2-14-62924/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-62924 Tsiviilasi M.M.’i hagi M.M.’i vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja L.O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal Xxxxxxxxxxx, X) Kostja: M.M. RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast M.M.’i hagi M.M.’i vastu elatise nõudes ning tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused

22.12.2014 esitas M.M.’i seadusliku esindaja kaudu Pärnu Maakohtusse hagiavalduse M.M.’i vastu elatise nõudes. Kohus jättis esitatud hagiavalduse 31.12.2014 määrusega käiguta ja andis hageja seaduslikule esindajale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Määruses kohus selgitas hageja seaduslikule esindajale, et määruses näidatud tähtpäevaks kohtu nõude täitmata jätmisel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Hageja seaduslik esindaja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte e-posti teel 25.02.2015. Tänaseks on kohtu antud tähtaeg möödunud, kuid hageja seaduslik esindaja puudusi kõrvaldanud ei ole.

Hagiavalduses jäeti kõrvaldamata järgmised puudused:

1. Hageja ei ole TsMS § 363 lg 1 p 1 tulenevalt hagiavalduses väljendanud selgelt esitatud nõuet. Avalduses on märgitud, et elatist soovitakse miinimummääras alates 20. juulist 2011. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega oleks hagejal tulnud märkida täpne aeg kuupäevaliselt, mis ajast elatist nõutakse s.o. hagi esitamisest. Samuti tuleb avalduses märkida 1 aasta tagasiulatuv elatis summaliselt.

Tsiviilasi nr 2-14-62924

2(2)

2. Kuivõrd hageja nõuab elatist üle miinimummäära (miinimummäär alates 1.01.2014 oli 177.50 eurot kuus, alates 1.01.2015 195 eurot kuus), siis oleks hagile tulnud lisada ühe kuu vajadusi kajastavad dokumendid ning hageja vajaduste arvestus, kuna antud juhul nõuab hageja elatist 200 eurot kuus ja seda ka tagasiulatuvalt.

3. Hageja ei ole väljendanud selgelt hagi aluseks olevaid asjaolusid. Avalduses on märgitud, et elatist soovitakse 200 eurot kuus, kuid lapse vajaduste loetelu lahtris on märgitud lapse kuluks kokku 180 - 210 eurot. Seega on jäänud kohtule arusaamatuks, kas hageja soovib, et kogu lapsele kuluv jääks kostja kanda. Kohus selgitab, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Kui elatist nõutakse seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras siis tuleb seda hagis märkida ja sel juhul ei ole vaja lisada kulutusi tõendavaid dokumente.

Hageja seaduslik esindaja on kohtule küll teatanud, et ta parandusi elektroonilisel teel teha ei saa, kuna tal ei ole ID-kaarti, kuid ta ei ole puudusi kõrvaldanud ka käsikirjaliselt ega paberil allkirjastatult.

Seetõttu ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 340¹ lg 2 ja § 371 lg.1 p.9 keeldub kohus käesoleva määrusega avaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle esitajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seega hagejal on õigus esitada kohtule hagi elatise nõudes uuesti.

Vastavalt TsMS § 168 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kuid kohtule teadaolevalt asjas kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik