3-13-1423/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1423 Haldusasi A E u kaebus Tallinna Vangla 17.05.2013 toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja 07.06.2013 vaide nr 5- 15/13/19866-1 uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja: A E Vastustaja: Tallinna Vangla, esindajad Kaimar Karuauk ja Merje Joll Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13- 1423 osas, millega kohustati Tallinna Vanglat A E u 07.06.2013 vaiet uuesti menetlema.

3. Jätta A E u kaebus Tallinna Vangla kodukorra p 5.1 osaliseks tühistamiseks rahuldamata.

4. Muuta Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-1423 osas, millega mõisteti Tallinna Vanglalt välja riigituludesse asjas tasumisele kuulunud riigilõiv summas 30 eurot. Mõista Tallinna Vanglalt riigituludesse 7 (seitse) eurot ja 50 senti.

5. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. mail 2015 (HKMS §

212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-13-1423 2(7) Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla katkestas 17.05.2013 Tallinna Vangla kinnipeetav A E u kokkusaamise advokaadiga.

2. A. E esitas 20.05.2013 Tallinna Vanglale taotluse toimingu põhjendamiseks ja leidis, et see toiming oli vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-ga 1. Tallinna Vangla selgitas 04.06.2013 vastuses, et 17.05.2013 advokaadist esindajaga toimunud kokkusaamine katkestati, kuna Tallinna Vangla päevakava kohaselt algas neljandas üksuses kell 11.50 toitlustamine. Vanglal tuli tagada Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ sätestatud Tallinna Vangla kodukorra täitmine.

3. A. E esitas Tallinna Vanglale 07.06.2013 kuupäevaga dateeritud vaide (registreeritud 10.06.2013), milles, viidates vangla 04.06.2013 vastuskirjale nr 5-8/17470-1, taotles vangla kodukorra kehtetuks tunnistamist osas, milles see piirab realiseerida VangS § 26 lg-s 1 sätestatud õigust kohtuda piiramatult oma advokaadist esindajaga.

4. Tallinna Vangla leidis, et vaie on puudustega ja andis 14.06.2013 kirjaga tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kodukord ei mõjuta kinnipeetavaid kestvalt ja vahetult, vaid selle toimealasse satub kinnipeetav täiendavate konkreetsete toimingute kaudu, mida kodukord reguleerib. Vaidest ei nähtu, millist osa päevakavast A. E vaidlustab, s.t milline päevakava punkt tema õigusi puudutab ning seda olukorras, kus tegemist oli ühekordse lõppenud toiminguga. A. E ul tuleb välja tuua, millises osas päevakava vaide esitaja õigusi puudutab ja miks ühekordne lõppenud toiming ka edaspidi tema õigusi rikub.

5. A. E vastas 17.06.2013 dateeritud (registreeritud 18.06.2013) kirjaga, et tulevikus aset leidvaid rikkumisi ta pole vaidlustanud ning kodukorda vaidlustab ta vangla 04.06.2013 kirjas toodud osas, mis muutis sisutühjaks VangS § 26 lõike 1.

6. Tallinna Vangla tagastas 28.06.2013 kirjaga nr 5-15/13/19866-4 vaide, sest vaide esitaja ei ole läbi 17.05.2013 toimingu vangla kodukorra toimealasse sattunud ja seetõttu ei saa kodukord ka tema õigusi rikkuda. Vaie tagastati ka seetõttu, et kaebaja jättis vaides esineva puuduse kõrvaldamata – jättis selgitamata, kuidas ühekordne lõppenud toiming tema õigusi rikkus. Vaide tagastamisel tugineti VangS § 11 lg-le 4 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 pdele 1 ja 2.

7. A E esitas 01.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna vangla tegevuse (advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamine) õigusvastasus ja kohustada vanglat A. E u 10.06.2013 vaiet nr 5-15/13/19866-1 uuesti läbi vaatama. Kaebaja leidis, et vangla tegevus advokaadiga kohtumise katkestamisel oli õigusvastane. Kaebus esitati preventiivsest huvist lähtudes. Kaebuse rahuldamine motiveerib vanglat edaspidi

3-13-1423 3(7) hoiduma piirangute seadmisest kohtumisel advokaadiga. Viitega VangS § 26 lg-le 1 leidis kaebaja, et vangla sisekorraeeskiri ja kodukord ei anna vanglateenistusele õigust kohtumist katkestada üksnes seetõttu, et kinnipeetavat on vaja toitlustada. Vangla direktor ei saa oma üldkorraldusega muuta seaduses sätestatut sisutühjaks ega mõttetuks.

Tallinna Vangla 04.06.2013 kirjas nr 5-18/17470-1 selgitati, et kohtumise katkestamise põhjuseks oli vajadus tagada kodukorra täitmine, mis ühtlasi tähendas, et kaebaja oli sattunud kodukorra toimealasse. Seega oli tal õigus esitada vaie. Vaides kaebaja kirjeldas toimunut ja viitas vangla 04.06.2013 vastusele, kust võis vangla selgusele jõuda, kuidas kaebaja kodukorra toimealasse sattus. Asjaolu, et vaides ei näidatud edaspidiste samasuguste juhtumite tekkimise võimalust, ei saanud käsitleda kui puudust vaides. Tallinna Vanglal tuleb kaebaja vaie sisuliselt läbi vaadata.

8. Tallinna Vangla võttis kaebuse õigeks osas, mis hõlmab advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamise õigusvastasust. Muus osas palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

A. E esitas 14.06.2013 Tallinna Vanglale märgukirja, milles märkis, et VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kohtuda piiramatult oma advokaadist esindajaga ning vangla kodukord ega ka päevakava ei võimalda seda õigust piirata. Tallinna Vangla selgitas 05.07.2013 vastuses märgukirjale nr 5-18/17470-3, et vangla küll võimaldab kinnipeetaval piiramatult oma advokaadist esindajaga kohtuda, kuid samas tuleb vanglal tagada ka vangla sisekorraeeskirjade, sh vangla päevakava täitmine, mistõttu ei saa vangla täita ühte õigusnormi teist rikkudes. Kuna kinnipeetava kokkusaamised VangS § 26 lg-s 1 nimetatud isikutega ei ole eraldi ette nähtud vangla päevakavas, siis toimuvad need vastavalt kinnipeetava või kokkusaaja taotlusele ja enamasti päevasel ajal. Erandina, eelkõige seoses kinnipeetava kahtlustamisega vanglas toimepandud kuriteos, tuleb kõne alla ka kinnipeetava kokkusaamine kaitsjaga edasilükkamatult, seega ööajal. Arvestades, et VangS § 27 lg 3 sätestab konkreetsed juhud, millal on lühiajaliste kokkusaamiste katkestamine lubatud, ning selleks juhuks ei ole vangla päevakava järgimine, siis tuleb tunnistada, et päevakava järgimise põhjendusel advokaadist esindajaga kokkusaamise katkestamine oli õigusvastane.

Kuna A. E taotles vaides kodukorra kehtetuks tunnistamist osas, milles see piirab VangS § 26 lg-st 1 tulenevat õigust kohtuda oma advokaadist esindajaga piiramatult, siis oli tema eesmärgiks läbi kodukorra vaidlustamise saavutada see, et advokaadist esindajatega toimuvaid kokkusaamisi ei katkestataks, mitte see, et vangla tunnistaks oma õigusvastast tegevust.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.09.2014 otsusega kaebuse, tunnistas Tallinna Vangla 17.05.2013 toimingu – A E u ja tema advokaadist esindaja kokkusaamise katkestamine – õigusvastaseks ja kohustas Tallinna Vanglat A E u 07.06.2013 vaiet uuesti menetlema.

9.1. VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. VangS § 27 lg 3 järgi on vanglaametnikul õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda. Katkestada ei ole lubatud kokkusaamisi kaitsjaga. Seetõttu on õige kaebaja seisukoht, et seadusest alamalseisvad õigusaktid (vangla sisekorraeeskiri ja kodukord) ei anna vanglateenistusele õigust advokaadist esindajaga toimuvat kokkusaamist katkestada üksnes seetõttu, et kinnipeetavat on vaja toitlustada.

3-13-1423 4(7)

9.2. HKMS § 159 lg 1 alusel tuleb vastustaja õigeksvõtu – mis oli sisuliselt põhjendatud – tõttu kaebus tuvastamisnõude osas rahuldada.

9.3. Vastustaja on vaide tagastamisel võtnud ka sisulise seisukoha, et kuna kodukord ei reguleeri advokaadist esindajatega kokkusaamist, siis tuleb nende kokkusaamiste puhul lähtuda VangS-st ning kaebaja ei ole kodukorra toimealasse sattunud ja kodukord ei saa tema õigusi rikkuda.

9.4. Kohus kohustas vanglat esitama kohtule asjassepuutuvad dokumendid. Kaebaja vaiet vangla kohtule ei ole esitanud. Olukorras, kus vastustaja ei ole kohtule esitanud A. E u vaiet, kaebajale puuduste kõrvaldamiseks saadetud kirja (14.06.2013?), kaebaja puuduste kõrvaldamise kirja (18.06.2013?) ega ka muid vastustaja viidatud asjaga ilmselgelt seonduvaid kaebaja pöördumisi ja vangla vastuseid (20.05.2013, 14.06.2013, 05.07.2013), ei ole kohtul võimalik kontrollida vaide tagastamise aluste olemasolu. Pelgalt vaide tagastamise kirjas toodud vanglapoolsete põhjenduste alusel ei ole kohtul võimalik objektiivselt öelda, et A. E ul puudus vaide esitamise õigus ja et tema vaie oli ka puudustega, mida ta tähtaegselt ei kõrvaldanud. Nii on 28.06.2013 kirja kohaselt väidetavaks vaide puuduseks see, et A. E ei ole vaides märkinud, millises osas kodukord tema õigusi rikub ja kuidas ta on kodukorra toimealasse sattunud. Samas ilmneb, et see n-ö puudus ei ole takistanud vanglat sisuliselt hindamast, et kaebaja ei ole kodukorra toimealasse sattunud seoses advokaadist esindajaga kokkusaamisega (selle katkestamisega). Vangla on mõistnud selgelt, mida kaebaja on kodukorda vaidlustades silmas pidanud, sest vangla on ise põhjendanud advokaadiga kokkusaamise katkestamist kodukorras kehtestatud päevakavaga. Kohus luges seetõttu usutavaks kaebaja väite, et oma vaides ta osundas vangla vastavale 04.06.2013 kirjale. Ebaselge on kohtule antud juhul isegi vaide kuupäev – kaebaja räägib 07.06.2013 vaidest, vangla vastab „Teie 07.06.06.2013“, aga 10.06.2013 registreeritud vaidele. Ilma vaide ja puuduste kõrvaldamiseks saadetud kirjata ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vangla on õigesti määratlenud vaide puudused.

9.5. Vaide tagastamine oli seetõttu õigusvastane. Poolte väidetud asjaolude kontrollimatuse tõttu (eelkõige lasus tõendamiskoormus vastustajal) ei ole kohtul võimalik teha vanglale konkreetset ettekirjutust vaie sisuliselt lahendada, vaid üksnes vaie uuesti läbi vaadata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus osas, millega kohustamisnõue rahuldati, tühistada ja uue otsusega jätta kaebus selles osas rahuldamata. Tallinna Vangla leiab, et olukorras kus kohus on tuvastanud asjas oluliste tõendite puudumise, millele menetlusosaline on kohtumenetluse käigus ka veel viidanud, tulnuks kohtul endal nimetatud tõendid välja nõuda. HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 157 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Halduskohtul lasuvat uurimispõhimõtet ja omal algatusel tõendite kogumise kohustust kinnitab Riigikohtu praktika (asjades nr 3-3-1-76-08, 3-3-1-13-06 3-3-1-68-04, 3-3-1-32-03, 3-3-1-49-01, III-3/1-16/94). Halduskohus ei ole mitte üheski määruses märkinud, et A. E ei ole esitanud kohtule vaidemenetlusega seonduvaid dokumente, mistõttu ei olnud vangla teadlik sellest, et kohtul vajalikud dokumendid puuduvad.

11. A. E palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta selle rahuldamata.

3-13-1423 5(7) Vastustaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning talle ei tulnud selgitada, milliseid tõendeid on veel vaja esitada. Halduskohus on ebaõigesti suunanud kaebajat taotlema kodukorra osalise tühistamise nõude asemel selle nõude lahendamist vaidemenetluses. Kaebaja õiguste kaitse oleks olnud tõhusam, kui kohus oleks lahendanud tühistamisnõude. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (kaebaja taotlus vanglale toimingu põhjendamiseks; vangla vastus sellele taotlusele; vaie; vangla kiri, millega anti kaebajale tähtaeg vaide puuduste kõrvaldamiseks; vaide esitaja vastus sellele kirjale; vaide tagastamise kiri) on asjakohased ning asja õigeks lahendamiseks vajalikud. Need tuleb võtta kohtuasja materjalide juurde.

13. Vastustajat ei ole põhjust pidada õiguslikult kogenematuks ning HKMS § 2 lg 5 rikkumist halduskohtule ei ole alust ette heita. HKMS § 2 lg 4 näeb aga ette, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. HKMS § 2 lg 2 nõuab asja lahendamist õigesti. Halduskohtule on antud ka võimalused selliste tõendite esitamist nõuda (HKMS § 58 ja § 59 lg 3) ning täpsustatud kohtu kohustust näidata tõendid, mis kohtule esitada tuleb (HKMS § 62 lg 1). Seejuures saab kohus menetlusosalist, kes kohtu poolt nõutud tõendeid ei esita, trahvida (HKMS § 28 lg 2 ja § 58). Apellant viitas õigesti Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2008 määrusele asjas nr 3-3-1-76-08, milles on selgitatud kohtu kohustust olla tõe väljaselgitamisel aktiivne.

14. Halduskohus küsis vastustajalt 09.09.2013 määrusega kõigi asjassepuutuvate dokumentide esitamist. Seejuures tagati vastustajale juurdepääs kohtuasja materjalidele, mistõttu võis vastustaja kontrollida, milliseid tõendeid kaebaja ei ole esitanud. Nimetatud määruse tegemise ajal ei olnud kohtu menetluses aga tühistamisega vaide uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuet, mistõttu ei pruukinud vastustajale olla apellatsioonimenetluses esitatud tõendite esitamise vajadus täiel määral äratuntav. Halduskohus ei ole ka edaspidi vastustajale selgitanud, milliseid tõendeid ta asja lahendamisel oluliseks peab. HKMS § 59 lg 4 kohaldamise eeldused ei olnud sellises olukorras täidetud: kohus ei olnud minetanud kõiki mõistlikke võimalusi tõendite kogumiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-14-10, p 11) ning sätte kohaldamine ei olnud halduskohtu jaoks viimane võimalus (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving, Kirjastus Juura 2013, lk 240).

15. Selline menetlusnormide rikkumine ei too aga kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, kui kohtuotsus on lõppjärelduses põhjendatud.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele leiab kaebaja, et tema õiguste kaitseks oleks olnud tõhusam vangla kodukorra osalise tühistamise nõue. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta ning märgib, et selline seisukoht on leidnud kohtupraktikas korduvalt kinnitust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2013 otsus asjas nr 3-3-1-63-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2014 määrus asjas nr 3-14-51382, p 21). Kaebaja selle nõude halduskohtule ka esitas ning kaebaja tahtes kodukorda vaidlustada ei ole seetõttu põhjust kahelda. Kuigi kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebust ja vastustaja ei taotle sellel põhjusel kaebuse rahuldamata jätmist ega kohtuotsuse tühistamist, ei välju ringkonnakohus selle menetlusnormi rikkumise kõrvaldamisel apellatsioonkaebuse piiridest.

17. Kuna kaebaja on selle nõude halduskohtule juba esitanud ning kaebuse eesmärki ei ole kaebaja muutnud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda kaebuse muutmise avalduse

3-13-1423 6(7) esitamist. Vastustaja on saanud vangla kodukorra õiguspärasuse küsimuses seisukoha esitada. Ringkonnakohus lahendab seetõttu nõuet, mille kaebaja esitas vaides – Tallinna Vangla kodukorra osas, milles see piirab VangS § 26 lg-st 1 tulenevat õigust kohtuda piiramatult oma advokaadist esindajaga, tühistamise nõuet. Kuna ringkonnakohus saab selle nõude ise läbi vaadata, puudub vajadus asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks.

18. Kodukorra tühistamise nõude lahendamine eeldab, et kaebaja vaie tagastati õigusvastaselt.

19. Vastustaja tugines kaebaja kohtumist advokaadiga lõpetades vangla kodukorrale. Kodukorra selles osas kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks ei olnud kaebajal vaja ära näidata, et ta võib ka edaspidi kodukorra nimetatud sätte mõjusfääri sattuda. Üldkorralduse kehtetuks tunnistamise nõude eelduseks ei ole, et üldkorraldus selgelt äratuntavatel juhtudel selle adressaadi õigusi tulevikus veel võib rikkuda. Märkida tuleb siiski, et kui kohtumine advokaadiga katkestati, ei ole alust arvata, et õigusabi osutamine katkestatud kohtumisega piirdus ning edaspidi kinnipeetava ja teda esindaja advokaadi kohtumisi samal alusel ei katkestata. Vaides ei olnud ringkonnakohtu arvates seetõttu puudusi, mis takistasid selle läbivaatamist.

20. Vaide tagastamise kirjast saab järeldada, et vastustaja arvates ei luba vangla kodukord kohtumisi advokaadiga katkestada, sest selles neid kohtumisi üldse ei reguleerita, ning lähtuda tuleb üksnes vangistusseadusest. Kodukorra p-st 5.1 nähtub aga üheselt, et kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (kodukorra lisa 1). Kodukorras ei ole nähtud sellest kohustusest erandeid. Kui päevakorda eirav kohtumine advokaadiga katkestati vangla kodukorrale tuginedes, oleks vaie tulnud sellises olukorras vähemasti läbi vaadata, sest vaideõiguse puudumine ei olnud selge ning kodukorda ei rakendatud viisil, mis välistab advokaadiga kohtumiste katkestamise kehtestatud päevakorra järgimise nõudele viidates. Seetõttu tagastati kaebaja vaie õigusvastaselt.

21. VangS § 26 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Tallinna Vangla kodukorras ei ole selliste kokkusaamiste toimumist reguleeritud. Ringkonnakohtu arvates saab vangla kodukorda tõlgendada nii, et päevakorra järgimise nõue ei laiene juhtudele, kus kinnipeetaval kestab VangS § 26 lõikes 1 nimetatud piiramatu kokkusaamine. Kuna VangS § 26 lg-s 1 nimetatud kohtumised toimuvad piiramatult, ei ole vangla kodukorraga nende kohtumiste kestust või aega võimalik reguleerida. Vangla kodukorra eesmärk ei olnud seda ka teha. Kodukorrast tulenevat kohustust tuleb seetõttu mõista kodukorra p 5.1 keelelisest tähendusest kitsamalt. Kodukorra osalise tühistamise nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

22. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus jätab uue otsusega kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata.

23. Halduskohus mõistis vastustajalt riigi tuludesse välja 30 €. Kaebaja oli halduskohtu määrusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna kohtuotsus osaliselt tühistatakse ja kaebus rahuldatakse pooles ulatuses (ühe nõude osas kahest), tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning. Kaebuse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 15 eurot, sest HKMS § 104 lg 2 teise lause alusel piirdus tasumisele kuulunud riigilõivusumma 15 euroga. Sellest pool tuleb uue otsusega mõista vastustajalt riigituludesse. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled menetluskulude kandmist väitnud ega selle kohta tõendeid esitanud.

3-13-1423 7(7) /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe