Legislator Case Law & Legislation
3-15-406/9 AI generated

3-15-406/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-406/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-406 Haldusasi Lapavira OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu 15.07.2014.a otsuse nr 1-11/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega PRIA jättis rahuldamata Lapavira OÜ 16.06.2014.a avalduse punktides 2-5 toodud tao...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-406 Haldusasi Lapavira OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu 15.07.2014.a otsuse nr 1-11/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega PRIA jättis rahuldamata Lapavira OÜ 16.06.2014.a avalduse punktides 2-5 toodud taotlused Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Lapavira määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Lapavira Esindaja v.adv. Heidi Rajamäe-Parik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Lapavira määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määrus täies ulatuses. 2. Saata asi uueks lahendamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Lapavira esitas 16.06.2014 PRIA-le avalduse (tl 7-9p), mis sisaldas haldusmenetluse uuendamise taotlust ning järgnevaid nõudeid: 1.1. Uuendada 2013. aastal Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 – Vesiviljeluse investeeringutoetuse taotluste lahendamise haldusmenetlus osaliselt, s.o XXXXXX euro ulatuses; 1.2. Tunnistada kehtetuks PRIA 14.08.2013. a otsus nr 17‑6/329, millega jäeti OÜ Lapavira Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlus täies ulatuses rahuldamata;

2 1.3. Tunnistada kehtetuks tervikuna PRIA 15.10.2013. a otsuse (vaideotsuse) nr 17-4/28 p 3, millega jäeti rahuldamata OÜ Lapavira 2013. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks esitatud taotlus; 1.4. Rahuldada OÜ Lapavira taotlus 2013. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks täies ulatuses (XXXXXX eurot).

2. PRIA jättis 15.07.2014. a vastuses nr 1-11/14/285-1 (tl 10) OÜ Lapavira nõuded täitmata, kuna kõik vastavad taotlused kajastuvad varem Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses.

3. OÜ Lapavira esitas 16.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5p), milles taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15.07.2014. a vastuse nr 1-11/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamist.

4. Tartu Halduskohus 10.03.2015. a määrusega (tl 24-25) tagastas OÜ Lapavira kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 ja lg 2 p 2 alusel. Halduskohtu seisukohad olid järgnevad: HKMS § 45 lg 3 ja 4 sätestavad, et menetlustoimingut, vaideotsust ja muud kohtueelse menetluse käigus tehtud otsust saab reeglina vaidlustada ainult koos haldusakti vaidlustamisega. Kaebusest nähtub, et sisuliselt ongi kaebaja eesmärk vaidlustada seda, et PRIA jättis täitmata käesoleva määruse punktis 1 nimetatud nõuded ehk vaidlustada punktis 1 nimetatud haldusakte. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus sel juhul kaebuse. Punktis 1.1., 1.3. ja 1.4. toodud nõuded on kaebaja juba esitanud haldusasjas number 3-15-103, mis on Tartu Halduskohtu menetluses. Halduskohus menetleb selles kohtuasjas nõuet tühistada PRIA 15.10.2013 otsuse (vaideotsuse) nr 17-4/28 p 3. Samuti menetleb halduskohus nõuet kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama 2013. aasta Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 - Vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks esitatud kaebaja taotlust täies ulatuses (XXXXXX eurot), see nõue kattub sisuliselt nõuetega uuendada haldusmenetlus ja rahuldada kaebaja investeeringutoetuse taotlus. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Õiguskirjanduse kohaselt on nii tühistamis- kui tuvastamiskaebuse aluseks kaebaja väidetav subjektiivsete õiguste rikkumine. Detailsetest asjaoludest, milles rikkumine seisneb, kaebuse aluse piiritlemine ei sõltu ning uuele faktilisele asjaolule viitamine ei tähenda uut kaebuse alust. Määruse punktis 1.2. nimetatud nõude osas taotleb kaebaja seda, et kohus tunnistaks õigusvastaseks PRIA 14.08.2013 otsuse nr 17‑6/329 kehtetuks tunnistamata jätmise. 15.10.2013.a vaideotsuse nr 17-4/28 (tl 22-23) punktis 2 on PRIA oma 14.08.2013 otsuse nr 17‑6/329 juba kehtetuks tunnistanud. Seega ei ole kaebaja eesmärk - saavutada selle otsuse kehtetuks tunnistamine PRIA poolt - enam saavutatav ja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja esitas varasemalt halduskohtule kaebuse PRIA 15.07.2014. a otsuse tühistamise nõudes (kohtuasi 3-14-52010). Kaebus jäeti läbi vaatamata. Juba tookord selgitas halduskohus kaebajale, et ta on esitanud korduva kaebuse: kaebaja eesmärgiks on 2013. aasta Euroopa kalandusfondi meetme vesiviljeluse investeeringutoetuse saamine, kaebuses ei ole selliseid uusi asjaolusid, mida ei saaks lahendada või mis ei ole lahendatavad haldusasja nr 3-15-103 raames ning halduskohtul ei ole võimalik üheaegselt menetleda mitut vaidlust samade poolte vahel sama eseme osas.

3 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. OÜ Lapavira esitas 25.03.2015 määruskaebuse (tl 28-32), milles taotleb Tartu Halduskohtu 15.03.2015. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus menetlusse võtta. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad: Halduskohtul pole õigus selles, et kaebaja on esitanud samad nõuded samadel alustel. Kaebaja on käesolevas kaebuses hoopis taotlenud, eraldiseisvalt haldusaktide algsest õiguspärasusest, menetluse uuendamise kohustuse tuvastamist täiesti uue asjaolu alusel – teistele ettevõtetele määratud toetused tühistati ja tekkis eelarvejääk. Üksnes menetluse uuendamise kohustuse olemasolul tekib haldusorganil kohustus negatiivsed haldusaktid tühistada. Menetluse uuendamise taotluse suhtes tehtud otsus on eraldiseisev haldusakt. Halduskohtu seisukoht, et esitatud nõuetest kolm on juba kohtumenetluses haldusasjas nr 3-15-103, on arusaamatu. Määruse punktis 2.1. on tsiteeritud avaldaja taotlust PRIA-le, mitte kaebuse nõuet („Uuendada Euroopa Kalandusfondi investeeringutaotluste lahendamise haldusmenetlus osaliselt, s.o 450 608, 26 euro ulatuses“). Selles on mõeldud menetluse uuendamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 mõttes, millist taotlust pole kohtumenetluses nr 3-15-103 kunagi esitatud. Määruse punktides 1.3. ja 1.4. nimetatud taotlused on esitatud PRIA-le, mitte halduskohtule. Kaebaja palub halduskohtul tuvastada nende nõuete rahuldamata jätmine seoses menetluse uuendamisega, mitte seoses nende algse õigusvastasusega. Halduskohus pole õigesti asjaolusid ja seonduvaid õigusi sedastanud. Mitte ainult pole kaks ettevõtet oma toetustest loobunud, vaid PRIA on ka kehtetuks tunnistanud neile määratavad toetused. Seega on oluliseks uueks asjaoluks toetuste määramiste tühistamise järgne eelarveliste vahendite teke, sest eelarveliste vahendite puudumine oli ainsaks põhjuseks, miks kaebaja suhtes tehti negatiivne haldusakt. Kaebaja ei pea otstarbekaks liita käesolevat kaebust kohtuasjaga nr 3-15-103, sest tegemist on täiesti erinevate vaidlustega. Halduskohus on ekslikult leidnud, et määruse punktis 1.2. nimetatud PRIA 14.08.2013. a otsus nr 17‑6/329 (tl 21) on kehtetuks tunnistatud 15.10.2013. a vaideotsuse punktis 2 (tl 22). Vaideotsuse tekstist selgub, et otsuse tühistamine toimus vaid osaliselt, s.o 177 293 eurot puudutavas osas (lähtuvalt sellest, et peale kolmandatele isikutele toetuse määramist jäi toetuste eelarves vahendeid järele summas 191 720, 79 eurot). Samas jättis PRIA vaideotsuse punktis 3 rahuldamata kaebaja taotluse toetusetaotluse rahuldamiseks täies ulatuses. Seega jättis PRIA vaideotsusega sisuliselt 14.08.2013. a otsuse suuremalt jaolt jõusse. Lähtuvalt HMS § 85 punktist 1 on haldusorganil vaiet sisuliselt lahendades õigus vaideotsusega rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed. Seega ei või haldusorgan tühistada vaideotsuses haldusakti tervikuna ning seejärel teha suures ulatuses sama otsuse. Kaebaja põhiline nõue on tuvastada, et PRIA-l on menetluse uuendamise kohustus. See, millised haldusaktid seoses menetluse uuendamisega PRIA-l tühistada tuleb, tuleneb ka juba seadusest. Kaebaja on piisava selgusega palunud PRIA-lt toetusetaotluse menetluse uuendamist ja seniste haldusaktide, mis toetusetaotlust lahendavad, tühistamist. Lisaks saanuks halduskohus anda kaebajale tähtaja kaebuse muutmiseks selliselt, et kaebaja oleks taotlenud PRIA 15.07.2014. a otsuse nr 1-11/14/285-1 õigusvastasuse tuvastamist.

6. PRIA esitas 10.04.2015 määruskaebusele vastuse (tl 44-45p). PRIA seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad: PRIA 15.07.2014. a kiri ei ole iseseisev haldusakt. Menetlustoimingut saab reeglina vaidlustada ainult koos haldusakti vaidlustamisega. Kõik haldusaktid, millega kaebaja taotlus on rahuldamata jäetud, on OÜ Lapavira juba teiste kohtumenetluste käigus vaidlustanud. Kuna sama nõude ja alusega kaebused olid juba halduskohtu menetluses, oli kaebuse tagastamine õiguspärane.

4 PRIA on oma 15.10.2013. a vaideotsuse punktiga 2 juba 14.08.2013. a otsuse kehtetuks tunnistanud. Seega ei ole kaebaja eesmärk - saavutada selle otsuse kehtetuks tunnistamine - enam saavutatav ja kaebus tagastati õiguspäraselt. PRIA-l ei ole vabanenud eelarvelisi vahendeid ning sellest on teadlik ka kaebaja, kes on saanud Põllumajandusministeeriumist teabenõude vastuse nr 4.2-2/11687-3, kus seda kaebajale põhjalikult selgitatakse. Lisaks puuduvad PRIA-l eelarvelised vahendid määramaks toetust taotlejatele, kelle suhtes tehti 2013. aastal „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames õiguspärane otsus taotluse rahuldamata jätmiseks. Seega ka nimetatud asjaolude valguses oli Tartu Halduskohtu poolt kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel õiguspärane, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Tartu Halduskohus tagastas 10.03.2015. a määrusega Lapavira OÜ kaebuse, kuna kolm nõuet olid juba halduskohtu menetluses ning ühe nõude eesmärki ei olnud kaebusega võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebust valesti tõlgendanud. Lapavira OÜ esitas PRIA-le 16.06.2014 avalduse, mis sisaldas muuhulgas haldusmenetluse uuendamise taotlust HMS § 44 lg 1 p 1 alusel. PRIA jättis oma 15.07.2014. a vastuses menetluse uuendamise taotluse tähelepanuta. Seejärel esitas Lapavira OÜ kaebuse PRIA 15.07.2014. a vastuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole nõustanud kaebajat asjakohase nõude valikul. Riigikohtu halduskolleegium märkis 12.10.2009. a otsuse nr 3-3-1- 50-09 punktis 13, et uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul. HKMS § 120 lg 1 p 3 näeb ette halduskohtu kohustuse kontrollida enne kaebuse menetlusse võtmist, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teha vajaduse korral kaebuse esitajale ettepanek kaebust muuta. Kaebaja eesmärgiks käesolevas haldusasjas on saavutada PRIA poolt HMS § 44 alusel menetluse uuendamine haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks. Kuna PRIA ei ole sisuliselt menetlust uuendanud ning menetluse uuendamisest keeldumine on haldusakt (RKHK 21.02.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 21), oleks kaebaja pidanud esitama halduskohtule menetluse uuendamisest keeldumise otsuse tühistamise nõude ning PRIA kohustamise nõude menetluse uuendamise taotluse taas läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetluse uuendamise taotlust saades peab haldusorgan tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt kohustuslik. Ka siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole uuendamine välistatud, kuna haldusorgan hindab menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt. Menetluse uuendamine ei tähenda seda, et vastav haldusakt tuleb tingimata tühistada või muuta. Uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS 4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatule. Haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud (Ibid, p 21). Seega ei vaielda käesolevas haldusasjas PRIA poolt varem kaebaja investeeringutoetuse taotluse suhtes tehtud otsuste õiguspärasuse üle, vaid PRIA menetluse uuendamisest keeldumise seaduslikkuse üle. Seetõttu ei oma asjas tähtsust küsimus sellest, kas PRIA haldusaktide õiguspärasuse üle on vaidlused halduskohtus pooleli või mitte. Halduskohus ei ole nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud, vaid on võtnud sisulise seisukoha kaebaja viidatud haldusaktide kehtetuks

5 tunnistamise taotluse kohta, kuigi asja materjalidest ei nähtu, et PRIA oleks menetluse haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks üldse uuendanud.

10. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebaja õiguse kaitseks leiduvad tõhusamad vahendid, oleks halduskohus pidanud jätma kaebuse käiguta ning andma kaebajale tähtaja asjakohaste nõuete esitamiseks. Kuna halduskohus tõlgendas kaebust valesti ning tagastas selle ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata, on halduskohus rikkunud kohtumenetluse normi.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 10.03.2015. a määruse täies ulatuses ning saadab asja uueks lahendamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel