1-15-3276/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprillil 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-15-3276 (14230200975) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Rehhovskaja Kriminaalasi

O.G

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav O.G

– isikukood XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsusega; emakeel: eesti keel; keskharidusega;

töökoht: puudub, töövõimetuspensionär; elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistatud 1 korral ja väärteokorras korduvalt karistatud Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada O.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud karistusega, s.o 5 kuud vangistust, kaetuks Tartu Maakohtu 12.03.2015.a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus, s.o 2 kuud vangistust, ning mõista liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

20.12.2014.a, s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui

O.G ei pane 1 (ühe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

O.G allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta O.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on O.G kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

O.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Menetluskulud

O.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel

• määratud kaitsjale makstud tasu 80.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 8 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 10.00 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või

EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

O.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.12.2014 kella 05:19 ajal Tallinnas, Mere pst 8 juures tahtlikult mootorsõidukit Volkswagen Golf, riiklik registreerimismärk XXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 0,88 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,79 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus O.G Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem / nõudeid.

Seega pani O. toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 G järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör O.G karistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 (viis) kuud.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel lugeda Tartu Maakohtu 12.03.2015.a otsusega kriminaalasjas nr

1-14-10238 mõistetud kergem karistus 2-kuuline vangistus 1-aastase katseajaga kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.12.2014, s.o 1 (üks) päev, ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub :

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas,

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja alguseks lugeda Harju Maakohtu poolt liitkaristust ettenägeva kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena O.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

O.G nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule edastatud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava O.G selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav O.G on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.G temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.G süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.G

esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas arutatav kuritegu on toime pandud enne Tartu

Maakohtu 12.03.2015.a otsuse tegemist, millega on O.G-lt välja mõistetud ka sundraha, ei mõista kohus käesoleva otsusega O.G-lt uuesti välja sundraha, kuna asjade arutamine erinevate menetluste raames ei ole tingitud süüdistava käitumisest.

Seega tuleb O.G-lt välja mõista vaid kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu

80.00 eurot.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 8 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et tegemist on isikuga, kelle sissetulekud on piiratud, tegemist on töövõimetuspensionäriga, siis on ühekorraga kulude tasumine ilmselgelt raskendatud.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik