3-13-2354/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-2354 Haldusasi Artur Boiko kaebus Eesti Advokatuuri tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Artur Boiko apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Artur Boiko Vastustaja Eesti Advokatuur RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2014. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. mai 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Artur Boiko esitas Eesti Advokatuurile venekeelse pöördumise. Eesti Advokatuuri 8. novembri 2013. a vastuses selgitati, et Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 6 järgi on advokatuuri organite töökeeleks eesti keel ning paluti sellest tulenevalt esitada oma pöördumine kas eesti keeles või trükitud kujul vene keeles. Samuti selgitati, et vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-le 6 loobub advokatuur pöördumisele vastamisest.

2. A. Boiko esitas kaebuse, milles palus mõista Eesti Advokatuurilt mittevaralise kahju hüvitiseks välja 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt seab Eesti Advokatuur kaebajale tingimusi, mida tal ei ole võimalik täita ja alandas sellega kaebaja väärikust.

3. Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on põhiseaduse § 6 ja keeleseaduse § 3 lg 1 järgi Eesti riigikeeleks eesti keel. Vastustajal oli vastavalt keeleseaduse § 12 lg-le 1 õigus ja kohustus anda kaebajale teada, et pöördumine tuleb esitada eesti keeles. Seega oli vastustaja tegevus õiguspärane. Kaebajale seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste selgitamine ei saa tema väärikust alandada. Seega ei ole mittevaralise kahju hüvitamiseks alust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Boiko apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

4.1. Halduskohus tegi otsuse lihtmenetluses ja rikkus sellega kaebaja õigusi. Nõutav hüvitis oli

10 000 eurot ja seega ei saanud asja lahendada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 133 lg-st 1 tulenevalt lihtmenetluses.

4.2. Advokatuuri 8. oktoobri 2013. a keeldumine kaebaja pöördumise menetlemisest oli keeldumine riigi õigusabi andmisest.

4.3. Vastustaja keeldumisega asetati kaebaja keskaja ekstremismi tingimustesse, millega kaasnes avalik rahvuslike tunnete solvamine.

5. Eesti Advokatuuri vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Haldusasja lahendamine lihtmenetluses ei olnud õigusvastane. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et asja võib lahendada lihtmenetluses eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on varaliselt hinnatav ja ei selle väärtus ei ületa 200 eurot. Esiteks viitab sõna „eelkõige“ sellele, et 200-eurone piirmäär on antud vaid orientiirina ning välistatud ei ole ka muude asjade lahendamine lihtmenetluses. Teiseks ei saa rikutud hüve väärtuse hindamisel lähtuda ainult kaebuses esitatud nõude suurusest, vaid kohtul on õigus endal hinnata seda, kas ja kui suur hüvitis tegelikult väljamõistmisele kuuluks, ning lähtuda sellest. Vastasel juhul saaksid kaebajad hõlpsasti alati lihtmenetluse välistada juba sellega, et märgivad kaebuses nõude suuruseks suurema summa kui 200 eurot.

8. Meelevaldne on apellatsioonkaebuses esitatud konstruktsioon, justkui oleks vaidlusalune keeldumine samaaegselt keeldumine riigi õigusabi andmisest. Tegemist oli üksnes kaebaja pöördumise menetlemisest keeldumisega ning selgitusega kaebajale, kuidas tal tuleks käituda selleks, et tema pöördumist sisuliselt lahendataks.

9. Täielikult tuleb ka nõustuda halduskohtu põhjendustega, miks on vastustaja käitumine õiguspärane ning järelikult kaebus rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses esitatud kirjeldus sellest, mis eelnes vaidlusalusele keeldumisele (riigi õigusabi osutamine kaebajale) ei ole taotletava kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel üldse asjassepuutuv.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/ /digitaalselt alla kirjutatud/