1-13-8487/183 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 02.04.2015.a määrusega jäeti E.R tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Viru Maakohtu 17.10.2013. a otsusega mõistetud karistusest KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Karistusaja lõpp saabub 02.12.2015. tingimisi ennetähtaegselt välistab vaatamata formaalsete aluste esinemisele alalise elukoha puudumine, kuna sellisel juhul on kriminaalhoolduse teostamine välistatud.
Legislator headnote
AI generated1-13-8487/183 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: a otsusega mõistetud karistusest KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Karistusaja lõpp saabub 02.12.2015. tingimisi ennetähtaegselt välistab vaatamata formaalsete aluste esinemisele alalise elukoha puudumine, kuna sellisel juhul on kriminaalhoolduse teostamine välistatud.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number 1-13-8487
Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. aprilli 2015 määrus E.R-i karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.R, määruskaebus RESOLUTSIOON
1. Jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2015 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viru Maakohtu 02.04.2015.a määrusega jäeti E.R tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Viru Maakohtu 17.10.2013. a otsusega mõistetud karistusest KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Karistusaja lõpp saabub 02.12.2015.
2. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et E.R-i vabastamise
tingimisi ennetähtaegselt välistab vaatamata formaalsete aluste esinemisele alalise elukoha puudumine, kuna sellisel juhul on kriminaalhoolduse teostamine välistatud.
3. Viru Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu E.R, kes taotleb tühistada vaidlustatud määrus ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt.
3.1 E.R soovib vabaneda ja on omalt poolt kõik selleks teinud.
Ta on muutnud elukorraldust ja omab konkreetseid plaane eluks vabaduses. Vangistuse jooksul on ta läbinud riigikeele kursuse tasemel
A1, töötanud ning kohtunud individuaalselt spetsialistidega ja läbinud sotsiaalprogrammid. E.R on täinud kõik individuaalse täitmiskava nõuded. Ta on üle viidud avavanglasse, kus ta täidab sisekorraeeskirju, väldib rikkumisi, osaleb majandustöödel ning igapäevaselt valmistub iseseisvaks eluks. Ta palub arvestada vangla iseloomustuses märgitut ja märgib, et oma usaldusväärsust on ta kinnitanud käitumisega vangistuse ajal.
3.2 Lisaks palub E.R arvestada, et tal on elukoht. Algselt andis ta kontaktisikule elukaaslase aadressi, mis kajastus detsembris koostatud ja kohtule esitatud iseloomustuses. See koostati E.R teavitamata, mistõttu puudus ka võimalus kaasarääkimiseks. Kontaktisik jäi haigeks ja seetõttu ei saanud E.R teda teavitada, et aadress on muutunud. Veebruari alguses, kui E.R viidi üle avavanglasse ja talle määrati uus kontaktisik, teavitas ta viimast koheselt ka uuest elukoha aadressist, milleks on isa elukoht. Samuti andis ta venna aadressi ja teavitab ka ringkonnakohut, et tal on võimalik elama asuda venna juurde.
3.3 E.R märgib, et tal on mitu elukutset ning teda saab pidada spetsialistiks enam kui 10 erialal. Seetõttu takistusi töö leidmisel ei ole. Samuti teadvustab ta ja soovib täita kriminaalhoolduse nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel alus puudub. Küll aga soovib apellatsioonikohus täiendada maakohtu määruse motiive.
4.1 Määruskaebuse esitaja on välja toonud mitmeid end positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Ta on läbinud riigikeele õppe A1 tasemel, samuti osalenud mitmel vestlusel psühholoogiga ja teinud nii majandustöid, kui töötanud abitöölisena köögis. Positiivsest küljest iseloomustab E.R ka distsiplinaarkaristuste puudumine.
4.2 Kuivõrd KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, märgib ringkonnakohus, et E.R-i ennetähtaegse vabastamise vastu esineb samuti rida argumente. Nii nähtub E.R-i iseloomustusest, et teda on korduvalt karistatud kelmuste toimepanemise eest. Viimane karistus mõisteti talle 12 episoodis, kusjuures enamikus episoodides olid kannatanuteks kõrges eas inimesed. Korduvad kriminaalkorras mõistetud karistused ei ole E.R-i puhul evinud uusi õigusrikkumisi ärahoidvat toimet, mistõttu on ringkonnakohtul raske toetuda üksnes E.R-i lubadustele, et sel korral on ta oma elukorraldust muutnud. Ehkki määruskaebuse esitaja peab end spetsialistiks üle 10 erialal ning töö leidmisega tal enda sõnul probleeme ei tohiks olla, on ta varasemalt korduvalt valinud riskiva ja hoolimatu elustiili ning keskendunud kiiretele ja lühiajalistele lahendustele.
Sellises olukorras kaalub E.R-i käitumismustrit iseloomustavate negatiivsete argumentide hulk üle positiivse ning ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada ja seda vaatamata asjaolule, et E.R on elukoht venna juures.
4.3 Ringkonnakohus leiab, et E.R-i paigutamine avavanglasse annab paremad võimalused tema taasühiskonnastamiseks, mh on tal võimalik läbida programm Õige hetk, mis individuaalse täitmiskava kohaselt on planeeritud 2015. a II poolaastasse. Samuti teha ettevalmistusi eluks vabaduses, mh eluja töökoha hankimiseks.
5. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja E.R-i määruskaebuse rahuldamata.
Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau