2-14-13758/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Lk 1 / 7

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-13758

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Raigo Laine vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

681,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, 10151, Tallinn, Harjumaa.

Hageja

esindaja:

Kadri

Timuska;

e-post

jurist@julianus.ee

• Kostja: Raigo Laine; isikukood 38504042751, tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Raigo Laine vastu

liitumislepingu nr 1596668 ning järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673 alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Raigo Lainelt (Laine) (isikukood 38504042751) OÜ Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja:

2.1. põhivõlg 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 94 senti (sealhulgas

telekommunikatsiooniteenuse tasu 21 eurot ja 94 senti ja järelmaks 255 eurot);

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis kuni 25. märtsini 2014 41 (nelikümmend üks) eurot

ja 43 senti;

2.3. viivis 0,15% päevas väljamõistetud telekommunikatsiooniteenuse tasult (21 eurot 94

senti) alates 26. märtsist 2014 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu tasumise

kohustuse täitmiseni ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras järelmaksult (255 eurot) alates 26. märtsist 2014 kuni järelmaksu tasumise

kohustuse täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 114 eurot ja 41 senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib leppetrahvi

väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ja järelmaksu summade tasumisega

viivitamiselt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud viivisemäära ületavas osas.

Lk 2 / 7

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Raigo Lainelt (Laine) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 111 (ükssada

üksteist) eurot ja 80 senti.

8. Mõista Raigo Lainelt (Laine) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- või

viibimiskohta. Kohtule teadaolevatel aadressidel kostja ei ela. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud

Tartu Maakohtu 2. veebruari 2015 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 2. veebruaril 2015. Hageja 17. märtsil 2015 kohtule esitatud hagiavalduse

täiendus on kostjale kätte toimetatud Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 määruse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 18. märtsil 2015. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja

Lk 3 / 7

lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja hagiavalduse täienduse kostjale avalikult

kättetoimetatuks vastavalt 17. veebruaril 2015 ja 2. aprillil 2015. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Raigo Laine 3. veebruaril 2012

liitumislepingu nr 1596668 ning liitumislepingu lisana järelmaksuga vara müügilepingu nr

1596673.

Nimetatud

lepingute

kohaselt

kohustus

kostja

tasuma

osutatud

telekommunikatsiooniteenuse eest ning kauba ostuhinna vastavalt järelmaksugraafikule.

Intressi kostja tasuma ei pidanud. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda

kasuks välja põhivõlg 340,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 226,44 eurot ning

viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga

0,15% päevas põhinõudelt kuni summani 114,41 eurot. Hageja põhinõue hõlmab

telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu 21,94 eurot, järelmaksuvõlgnevust 255 eurot,

ja käsitlustasu 63,91 eurot (tl 95).

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hagiavalduse ning selle täpsustuse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 27. detsembril 2012

kostjaga sõlmitud liitumislepingu üles ning loovutas 6. detsembril 2013 liitumislepingust

tulenevad nõuded hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse

osutamise tasu ja järelmaksuvõlgnevuse osas, so kokku 276,94 eurot, muutunud

sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.

8. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb liitumislepingu lisa

järelmaksuga vara müügilepingu nr 1596673 lõikest 5. Hageja nõuab kostjalt nimetatud

lepingu alusel käsitlustasu summas 63,91 eurot (tl-d 22 ja 95-96). Järelmaksuga vara

müügilepingu nr 1596673 lõige 5 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud

liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise

tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-

kaart suletakse või klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimumtasuga

kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus

fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt

liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi

vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest

tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist (tl 29).

9. Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu

ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib liitumislepingu lisa järelmaksuga vara

müügilepingu lõike 5 alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient

järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu

lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise tõttu tekkinud

Lk 4 / 7

kahju, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st

tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.

10. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

11. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingu lisaks olevast

järelmaksuga vara müügilepingust nr 1596673 ning lepingujärgne viivise määr 0,15%

päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt

on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine

tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste

tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt

tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude

summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

13. Liitumislepingu lisa järelmaksuga vara müügilepingu lõikest 5 tulenev leppetrahvi nõue on

63,91 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina järelmaksuga vara müügilepingu

lõikes 5 välja toodud katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-

kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas

on hagiavalduse kohaselt liitumisleping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel

tasumisele kuuluvat leppetrahvi liitumislepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i

põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana

Elisa

Eesti

AS

või

tema

klient

lõpetavad

liitumislepinguid.

Tasu

telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 63,91

euro. Näiteks käsitletava lepingu puhul oli fikseeritud kuutasu 5 eurot (vt nt tl 95). Kohus

järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla

Lk 5 / 7

63,91 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu

lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma ca aasta, seejuures teenuse

osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest

nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab kohus, et Elisa Eesti AS-le

liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi

nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt

väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades

eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingu lisa järelmaksuga vara

müügilepingu nr 1596673 lõikes 5 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg

1 ja lg 3 p 5 alusel tühine ning leppetrahvi kostjalt väljamõistmine sel alusel ei ole

õiguslikult põhjendatud.

14. Liitumislepingust tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Käesolevas

asjas

on

viivisenõude

puhul

tegemist

hageja

tüüptingimustes

sätestatud

õiguskaitsevahendiga, mis on mõeldud juhuks, kui kostja rikub oma kohustust tasuda

osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest, tagastada järelmaksu summad ning maksta

käsitlustasu ehk leppetrahvi.

15. Kohus leiab, et hageja viivisenõue telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmisega

viivitamise eest on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Seda põhjusel, et hageja nõutud

viivisemäär vastab elektroonilise side seaduse (ESS) § 98 lg-s 6 ette nähtud viivisemäärale,

mis on ette nähtud puhuks, kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult ja

viivitanud sellega seoses sideteenuse tasu maksmisega. ESS § 98 lg 6 on kohtu hinnangul

sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest viivise nõudmisel erinormiks mh VÕS § 42

lg 3 p 5 suhtes, mistõttu sideteenuse tasu maksmisega viivitamisel ESS § 98 lg-s 6

sätestatud määras viivise nõudmisel, ei saa pidada viivisemäära, isegi kui see on

tüüptingimustes kokku lepitud, VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kõrgeks. Eeltoodust

tulenevalt, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis telekommunikatsiooniteenuse

tasu maksmisega viivitamise eest 15 eurot ja 17 senti ning alates hagi esitamisest kuni

telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustuse täitmiseni määras 0,15% päevas

väljamõistetud telekommunikatsiooniteenuse tasult (21,94 eurot).

16. Kohus leiab, et hageja viivise nõue järelmaksu summa tagastamisega viivitamise eest on

ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Arvestades, et elektroonilise side seadus sätestab

võlaõigusseaduse suhtes eriregulatsiooni ainult sideteenuse osutamise lepingute osas, ei

ole ESS § 98 lg-st 6 tulenev sideteenuse tasu maksmisega viivitamise eest ette nähtud

viivisemäär kohaldatav müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise puhul. Kuna seadusandja ei ole ostuhinna tasumisega viivitamise eest

tasumisele kuuluva viivisemäära osas sätestanud eriregulatsiooni, siis tuleb VÕS § 42 lg 3

p 5 alusel hinnata, kas tüüptingimuse kasutajale ostuhinna tasumisega viivitamisest

eeldatavasti tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivise nõude

summaga, ning kas ka väiksem viivisemäär oleks olnud piisav motiveerimaks mõistlikku

võlgnikku ostuhinda õigel ajal tasuma.

17. Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida

Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud.

Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega

ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et

kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse

üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada,

et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema

aastaintressiga kui 54,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale järelmaksu

Lk 6 / 7

summade tagastamise viivitamise tõttu tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike,

võrreldes hageja viivise nõude suurusega.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest

eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui

kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida

seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul

mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades

väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes järelmaksu summade

tagastamise viivitamise eest ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi

saavutamiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt on lepingutingimused, mis sätestavad järelmaksu summade

tagastamise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised tüüptingimused. Järelmaksu summade tagastamise

kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjalt viivise väljamõistmine ei ole seega

õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas.

Seega tuleb kostjalt nimetatud kohustuse rikkumise eest nii sissenõutavaks muutunud kui

ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hagist võib järeldada, et hageja on nõudnud sissenõutavaks muutunud

viivise väljamõistmist kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Seadusjärgne

viivis kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni on arvest nr 2005352833

tulenevalt 1,76 eurot, arvest nr 2005549667 tulenevalt 1,66 eurot, arvest nr 2005778446

tulenevalt 1,57 eurot ja arvest nr 2005944382 tulenevalt 20,74 eurot, kokku 25,73 eurot.

20. Kohus leiab, et hageja viivise nõue leppetrahvi tasumisega viivitamise eest ei ole

õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja leppetrahvi nõue on

põhjendamatu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 52% ulatuses.

22. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

323,13 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 198,13 eurot. Hageja

poolt kohtule 17. märtsil 2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab hagejale

osutatud õigusabiteenus nõude alusdokumentidega tutvumist ja nõude analüüsi, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamist ja esitamist, hagiavalduse koostamist ning kohtule

esitamist, riigilõivu tagastamise avalduse ning hagiavalduse täpsustuse koostamist ja

esitamist, ajakulu kokku 3 tundi. Hageja esindajakulu summas 198,13 eurot sisaldab

käibemaksu. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.

23. Kuivõrd Tartu Maakohtu 21. aprilli 2015. a määruse alusel on hagejale käesolevas

tsiviilasjas tagastatud hagiavalduse esitamiselt enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot, siis

on kostjalt hageja kasuks põhjendatud välja mõista hagiavalduselt reaalselt tasutud riigilõiv

summas 100 eurot.

24. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab

kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas, so

33,02 euro, ulatuses.

Lk 7 / 7

25. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulude koosseis ilmselgelt

ebausaldusväärne. Seda näitab asjaolu, et menetluskulude suurus kattub nii

menetluskulude nimekirjas (tl 96) kui ka hagis (tl 23), hoolimata sellest, et menetluskulude

nimekirjas on kulude koosseisus toodud välja ka riigilõivu tagastamise avalduse ning hagi

täpsustuse koostamine, mida hagi esitamise ajal ei olnud veel tehtud. See asjaolu viitab

sellele, et menetluskulude koosseisus toodud ajakulu ja tunnitasu numbrid ei vasta

tegelikkusele, vaid hageja on need lihtsalt välja mõelnud kohtule esitamiseks.

26. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele

avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

maksekäsu kiirmenetlusele järgnevas hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui 20 eurot. Hageja esindajakulu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja saatmise eest on põhjendatud seega

summas 20 eurot.

27. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on

tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui mitte tuhandeid, samuti sarnastes asjades

(nt Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud

esindajakulu nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik esindajakulu

hagimenetluses 95 eurot.

28. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv summas 100 eurot

ja esindajatasu summas 115 eurot (95 + 20), kokku 215 eurot. Kohus jätab hageja

menetluskuludest 52% kostja kanda ja 48% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja

mõista hageja menetluskulu 111 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa

tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik