2-14-57585/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-57585

Tsiviilasi

XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1 597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja

seaduslik

esindaja

XXX(isikukood

36702150294; elukoht XXX, Tallinn 11314; e-post

ander.orul@mail.ee)

Hageja määratud esindaja vandeadvokaat Piret Simm

(e-post Simm.Piret@gmail.com)

Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post

XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kohtuistungil 27.03.2015

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks igakuine elatis summas 100 (ükssada) eurot kuus

alates 27.08.2014 kuni XXX täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.

3. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõude osas.

4. Elatis tuleb kanda XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXNordea Bank AB

Eesti filiaalis.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta riigi õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda.

2. Poolte muud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX(hageja) esitas kohtule hagi XXX(kostja) vastu elatise nõudes. Hageja vanemate XXX ja

XXX kooselu lõppes septembris 2010. aastal. Vanemad asusid elama eraldi ja kõik kolm last

jäid elama kostja juurde. Alates 04.03.2012 elab hageja oma isa XXX juures. Alates

04.03.2012 aastast, mil laps elab isaga, on isa teda üksi üleval pidanud. Kostja ei ole hageja

ülalpidamiseks

elatist

maksnud.

Hageja

isa

XXX

ainsaks

sissetulekuks

on

töövõimetuspension summas 227,06 eurot. Sellest rahast tuleb hageja isal üleval pidada nii

hagejat kui ka ennast. Lapse ülalpidamiseks on XXX võtnud ka laenu. Hageja palub kostjalt

välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest minimaalmääras. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamisest, so alates

14.10.2013.

27.03.2015 toimunud kohtuistungil suurendas hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista

igakuine elatis 400 eurot kuus ja samuti tagasiulatuva elatis alates 04.04.2012 400 eurot kuus.

Kostja vastuväited hagile

Kostja palub hagi jätta rahuldamata. XXXon saanud töövõimetuspensioni alates 1997 aastast.

See aga ei ole takistanud teda töötamast, sh ka bussijuhina Soomes. Kostja hinnangul on

hageja isa võimeline töötama, olenemata sellest, et tal on töövõime kaotus. Lisaks elab hageja

isa korteris, mis ei ole soetatud laenukohustusega. Kostja aga on ostnud korteri, kasvatab

kahte last ning tasub igakuiseid laenumakseid. Seega seab elatisenõude rahuldamine

olukorras, kus XXX elatist kahe lapse kasvatamiseks välja ei mõistetud, kostja oluliselt

halvemasse majanduslikku olukorda. Põhjendatud ei ole ka elatise väljamõistmine

tagasiulatuvalt, kuna peale lahkuminekut kasvatas kõiki kolme last kostja üksi.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p

1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hageja

elab koos oma isaga. Kostja XXXkoos ei ela ega osale tema kasvatamises. Pooled vaidlevad

elatise maksmise üle. Kohtuistungil suurendab hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista

igakuine elatis summas 400 eurot ning tagasiulatuv elatis alates 04.04.2012. Kostja palub

jätta hagi rahuldamata, kuna siis jääksid tema teised lapsed halvemini kindlustatuks. Kostjal

on vaja maksta korterilaen. Hageja seaduslik esindaja on varaliselt paremas olukorras. Hagejal

on korter Tallinna kesklinnas. Hageja seaduslik esindaja varjab oma sissetulekuid aastaid ja

näitab asju nii nagu talle kasulikum on.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuse kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu otsus nr

3-2-1-165-13 p 15).

Hageja seadusliku esindaja sõnul kasutab ta lapse ülalpidamiseks krediitkaarti. Hageja

seaduslik esindaja tõi välja kulutused hagejale ja esitas tõendid lapsele tehtavate kulutuste

kohta ühes kuus. Esitatud arvestuse kohaselt ja kohtuistungil antud seletuste kohaselt on

hageja vajadused ühes kuus järgmised. Huvialale (treening, bowling, kino, teater) kulub kuus

30 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, internetile-telefonile 30 eurot, toidule 200 eurot,

eluasemele 130-150 eurot, voodipesule 39,90 eurot + padi 14,95 eurot, kulutused

treeningutele – võistlustele ja transpordile 100 eurot, kulutused riietele ja jalatsitele 100 eurot,

kulutused hügieenile (juuksur, seebid, kreemid) 20 eurot, kulutustele lapse koolikohustuse

täitmisele 20 eurot ja taskurahale 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt

erakorraline kulutus summas 428,90 eurot, so voodi ja madrats hagejale summas 374,05 ja

voodipesu summas 54,85 eurot.

Tõenditest nähtuvalt on kommunaalmaksed novembris 2014 summas 111,98 eurot;

detsembris 2014 139,03 eurot; jaanuaris 2015 139,03 eurot. Seega on kommunaalmaksed

keskmiselt kuus 130,01 eurot ning hageja osa sellest on 65 eurot. Krediitkaardi väljavõtte

kohaselt on jaanuaris 2015 hagejale ostetud spetsiaalsed spordijalanõud summas 178,53;

vabaaja jalanõud summas 68,48 eurot; riietele on kulunud jaanuaris kokku 154,74 eurot.

Veebruaris kulus riietele 13,90 eurot ja jalatsitele 51,98 eurot. Seega on tõendatud kulutused

riietele-jalanõudele 100 eurot kuus. Mõistlikeks toidukuludeks 17. aastasele noormehele

arvestab kohus 150 eurot kuus. Huvialale kuluv 30 eurot on tõendamata. Tõendatud on

huvialakulu 5,22 eurot (bowlingule). Hügieenitarbed 20 eurot on tõendatud. Tõendamata on

kulutused treeningutele (võistlustele ja transpordile ) summas 100 eurot, kohus arvestab

nimetatud kulutusteks 40 eurot. Taskurahale kuluv raha 20 on samuti tõendamata, kohus

arvestab taskurahale 10 eurot. Koolikohustuse täitmisele arvestab kohus 10 eurot. Internetile-

telefonile arvestab kohus 10 eurot. Seega on tõendatud hageja vajadused ühes kuus kokku

summas 390,22 eurot. Seega vastab nimetatud summa kahekordsele miinimumelatisele.

Kuna hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud seaduses sätestatud miinimumelatisest

suurema elatise saamiseks hagejale tehtavaid kulutusi, lähtub kohus eeldusest, et hagejal on

õigus saada üksnes seaduses sätestatud miinimumelatist. Kohus märgib ka, et hageja

seaduslikul esindajal puuduvad sellised rahalised vahendid ja võimalused, mis võimaldaksid

kulutada hagejale üle kahekordse miinimumelatise summa.

Elatise alla miinimummäära vähendamine on võimalik väga erandlikel juhtudel, seaduses

sätestatud eelduste esinemise korral. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada alaealise elatist alla

elatismiinimumi. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui laps.

Elatise kostjalt välja mõistmata jätmiseks puudub käesoleval juhul alus. Hageja seaduslikul

esindajal ja kostjal on kolm alaealist last, kaks last on ema ülalpidamisel ja elavad koos

emaga, kolmas laps (hageja) on isa ülalpidamisel ja elab isaga. Kohus jättis 17.11.2014

otsusega XXXja XXXhagi kostja XXXvastu igakuise elatise nõudes rahuldamata. Nimetatud

kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna apellatsioonmenetlus on Tallinna Ringkonnakohtus

pooleli. Kostja majanduslik olukord on hageja seadusliku esindaja omast parem. Lisaks saab

kostja teise ja kolmanda lapse eest riiklike peretoetuste seaduse § 5 lg 4 kohaselt alates

01.01.2015 peretoetust kokku 145 eurot, hageja seaduslik esindaja aga esimese lapse pealt 45

eurot. XXXon töövõime kaotus 80% ning töövõimetuspensioni suurus on alates 01.04.2014

227,06 eurot kuu; samuti makstakse hageja seaduslikule esindajale Tallinna linna poolt

vajaduspõhist peretoetust ning sotsiaaltoetust. Kohus ei saa öelda 80% töövõimetule isikule,

et ta otsiks endale töö ning läheks tööle. Kostja viide selle kohta, et hageja seadusliku esindaja

majanduslik olukord on parem, kui ta väidab, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja tõi

kohtuistungil välja, et hagejale kuulub korteriomand Tallinna kesklinnas. Tõendeid selle

kohta kostja esitanud ei ole. Kohus tegi päringu kinnistusraamtusse, kinnistusraamat andmetel

kuulub hageja seaduslikule esindajale korteriomand XXX, Tallinn. Kohtu hinnangul esinevad

käesoleval juhul miinimumelatise vähendamise kaalukad asjaolud. Elatise maksmise korral

minimaalmääras (käesoleval ajal 195 eurot), jääksid kostja juures elavad ja kostja

ülalpidamisel olevad lapsed vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et käesoleval juhul tuleb vähendada elatist alla minimaalmäära ning välja mõista

kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus

märgib esmalt, et PKS § 108 järgi tekib elatise nõudeõigus tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist, so alates 27.08.2013, mitte varem. Kohus on seisukohal, et

tagasiulatuva elatise nõue ühe aasta võib asetada kostja raskesse olukorda ning olla kostjale

ebamõistlikult koormav. Kostja ülalpidamisvõime (arvestades asjaolu, et tema juures elab

kaks last) ei ole käesoleval ajal selline, et ta suudaks tasuda hagejale igakuise elatise 100 eurot

alates 27.08.2014 ning ka ühe aasta tagasiulatuva elatise nõude. Tagasiulatuva elatise

väljamõistmine võib tekitada olukorra, kus hageja huvid on rohkem kahjustatud, kuna kostja

ei suuda täita igakuise elatise maksmise kohustust. Samuti oleks võinud hageja elatise

nõudega varem kohtusse tulla, mitte oodata mitu aastat.

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohus määras 15.12.2014 määrusega käesolevas tsiviilasjas hagejale riigi õigusabi korras

esindaja riigi arvel kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega

tuleb riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte

muud menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik