; ettevalmistus Harju Maakohtu kohtuistungiks 3 tundi;

ettevalmistus Harju Maakohtu istungiks 2,5 tundi) ning tõendamata toiminguid (tõlgete

ülevaatamine ja täiendamine 45 min).

128.

Kostjad 1 ja 2 on seisukohal, et eelnimetatud toimingute kulunud 25,5 tundi ei ole

mõistlik ega põhjendatud aeg. Kostjate 1 ja 2 hinnangul on advokaadist esindaja piisav ja

põhjendatud

hüvitatavad

ajakulud

nimetatud

toimingute

tegemiseks,

arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, järgmised: kostja vastuste lisade analüüs 1 tund;

esialgse seisukoha koostamine 1,5 tundi; seisukoha koostamine kostja vastustele 2,5 tundi;

järelepärimise koostamine XXXXile 1 tund; seisukoha koostamine XXXX 12.05.2014.a

menetlusdokumendile 2,5 tundi; ettevalmistus Harju Maakohtu kohtuistungiks 1 tund;

ettevalmistus Harju Maakohtu istungiks 1 tund. Lisaks eeltoodule Advokaadibüroo RASK

OÜ 12.12.2014 arve nr 1412008 sisaldab põhjendamata kulu, s.o seisukoha koostamine

kostja IV ( XXXX ) seisukohtadele 2,5 tundi, kuna nimetatud menetlusdokument on

koostatud teise kostja ( XXXX ) menetlusdokumendile. Seega tuleb 12.12.2014 arvet nr

1412008 vähendada 18 tunni ja 15 min. ehk 2190 euro võrra.

129.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 6 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

04.01.2015 arves nr 1501001 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 09.12.2014-

02.01.2015 osutati hagejale järgmised teenused: (1) seisukoha koostamine XXXX taotlusele

protokolli parandamiseks 1 tundi; (2) analüüs, e-kiri halduritele (menetluse lõpetamine

XXXX ja XXXX suhtes) 15 min.; (3) ettevalmistus 05.01.2015.a kohtuistungiks 2,5 tundi.

Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 3,75 tundi. Arvestades hageja

ettevalmistatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning seda, et hageja esindajaks on

vandeadvokaat, on ilmne, et Advokaadibüroo RASK OÜ 04.01.2014 arve nr 1501001

sisaldab ülepaisutatud õigusabikulusid (seisukoha koostamine XXXX taotlusele protokolli

parandamiseks 1 tundi; ettevalmistus 05.01.2015.a kohtuistungiks 2,5 tundi).

130.

Kostjad 1 ja 2 on seisukohal, et nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3,5 tundi ei ole

mõistlik ega põhjendatud aeg. Kostjate 1 ja 2 hinnangul on advokaadist esindaja piisav ja

põhjendatud hüvitatav ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, arvestades selle

sisu ja mahtu, 0,5 tundi ning 05.01.2015.a kohtuistungiks ettevaldmistamiseks 1 tundi. Seega

tuleb 04.01.2015 arvet nr 1501001 vähendada 2 tunni ehk 240 euro võrra. Kostjad 1 ja 2 on

seisukohal, et hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 6 olevas Advokaadibüroo

RASK OÜ 04.01.2015 arves nr 1501001 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis toodud toimingu

tegemine (analüüs, e-kiri halduritele, menetluse lõpetamine kostjate XXXX ja XXXX suhtes

15 min) ei ole põhjendatud, kuna nimetatud toiming on seotud teiste kostjatega, s.o. XXXX

iga ja XXXX . Seega tuleb 04.01.2015 arvet nr 1501001 täiendavalt vähendada 0,25 tunni

ehk 30 euro võrra.

131.

Hageja 16.03.2015 menetluskulude nimekirja punktis 3.2.6. on toodud, et hagejale osutati

järgmine teenus: ettevalmistus Harju Maakohtu 11.03.2015 kohtuistungiks 2 tundi. Kostjad 1

ja 2 on seisukohal, et Harju Maakohtu 11.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks

kulunud 2 tundi ei ole mõistlik ega põhjendatud aeg. Kostjate 1 ja 2 hinnangul on

advokaadist esindaja piisav ja põhjendatud hüvitatav ajakulu nimetatud toimingu tegemiseks

1 tundi. Seega tuleb nimetatud õigusabi kulu vähendada 120 euro võrra.

132.

Hageja 16.03.2015 menetluskulude nimekirja punktis 3.2.8. on toodud, et hagejale osutati

järgmine teenus: kohtukõne teeside koostamine 6 tundi. Nimetatud teenuse hinnaks on 720

eurot. Kostjate 1 ja 2 hinnangul on advokaadist esindaja piisav ja põhjendatud hüvitatav

ajakulu nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks 2 tundi. Seega tuleb nimetatud õigusabi

kulu vähendada 480 euro võrra.

133.

Kokkuvõtvalt leiavad kostjad 1 ja 2, et hagejate menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja

vajalik suurus moodustab maksimaalselt 14 039 eurot, mis koosneb hageja tasutud

riigilõivudest summas kokku 10025 eurot, tõlkekuludest summas 114 eurot ja õigusabi

kuludest summas kokku 3900 eurot (10,5 tundi + 17,5 tundi + 1,5 tundi + 1 tundi + 2 tundi x

120 EUR/h = 3900 EUR). Tulenevalt eelnevast, arvestades kohtupraktikat ning lähtudes

TsMS §-dest 162 lg 4, § 174 lg 6, kostjad 1 ja 2 paluvad mitte rahuldada hageja avaldust

menetluskulude väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui on mõistlik, põhjendatud ja vajalik,

s.o mitte suuremas summas kui 14 039 eurot.

134.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

135.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

136.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

137.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib

kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude

kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

138.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hagi, siis

tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

139.

Kostjad ei ole vastuväiteid esitanud hagejate menetluskuludele, mis seonduvad riigilõivu

tasumise ja tõlke kuludega. Kuna kohus on hagejatelt nõudnud riigilõivu tasumist, kui ka

võõrkeelsete tõendite tõlkimist, hagejad on nimetatud kulud kandnud ning kulude kandmise

tõendanud, siis tuleb tasutud riigilõiv summas 10 025 eurot ja tõlkekulu summas 114 eurot

välja mõista kostjatelt solidaarselt.

140.

Hagejate vastusest kostjate vastuväidetele nähtub, et nad ei nõustunud kostjate

vastuväidetega, väljaarvatud 3 töötunni ulatuses, milles toimingud seondusid otseselt teiste

kostjatega. Seega on hageja nõus vähendama menetluskulusid 360 euro võrra. Ülejäänud

osas peab hageja menetluskulusid põhjendatuks.

141.

Kohus on seisukohal, et kulud õigusabile on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad

rahuldamisele summas 9762 eurot alljärgnevatel põhjendustel.

142.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 3 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

08.08.2013 arves nr 1308010 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 01.05.2013-

19.06.2013 osutati hagejale järgmised teenused: hagiavalduse projekti koostamine 8,5 tundi;

hagiavalduse projekti koostamine 7 tundi; hagiavalduse projekti koostamine, lisade

komplekteerimine ja kohtule esitamine 4 tundi 48 min; kohtumäärusega tutvumine 6 min;

määruskaebuse koostamine kohtu 09.05.2013 määrusele 2 tundi; telefonivestlus kohtuga 6

min; telefonivestlus kohtuga 6 min; kohtumäärusega tutvumine, edastamine kliendile 12 min

Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati kokku 22 tundi ja 48 min.

143.

Arvesse võttes asja keerukust, hagejate esindaja ettevalmistatud menetlusdokumentide

sisu ja mahtu, peab kohus hagejate esindaja õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks.

Kohtu arvates ei ole hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks kulunud aeg

ebamõistlikult suur ega ilmselt põhjendamatu. Seega ei ole alust kulu vähendamiseks.

144.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 4 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

31.12.2013 arves nr 1312054 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 25.07.2013-

12.12.2013 osutati hagejatele järgmised teenused: tutvumine kohtumäärusega 6 min;

kohtumäärusega tutvumine 12 min; määruskaebuse koostamine ja kohtule esitamine 30 min;

asjaajamine, suhtlemine kliendiga 15 min; puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine,

suhtlemine kliendiga 45 min; riigilõivu maksekorralduse esitamine kohtule, kaaskirja

koostamine 15 min; nõupidamine halduritega 3 tundi hinnaga 80 EUR/tund; suhtlemine

kohtuga, määruskaebusest loobumise küsimus 15 min; avalduse koostamine määruskaebusest

loobumiseks 18 min, kokku 5 tundi ja 36 min.

145.

Kohtu arvates ei ole eelnimetatud toimingud ebavajalikud ega nendele kulunud aeg

ebamõistlikult suur või ilmselt põhjendamatu. Arvesse võttes hagejate esindaja

ettevalmistatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus hagejate esindaja

õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks. Seega ei ole alust kulude vähendamiseks. Hageja

on märkinud, et ta on spetsifikatsioonis loetletud tööd, mis puudutasid tsiviilasja nr 2-13-

20522, 81 minuti eest kokku summas 162 eurot kuludest maha arvestanud.

146.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 5 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

12.12.2014 arves nr 1412008 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 16.01.2014-

17.11.2014 osutati hagejatele järgmised teenused: kostja vastuste lisade analüüs 2,5 tundi;

taotluse koostamine tähtaja pikendamiseks 0,5 tundi; esialgse seisukoha koostamine 2 tundi;

seisukoha koostamine kostja vastustele 7 tundi; järelepärimise koostamine XXXXile 1,5

tundi; järelepärimise XXXXile täiendamine, XXXXile esitamine 0,5 tundi; tutvumine

XXXXi vastusega, analüüs 42 min; seisukoha koostamine XXXX 12.05.2014.a

menetlusdokumendile 7 tundi; tutvumine kohtumäärusega 6 min; ettevalmistus Harju

Maakohtu kohtuistungiks 3 tundi; osalemine Harju Maakohtu istungil 3 tundi ja 10 min;

kohtuistungi protokolli ülevaatamine ja täiendamine 45 min; tõlgete ülevaatamine ja

täiendamine 45 min; seisukoha koostamine kostja IV ( XXXX ) seisukohtadele 2,5 tundi;

ettevalmistus Harju Maakohtu istungiks 2,5 tundi; osalemine Harju Maakohtu istungil 1

tundi; kohtuistungi protokolli ülevaatamine 15 min. Nimetatud teenuste osutamiseks kulutati

kokku 35 tundi ja 43 min.

147.

Kohus on seisukohal, et kantud kuludest ei ole põhjendatud kostjatelt välja mõista kulu,

mis on seotud seisukoha koostamisega kostja XXXXvastusele kokku 2 tundi ja 30 min.

Muus osas peab kohus menetluskulusid põhjendatuteks ja vajalikeks. Seega tuleb 12.12.2014

arvet nr 1412008 vähendada 2 tunni ja 30 min ehk 300 euro võrra.

148.

Hageja 05.01.2015 menetluskulude nimekirja lisaks 6 olevas Advokaadibüroo RASK OÜ

04.01.2015 arves nr 1501001 ja sellele lisatud spetsifikatsioonis on toodud, et 09.12.2014-

02.01.2015 osutati hagejale järgmised teenused: seisukoha koostamine XXXX taotlusele

protokolli parandamiseks 1 tundi; analüüs, e-kiri halduritele (menetluse lõpetamine Uus ja

Rahu suhtes) 15 min; ettevalmistus 05.01.2015.a kohtuistungiks 2,5 tundi. Nimetatud

teenuste osutamiseks kulutati kokku 3 tundi 45 min.

149.

Kohus on seisukohal, et kuna Advokaadibüroo RASK OÜ 04.01.2015 arves nr 1501001

ja sellele lisatud spetsifikatsioonis toodud toimingutest nähtuvalt sisaldab see menetluse

lõpetamist kostjate XXXX ja XXXX suhtes, siis ei ole kulu 15 min põhjendatud, kuna

nimetatud toiming on seotud teiste kostjatega. Seega tuleb 04.01.2015 arvet nr 1501001

täiendavalt vähendada 15 min ehk 30 euro võrra.

150.

Hageja 16.03.2015 menetluskulude nimekirja punktis 3.2.5., 3.2.6, 3.2.7. ja 3.2.8. toodud

Harju Maakohtu kohtuistungitele, kohtuistungiks ettevalmistuseks ja kohtukõne teeside

koostamiseks kulunud aega kokku 18 tundi ja 45 min, summas 2250 eurot peab kohus

vajalikuks ja põhjendatuks, mistõttu nende vähendamine ei ole vajalik.

Seega tuleb väljamõistetavat menetluskulu hagejate esindaja poolt osutatud õigusabi eest

vähendada vastavalt hageja vastusele ja kohtu põhjendustele 360 euro võrra ja kostjatelt välja

mõista solidaarselt õigusabikulud 9762 eurot.

151.

Järelikult tuleb määrata hüvitatavateks menetluskulude summaks 19 901 eurot ja mõista

see summa kostjatelt XXXX kasuks välja solidaarselt.

152.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotlusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega tuleb kohustada kostjaid tasuma XXXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

153.

Hagejate taotluse kohaselt tuleb välja mõistetavad menetluskulud kanda AS-i XXXX

(pankrotis) Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik