3-14-51213/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51213

Haldusasi

Seltsingu „Ühendus Noarootsi keskkonna ja kultuuri kaitseks“

kaebus Noarootsi Vallavalitsuse 07.02.2013 korralduse nr 17 ja

12.12.2013 korralduse nr 232 õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – Seltsing „Ühendus Noarootsi keskkonna ja kultuuri

kaitseks, volitatud esindajad Kärt Vaarmari

Vastustaja – Noarootsi vald, volitatud esindaja vallavanem

Triin Lepp

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Seltsingu „Ühendus Noarootsi keskkonna ja

kultuuri kaitseks“ kaebus tuvastamisnõude osas

läbivaatamata ja lõpetada haldusasja 3-14-51213

menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Saata määrus pooltele ja teadmiseks tühistamisnõude

menetluses kolmanda isikuna osalenud Nuckö Farm

OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul, arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS §

155 lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Noarootsi Vallavalitsus väljastas 07.03.2013 korraldusega nr 17 Nuckö Farm OÜ-le (edaspidi

kolmas isik) projekteerimistingimused rebasefarmi ehitusprojekti koostamiseks.

2. 12.12.2013 väljastas Noarootsi Vallavalitsus (edaspidi vastustaja) korraldusega nr 232

kolmandale

isikule

ehitusloa

nr

EL-25/2013

Suurekivi

rebasefarmi

rajamiseks

Suur-

Nõmmküla/Klottorpi külas.

3. 19.06.2014 saabus Tallinna Halduskohtule seltsingu „Ühendus Noarootsi keskkonna ja kultuuri

kaitseks“ (edaspidi kaebaja) kaebus ehitusloa ja projekteerimistingimuste tühistamiseks või

alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja ehitusloa andmisest

teada 21.02.2014 ning projekteerimistingimuste väljastamisest 28.02.2014.

4. Tallinna Halduskohtu 27.06.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse

kolmanda isikuna Nuckö Farm OÜ ning jättis tühistamisnõuetes kaebuse esitamise tähtaja

ennistamata ja lõpetas tühistamisekaebuse osas menetluse. Nuckö Farm OÜ oli käesolevas

haldusasjas menetlusse kaasatud kolmanda isikuna üksnes tühistamiskaebuse osas (vt 27.06.2014

määruse resolutsiooni p 6). Tühistamiskaebuse tähtaja ületamise tõttu tagastamise määrus jõustus

edasikaebamatult.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukohad:

5.1. Kaebaja hinnangul on ehitusluba õigusvastane põhjusel, et projekteerimistingimuste ja

ehitusloa andmisel ei kaalutud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamist, samuti jäeti

menetlusse kaasamata avalikkus ja puudutatud isikud ning ehitusloa andmiseks puuduvad

projekteerimistingimustes ettenähtud naaberkinnistute nõusolekud. Ka on ehitusloa andmise

motivatsioon puudulik.

5.2. Tuvastamisekaebuse osas märgib kaebaja, et tal puuduvad muud tõhusamad võimalused õiguste

kaitsmiseks. Kuigi KMH läbiviimine oleks KeHJS § 7 lg 1 kohaselt ka kasutusloa väljastamise

menetluses, siis ei oleks selle KMH alusel võimalik enam nõuda ehitise/ehitusprojekti muutmist.

Teoreetiliselt oleks kaebajal võimalik esitada ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse

tuvastamise nõue kasutusloa tühistamise kaebusega koos, kuid ehitise valmimise aeg ei ole teada,

mistõttu võib saabuda halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg-s 5 sätestatud

tähtaeg. Arvestades senist kohtupraktikat, siis kui ehitusloa õigusvastasus ei ole kindlaks tehtud, siis

oleks äärmiselt keeruline vaidlustada kasutusluba.

5.3. Kaebajal on preventiivne huvi ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks ning kooskõlas

Riigikohtu lahendiga asjas 3-3-1-24-10 piisab preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse

rahuldamiseks, kui see võib soodustata kaebaja õiguste kaitset tulevikus.

5.4. HKMS § 292 lg 1 kohaselt eeldatakse keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või

sooritatud

toimingu

vaidlustamisel

valitsusvälise

organisatsiooni

poolt,

et

nimetatud

keskkonnaorganisatsioonil on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud

haldusakt või toiming on seotud keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või

senise keskkonnakaitselise tegevusega. Kaebaja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti, kuna

seltsingu eesmärke ehitusloa ja projekteerimistingimuste vaidlustamisel toetavad 112 suvila- ja

maaomanike allkirjad.

6. Vastustaja seisukohad:

6.1. Vastustaja hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus, kuna projekteerimistingimused ja ehitusluba

ei ole keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusaktid. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 19 lg 3

kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele

kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning EhS § 22 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba

kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitise ja ehitise

teenindamiseks vajalikke rajatisi.

6.2. Kaebaja eesmärki ei ole kaebusega võimalik saavutada. Praegusel juhul oli kaebajal olemas

tõhusam vahend tühistamiskaebuse näol, kuid kaebaja esitas selle hilinemisega ning kohus

tühistamiskaebuse esitamise tähtaega ei ennistanud. Isegi kui kohus menetleks kaebaja

tuvastamisnõuet, ei mõjutaks see kuidagi projekteerimistingimuste ja ehitusloa kehtivust.

6.3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) ja selle

alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus

224) tulenevalt puudus vastustajal kohustus eelhinnangu andmiseks. Kuigi õigusnormid ei näe ette

KMH eelhinnangu ja/või KMH koostamise vajalikkust, siis isegi kui jaatada vastustaja pädevust

vastava menetlustoimingu tegemiseks, siis oleks tegemist vastustaja diskretsiooniotsusega, millesse

ei saa sekkuda kohus ja/või kaebaja.

7. Projekteerimistingimuste väljastamine avalikustati valla veebilehel ning Noarootsi Valla Teatajas.

Kui avalikkusel oleks olnud huvi või vastuseis rebasefarmile, siis arvestades ehitusloa väljastamise

aega (12.12.2013), oleks avalikkusel piisav aeg reageerida.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohus leidis 27.06.2014 määruses, et tuvastamiskaebuse lubatavust ei saa välistada ning

andis kaebajale tähtaja tuvastamiskaebuse täiendamiseks. Kaebuse täienduse ja vastustaja seisukoha

ning kehtiva õiguse põhjal on kohus veendumusel, et praegusel juhul ei ole HKMS § 45 lg 2 esimeses

lauses sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise peamine eeldus siiski täidetud, kuna kaebajal on

olemas tõhusam õiguste kaitse vahend. Kaebusest nähtuv tuvastamiskaebuse eesmärk ei ole samuti

saavutatav. Samuti ei saa antud juhul projekteerimistingimusi lugeda selliseks haldusaktiks, mida

peaks saama vaidlustada keskkonna kaitseks esitatud kaebusega.

Sellest tulenevalt tuleb menetlusse võetud kaebus jätta läbivaatamata HKMS § 151 lg 1 p 2

(projekteerimistingimused) ning HKMS § 151 lg 2 p 1 (ehitusluba) alusel.

9. Kaebaja on kaebuse eesmärgi (vt 28.07.2014 kaebuse täiendus) sõnastanud järgmiselt: takistada

ehitusloas ja ehitusprojektis toodud tingimustel karusloomade kasvatamist. Seega mõistab kohus

kaebuse eesmärki selliselt, et kaebaja ei ole pidanud oma õigusi rikkuvaks mitte

projekteerimistingimusi või ehitusluba, vaid ehitise võimalikku käitamist rebasefarmina.

HKMS § 45 lg 2 esimese lausega on tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi kitsendatud ning selle

esitamine on välistatud juhul, kui isikul on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid

õiguskaitsevahendeid. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ehitusluba on haldusakt, mille

vaidlustamiseks on tõhusaim õiguskaitsevahend tühistamisnõude esitamine. Projekteerimistingimusi

on Riigikohus käsitanud lahendi 3-3-1-25-02 punktis 16 eelhaldusaktina.

10. Projekteerimistingimuse vaidlustamine

Kuigi kohus 27.06.2014 kohtumääruses jaatas kaebaja kaebeõiguse laiendavat käsitust, siis puudub

kohtu hinnangul kaebajal projekteerimistingimuste vaidlustamiseks kaebeõigus, kuivõrd tegemist ei

ole keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusaktiga (kuni 01.08.2014 kehtinud HKMS § 292 lg

1). EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele

ehitisele

kohaldatavad

arhitektuursed

ja

ehituslikud

tingimused.

Seega

määratakse

projekteerimistingimustega kindlaks ehitusprojekti lähteandmed ning nende alusel ei toimu vahetut

keskkonda

mõjutada

võivat

tegevust,

mistõttu

ei

otsustata

projekteerimistingimustega

keskkonnaalaseid küsimusi. Projekteerimistingimused ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes. KeHJS

§ 26 annab arendajale võimaluse KMH läbiviimiseks ehitusprojekti koostamisel, mitte enne seda.

Kaebajal puudub projekteerimistingimuste vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1,

kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 292 lg-ga 1). Kooskõlas HKMS § 151 lg 1 p-ga

2 ja HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 jätab kohus selles osas kaebuse läbi vaatamata.

11. Ehitusloa vaidlustamine

11.1 Mis puudutab aga kaebeõigust ehitusloa vaidlustamiseks, siis jääb kohus kaebeõiguse osas

27.06.2014 määruse juurde, kuid leiab, et ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine ei ole lubatav ega

aitaks ka saavutada kaebaja eesmärki, milleks on karusloomade kasvatamise vältimine.

11.2 Kaebaja põhiväited ehitusloa kehtetuks tunnistamisel on isikute kaasamata jätmine, KMH

läbiviimata jätmine, ehitusloa motiveerimatus. Isegi kui kohus tuvastaks ehitusloa õigusvastasuse

kaebuses toodud asjaoludel, siis ei aitaks see saavutada kaebaja eesmärki, kuna õigusvastasuse

tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust.

Kaebaja eesmärgiks on kaebusest nähtuvalt rebasefarmi KMH läbiviimine. See on jätkuvalt

saavutatav kasutusloa andmise menetluses, kuivõrd KeHJS § 7 p 1 kohaselt on tegevusloaks ehitise

kasutusluba. Kaebaja ei väida ka ise, et ehitusloa andmisel oli KMH läbiviimine imperatiivselt

sätestatud kohustus.

Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-62-03 punktis 10 ja 11 märkinud, et „kasutusloa andmine on

kaalutlusõiguslik otsus, mille langetamisel ei või kohalik omavalitsus piirduda vaid ehitise

projektikohasuse formaalse kontrolliga. Kasutusloa andmise välistab ka see, kui ehitise kasutamine

kavandatud otstarbel oleks õigusvastane, näiteks rikuks ümberkaudsete elanike õigusi.

Kuivõrd ehitusluba ise ei anna õigust karusloomade (rebased) pidamiseks, siis saab kaebaja esitada

KMH läbiviimisega seotud argumendid kasutusluba vaidlustades ning ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise nõude läbivaatamata jätmine seda ei takista.

Kohus märgib, et karuslooma kasvatuseks on vajalik saada nii ehitise kasutusluba, kui ka vajalikud

keskkonnaload (nr vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba). Samuti tuleb Nukcö Farm OÜ-l lähtuda

loomatauditõrje seaduse § 196 lg-test 1 või 3.

11.3 Mis puudutab kaebaja väiteid preventiivse huvi olemasolust, siis ka preventiivsel eesmärgil ei

ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav. Riigikohus on preventiivsel eesmärgil tuvastamist pidanud

võimalikuks, et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (vt

Riigikohtu 25.02.2010 otsus asjas nr 3-3-1-100-09, p-d 18 ja 22; 21.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-88-

08, p-d 13–14). Kasutusloa andmise menetlus on eraldiseisev menetlus, mille haldusorgan peab läbi

viima õiguspäraselt, sõltumata sellest, kas kohus on tuvastanud eelnevas etapis eksimusi. Asjaolu, et

ehitusloa andmisel ei ole otsustatud KMH läbiviimist või ehitusloa andja on pidanud projektis toodud

meetmeid piisavaks, ei võta see otsustajalt ära võimalust hinnata KMH läbiviimist või eelhinnangu

andmise vajalikkust kasutusloa andmise menetluses. Kui kasutusloa andmise menetluses leitakse, et

valminud ehitis ei vasta põllumajandusministri 06.09.2010 määruse nr 88 „Nõuded karuslooma

pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ nõuetele ning tegevusega võib siiski avalduda

oluline negatiivne keskkonnamõju, siis on KMH koostamine ka kasutusloa andmise menetluses

jätkuvalt võimalik.

11.4 Kohtu hinnangul on kaebajal õiguste kaitseks tõhusam vahend kasutusloa tühistamiskaebuse

näol ning esitatud kujul ei saavuta ta tuvastamiskaebusega enda poolt väljatoodud eesmärki.

Kasutusloa andmisel on tühistamiskaebuse esitamine nii või teisiti vältimatu, kui kaebaja soovib

saavutada käesolevas asjas deklareeritud eesmärki. Tuvastamiskaebus ehitusloale ei ole lubatav

olukorras, kus KMH läbiviimine ise on diskretsiooniotsustus ning see, millises menetlusetapis seda

teha või selle mittetegemist kohase eelhinnanguga põhjendada on otstarbekuse küsimus. Kasutusloa

andmise menetluses saab kaebaja esitada kasutusloa andjale taotluse KeHJS § 7 lg 1 ja määruse nr

224 alusel KMH algatamise otsustamiseks. Seega ei ole praegusel juhul ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise kaebus HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt lubatav.

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel jätab kohus kaebuse ka ehitusloa

õigusvastasuse tuvastamise nõude osas läbi vaatamata.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

13. Kaebaja tasus 18.06.2014 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõivu 30 eurot

(tlk 86). HKMS § 104 lg 5 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi

vaatamata, va juhul, kui see toimub muu hulgas HKMS § 151 lg 2 alusel. Kuna kohus jätab kaebuse

läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu ei tagastata. Kuna riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui

avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata, siis ei tule praegusel juhul tagastada ka

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu, kuna see taotlus on 27.06.2014 määrusega sisuliselt

läbi vaadatud (vt ka Riigikohtu 21.03.2011 lahendit 3-3-1-9-11, p 10). Kooskõlas HKMS § 108 lg-

ga 4 jäävad kaebaja muud menetluskulud (sh kulu õigusabile) kaebaja kanda.

14. Kuna Nukcö Farm OÜ kaasati 27.06.2014 määrusega menetlusse üksnes tühistamiskaebuse

menetlemiseks ning selles osas menetlus kohtumäärusega lõpetati ja määrus jõustus

edasikaebamatult, ei ole tuvastamisnõude menetluses Nukcö Farm OÜ menetlusosaliseks. Kohus

saadab käesoleva määruse varasemale menetlusosalisele üksnes teadmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann

Kohtunik