1-15-2413/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-2413

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-2413 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla, Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a otsus, kokkuleppemenetlus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S statava J.A (ik XXX, viibib Tallinna üüdi

Vanglas) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta ja J.A-lt välja mõistetud menetluskulude Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a otsus ll osas muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a otsusega tunnistati J.A kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68

2 p 9 - lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata karistuseks jäi 3 kuud

26 päeva vangistust. Kannatanu OÜ tsiviilhagi summas 52,5 § 313 lg 1 M

8 eurot rahuldati. KrMS ja § 180 lg 3 kohaselt mõisteti J.A-lt välja menetluskulud summas 753 eurot, mis tuleb tasuda

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt summas 62,75 eurot.

2. Maakohtu otsusele esitas määruskaebuse J.A, kes palub üle vaadata maakohtu otsus

temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Määruskaebuse kohaselt ei ole J.A püsivat sissetulekut ega hoiuseid.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2015. a määrusega määrati määruskaebus J.A läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltel oli õigus esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 22. aprillini 2015.

Prokurör palub vastuses jätta määruskaebus

1-15-2413

2(3)

rahuldamata ning märgib, et J.A selgitas maakohtule istungil, et menetluskulude ajatamise korral on tal võimalik neid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja määruskaebuses esitatud seisukohtadega väljamõistetud menetluskulude osas, leiab, et u ei anna alust maakohtu otsuse määruskaebuses esitat tühistamiseks.

5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võib isiku maksejõuetuse korral teda kuludest osaliselt vabastada või määrat need tasumisele ositi. Ringkonnakohus märgib, a et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Isikul ei ole subjektiivset õigust sellele, et

kohus osa menetluskulusid riigi kanda jätab või määrab nende tasumise ositi, vaid niisuguste otsustuste puhul on tegemist kohtu diskretsiooniga.

6. Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a istungi protokollist nähtuvalt taotles J.A menetluskulude ositi tasumist. Samuti märkis J.A, et kui kohus menetluskulud ajatab, on tal

võimalik neid tasuda. Maakohus on J.A taotluse rahuldanud ning J.A peab

menetluskulud tasuma ositi 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud

menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul J.A-le Ots vastu tulles ka võimaldanud. usest nähtuvalt on maakohus juba arvestanud asjaoludega, et J.A tuleb kanda reaalset vangistust ning tal ei ole võimalik koheselt kõiki

menetluskulusid kanda. ise makse suurust ei saa pidada Maakohtu otsuses märgitud igaku ebamõistlikult suureks. kuupalga alammäärast. Nimelt on igakuise makse suurus ligikaudu 1/6

7. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda

jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad

süüdimõistetu maksejõuetusele. Asjaolu, et J.A viibib vangistusasutuses, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kohtukolleegium möönab, et vangistuses viibimise ajal

on küll raskendatud rahaliste kohustuste täitmine, kuid ainuüksi see asjaolu ei ole mõjuvaks põhjuseks menetluskulude vähendamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 37 kohaselt on kinnipeetav

kohu

statud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral

kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Samuti ei

tähenda töötasu puudumine ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt

realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste

täitmiseks. Käesolevalt ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, J.A millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav.

8. esitanud Käesoleval juhul ei ole süüdimõistetu määruskaebuses ühtegi uut asjaolu, mida

maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. Eeltoodust tulenevalt on

maakohtu otsus menetluskulud

e väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et süüdimõistetul on mõjuvate

põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast määruse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise

tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.

1-15-2413

3(3)

9. - -st 1 Juhindudes KrMS § st 390 ja § 337 lg 1 p jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 1. aprilli 2015. a otsuse muutmata.

Andres Parmas Ivi Kesküla Sten Lind