3-13-1985/154 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 27.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1985 Haldusasi XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti ning Maksuja Tolliameti tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Martin Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.03.2015 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada XX apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 23.03.2015 otsuse peale haldusasjas nr 3-13-1985.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 23.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti tegevusele, mida täiendas hiljem kahju hüvitamise nõuetega. Halduskohus võttis menetlusse järgmised nõuded: (1) kohustada Sotsiaalkindlustusametit hüvitama kaebajale tekkinud kahju summas 320 eurot – Sotsiaalkindlustusameti poolt kohtutäitur YY aktide alusel õigusvastaselt kinnipeetud pension; (2) kohustada Sotsiaalkindlustusametit või Maksuja Tolliametit (MTA) hüvitama kaebajale 80 eurot (tulumaksu tagastusnõue); (3) kohustada Sotsiaalkindlustusametit hüvitama kaebajale kahju (üür ja kommunaalkulud), mis tekkis seoses sellega, et pensioni õigusvastase kinnipidamise tulemusel sattus kaebaja võlgadesse. Kaebuse kohaselt on kaebaja alates 01.05.2012 Saksamaa resident ning saab Eesti Vabariigist pensioni. Sotsiaalkindlustusamet tegi kohtutäiturite aktide alusel kaebaja pensionist kinnipidamisi – alates 01.09.2012 peeti kohtutäitur YY täiteakti alusel kaebaja pensionist

3-13-1985 2(6) kinni 10%, s.o 20,9 eurot kuus. Seejärel hakati kinnipidamisi tegema ka OO täiteaktide alusel. Kaebaja vaidlustab Sotsiaalkindlustusameti tegevust – kaebaja pensioni arestimist. Euroopa Liidu määrustele tuginedes ei tohiks välispensione arestida, vaid täidetavaks muutunud nõuded tuleb saata isiku elukohariigi täiturile. Kaebaja nõuab YY-le eraldatud raha tagastamist koos viivistega. Kinnipidamiste tulemusel ei jäänud kaebajale elatusmiinimumi (kaebaja elukohas 920 eurot). Kaebaja viitab Euroopa Liidu määrustele nr 883/2004 ja 987/2009 ning leiab, et isikule peaks jääma uue elukohariigi õigusaktides sätestatud mittearestitav summa. Kaebaja pensionist peeti kinni tulumaks tulenevalt sellest, et residentsustõend kehtib vaid aasta. Samas mujal Euroopas loetakse kuus kuud eemal viibinud isik automaatselt uue riigi residendiks. Kogu tulumaksuna kinnipeetud summa tuleks kaebajale tagastada. Sotsiaalkindlustusameti poolt kohtutäitur YY-le raha eraldamisest (kokku 320 eurot) ning tulumaksu kinnipidamisest tekkisid kaebajal võlad. Kaebaja palub hüvitada eluasemekulud (üür 190 eurot ja kommunaalmaksed 145 eurot), arvestades, et kaebaja elukohas Saksamaal hüvitab riik sellistel juhtumitel üüri ja muud eluasemekulud.

2. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2015 otsusega XX kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kaebajale määrati pension 01.04.2012–31.03.2013 summas 209,03 eurot kuus ja 01.04.2013– 31.03.2014 summas 219,40 eurot kuus. Kaebaja pensionist on tehtud kinnipidamisi kohtutäiturite YY ja OO täiteaktide alusel. OO aktide alusel ebaõigesti kinnipeetud summad on kogu ulatuses (kokku 351,04 eurot) kaebajale tagastatud, mistõttu kontrollib kohus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse õiguspärasust seoses YY aktide alusel tehtud kinnipidamistega.

Kaebaja väitel saab ta pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse (VAPS) alusel. VAPS § 11 kohaselt väljateenitud aastate pension määratakse, seda makstakse, arvutatakse ümber ja indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud korras. Sotsiaalkindlustusamet on teinud kaebaja pensionist kinnipidamisi kohtutäiturite aktide alusel ning kohaldub RPKS § 47 lg 3, mille kohaselt võib täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast.

TMS §-st 111 tuleneb, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Kaebaja on viidatud sätte mõttes võlgnik ning Sotsiaalkindlustusamet on kolmas isik, kes teeb kinnipidamisi kaebaja nõudest Sotsiaalkindlustusameti vastu (pensionist). Riigikohtu 08.01.2009 otsuse asjas nr 3-3-1-86-08 kohaselt sätestatakse kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks TMS seitsmendas osas omaette menetluskord ning halduskohtumenetluses puudub võimalus hinnata kohtutäituri aktide õiguspärasust.

Viidatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et kui isik ei ole kasutanud TMS-is ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, ei ole võlgniku suhtes kohustatud isikul (praegusel juhul Sotsiaalkindlustusametil) arestimisakti võimalikust õigusvastasusest sõltumata alust rahuldada isiku nõuet. RPKS-ist ega VAPS-ist ei tulene Sotsiaalkindlustusametile õigust kohtutäituri poolt pensioni arestimise akti esitamise korral keelduda täituri nõude täitmisest. Halduskohus ei saa kohtutäiturite tegevuse õiguspärasust hinnata.

Sotsiaalkindlustusametil ei olnud alust jätta kohtutäituri nõuded täitmata. YY kohustas Sotsiaalkindlustusametit kinnipidamiste tegemiseks 10% ulatuses kaebaja pensionist, mis ei

3-13-1985 3(6) ületanud seaduses sätestatud määra. Sotsiaalkindlustusametil ei ole ülevaadet kõikide kaebaja tulude kohta, vaid see on kohtutäituril, kes peab arvestama, et võlgnikule jääks kokkuvõttes kätte TMS § 132 lg-s 1 sätestatud summa. Arestimisele ei kuulu XX kõigi sissetulekute kogusummast ühe kuu palga alammäära suurune osa ning kohtutäituri pädevuses on otsustada, millise isiku sissetuleku osas seda kohaldatakse. Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle oleks tulnud jätta kätte tema elukohas Saksamaal kehtiv elatusmiinimum. Täitemenetlus on toimunud Eestis ja sellele kohaldub Eesti õigus, sh mittearestitava summa osas. Määruse nr 883/2004 art-st 4 ei tulene, et Eesti Sotsiaalkindlustusamet peaks Saksamaal elava kaebaja suhtes kohaldama selliseid soodustusi, nagu kehtivad Saksamaal. Kuna Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnipidamiste tegemine oli õiguspärane, ei ole alust kohustada Sotsiaalkindlustusametit tagastama kaebajale kinnipeetud pensioni summas 320 eurot. Kui kaebaja arvates oli kinnipidamine õigustamatu, saab ta selle summa tagastamist nõuda kohtutäiturilt, kelle akti alusel kinnipidamisi tehti. Arvestades, et kaebajale märtsis 2013 välja antud residentsustõendi kehtivus lõppes 31.03.2014 ning ta ei esitanud kohe uut tõendit (tulumaksuseaduse (TuMS) § 43 lg 2, rahandusministri 18.06.2004 määruse nr 120 „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks“ § 2 lg 1 ja § 3), kuulus tema pension täies ulatuses tulumaksuga maksustamisele, mistõttu ei saa Sotsiaalkindlustusameti tegevust kaebaja pensionist tulumaksu kinnipidamisel pidada õigusvastaseks. Ka MTA tegevus kaebaja tagastusnõude tasaarvestamisel kohtutäituri nõudega ei olnud õigusvastane. Maksukorralduse seadusest (MKS) ei tulene maksuhaldurile õigust kohtutäituri poolt tagastusnõude arestimisakti esitamise korral keelduda nõude täitmisest kohtutäiturile. Seega ei saa kaebaja ei Sotsiaalkindlustusametilt ega ka MTA-lt nõuda tulumaksuna kinnipeetud summade tagastamist. Kuna Sotsiaalkindlustusameti ja MTA tegevus oli õiguspärane, ei ole riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud.

3. XX esitas 28.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (pealkirjastatud kui „määruskaebus“) Tallinna Halduskohtu 23.03.2015 otsuse peale. Halduskohus on elatusmiinimumi soodustuseks nimetanud ja leiab, et Eesti Vabariik ei pea välisriigi residendile soodustusi andma. Euroopa Liidu määrustest seda välja lugeda ei saa, vaid need sätestavad võrdse kohtlemise põhimõtte. Arvestades, et makse peab kaebaja maksma oma elukohariigi määras, mitte Eesti määrade järgi, oleks kaebajale pidanud jääma tema elukohajärgne elatusmiinimum 920 eurot ning sellest väiksemast sissetulekust kohtutäiturile raha eraldada ei saa. Kuna pension arestiti kohtuvälise menetleja otsuse alusel, oleks tulnud kohaldada kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku (§ 2042). Sotsiaalkindlustusamet peaks jälgima, mis dokumentide alusel ta täiturile raha eraldab, mitte tegema toiminguid, mis on vastuolus teiste seadustega ning Euroopa Liidu määrustega. Kaebus puudutab ametnike tegevust, mitte täiteasjade sisu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Apellant ei ole selgelt sõnastanud apellatsioonkaebuse taotlust, kuid ringkonnakohus eeldab, et apellant soovib Tallinna Halduskohtu 23.03.2015 otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldada.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks

3-13-1985 4(6) apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada.

6. Toimikust nähtub, et XX saab töövõimetuspensioni (Sotsiaalkindlustusameti e-kiri XX-le, II kd, tl 188). Pensionist kinnipidamiste tegemisel kohaldatakse RPKS-i, sõltumata pensioni liigist, mistõttu ei vaja täiendavat kontrollimist kaebaja väide, et ta saab väljateenitud aastate pensioni.

7. Halduskohus on õigesti leidnud, et Sotsiaalkindlustusametil ei olnud alust keelduda kohtutäituri aktide täitmisest ning toimis seega kaebaja pensionist kinnipidamisi tehes õiguspäraselt. RPKS-ist ei tulene Sotsiaalkindlustusametile ega MKS-ist MTA-le õigust keelduda TMS § 111 alusel antud kohtutäituri aktide täitmisest. Sotsiaalkindlustusamet pidas YY aktide alusel kinni 10% kaebajale välja makstavast pensionist, mis ei ületa RPKS § 47 lgs 3 sätestatud määra. YY 24.08.2012 aktis (täiteasi nr 189/2012/40) ei olnud märgitud summat, mis arestimisele ei kuulu (vt Sotsiaalkindlustusameti 28.01.2014 vastus kohtunõudele, I kd, tl 165; rahalise nõude (pensioni) arestimise akt, II kd, tl 190 pöördel). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäärale (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.06.2007 määrus asjas nr 3-2-1-68-07, p 13). Nagu halduskohus on märkinud, ei ole Sotsiaalkindlustusametil ülevaadet kõikidest kaebaja tuludest ning kui kaebaja ainus sissetulek oli kinnipidamiste tegemise ajal pension, mis ei ületanud TMS § 132 lg-s 1 sätestatud mittearestitavat sissetulekut, oleks ta saanud seda kohtutäiturile teada anda. TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des

131 ja 132 sätestatud piirangud). Seega oleks kaebaja saanud kohtutäiturile esitada TMS § 133 lg-s 1 nimetatud avalduse või kui ta ei olnud nõus YY täiteaktiga, oleks ta pidanud selle TMS- is sätestatud korras vaidlustama. Sotsiaalkindlustusameti tegevus kohtutäituri kehtiva arestimisakti täitmisel ei olnud õigusvastane.

8. Vastustajad ei teosta kontrolli kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse üle ning kohtutäituri akt on neile täitmiseks kohustuslik. TMS § 261 võimaldab kohtutäituril kohaldada sunniraha võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kes keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Seega ei saa kolmas isik, sh vastustajad, jätta nõuet põhjendamatult täitmata. Võlgnik peab eelkõige ise oma õiguste eest seisma, kasutades TMS- is sätestatud õiguskaitsevahendeid. Selle kohta, kas mõni kohtutäituri akt võib olla õigusvastane, saab asjakohase kaebuse alusel anda hinnangu maakohus (TMS § 218 lg 1), mitte aga halduskohus praeguse kaebuse lahendamisel.

9. Lähtudes TuMS § 43 lg-st 2 ning rahandusministri 18.06.2004 määruse nr 120 „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks“ § 2 lg-st 1 ja §-st 3, pidas Sotsiaalkindlustusamet kaebaja pensionist tulumaksu kinni õiguspäraselt, arvestades, et kaebaja ei olnud õigeaegselt esitanud residentsustõendit. Kaebajal tekkis õigus kinnipeetud tulumaks MTA-lt tagasi nõuda, kuid kuna kohtutäitur uu oli XX nõude MTA vastu arestinud, tasaarvestas MTA tagastusnõude täiteasjast tuleneva nõudega. MTA-l ei olnud alust jätta täitmata kohtutäituri nõue kaebajale tagastamisele kuuluva tulumaksu arvelt. Tagastusnõuet

3-13-1985 5(6) saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele (MKS § 34 lg 1).

10. Kaebaja arvates peaks tema suhtes täitemenetlust läbi viima Saksamaa kohtutäiturid ning sissetuleku arestimisel peaks talle jätma Saksamaal kehtestatud miinimumi, mis kaebaja väitel on 920 eurot. Vaatamata asjaolule, et halduskohtule ei saa kaevata kohtutäituri tegevuse peale, selgitab ringkonnakohus kaebajale järgmist. TMS §-st 4 tuleneb, et sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku eluvõi asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Kui võlgniku eluvõi asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda (lg 2). Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni (lg 3). Kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub (lg 4). Rahvastikuregistri (väljavõte II kd, tl 189 pöördel) järgi oli XX elukohaks kuni 12.12.2012 Tartu ning alates 13.12.2012 Saksamaa. Toimikust nähtub, et nii YY kui ka UU on XX suhtes täitemenetlused algatanud enne 13.12.2012, s.o täitemenetluse algatamise ajal oli kaebaja registrijärgne elukoht Eestis. Üksnes see, et kaebaja on vahepeal Saksamaale elama asunud, ei tähenda, et nüüd võiksid ka nendes pooleliolevates täiteasjades täitetoiminguid teha vaid kaebaja elukohariigi kohtutäiturid. Arvestades, et sissenõue on pööratud rahalistele nõuetele (pension, tulumaksu tagastusnõue), mille väljamaksmiseks on kohustatud Eesti Vabariigi asutused, toimub täitemenetlus Eestis. Eesti kohtutäiturid lähtuvad Eesti seadusandlusest ning mittearestitava summa osas tuleb kohtutäituril lähtuda TMS §-st 132, mitte välisriigis elava võlgniku asukohariigi seadusandlusest. Eesti kohtutäitur ei pea Eestis toimuvas täitemenetluses mittearestitava summa osas lähtuma võlgniku elukohajärgse liikmesriigi elatusmiinimumist. Kui kaebaja sellega ei nõustu, on tal võimalik kaevata kohtutäituri tegevuse peale maakohtule.

11. Lisaks leiab kaebaja, et praegusel juhul peaks kohaldama kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja väärteomenetluse seadustikku (VTMS), kuna tema pensioni arestiti kohtuvälise menetleja otsuse alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja poolt viidatud VTMS § 2042 reguleerib väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmise taotlemist Euroopa Liidu liikmesriigilt. Praegusel juhul ei nähtu, et rahalised nõuded XX vastu tuleneksid väärteovõi kriminaalasjadest. Seega ei ole KrMS ja VTMS regulatsioon asjakohane.

12. Arvestades nõudeid, mis halduskohus menetlusse võttis, on kaebuse eesmärk saada tagasi pensionist kinnipeetud summad ning hüvitist kaebajale pensionist kinnipidamiste tegemisega tekitatud kahju eest. Sotsiaalkindlustusameti ning MTA tegevus oli õiguspärane ning praegusel juhul ei ole tegemist RVastS §-s 16 sätestatud juhtumiga, mis annab teatud tingimustel isikule õiguse nõuda õiguspärase haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Puudub alus nii Sotsiaalkindlustusameti või MTA kohustamiseks õiguspäraselt kinnipeetud summad tagastama kui ka kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et kui arestimisel ei ole järgitud TMS § 132 lg-t 1, on võlgnikul võimalik nõuda sissenõudjale ülekantud summade tagastamist sissenõudjalt alusetu

3-13-1985 6(6) rikastumise sätete alusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.03.2008 määrus asjas nr 3-2-1-3- 08, p 16). Kohtutäiturilt ega TMS § 111 alusel kohustatud isikutelt seda raha kahju hüvitamise korras nõuda ei saa. Samuti ei ole kaebajal RVastS alusel võimalik Sotsiaalkindlustusametilt nõuda oma üüri ja kommunaalkulude hüvitamist. Sotsiaalkindlustusamet ja MTA ei ole vastutavad kaebajale väidetavalt tekkinud kahju eest.

13. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et apellatsioonkaebusel puuduvad eduväljavaated, s.o apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei viita halduskohtu vaidlustatud otsuse õigusvastasusele. Halduskohus ei ole otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks