1-15-3485/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

28. aprill 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-3485 (kohtueelses menetluses nr 15284000155) riik versus A.T kiirmene

tluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

A.T XXX (isikukood ; elukoht

xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS 424

§ järgi

Kaitsja

(riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

A.T süüdi

(KarS) karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli) kuu

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg d; KarS §

28.04.2015, s.o 1 (üks) päeva mõistetud karistus aja hulka lugeda kandmata karistuseks ja

vangistus 3 (kolm) kuud

74 lg 1 ja lg 3 alusel

29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata

A.T-le katseaeg 12 (kaksteist)

3 (kolm) kuud 29 kuud ning mõistetud vangistust

(kakskümmend üheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui A.T ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

75 lg-s A.T le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks - xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.T lt -

lisa

2 (kaheks) kuuks. karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista üheksakümmend kaks A.T-lt sundraha 292 (kakssada ) eurot 50 senti

ja

96 ( ) eurot riigi kasuks; riigi õigusabi tasu üheksakümmend kuus määrata

kriminaalmenetluse kulud 388 ( eurot 50 senti kolmsada kaheksakümmend kaheksa)

tasumisele ositi aasta jooksul 15.a. maikuust igakuise menetluskulu järgmiselt: 1) alates 20

osa eurot

32 (kolmkümmend kaks) 38 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 rahuldada vandeadvokaat Mart Sikuti kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate

ku ( eurot (s ) ulatuses; lude hüvitamise taotlus summas 24 kakskümmend neli) .h. käibemaks

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le

Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 k -des 318 321, mille kohaselt ohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenet

luse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392);

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus

§ 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAO

LUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on A.T mootorsõiduki toime pannud kuriteona

juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 28.04.2015 kella

00.53 paiku Viljandi linnas Saare 20 juures mootorsõidukit Ford Tourneo Connect, registreerimismärgiga xxxxxx joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1.00 mg/l kohta.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karistamiseks KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud. arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 28.04.2015. Seega lugeda kandmata karistuseks 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja

3 alusel mõistetud

lg vangistust

täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.T 12 - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1.

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx ;

2. ilmuda kriminaalhoold

aja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et

kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või M - tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides

kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS

rah § 424 näeb ette süüdlase karistamise alise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3. Kohtu põhjendused k ude hüvitamiseks riminaalmenetluse kul

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot

28. novembri 2013

166 ( . Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest nr

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. M Kr S § 2565

lg 2 kohaselt s M

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab S § Kr

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 292,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud osutamise eest makstava tasu arvestamise ajutised alused, maksmise ajutine kord ja ajutised ajutine ulatus ja

ajutine kord kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise

kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Süüdistatava

esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud A.T kaitsja

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna Süüdistatava A.T

72 eurot.

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 24 eurot.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses

kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha võrra. poole

Kriminaalmenetluse kulu A.T-lt de hüvitamiseks tuleb välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 292,50 eurot

96 eurot riigi kasuks. ja riigi õigusabi tasu

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeline temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

4.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

A.T A.T on kahtlustatavana kinni peetud 28.04.2015, seega on viibinud eelvangistuses vangistus karistusaja hulka,

1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik