3-13-2304/97 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2304

Haldusasi

MM kaebus Konkurentsiameti 15.07.2013 otsuse nr

7.3-3/13-009 ja 30.09.2013 vaideotsuse nr 7.3-3/13-

tühistamise

nõuetes

ning

Konkurentsiameti

kohustamise nõudes MM 14.10.2010 kaebuse uueks

läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MM

Vastustaja – Konkurentsiamet, esindajad Märt Ots,

Margus Kasepalu, Marek Piiroja ja Priit Mändmaa

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja

Marelle Esko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta MM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2014.

a otsus haldusasjas nr 3-13-2304 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 28.05.2015 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-2304

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ katkestas 04.10.2010 aadressil XXXXX XX XX, Tallinn

võrguühenduse. Tarbimiskoha omanik MM sai Eesti Energia AS võrguühenduse katkestamise

teatise nr 10-230620 kätte 04.10.2010 tarbimiskohas asuvast postkastist.

2. MM esitas 14.10.2010 Konkurentsiametile kaebuse tunnistada Eesti Energia AS

04.10.2010 teatis nr 10-230620 kehtetuks, sest voolu väljalülitamisel ei järgitud

elektrituruseaduse (ElTS) § 90 lg-tes 2-6 sätestatud korda. Samuti palus MM kohustada

taastama teatisele eelnenud olukord, s.o taaspingestama XXXXX XX XX.

3. Konkurentsiamet jättis 25.11.2010 otsusega nr 7.3-3/10-029 MM kaebuse rahuldamata,

leides, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ oli võrguühenduse katkestamisel järginud ElTS § 90

lõikeid 2-4. MM esitas Konkurentsiameti 25.11.2010 otsusele 30.12.2010 vaide, mille

Konkurentsiamet jättis 31.01.2011 vaideotsusega nr 7.3-3/11-001 rahuldamata.

4. MM esitas 07.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 25.11.2010

otsuse nr 7.3-3/10-029 ja 31.01.2011 vaideotsuse nr 7.3-3/11-001 tühistamiseks ning

Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata MM 14.10.2010 kaebus uuesti läbi. Kaebuse

kohaselt ei saanud MM kätte Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ 03.09.2010 tähitud postiga

saadetud kirja (arvesti teatist), milles oli teatatud võrguühenduse katkestamise võimalikkusest.

Kolmas isik teadis sellest, mistõttu oli tema tegevus vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 23

lg 1 p-ga 4 ja § 23 lg-ga 2. Kolmas isik oleks pidanud teavitama kaebajat telefoni või e-kirja

teel, sest need andmed olid tal olemas. Konkurentsiamet on vääralt tõlgendanud ElTS §-i 90,

samuti rikkunud haldusmenetluse seadust (HMS). Konkurentsiamet on jätnud tähelepanuta, et

antud juhul on tegemist kolmanda isiku saadetud tähtkirjaga, mitte väljastusteatega

tähtkirjaga, seega ei ole kolmas isik täitnud ElTS §-s 90 sätestatud korda. MM-il tekib

kaebuse rahuldamise korral õigus nõuda kolmandalt isikult õigusvastase tegevusega

põhjustatud kahju hüvitamist ja õigusliku olukorra taastamist.

5. Tallinna Halduskohtu 29.06.2011 otsusega jäeti MM kaebus rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohtu 23.04.2012 otsusega tühistati halduskohtu otsus menetluskulude osas.

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.05.2013 otsusega nr 3-3-1-74-12 tühistati Tallinna

Halduskohtu 29.06.2011 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2012 otsus. Riigikohus tegi

asjas uue otsuse, millega tühistas Konkurentsiameti 25.11.2010 otsuse nr 7.3-3/10-029 ning

tegi Konkurentsiametile ettekirjutuse lahendada MM kaebus Eesti Energia AS-i 04.10.2010

teatise peale uuesti.

6. Konkurentsiameti 15.07.2013 otsusega nr 7.3-3/13-009 jäeti MM kaebus rahuldamata.

MM esitas 15.07.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks 21.08.2013 vaide, mis jäeti

Konkurentsiameti 30.09.2013 otsusega nr 7.3-3/13-016 rahuldamata. Konkurentsiamet asus

seisukohale, et kuna MM ei saanud arvesti teatist kätte, rikkus Elektrilevi OÜ MM

võrguühenduse katkestamisel 04.10.2010 ElTS § 90 lg-tes 2-4 nõudeid. Konkurentsiamet

lisas, et tal ei ole võimalik teha Elektrilevi OÜ-le ettekirjutust ElTS § 95 lg 1 alusel rikkumise

lõpetamiseks, sest Elektrilevi OÜ on 04.10.2010 ElTS § 90 lg-te 2-4 nõudeid rikkudes

katkestatud MM võrguühenduse taastanud 16.10.2010 ning seeläbi rikkumist ei eksisteeri.

3-13-2304

3(9)

7. MM esitas 31.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 15.07.2013

otsuse nr 7.3-3/13-009 ja 30.09.2013 vaideotsuse nr 7.3-3/13-016 tühistamiseks ning

Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata MM 14.10.2010 kaebus uuesti läbi. MM jäi

haldusasjas nr 3-11-568 esitatud seisukohtade juurde.

Konkurentsiameti

15.07.2013

otsus

nr

7.3-3/13-009

on

vastuolus

Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.05.2013 otsusega nr 3-3-1-74-12. Kaebaja leiab, et nimetatud lahendi

kohaselt taandus Konkurentsiameti kaalutlusõigus nullini. Haldusorganil lasub kaasaaitamise

kohustus. Kui kaebuse oleks saanud lahendada kaebaja kasuks muul moel kui see oli kaebuse

resolutsioonis, siis tuleb ka kaebus õiget normi kohaldades Konkurentsiametil rahuldada.

Seega juhul, kui Konkurentsiametil puudub pädevus tunnistada turuosalisele esitatud teatis

õigusvastaseks või tühiseks, ei tähenda, et haldusorganil puuduks alus ettekirjutuse tegemiseks

ElTS ja HMS alusel.

Konkurentsiamet on jätnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ art 36

punkti g ja art 37 lg 1 punkti j kohaldamata ega ole arvesse võtnud kohtuasjas C-240/13

märgitut. Konkurentsiamet ei ole hinnanud, kas direktiivi 2009/72 artikliga 3 on kooskõlas

elektri väljalülitamine oktoobrikuus, mil on külmad ilmad. Direktiiviga 2009/72 ei ole

kooskõlas Konkurentsiameti tõlgendus, et ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes siis, kui

rikkumine kestab. Sellise tõlgenduse tulemusel on jäänud kaebajale direktiivi 2009/72 art 36

p-dest g ja j, art 37 lg 1 p-dest n ja q ning direktiivi lisa 1 lg 1 p-st f tulenev õigus tagamata.

Selline halduspraktika on vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse põhimõtetega. Konkurentsiameti otsus on tühine (HMS §-d 64-70).

Ebaõige on halduspraktika, mille kohaselt saab ettekirjutuse teha üksnes kestva rikkumise

korral. Kui jaotusvõrguettevõtja ElTS § 8 lg 3 tähenduses lõpetab rikkumise haldusmenetluse

ajal, siis kaotab turuosaline ehk tarbija õiguse lahendada asi kohtuväliselt. See võimaldab

jaotusvõrguettevõtjal muuta tarbija kaebus perspektiivituks ja jätkata sarnaseid toiminguid

tulevikus. Konkurentsiamet on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg-t 2, § 64 lg-t

1 ja §-i 81, kui jättis menetluse peatamata kuni Euroopa Kohtu poolt asjas C-240/13 lahendi

tegemiseni. Tsiviilasjas nr 2-13-46452 tehtud lahend ei ole asjakohane ega puuduta käesolevat

vaidlust. MM palub kohtul pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole eelotsuse saamiseks seoses

Konkurentsiameti tegevuse kooskõlaga direktiiviga 2009/72/EÜ.

8. Konkurentsiamet palub vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.

Konkurentsiamet on 15.07.2013 otsuses tuvastanud Elektrilevi OÜ rikkumise MM

võrguühenduse katkestamisel 04.10.2010, sest ei järgitud ElTS § 90 lg-te 2-4 nõudeid. Samuti

on Konkurentsiamet vaidlustatud otsuses tuvastanud, et rikkumine lõpetati 16.10.2010, mil

MM võrguühendus taaspingestati. Konkurentsiametil on võimalik kaebuse lahendamisel

lähtuda vaid ElTS § 95 lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise volitustest. Konkurentsiametil

puudub

pädevus

õigusrikkumist

tuvastava

haldusakti

andmiseks,

mistõttu

jättis

Konkurentsiamet MM kaebuse rahuldamata. ElTS § 95 alusel ettekirjutuse tegemiseks peab

eksisteerima rikkumine, sest ettekirjutuse eesmärgiks saab olla Konkurentsiameti poolne nõue

adressaadile rikkumise lõpetamiseks, tagajärgede kõrvaldamiseks või heastamiseks või muude

toimingute tegemiseks. Sellesisulist ettekirjutust ei saa Konkurentsiamet teha, kui rikkumist ei

eksisteeri. ElTS § 95 alusel antava ettekirjutuse eesmärgiks ei ole adressaadi karistamine.

Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemisel on Konkurentsiamet lähtunud haldusaktide

andmise ajal kehtivast seadusest, võttes arvesse Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2012

otsuses nr 3-3-1-43-12 toodud seisukohti. Haldusaktid on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta

ning vastavad vorminõuetele. Alusetu on MM väide Konkurentsiameti halduspraktika

vastuolust õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Arusaamatu on kaebaja väide

3-13-2304

4(9)

vaidlustatud otsuse tühisusest viitega HMS §-dele 64-70, kuivõrd nimetatud sätetes

reguleeritakse haldusakti muutmist ja kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt.

Konkurentsiametil jääb arusaamatuks MM väide, nagu oleks Konkurentsiamet jätnud

ettekirjutuse tegemata tulenevalt pädevuse puudumisest tunnistada õigusvastaseks või tühiseks

MM-le esitatud Eesti Energia AS 04.10.2010 teatis. Vaidlustatud otsuses on Konkurentsiamet

tuvastanud Elektrilevi OÜ poolt ElTS § 90 lg-tes 2-4 sätestatud nõuete rikkumise MM

võrguühenduse katkestamisel 04.10.2010. Tuvastatud on ka rikkumise lõpetamine.

Konkurentsiametil puudus pädevus ettekirjutuse tegemiseks ElTS § 95 alusel.

Konkurentsiamet ei hinnanud MM 14.10.2010 esitatud kaebuse lahendamisel Elektrilevi OÜ

poolt oktoobri külmade ilmade ajal võrguühenduse katkestamise kooskõla direktiivi

2009/72/EÜ art-ga 3, sest direktiivid ei ole eraõiguslikes suhetes otsekohaldatavad. Sellise

hinnangu andmine oleks olnud ebaotstarbekas ja perspektiivitu. Direktiivi art 36 p-s g

sätestatud reguleeriva asutuse eesmärk tagada tarbijakaitse on Konkurentsiameti poolt

täidetud tulenevalt ElTS § 99 lg-st 1. Konkurentsiamet menetles MM kaebust, kontrollimaks

tema tarbimiskohas 04.10.2010 võrguühenduse katkestamise õiguspärasust ElTS §-st 90

lähtudes. Direktiivi art 37 lg 1 p j ei oleks omanud kaebuse lahendamisel ning vaidlustatud

otsuse tegemisel tähtsust ega saaks mõjutada käesoleva kohtuvaidluse lahendamist. Direktiivi

art 37 lg 1 punkti j üle võtmata jätmise küsimust Euroopa Komisjon kohtuasjas C-240/13 ei

tõstatanud. Samas on nimetatud direktiivi säte üle võetud ElTS § 94 lg 1 p-ga 107. Euroopa

Kohtu kohtuasi C-240/13 ei oma MM 14.10.2010 kaebuse lahendamisel tähtsust ning selles

tulenevalt ei pidanud Konkurentsiamet vajalikuks MM 14.10.2010 kaebuse lahendamisel

menetluse peatamist kuni kohtuotsuse avalikustamiseni.

9. Elektrilevi OÜ palub vastuses kaebusele jätta see läbi vaatamata või juhul, kui kohus

siiski otsustab seda menetleda, siis jätta kaebus rahuldamata.

Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebusega

taotletavat eesmärki, et Konkurentsiamet rahuldaks tema kaebuse teatise tühiseks tunnistamise

ja võrguühenduse taastamise osas. Kui kohus otsustab kaebust menetleda, siis tuleb kaebus

jätta rahuldamata. Kaebuses esitatud väited on põhjendamatud, materiaalõigust on valesti

sisustatud ning puudub alus Konkurentsiameti õiguspäraste haldusaktide tühistamiseks.

Riigikohtu otsusega kohustati Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama MM kaebust, kuid

seejuures ei ole Riigikohus määranud, milliseid õiguslikke tagajärgi peab kaebuse

lahendamisel uus otsus omama. Kaebaja on oma eesmärgi saavutanud. Vaidlustatud otsuses

on Konkurentsiamet tuvastanud, et Elektrilevi OÜ rikkus kaebaja võrguühenduse

katkestamisel ElTS § 90 lg-te 2-4 nõudeid, mistõttu ei ole teatise eraldi tühiseks tunnistamisel

mingit õiguslikku tähendust. Kaebaja tarbimiskoha võrguühendus taastati Elektrilevi OÜ poolt

16.10.2010. Seega on Konkurentsiamet õigesti leidnud, et Elektrilevi OÜ on ElTS rikkumise

lõpetanud ja kuna Konkurentsiametil on kaebuse lahendamisel võimalik lähtuda vaid ElTS §

95 lg-s 1 sätestatud volitustest ning Konkurentsiametil puudub pädevus õigusrikkumist

tuvastava haldusakti andmiseks, siis jättis Konkurentsiamet kaebuse rahuldamata. Ettekirjutust

rikkumise lõpetamiseks ei ole enam võimalik teha.

Elektrilevi OÜ nõustus Konkurentsiametiga, et direktiivi 2009/72/EÜ art 36 p-s g sätestatud

reguleeriva asutuse eesmärk tagada tarbijakaitse on Konkurentsiameti poolt täidetud ElTS §

99 lg-le 1 vastavalt. Taotlus eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole

põhjendanud, kuidas Euroopa Kohtu poole pöördumine direktiivi 2009/72/EÜ kaebaja

viidatud punktide osas ja Euroopa Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ osas mõjutaks kaebuse

lahendamist.

3-13-2304

5(9)

10. Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

MM taotlus on jäänud haldusmenetluses samaks algusest peale. Kaebaja tahe oli ElTS § 95 lg

1 tähenduses 14.10.2010 kaebust esitades suunatud Konkurentsiameti poolt Eesti Energia AS-

le ettekirjutuse tegemiseks rikkumise (võrguühenduse katkestamine XXXXX XX )

lõpetamiseks ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks (taaspingestada XXXXX XX ). MM

ei muutnud oma taotlust pärast seda, kui rikkumine oli kolmanda isiku poolt lõppenud ning

võrguühendus taastatud. Kaebaja ei ole kunagi Konkurentsiametile esitanud kaebust või

taotlust kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks rikkumise heastamiseks või muude

toimingute tegemiseks ElTS § 95 lg 1 tähenduses. Asjas vaidlustatud Konkurentsiameti

15.07.2013 otsusest nähtuvalt jäi MM oma 15.07.2013 kirjalikes seisukohtades 14.10.2010

kaebuse juurde ning taotles ettekirjutuse tegemist Elektrilevi OÜ-le, millega tunnistada

õigusvastaseks Elektrilevi OÜ toiming, mis seisnes 04.10.2010 võrguühenduse katkestamises,

rikkudes ElTS § 90 lg-tes 2-6 sätestatud korda.

Puudub vaidlus, et Elektrilevi OÜ rikkus 04.10.2010 võrguühenduse katkestamisel aadressil

XXXXX XX ElTS § 90 lg-te 2-4 nõudeid. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-74-12 ja

Konkurentsiameti 15.07.2013 otsuse vahel puudub vastuolu. Samuti pole vaidlust, et

võrguühendus aadressil XXXXX XX taastati 16.10.2010. Nii ei olnud Konkurentsiametil

võimalik teha kolmandale isikule 15.07.2013 ettekirjutust rikkumise lõpetamiseks ega

rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Konkurentsiamet ei saa oma otsuse resolutsioonis

tuvastada Elektrilevi OÜ õigusrikkumist. Sellist volitust ei tulenenud ElTS § 95 lg-st 1.

Kaebaja ei ole esitanud Konkurentsiametile taotlust ettekirjutuse tegemiseks rikkumise

heastamiseks või muude toimingute tegemiseks ElTS § 95 lg 1 tähenduses. Konkurentsiametil

puudub pädevus väljuda kaebuse piiridest ning hakata lahendama taotlusi, mida MM esitanud

ei ole. Kaebaja ei ole taotlenud ka haldusorganilt õiguste ja kohustuste selgitamist (HMS § 36)

ega väitnud, et ta ei ole olnud teadlik oma õigustest või Konkurentsiamet oleks teda kuidagi

eksitanud. Kaebaja on hakanud viitama heastamisettekirjutusele (ilmselt on kaebaja pidanud

silmas kahju hüvitamist) alles praeguses kohtumenetluses, kuid kuna haldusmenetluses sellist

taotlust esitatud ei olnud, ei saanud Konkurentsiamet seda ka menetleda.

Asjassepuutumatud on kaebaja väited seonduvalt direktiiviga 2009/72/EÜ ja kohtuasjaga nr

C-240/13. Ettekirjutuse tegemise võimalikkus Konkurentsiameti poolt pärast rikkumise

lõppemist on ElTS § 95 lg 1 kohaselt põhimõtteliselt võimalik, seda rikkumise tagajärgede

kõrvaldamise, heastamise ja muude toimingute tegemise ettekirjutuste puhul, kuid üksnes

juhul, kui selleks on esitatud vastavasisuline taotlus. Käesoleval juhul see nii ei olnud.

Konkurentsiametil tuli jätta kaebus rahuldamata sõltumata kohtuasja nr C-240/13 tulemist või

direktiivi 2009/72/EÜ art-s 3, art 36 p-st g või art 37 lg 1 p-st j. Asjakohane ei ole ka eelotsuse

küsimise taotlus, kuna Konkurentsiametil on põhimõtteliselt võimalik vastava taotluse

olemasolul ja aluse esinemisel teha ettekirjutus ka pärast rikkumise lõppemist. Samuti on

asjakohatud väited puutuvalt PS §-i 10. Kaebaja pole kohtule arusaadavalt põhjendanud,

kuidas rikub Konkurentsiameti otsus viidatud normi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. MM palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.09.2014 otsus ning

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning kohustada Konkurentsiametit vaatama MM

kaebus uuesti läbi.

Halduskohus on valesti kohaldanud HMS §-i 6, mis eeldab isiku tegeliku tahte

väljaselgitamist. Konkurentsiamet ei ole MM tegelikku taotlust välja selgitanud või

3-13-2304

6(9)

tuvastanud, et 14.10.2010 kaebuses esitatud taotlus on osaliselt puudulik. Ka 14.10.2010

kaebuses esitatud taotluste p-de 1 ja 2 osas oleks Konkurentsiamet saanud pärast jõustunud

kohtuotsust haldusasjas nr 3-11-568 kaebuse rahuldada.

Halduskohus on rikkunud HKMS § 158 lg-t 1, kui jättis ebaõigesti hindamata MM 14.10.2010

kaebuses Konkurentsiametile taotluste punktis 1 oleva lause osas „nimelt voolu

väljalülitamisel ei ole järgitud vastavalt elektrituru seaduse § 90 lg 2-6 kohast korda“ ja

punktis 2 oleva lause osas „kohustada taastama endine õigusolukord“ ning asus seisukohale,

et MM ei ole kunagi Konkurentsiametile esitanud kaebust või taotlust Elektrilevi OÜ-le

ettekirjutuse tegemiseks rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks kuni

10.07.2014 kehtinud ElTS § 95 lg 1 tähenduses.

Halduskohus on ekslikult leidnud, et võrguühendus XXXXX XX taastati 16.10.2010,

mistõttu ei olnud Konkurentsiametil võimalik teha Elektrilevi OÜ-le 15.07.2013 ettekirjutust

rikkumise lõpetamiseks ega rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Õigeks ei saa pidada

halduspraktikat, mille kohaselt on ettekirjutust võimalik teha üksnes siis, kui rikkumine

kestab. Halduskohus jättis otsuse põhjendamata osas, et jaotusvõrguettevõtja võib muuta

tarbija kaebuse perspektiivituks, kui lõpetab rikkumise haldusmenetluse ajal. Sellega on

halduskohus rikkunud HKMS § 158 lg-t 1. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud PS §-s 10

sätestatud õiguspärase ootuse printsiipi. Samuti on halduskohus valesti kohaldanud ELTL art-t

267, kui jättis direktiivi 2009/72/EÜ ja selle lisas I viidatud direktiivi 93/13 kohtupraktika

alusel tõlgendamata või Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimata.

12. Konkurentsiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Lugedes tervikuna MM 14.10.2010 kaebuse punkti 2 on ilmne, et MM soov oli, et taastataks

endine olukord XXXXX XX tarbimiskoha taaspingestamise kaudu. Taotluse sisu on selge ja

konkreetne, mistõttu puudus Konkurentsiametil vajadus MM tahte täpsustamiseks.

Kohtumenetluse käigus on MM asunud oma 14.10.2010 kaebust muutma. Halduskohus on

õigesti järeldanud, et MM tahe ElTS § 95 lg 1 tähenduses 14.10.2010 kaebust esitades oli

suunatud Konkurentsiameti poolt Elektrilevi OÜ-le ettekirjutuse tegemiseks rikkumise

lõpetamiseks ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Alusetu ja põhjendamatu on MM

väide, et halduskohus on valesti kohaldanud HMS §-i 6 ja rikkunud HKMS § 158 lg-t 1.

Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 158 lg-t 1 ega PS §-i 10. Halduskohus on lähtunud

seadusest ning oma otsust asjakohaselt põhjendanud.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, milles seisneb halduskohtu poolne rikkumine

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimata jätmisel. Konkurentsiamet nõustub halduskohtuga, et

Konkurentsiametil tuli jätta MM 14.10.2010 kaebus rahuldamata sõltumata kohtuasja C-

240/13 tulemist või direktiivi 2009/72 art-s 3, art 36 p-s g või art 37 lg 1 p-s j sätestatust.

Kuna Konkurentsiametil on põhimõtteliselt võimalik vastava taotluse olemasolul ja aluste

esinemisel teha ettekirjutus ka pärast rikkumise lõppemist, ei ole taotlus eelotsuse küsimiseks

Euroopa Kohtult asjakohane.

13. Elektrilevi OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Alusetu ja põhjendamatu on MM väide, et halduskohus on valesti kohaldanud HMS §-i 6

ning rikkunud HKMS § 158 lg-t 1. MM soov nii haldusmenetluses kui ka

halduskohtumenetluses on olnud endise olukorra taastamine tarbimiskoha XXXXX XX XX

taaspingestamise kaudu. Konkurentsiamet on õigesti jätnud kaebuse rahuldamata. Samuti on

halduskohus õigesti järeldanud, et MM tahe ElTS § 95 lg 1 tähenduses 14.10.2010 kaebust

3-13-2304

7(9)

esitades oli suunatud Konkurentsiameti poolt Elektrilevi OÜ-le ettekirjutuse tegemisele

rikkumise lõpetamiseks ning rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks.

Halduskohus on põhjendanud, miks Konkurentsiamet ei saanud otsuse resolutsioonis

tuvastada Elektrilevi OÜ õigusrikkumist ning millised volitused tulenevad seadusest

Konkurentsiametile. Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 158 lg-t 1 ega PS §-i 10.

MM-l ei ole võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. MM asus oma õiguste

rikkumist, mis tema hinnangul tulenevad võrguühenduse katkestamisest ajavahemikul 04.-

16.10.2010 (ehk sisuliselt asjaolu, mille kohta soovib MM, et Konkurentsiamet teeks

ettekirjutuse Elektrilevi OÜ-le), kaitsma tsiviilkohtumenetluse korras (tsiviilasi nr 2-13-

46452). Nimetatud tsiviilasjas taotleb MM kohtult mh elektri väljalülitamise alates 04.-

16.10.2010 õigusvastaseks tunnistamist ja sellega seoses mittevaralise kahju hüvitamist.

Viidatud tsiviilasjas on MM ja Elektrilevi OÜ sõlminud kompromissi, mille Harju Maakohus

18.02.2014 määrusega kinnitas. Kuna MM on Elektrilevi OÜ-ga kokku leppinud, et tal ei ole

võrguühenduse katkestamisest tulenevalt ajavahemikul 04.-16.10.2010 Elektrilevi OÜ vastu

nõudeid, siis ei ole tal võimalik saavutada apellatsioonkaebusega soovitud eesmärki.

Halduskohus on võtnud seisukoha direktiivi 2009/72 kohaldamise osas. Samuti on

halduskohus tagastanud 10.12.2013 määrusega direktiivi 2009/72 kohaldamata jätmise

tuvastamise nõude, mistõttu uuesti sellise nõude esitamine on sisuliselt kaebuse muutmine.

Kaebust võib muuta ainult HKMS § 49 lg-s 2 sätestatud korras. Antud juhul ei ole need

eeldused täidetud. Direktiivi 2009/72 sätted ei mõjuta asja lahendamist. Direktiivi 2009/72 art

36 p-s g sätestatud reguleeriva asutuse eesmärk tagada tarbijakaitse on Konkurentsiameti

poolt täidetud vastavalt ElTS § 99 lg-le 1. Samuti sätestavad ElTS §-d 93 ja 94

Konkurentsiameti volitused elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud kohustuse rikkumisest tulenevate turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks

alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4).

15. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud HMS §-i 6 ning rikkunud HKMS

§ 158 lg-t 1, kui leidis, et MM taotlus on jäänud haldusmenetluses läbivalt samaks.

16. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. MM soovis

14.10.2010 kaebuses Konkurentsiametilt tunnistada AS Eesti Energia teatis nr 10-230620

kehtetuks, sest võrguühenduse katkestamisel XXXXX XX XX Tallinn rikuti ElTS § 90 lg-te

2-4 nõudeid, ning kohustada taastama endine olukord (taaspingestama XXXXX XX , Tallinn).

MM 14.10.2010 kaebusest nähtuvalt oli kaebaja eesmärgiks rikkumise lõpetamine ning

võrguühenduse taastamine tarbimiskohas XXXXX XX XX, Tallinn. Selliselt on mõistnud

kaebust ka kohtud haldusasjas nr 3-11-568. Seega oli taotluse õiguslikuks aluseks ElTS § 95

lg 1 (redaktsioon seisuga 15.07.2013). Viidatud sätte kohaselt teeb Konkurentsiamet

turuosalistele ja teistele isikutele ElTS, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa

tingimuste rikkumise korral, samuti muudel ElTS-s ettenähtud juhtudel kohustuslikke

ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise

heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Uurimispõhimõtte rakendamiseks esineks

vajadus, kui MM 14.10.2010 kaebuses esitatud taotlustest ei selguks MM tegelik tahe või

taotluses esineks muid kõrvaldatavaid puudusi (HMS § 15). Sellise olukorraga tegemist ei

olnud.

3-13-2304

8(9)

17. Kaebaja ei ole oma kaebust muutnud ka pärast Riigikohtu 16.05.2013 otsust nr 3-3-1-74-

12, millega kohustati Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama MM kaebus Eesti Energia AS

04.10.2010 teatise nr 10-230620 peale. Nähtuvalt Konkurentsiameti 15.07.2013 otsusest nr

7.3-3/13-009 edastas Konkurentsiamet MM-le 11.07.2013 kutse tulla 15.07.2013 kell 10.00

Konkurentsiametisse tutvuma menetluse käigus kogutud materjalidega ning soovi korral

esitama veelkord oma seisukoha vastavalt HMS § 40 lg-le 1. Vastuseks teatas MM 15.07.2013

Konkurentsiametile, et ei saa tulla Konkurentsiametisse tutvuma menetluses kogutud

materjalidega ning esitas oma seisukoha kirjalikult. MM märkis, et jääb kõigi oma 14.10.2010

esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde ning taotleb ettekirjutuse tegemist Elektrilevi

OÜ-le, millega tunnistada õigusvastaseks Elektrilevi OÜ toiming, millega Elektrilevi OÜ

katkestas 04.10.2010 tarbimiskohas võrguühenduse, rikkudes seeläbi ElTS § 90 lg-tes 2-6

sätestatud korda (I kd, tl 26-27). Seega on Konkurentsiamet uurimispõhimõtet (HMS § 6) ja

ärakuulamiskohustust (HMS § 40 lg 1) järgides andnud MM-le võimaluse oma seisukohtade

esitamiseks ka enne MM 14.10.2010 kaebuse osas uue otsuse tegemist. MM on kinnitanud

haldusmenetluses oma varasemate seisukohtade ja taotluste juurde jäämist. Seega on

halduskohus õigesti järeldanud, et MM taotlus on jäänud läbivalt haldusmenetluses samaks

ning HMS § 6 rikkumist ei esine.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Konkurentsiamet on seotud talle esitatud

taotluse piiridega ega saa omaalgatuslikult hakata otsima võimalust esitatud kaebuse

rahuldamiseks. Taotluse ulatuse ning selle sisu määrab selle esitaja. Olukorras, kus MM ei

taotlenud kaebuses ettekirjutuse tegemist rikkumise heastamiseks või muude toimingute

tegemiseks ElTS § 95 lg 1 tähenduses, ei saanud ka Konkurentsiamet sellist taotlust

lahendada. Ka ei nähtu asja materjalist, et Konkurentsiamet oleks rikkunud HMS §-st 36

tulenevat selgitamiskohustust. Lisaks on asjakohane Elektrilevi OÜ viide tsiviilasjale nr 2-13-

46452, milles MM taotles mh elektri väljalülitamise alates 04.-16.10.2010 õigusvastaseks

tunnistamist ja sellega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Pooled sõlmisid viidatud

tsiviilasjas kompromissi, mis kinnitati Harju Maakohtu 18.02.2014 määrusega ning mille

kohaselt ei ole MM-l võrguühenduse katkestamisest 04.-16.10.2010 tulenevalt Elektrilevi OÜ

vastu nõudeid (I kd, tl 154). Seega ei ole kaebaja eraõiguslikud subjektiivsed õigused (õigus

mittevaralise kahju hüvitamisele) jäänud kaitseta.

19. Ekslik on apellandi seisukoht, et Konkurentsiamet oleks saanud 14.10.2010 kaebuses

esitatud taotluste osas kaebuse rahuldada ka pärast jõustunud kohtuotsust haldusasjas nr 3-11-

568. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse ning

avaliku võimu sekkumine eraõiguslikku sfääri saab toimuda seadusega kindlaks määratud

tingimustel ja ulatuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.10.2000 otsus nr 3-3-1-41-00, p 4).

Vaidlust ei ole selles, et haldusakti andmise hetkeks oli rikkumine lõpetatud ning

tarbimiskohas võrguühendus taastatud. Seega ei olnud haldusakti andmise hetkel täidetud

ettekirjutuse tegemise ElTS § 95 lg 1 kohased eeldused, mistõttu puudus Konkurentsiametil

õiguslik alus 14.10.2010 kaebuses esitatud teise taotluse (võrguettevõtjale ettekirjutuse

tegemiseks lõpetada rikkumine ja taastada esialgne olukord (taaspingestada XXXXX XX XX,

Tallinn)) rahuldamiseks. Samuti puudus Konkurentsiametil ElTS-st tulenev volitus tuvastada

võrguettevõtja tegevuse õigusvastasus oma otsuse resolutsioonis. Riigikohus on oma

19.11.2012 otsuses nr 3-3-1-43-12 selgitanud, et ElTS-st ei tulene volitust ühe turuosalise

esitatud kaebuse lahendamisel teise turuosalise tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Konkurentsiameti resolutsioonis (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-

12, p 19). Sellest tulenevalt on Konkurentsiamet õigesti jätnud MM 14.10.2010 kaebuse

rahuldamata.

20. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et olukorras, kus võrguettevõtja kõrvaldab

rikkumise

haldusmenetluse

ajal,

muudab

ta

turuosalise

kaebuse

perspektiivituks.

3-13-2304

9(9)

Järelevalvemenetluse eesmärgiks on järelevalvatava subjekti tegevuse õiguspärasuse

tuvastamine, kooskõla seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning lõppastmes ka

rikkumiste kõrvaldamine. Järelevalvemenetlusel ei ole karistuslikku iseloomu. Seetõttu on

avalike huvidega, aga ka kaebaja subjektiivsete õigustega kooskõlas, kui isik, kelle tegevuse

suhtes järelevalvemenetlus on alustatud, kõrvaldab rikkumise enne järelevalvemenetluse

lõppu. Ekslik on apellandi väide, et halduskohus on rikkunud PS §-s 10 sätestatud õiguspärase

ootuse printsiipi.

21. Apellant leiab, et halduskohus on valesti kohaldanud ELTL art-t 267, kui jättis direktiivi

2009/72/EÜ ja selle lisas I viidatud direktiivi 93/13/EMÜ kohtupraktika alusel tõlgendamata

või Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Direktiivi 2009/72/EÜ art 36 p g kohaselt võtab direktiivis 2009/72 täpsustatud

reguleerimisülesannete täitmisel reguleeriv asutus kõik mõistlikud meetmed, et tihedas

koostöös teiste asjaomaste riiklike ametiasutustega, kaasa arvatud konkurentsiasutustega, ning

piiramata nende pädevust, saavutada direktiivi 2009/72 artiklis 37 sätestatud kohustuste ja

volituste raames järgmised eesmärgid: tagada, et tarbijad saaksid kasu oma riigi turu tõhusast

toimimisest, edendada tõhusat konkurentsi ja aidata tagada tarbijakaitset. Direktiivi 2009/72

art 37 lg 1 p j kohaselt on reguleerivatel asutustel kohustus jälgida turu avamise ja konkurentsi

taset ning tulemuslikkust hulgi- ja jaemüügitasandil, sealhulgas elektribörse, hindu

kodutarbijatele,

kaasa

arvatud

ettemaksu

süsteemid,

liitumis-

ja

eraldustasusid,

hooldusteenuste teostamist ja nende tasusid ning kodutarbijate kaebusi, ning mis tahes

konkurentsimoonutusi või -piiranguid, andes muu hulgas kogu vajaliku teabe ja edastades

asjaomased juhtumid asjakohastele konkurentsiasutustele. ElTS § 99 lg-st 1 tulenevalt võib

turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus ElTS või selle alusel kehtestatud

õigusaktiga, teine turuosaline esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. Vaidlust ei ole, et

MM sai Konkurentsiametile esitada kaebuse turuosalise tegevuse peale ning Konkurentsiamet

on seda kaebust ka menetlenud, tehes vastavasisulise otsuse. Riigikohus on selgitanud, et

ElTS § 99 lg-le 2 vastavalt peab Konkurentsiamet tegema kaebuse lahendamiseks otsuse,

lähtudes ElTS § 95 lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise volitustest (Riigikohtu

halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12, p 19). Seega on kaebajale tagatud

järelevalveasutuse poolt tarbijakaitse suhetes võrguettevõtjaga. Sellest tulenevalt ei esine

vajadust ka eelotsuse taotluse esitamiseks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ja

kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad Konkurentsiameti

ja Elektrilevi OÜ võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda.

Kaebaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3

esimese lause alusel jääb see kulu seetõttu riigi kanda. Muude menetluskulude kandmise

kohta apellant ringkonnakohtule tõendeid pole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe