1-15-289/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28.aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-289

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 08. aprilli 2015

määrus Anatoli Nikolajevile mõistetud karistuse

muutmata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Anatoli Nikolajev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 08. aprilli 2015 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Anatoli Nikolajevi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kohtla-Järve Linnakohtu 02.11.1999 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-47/99 tunnistati

Anatoli Nikolajev süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja karistati 1 aastase vabadusekaotusega. Sama

kohtuotsusega tunnistati A. Nikolajev süüdi KrK § 101 p 5, 6 järgi ja mõisteti karistuseks

eluaegne vabadusekaotus. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning

mõisteti liitkaristuseks eluaegne vabadusekaotus. Karistuse kandmise alguseks loeti

20.04.1998.

1.1. Viru Ringkonnakohtu 31.01.2000 otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu otsus

A. Nikolajevile mõistetud karistuse osas muutmata.

1.2. Riigikohtu 18.04.2000 otsusega jäeti A. Nikolajevi kaitsja kassatsioon rahuldamata ning

Kohtla-Järve Linnakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 18.04.2000.

1.3. 10.09.2012 esitas A. Nikolajevi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa teistmisavalduse,

milles taotleb Kohtla-Järve Linnakohtu 02.11.1999, Viru Ringkonnakohtu 31.01.2000 ja

Riigikohtu 18.04.2000 otsuste tühistamist ning kriminaalasja saatmist Viru Maakohtule uueks

arutamiseks. Riigikohtu 15.11.2013 kohtuotsusega jäeti teistmisavaldus rahuldamata ning

teistmisavalduse täiendus läbi vaatamata.

1.4. 15.01.2015 edastas Tartu Vangla Viru Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel A. Nikolajevi

andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 08.04.2015 määrusega jäeti muutmata A. Nikolajevile Kohtla-Järve

Linnakohtu 02.11.1999 kohtotsusega mõistetud karistus. Maakohus leidis, et taotlus ei ole

põhjendatud. Maakohtu seisukohad olid järgnevad.

2.1. A. Nikolajev kannab eluaegset vangistust 02.11.1999 Kohtla-Järve Linnakohtu

kohtuotsuse nr 1-47/99 alusel. Maakohus, tutvunud nimetatud kohtuotsusega, oli seisukohal,

et A. Nikolajevi karistuse muutmiseks ei ole alust. Tegemist on eluaegse vangistusega

karistatud isikuga ning kõik temale muude kuritegude eest mõistetud karistused on loetud

kaetuks eluaegse vangistusega. Maakohtu hinnangul ei ole kaalu asjaoludel, kas mingi

kuritegu, mille eest oli isikule muu, mitte eluaegne vangistus, põhikaristusena mõistetud, on

dekriminaliseeritud või karistuse määra on vähendatud. Seega puudub maakohtu hinnangul

vajadus analüüsida, kas muude kuritegude eest mõistetud mitteeluaegsed vangistused tuleks

muuta.

2.2. Eluaegne vangistus on isikule mõistetud Kohtla-Järve Linnakohtu 02.11.1999

kohtuotsusega KrK § 101 p 5, 6 järgi. Tegemist on mõrvaga kahe või enama isiku suhtes ning

süüdlasele teadvalt raseda, rauga või lapseealise suhtes, mis on käesoleval ajal kvalifitseeritav

KarS § 114 lg 1 p 3 järgi. Sanktsioon on jäänud samaks, muuhulgas eluaegne vangistus.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Nikolajev, kes palub tühistada

maakohtu määruse. Kaebuse esitaja toob välja, et Kohtla-Järve Linnakohus ei ole detailselt

läbi vaadanud kriminaalasjas olnud tõendeid. Kaebuse esitaja toob välja mitmeid

kriminaalasja ilmestavaid tõendeid ja vastuolusid, mida linnakohus ei ole kõrvaldanud ning

märgib, et ta ei palu kohtult vabadust, kuid soovib teada, kas kohus lubab tal välja selgitada

tõe või peab ta istuma süütuna õigusriigis vanglas. A. Nikolajev on esitanud mitmeid

tõenditest tulenevaid lisasid oma seisukohtade kinnitamiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh maakohtu määruse ja esitatud

määruskaebusega, leiab, et Viru Maakohtu 08.04.2015 määrus on seaduslik ning selle

muutmiseks puudub alus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et isikule mõistetud liitkaristus ei

kuulu muutmisele. A. Nikolajevile mõistetud karistus on kooskõlas ka alates 01.01.2015

kehtivate karistusseadustiku muudatustega, mistõttu ei ole põhjust isiku olukorra

kergendamiseks.

5.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja peab vajalikuks märkida vastuseks

kaebuse esitajale üksnes järgnevat.

5.2. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et alates 01.01.2015 kehtima hakanud

KarS-i muudatused ei mõjuta A. Nikolajevile mõistetud eluaegset vangistust. A. Nikolajevile

mõisteti eluaegne vangistus KrK § 101 järgi, mis reguleeris tahtlikku tapmist raskendavatel

asjaoludel. A. Nikolajev on süüdi mõistetud tahtlikus tapmises, mis on toime pandud kahe või

enama isiku suhtes ja süüdlasele teadvalt raseda naisisiku, rauga või lapseealise suhtes. Ka

käesoleval hetkel kehtiva KarS § 114 lg 1 p 3 järgi on teise inimese tapmine, kui see on toime

pandud kahe või enama isiku suhtes, karistatav. Eraldi koosseisulise tunnusena ei ole alates

karistusseadustiku kehtima hakkamisest alates käsitletav tapmise toimepanemine teadvalt

raseda naisisiku, rauga või lapseealise suhtes. Nimetatud tunnus on viidud eraldi sättesse –

karistust raskendavad asjaolud – KarS § 58 p 3 alla. KarS § 58 p 3 kohaselt on raskendavaks

asjaoluks süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või

abitus seisundis inimese, samuti raske psüühikahäirega inimese suhtes. See ei muuda aga

A. Nikolajevile mõistetud karistust. Nii KrK kui ka alates 01.01.2015 kehtiv KarS-is tahtlikku

tapmist raskendaval asjaoludel sätestav paragrahv näeb ette raskeima karistusena eluaegse

vangistuse. Seega ei ole alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS-i näol tegemist A.

Nikolajevi jaoks KarS § 5 lg-s 2 sätestatud olukorraga. Eluaegne vangistus hõlmab ka KrK §

40 alusel raskeima karistusega kaetud kergemad karistused ning puudub alus A. Nikolajevile

mõistetud karistuse vähendamiseks või karistusest vabastamiseks.

5.3. A. Nikolajev on oma määruskaebuses toonud välja mitmeid asjaolusid koos lisadega

seoses kriminaalasja sisulise ehk tõendusliku külje lahendamisega, mis on käesoleva

määruskaebuse kontekstis asjakohatud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks veelkord

üle korrata, et KarS-i revisjoni eesmärk ei olnud mõistetud karistuste sisuline üle vaatamine,

vaid sanktsioonide kooskõlla viimine sanktsioonide ülemmääradega ning just seetõttu tuleb

jätta A. Nikolajevi väited erinevate tõendite kohta ning ka määruskaebusele esitatud lisad läbi

vaatamata.

5.4. Samuti ei ole muutunud KrK §-ga 40 võrreldes 01.01.2015 kehtima hakanud KarS § 64

lg-1, mille alusel samuti on võimalik lugeda kohtuotsusega mõistetud kergemad karistused

kaetuks raskeima karistusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud

A. Nikolajevile mõistetud liitkaristuse muutmata.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta

Viru Maakohtu 08. aprilli 2015 määrus muutmata ja A. Nikolajevi määruskaebus

rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk