3-13-2154/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2154 Haldusasi Deniss Barantšukovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. novembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Deniss Barantšukov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. novembri 2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. mai 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Deniss Barantšukov esitas Tallinna Vanglale taotluse isiklike asjade laost kadunud poolsaabaste ülesleidmiseks ja tagastamiseks või sellega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 150 eurot.

Tallinna Vangla rahuldas taotluse osaliselt ja hüvitas D. Barantšukovile 40 eurot.

2. D. Barantsukov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus talle 150 euro väljamõistmist hüvitisena. Kaebuse kohaselt ei korva vangla poolt määratud hüvitis talle tekitatud kahju.

3. Tartu Halduskohtu 28. novembri 2013. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti vanglalt kaebaja kasuks välja 30 eurot järgmistel põhjendustel. 3.1. Kohus ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et põhjendatud pole saabaste ostuhinna täielik hüvitamine, sest kaebaja ei ole tõendanud saabaste tegelikku väärtust nende kaotsimineku ajal.

2

Kaebajal ei lasunud kohustust tõendada, et asja väärtus kadumise ajal vastas uue samaväärse asja väärtusele. Hüvitise vähendamiseks oleks vastustaja pidanud veenduma, et saabaste väärtus oli oluliselt vähenenud. Kaebajale saadetud saapad olid elukambris ca 4 kuud, millest oluline osa ei olnud saabaste kandmiseks sobilikud kuud. Väärtuse vähenemist kinnitavate tõendite puudumisel tuleb hüvitise määramisel lähtuda uute saabaste soetamiseks vajalikest kulutustest. 3.2. Pooled pole esitanud teavet, milline oli kaotatud saabaste soetamishind, nende omadused või kaubamärk, mis võiks hinda mõjutada. Arvestades vastustaja praktikat märkida kinnipeetavate isiklike asjade nimekirja ka kaubamärk, kui tegemist on keskmisest hinnalisemate asjadega, ning seda, et käesoleval juhul selline märge puudus, pole alust pidada saapaid keskmisest väärtuslikumaks. Sellises olukorras on põhjendatud hinnata hüvitise ulatust jaekaubanduses müüdavate poolsaabaste hindade alusel. Tartu linnas asuvas jalatsipoes olid tuntud kaubamärki mittekandvate poolsaabaste hinnad 30 ja 150 euro vahel. Seda kinnitab ka vastustaja esitatud internetipoe pakkumiste väljatrükk. Seetõttu pidas kohus sobivaks hüvitiseks 70 eurot, mistõttu mõistis lisaks vangla poolt määratud 40-eurosele hüvitisele lisaks vanglalt kaebaja kasuks välja 30 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 4.1. Hüvitisega asetas kohus kaebaja paremasse olukorda, kui ta oleks olnud ilma kahju tekitamiseta. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et poolsaabaste hinnad algavad 30 eurost ning märkinud, et ka vastustaja esitatud internetipoe pakkumiste väljatrükk kinnitab seda, peab tuvastatud asjaoludest suurema hüvitise väljamõistmisel nähtuma otsusest need kaalutlused, millest nähtuks, et väljamõistetud hüvitise puhul oleks tegemist proportsionaalse hüvitisega. 4.2. Väljamõistetud summa hüvitamisel on võimalik kaebaja alusetu rikastumine.

5. Kaebaja vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 5.1. Vastustaja poolt viidatud internetipoe pakkumiste väljatrükist ei nähtu mitte poolsaabaste, vaid kingade hinnad. 5.2. Vangla hävitas saabaste ostutšeki, millega oleks saanud tõendada, et saapad maksid 150 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Tallinna Vangla ei ole rahul saabaste kaotsimineku eest väljamõistetud hüvitise suurusega. Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest veenvaid põhjendusi, mis halduskohtu seisukohad ümber lükkaks. Eksitav on väide, et halduskohus pole näidanud kaalutlusi, miks ta valis hüvitise suuruseks pakutavate poolsaabaste keskmise hinna. Kohus on märkinud, et kaebaja ei ole sunnitatud valima võimalikest odavaimat varianti ning teisalt ei ole alust arvata, et kaebaja hüvitise saamisega oluliselt rikastuks. Erinevalt apellandist nõustub ringkonnakohus nende põhjendustega. Ringkonnakohus ei näe, milliseid täiendavaid kaalutlusi pidanuks halduskohus lisaks esitama. Pigem ei ole vastustaja esitanud põhjendusi, miks peaks hüvitise suuruse määramisel lähtuma kõige odavamast võimalikust variandist. Nagu halduskohus märkis, ei ole saabaste väärtuse kohta andmeid säilinud. Niisuguses olukorras keskmisest saabaste hinnast lähtumine on igati mõistlik, sest pole alust arvata, et isikul kaduma läinud saapad olid kõige odavamad, ent teisalt ei ole alust pidada neid ka kõige kallimateks võimalikest.

3

8. See, et niisuguses olukorras on kohane lähtuda asja keskmisest hinnast, on ringkonnakohtu hinnangul järeldatav ka võlaõigusseaduse § 132 lg-st 1, mille järgi tuleb niisugusel juhul maksta isikule hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Keskmisest hinnast lähtumine olukorras, kus pole alust lähtuda ei vastava asja hinnaklassi ülemega alampiirist, ongi mõistlik.

9. Täiendavalt märgib ringkonnakohus seoses Tallinna Vangla apellatsioonkaebuse terminivalikuga järgmist. Apellatsioonkaebuses on D. Barantšukovi nimetatud ka vastustajaks. Ringkonnakohus meenutab vanglale, et termini „vastustaja“ all mõeldakse halduskohtumenetluses üksnes haldusorganit, kelle haldusakti või toiminguga seonduvalt on kaebus esitatud (HKMS § 17) ning selle poole staatus vastustajana ei muutu üheski kohtuastmes. Apellatsioonimenetluses ei muutu kaebaja vastustajaks. Apellatsioonkaebusele vastu vaidlevat poolt nimetab halduskohtumenetluse seadustik hoopiski apellatsioonimenetluse vastaspooleks (vt nt HKMS § 188 lg 1 p 1). Menetlusdokumendid, kus on termini „vastustaja“ all ekslikult mõeldud mitte vastustajat, vaid kaebajat kui apellatsioonimenetluse vastaspoolt, on raskesti mõistetavad.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/