3-14-52797/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-52797

Haldusasi

Juri Jerjomenko kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

seoses ebapiisava kambripinna tagamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Jerjomenko määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Jerjomenko

esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Jerjomenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. veebruari

2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 26.03.2014. a esitas Juri Jerjomenko Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 18),

paludes hüvitada talle kahjutasu tema alandava ja ebainimliku kohtlemise eest 500 eurot iga

Tallinna Vanglas viibitud kuu eest.

2. Tallinna Vangla 29.09.2014. a vastusega nr 5-18/14/9321-2 (tl 14-17) tagastati J.

Jerjomenko kahju hüvitamise nõue 26.03.2011 kuupäevale eelnenud perioodi osas

läbivaatamatult ning perioodide 13.09.2011-17.01.2012; 24.01.2012-13.03.2012 ja

20.03.2012-10.06.2014 osas kahjunõuet ei rahuldatud.

3. 13.11.2014 saabus Tartu Halduskohtule J. Jerjomenko kaebus Tallinna Vanglalt

mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 11 100 eurot väljamõistmiseks seoses

ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikel 01.05.2009-01.12.2009 ja

01.09.2011-01.03.2014 ning viivise nõudes.

Kaebaja märgib, et tal on raske hinnata, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte, kuna

puuduvad andmed, millal kaebaja vastustaja vastuse kätte sai. Kaebaja palub kohtul

vastustajalt vastavad andmed välja nõuda. Juhul kui ilmneb, et kaebus on esitatud pärast

tähtaja möödumist, taotleb kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebaja sõlmis

advokaadibürooga Magnusson lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014. Eelnevalt asjaga

tegelenud advokaadi volitused lõppesid ja volitusi ei pikendatud. Ilma kutsealase esindajata

on hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja

oleks pidanud kaebuse esitama ilma kutsealase esindaja abita. Tähtaja ennistamist toetavad

asjaolud, et kaebus esitati vähem kui nädala jooksul pärast esindamiseks advokaadibürooga

lepingu sõlmimist ning kaebuse ese omab kaebajale olulist tähtsust.

4. Tartu Halduskohtu 20.01.2015. a määrusega tagasti J. Jerjomenko kaebus osaliselt, s.o osas,

milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna

tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 01.05.2009-01.12.2009. Kohus võttis kaebuse

ülejäänud osas, s.o kahju hüvitamise nõudes ajavahemiku 01.09.2011-01.03.2014 osas

menetlusse.

5. Tartu Halduskohus jättis 05.02.2015. a määrusega J. Jerjomenko taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 2).

Halduskohus tuvastas, et kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte

02.10.2014. Seega kaebus tuli esitada kohtule hiljemalt 03.11.2014, kuid esitati 13.11.2014.

Antud juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Tallinna

Vangla 29.09.2014. a vastuses on selgitatud vastusele edasikaebamise korda. Lepingu

advokaadibürooga sõlmis kaebaja siis, kui kohtule kaebuse esitamise tähtaeg oli juba

möödunud.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ilma kutsealase esindajata on hüvituskaebuse

ettevalmistamine oluliselt raskendatud. Käesolev haldusasi ei ole loomu poolest keeruline ega

kohtupraktikas ennenägematu. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses

esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole

alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

Samuti ei nähtu, et esineksid objektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist.

Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla ka kaebaja õiguslik kogenematus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. J. Jerjomenko esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 05.02.2015. a määrus

tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse kohaselt esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on

kinnipeetav, mistõttu on tal võrreldes tavakodanikuga piiratud võimalused ja oskused enda

esindamiseks või esindaja leidmiseks. MTÜ Auxilio sõlmis kaebaja nimel advokaadibürooga

Magnusson lepingu kohtus esindamiseks 07.11.2014 ja kaebus esitati vähem kui nädal pärast

lepingu sõlmimist. Ilma kutsealase esindajata on hüvituskaebuse ettevalmistamine oluliselt

raskendatud, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja pidanuks kaebuse esitama ilma kutsealase

esindaja abita. Kaebaja räägib emakeelena vene keelt, mis veelgi raskendab suhtlemist

kohtuga ja nõuetekohaste menetlusdokumentide esitamist.

Kaebus esitati halduskohtule vaid kümne päevase hilinemisega, mida ei saa lugeda

määramatult pikaks hilinemiseks. Vastustaja ei menetlenud kaebaja kahju hüvitamise taotlust

tähtaegselt.

7. Vastustaja Tallinna Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus

rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei sisaldu määruskaebuses väiteid, mis tingiksid määruskaebuse rahuldamise.

Olukorras, kus isik on esitanud kahju hüvitamise taotluse haldusorganile ja seda ei ole

lahendatud tähtaegselt, tuleb tal halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates

haldusorganile taotluse lahendamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kaebaja

ootas ära Tallinna Vangla 29.09.2014. a vastuse, kuid see ei tähenda, et kaebaja võis seejärel

suvalisel ajal kohtu poole pöörduda. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks ei saa

lugeda ka asjaolu, et vastustaja ei suutnud kaebaja kahjunõuet tähtaegselt lahendada, kuna

pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit asjas Tunis vs Eesti laekus Tallinna Vanglale ligi

500 kahjunõuet, mis halvas vangla haldussuutlikkuse.

Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid mõistlikke samme on ta astunud oma õiguste kaitseks

kaebetähtaja jooksul. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Kui kogenematul

isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima

professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta

õigusabi määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et J. Jerjomenko määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 05.02.2015. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole

aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4 ja 203 lg 2).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kaebus halduskohtule on esitatud kaebuse esitamise

tähtaega rikkudes. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse tema kahju hüvitamise taotlusele kätte

02.10.2014 ning seega tuli kaebus esitada hiljemalt 03.11.2014. Kaebus esitati aga

13.11.2014. Vastuses kahju hüvitamise taotlusele oli märgitud ka kaebuse esitamise tähtaeg (tl

17). Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema

mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt RKHKo 13.10.2009

nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kui

erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru

saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt RKHKm 16.01.2009 nr 3-3-1-75-

08, p 16). Objektiivseks takistuseks võivad olla näiteks haigus või liiklustakistus (vt ka

HKMS § 150 lg 1). Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud kogenematu inimese

eksimust protsessitoimingutes (vt RKHKm 01.01.2002 nr 3-3-1-57-02). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudusid takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks.

Puudub mõistlik põhjus, miks MTÜ-l Auxilio ei olnud kaebuse esitamise tähtaja jooksul

võimalik sõlmida advokaadibürooga lepingut kaebaja esindamiseks. Kuigi kaebaja väidab, et

tema puhul on tegemist õiguslikult kogenematu isikuga, siis on halduskohus õigesti märkinud,

et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata

ja abistada. Mingit tähtsust ei oma asjaolu, kui palju on kaebuse esitamise tähtaega ületatud.

Seega on halduskohus õigesti jätnud kaebuse esitamise tähtaja ennistamata

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Einar Vene

Agu Timmi