1-13-3645/69 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-3645 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. aprilli 2015 määrus F.V (F.V) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu F.V, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 1. aprilli 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 01.04.2015 määrusega jäeti F.V talle Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamata. F.V tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja KarS § 215 lg 2 p 1 -§ 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 järgi karistati teda vangistusega 4 aastat. Eelvangistus arvestati karistusaja hulka. Karistuse kandmise lõpukuupäev on 29.03.2017.

2. Kohus põhistas vabastamata jätmist järgmiselt. F.V-st on kriminaalkorras karistatud 4 korral ja ta kannab teist vangistust. Ta on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesolevat karistust kannab F.V süstemaatiliste varguste eest ning asja omavolilise kasutamise katse eest. Väärteokorras on süüdistatavat samuti karistatud korduvalt. Kohus leidis, et varasemad karistused ega kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul oma eesmärki täitnud ning uute kuritegude toimepanemisest teda hoiduma pannud. Positiivseks pidas kohus seda, et F.V osaleb alates 23.05.2014 majandustöödel ning alates 12.12.2014 noorteprogrammis Equip. Kohus arvestas siiski toimepandud kuriteo asjaolusid (süstemaatilised vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine) ja korduvaid karistusi ning leidis, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kohus nõustus vangla seisukohaga, et F.V puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kõrge. Ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata varasematest karistustest ning kriminaalhooldus ei omaks piisavat mõju ega oleks otstarbekas. Kinnipeetava karistusaeg kestab veel natuke alla kahe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leidis, et praeguseks ajaks ei ole karistuse eesmärgid täidetud. Samuti puuduvad andmed, et F.V oleks töökoht. Kriminaalhooldaja esitatud iseloomustusest nähtub, et F.V suhtlusringkond koosneb peaasjalikult kriminaalse taustaga isikutest, mida võib pidada ka riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel. Lisaks arvestas kohus, et F.V on vangistuses 9 kehtivat distsiplinaarkaristust peamiselt keelatud esemete valdamise eest selleks mitte ettenähtud kohas. Kohus märkis, et kui isik ei ole suutnud varasemalt alluda kriminaalhooldusele, näitab see, et ta ei suhtu mõistetud karistusse piisava tõsidusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on vangistuses viibimisel F.V-le parem mõju kui vabaduses olemisel. MÄÄRUSKAEBUS

3. Määruskaebuses taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada F.V tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuse põhiteesid on järgmised.

3.1 F.V märgib, et tal on lähedased ja kindel elukoht. Kuriteod pani ta toime alaealisena. Vanglas on ta viibinud juba 2 aastat. F.V väljavaated elule on selle aja jooksul muutunud. Tekkinud on arusaam, et raisku on läinud elust mitmed aastad, mil oleks võinud midagi saavutada. Vabaduses suhtles ta kriminaalse taustaga isikutega, kellega praeguseks on kontaktid katkenud.

3.2 Vangistuse jooksul on F.V läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Equip. Programmid on olnud kasulikud ja pannud mõtlema nii mõnelegi probleemile, millega F.V on vabaduses kokku puutunud.

3.3 Vabanedes soovib F.V õppida autoremondilukksepaks ja hakata sel alal tööle. Ka enne vangistust töötas ta sel alal. Eriala vanglas ei õpetata, aga ennetähtaegse vabanemise korral oleks õppima asumise võimalus alates septembrist. Enne seda aga soovib F.V töötada.

3.4 F.V ei nõustu kohtu põhjendustega kriminaalhoolduse mõjust. Ta leiab, et 2 aastat on piisavalt pikk aeg ning ta teab, et ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Muidugi võib kohtul olla seda raske uskuda, kuna varasemalt on ta kriminaalhooldusel olles toime pannud uusi kuritegusid, ent ta oli siis alaealine – nüüd on mõistust rohkem ja ka väljavaated elule on muutunud.

3.5 F.V on juba enne karistuse kandmisele asumist ja selle ajal tasunud rahalisi nõudeid, mida on tasumata 200 euro ringis. Ta ei õigusta distsiplinaarrikkumisi, ent leiab, et see ei ole vabastamata jätmise põhjuseks. Ülejäänud käitumine vangistuse ajal on korrektne.

3.6 Lisaks palub määruskaebuse esitaja arvestada positiivseid andmeid. Ta soovib näidata, et teda saab usaldada ja ta saab vabaduses hakkama kuritegusid toime panemata. Kohus üksnes oletab, et F.V võib hakata toime panema uusi kuritegusid, ent määruskaebuse esitaja kinnitab, et nii see ei oleks. Samuti ei suhtle ta enam endiste kuriteokaaslastega ega tee seda ka edaspidi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

5. Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et F.V puhul on kinnipidamisasutuse iseloomustuses teda mitmes valdkonnas kiidetud. Nii võibki välja tuua, et isik on läbinud programmid Eluviisitreening ja Equip. Positiivsest küljest iseloomustab kinnipeetavat ka põhihariduse omandamine ning hõivatus majandusabitöödel.

Ohtlikkus ja risk puuduvad veel eluaseme, hariduse, narkootikumide ja tervise ning emotsionaalse seisundi osas.

6. Lisaks on vangla iseloomustuses välja toodud rida riske, mis iseloomustavad isiku käitumist negatiivselt ja ringkonnakohtu hinnangul välistavad F.V tingimisi vabastamise. Nii kannab F.V vaatamata oma noorele eale juba teist vangistust ning seda mh süstemaatiliste varguste eest ning ka röövimise eest. F.V on oma tegude põhjusena nimetanud alaealisust ja mõtlematust ning määruskaebuse esitaja on märkinud, et praegune vangistus on teda mõjutanud, tema väljavaated elule on selle aja jooksul muutunud ning tekkinud arusaam, et raisku lastud aastate jooksul oleks ta saanud mõndagi saavutada. Lisaks on ta katkestanud kontaktid kriminaalse taustaga isikutega. Ringkonnakohus möönab, et arusaam elust ja selle põhiväärtusest võib tõepoolest vanusega muutuda, ent praegusel juhul ei näita kinnipeetava käitumine vangistuses ning tema 9 distsiplinaarüleastumist, et ta suudaks alluda kehtestatud reeglitele. Viimati karistati F.V-st detsembris võõraste esemete valdamise eest. Kuivõrd kriminaalhooldus eeldab teatud kohustustele allumist ja ka koostööd kriminaalhooldusametnikuga, ei võimalda ka asjaolu, et F.V ei ole vangistuses olles mitmel korral allunud valvuri seaduslikule korraldusele, teha järeldust sellest, et määruskaebuse esitaja koostöö ametnikega oleks hea. Samuti on iseloomustuses välja toodud

F.V alkoholilembus ja kuritegude toimepanemine majandusliku kasu saamise eesmärgil, tagajärgedele mittemõtlemine ning õigusrikkumiste toimepanemine tunnustuse nimel.

7. Ringkonnakohus märgib, et F.V poolt välja toodud asjaolud (pere toetus ja kindel elukoht), mis reeglina hoiavad inimest kuritegelikust käitumisest eemal, olid kinnipeetaval olemas ka enne uute kuritegude toime panemist. Isiku varasem käitumine näitab, et need asjaolud ei pannud F.V-st uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ta teadis varem kriminaalkorras karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, ent ta jätkas uute kuritegude toimepanemist katseajal olles.

8. Kokkuvõtlikult leiabki ringkonnakohus, et kui süüdimõistetu isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning käitumine vangistuses ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja edukast läbimisest ja kantud karistus ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest.

Ringkonnakohus ei nõustu F.V etteheidetega vaidlustatud määrusele ja leiab, et maakohus on igakülgselt vaaginud nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selle lugejale jälgitav.

9. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg-st 1, jätta Viru Maakohtu

01.04.2015 määrus, millega F.V jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Paavo Randma