1-08-15106/75 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-15106

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-08-15106 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.M, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx

Kaitsja Karistuse kandmise algus 14.06.2013 ja lõpp 20.04.2016 v.-adv. Rainer Objartel

RESOLUTSIOON

Vabastada R.M temale Viru Maakohtu 12.12.2008 j otsusega mõistetud a Pärnu määrusega täitmisele pööratud Maakohtu 22.09.2011 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg § p 2 määrata 5, R.M-i katseaeg alates käesoleva koh 20.04.2016. tumääruse jõustumisest kuni

Kohustada R.M katseajal järgima KarS §

6 sätestatud

75 lg 1 p 1- kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada R.M katse 2,2 ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 1,4,7,8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- vormistama end tööle või võtma ennast töötuna Töötukassa arvele 2 (kahe) nädala s jooksul peale vabanemist;

- mitte viibima alkoholi tarvitamisega seotud paikades ega suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata R.M kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada R.M karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 307,20 (kolmsada seitse eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 51,20 eurot) eurot v. adv. Rainer Objarteli poolt määratud - korras süüdimõistetu R.M-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 307,20

(kolmsada seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.

R.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole

SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda

30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.03.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava R.M-i id vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15106 tunnistati R.M süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks

3 (kolm) aastat vangistust. R.M tunnistati

6 (kuus) kuud vangistust. süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks määrati 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

R.M-i eelvangistus alates 28.07.2008 kuni 29.07.2008 (kaks päeva) ning määrati ärakandmisele (üksteist) (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2 (kaks) aastat 11 kuud 28

KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 30.01.2006 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse

4 kuud 8 päeva vangistust suurendamise teel ning lõpliku (s.o ) ks karistuse

3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud 6 (kuus) Kohaldati

ks mõisteti päeva vangistust. KarS § 74 ning osaliselt, 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 6 (kuus) päeva mahus, nähti ette mitte pöörata vangistust täitmisele, kui R.M ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p - -s 1,2 ja 4

ettenähtud kohustusi. Ülejäänud osa 6 (kuus) kuud mahus pöörati kohesele ärakandmisele.

Katseajaks määrati 3 (kolm) aastat. Karistuse reaalse osa kandmise alguseks loeti 07.10.2008.

Pärnu Maakohtu 22.09.2011 määrusega pöörati erakorralise ettekande alusel täitmisele R.M-ile

Viru Maakohtu 12.12.2008 uuluv otsusega kohaldatud karistusest ärakandmisele k karistus 2 aastat 10 kuud 6 päeva vangistust. R.M kannab nimetatud karistust alates 14.06.2013.

R.M on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti kolmandat korda. Sooritatud kuriteod ei ole muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud röövimise eest, soodusteguriks on olnud sissetuleku puudumine, mõjutatavus ja seiklushimu, ka narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on osalenud Corrigo tugigrupis, läbinud riigikeele A1-taseme ja -taseme kursused. Alates 19.01.2015 on isik vormistatud A2 majandustöödele kuid ta keeldus töötamisest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle koristajaks, mõistetud karistusest ära kandnud enam kui ning kanda jääb tal veel vähem

1 aasta 10 kuud kui 1 aasta vangistust.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Rahvastikuregistrisse on kantud kinnipeetava aadress xxxx täpsusega. Kinnipeetava sõnul olevat ta enne vangistust elanud oma vanaema juures aadressil xxxx. R.M on elanud ka kolm aastat Kohtla-Järve lastekodus, kuna emalt olid vanemlikud õigused ära võetud. Praktiliselt kasvatas kinnipeetavat vanaema, kuid ta on elanud ka oma ema juures aadressil xxxx.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanaema juurde. Korteri omanik on kinnipeetava vanaema lapselast vastu l selgus , kes on nõus võtma. Kodukülastuse , et tegemist on ühetoalise

korteriga, koos vajalike mugavuste asub viiekorruselise maja esimesel ja mööbliga. Korter korrusel. Hetkel elab ohtlakinnipeetava vanaema korteris üksi. Kinnipeetav lõpetas 6 klassi K Järve Vahtra Põhikoolis ning põhihariduse omandas karistuse kandmise ajal Viljandi Vanglas. Kindlat eriala isik omandanud ei ole, e

nesetäiendamisest huvitatud ei ole. Enne vangistust töötas kinnipeetav paigaldajana, varasemalt on Soomes mitteametlikult tänavakivide töötanud

Saksamaal xxxx ka ametlikult. T fassaaditöödel ja haljastuses, lühikest aega äpsem info

vabaduses viibitud ajal töötamise kohta puudub, kuna isik oli tagaotsitav. Vangistuse ajal ei soovi isik esinevad suured terviseprobleem töötada majandustöödel, väites, et tal id. Töötamisest keeldumise ajal kinnipeetaval ei olnud. T

töövabastust öötamise ajal olevat mingil määral tasunud rahalisi nõudeid. Kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil, on selleks kasutanud ka vägivalda. Puuduvad pikemaajalised töökogemused ja oskused, mis aitaksid vabaduses tööd leida. Isiku sõnul ei saa t koristustöödel töötada a vanglas , kuna tal on allergia tolmu vastu.

Samas on kinnipeetaval garantiikiri, et tal on garanteeritud . Juhatuse liige le töökoht firmas xxxx V Z kinnitas telefonive a R.M-i e xxxx stluses, et firma on valmis võtm tööl täitmiseks.

Pensionärist vanaema ennetähtaegse vaba on valmis kinnipeetavat nemise korral toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt.

Kinnipeetava l on vanaema M S, vend F P (kohtulikult karistatud) A U. ähedasteks ja õde Kinnipeetava ema V U elab ka xxxx. Kuigi emalt olid vanemlikud õigused ära võetud, on suhted temaga rahuldavad. R.M on vallaline, lapsi ei ole. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslase T G, kuid suhted on katkenud. Suhted vanaemaga on head ja toetavad, omavahel suheldakse telefonitsi. Telefonitsi suhtleb isik ka oma ja vennaga. õega Pereväline

suhtlusringkond on valdavalt kuritegevusele kalduv. Tunnustuse ärateenimiseks on isik valmis riskima, ei hooli tagajärgedest. Lühikestel kokkusaamistel käivad õde, vend ja vanaema.

Alkoholi tarvitas kinnipeetav oma sõnul mõõdukalt, probleeme seoses sellega ei olevat esinenud.

Vangla andmetel alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole itud narkosõltuvus. , kuid on diagnoos

Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud amfetamiini, sõltuvust ei tunnista. Kinnipeetavale oli vangla poolt 03.02.2015 tehtud ettepanek läbida sõltuvusravi peale võimalikku vabanemist, kuid kinnipeetav keeldus probleeme ei ole. NPALS alusel on , põhjendades, et tal sõltuvus

kinnipeetavat karistatud 4 korda, viimati 11.10.2010. Kriminaalhooldusel olles suunati isik uimastisõltuvusproble SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku psühhiaatri emi lahendamiseks

vastuvõtule. Meditsiiniosakonna andmetel saanud metadoonravi. Kinnipeetava sõnade on kohaselt ei olevat ta üle kahe aasta narkootikume tarvitanud. Risk on olemas, kuna isik ei taju probleemi olemust.

Isikul on vangistuses kujunenud allergia kuiva õhu suhtes, mistõttu ta kasutab inhalaatorit. Emots isik

ionaalselt võib olla mõjutatav. Tervislik seisund võimaldab kinnipeetaval

töötada osalise tööajaga kuni 1 tund päevas. R.M-i sõnul on tema tervislik seisund vanglas tunduvalt halvenenud, vangla ei saa teda aidata ning uuringutele saata. Kinni , peetava sõnul on tal arstiga kokkulepe, et kui ta vabaneb läheb Tartusse uuringutele. Isik pöördus vajadusel vangla meditsiiniosakonna töötajate poole, kes hindasid tema tervislikku seisundit ning vabastasid teda töötamisest kui tervislik seisund seda ei võimaldanud. Vestlusel on isik impulsiivne, ärritudes kergesti ja süüdistades vestluse käik talle ei meeldi. teisi kui

Alaealisena on isik kasutanud oma eesmärgi saavutamiseks füüsilist vägivalda. Täisväärtusliku perekonna puudumine kasvueas on mõjutanud isiksuse kujunemist, esineb raskusi probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamis nesekeskne mõtlemine eks vajalike viiside leidmisel (e ).

Kinnipeetava sõnul on tal kindlad plaanid ja pikaajalised eesmärgid (pere loomine, kindla töökoha saamine, oma perekonnaliikmete toetamine, eriti vanaema, kes on hetkel haige).

Korduvad väärteod ja kriminaalkaristused näitavad kinnipeetava suhtumist ühiskonda.

Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, oli pikka aega tagaotsitav. Isik teeb ame

. tiisikutega koostööd vaid omakasu eesmärgil

Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub tema eluviis, tõenäosus on kõige suurem kui ta

tarvitab narkootikume, on tegevuseta, suhtlemist jätkab kurit kui puudub egeliku mõtteviisiga isikutega või legaalne sissetulek. Sellest võib järeldada, et isik võib alikkust oma käitumisega. Mittevägivaldse kuriteo ohustada av toimepanemise tõenäosus ägivaldse kuriteo

2 aasta jooksul on 44%, v toimepanemise jooksul tõenäosus sama aja on 29%. riskifaktoritest, Viru Vangla Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse toetab isiku enne

tähtaegset vanglast vabastamist ning teeb ettepaneku määrata vabastamisel R.M-ile 2,2 KarS § 75 lg 2 p 1,4,8 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses vanaema usub, et vangistuses viibitud aeg märgib, et

on mõjutanud R.M positiivselt. R.M on olnud kolmel korral määratud käitumisko karistus pööratud täitmisele, kuna isik r ntrollile ning kolmel korral on ikkus katseaja

kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks riskide maandamiseks KarS § lisaks

75 lg kohaldada R.M-i

1 toodud kontrollnõuetele suhtes KarS § 75 lg 2 p 2, 1,4,7,8 sätestatud kohustusi.

R.M ise soovib vangistusest t Ta on u saanud ingimisi enne tähtaega vabaneda. nüüd ar oma tegudest. mitte kriminaalhooldaja ei saatnud teda R.M-i väitel psühhiaatri juurde,

vaid ta tahtis ise minna. Ta loobus 2010.a narkoo atahtlikult tikumide tarbimisest ja läks vab

arstile. Kui ta oleks narkootikume tarvitanud, siis oleksid sugulased sellest teadnud, sest ta suhtles Tulevikus narkootikumidega probleeme ei teki, sest nendega iga päev. ta ei kavatse

narkomaanidega enam kohtuda ja narkootikumidega tegeleda. Viimase kuriteo pani toime ta aastal 2008, peale seda ei ole ühtegi kuritegu rohkem valmis täitma sooritanud. Kinnipeetav on kontrollnõudeid. on vangis olemise ajal muutnud oma vaateid elule. Poolteist aastat elas

Ta ta elukaaslasega koos, keegi teda taga ei otsinud. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, sest ta keeldus tööst, ku talle tööd juba poolteist aastat tööst vabastus. id sel ajal, kui pakuti, oli tal R.M-i sõnul käis Puru Haiglas ja arst ütles, et

ta tal on probleemid hingamisteedega. Kui hakati kohtu jaoks dokumente vormistama, alles siis pakuti talle tööd. Terviseprobleemide tõttu ei saa ta ta

, asta 1 kuu kasutab öösel rahulikult magada tekib õhupuudus. Juba 1 a inhalaatorit. See aitab teda, kuid mitte pikalt. Distsiplinaarkaristuse osas ta kavatseb kirjutada kaebuse kohtule. Hetkel käi ole keeldunud ühestki kursusest, milles osalemist b eesti keele B1 taseme kursustel. Ta ei ta

on talle pakutud. Kinnipeetav palub kohtul anda . Ta on talle viimane võimalus valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti soovib parandada oma tervist. ta

Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et R.M-i tingimisi taega ei soovi võtta osa enne täh

vangistusest vabastamise vaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 16.02.2015 küsimuse läbi

koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 l

g 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega ei ole kõik karistusest vabastamine. Nad

ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Prokurör leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav)

ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. R.M-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. R.M on olnud kolm korda määratud käitumiskontrollile. Karistused on pööratud täitmisele, kuna süüdimõistetu eiras kontrollnõudeid.

Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, st katseaja kontrollnõuete täitmata jätmine ning

tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. R.M tunnistati viimati süüdi Viru Maakohtu 12.12.2008 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, §

266 lg 2 p 3 järgi ning teda karistati kokkuleppemenetluse korras liitkaristusena Viru Maakohtu 30.01.2006 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse suurendamise teel

3 aasta 4 kuu ja 26 päevase vangistusega, millest kohe kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust kuulus kohaldamisele tingimisi 3 aastase katseajaga.

Harju Maakohtu 16.12.2009 kohtumäärusega eelmainitud kohtuotsusega määratud katseaja kolme kuu võrra pikendamine positiivseid tulemusi ei andnud.

Pärnu Maakohtu 22.09.2 kohtumäärusega pöörati kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel täitmisele R.M-i kandmata karistus 2 aastat 10 kuud ja 6 päeva vangistust, kuna R.M ei täitnud talle kohtu poolt katseajaks kohaldatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Koht

umäärus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 kohtumäärusega. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile allutamisele (mh seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega vastavalt Tartu Maakohtu 10.12.2007 kohtumäärusele), ei muutnud ta oma käitumist ning pani toime uusi kuritegusid. Prokuratuuril puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord umbes ühe aasta jooksul (st karistusaja lõpuni 20.04.2016) suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eelnimetatud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal teda

võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostami eesmärgid ne probleemne ning karistamise

(hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega

(diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu R.M-i poolt mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 44% ja 29%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on üks kehtiv

distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu iminaalkolleegiumi 02.11.2006 kr määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91- mise oluliseks tingimuseks

06 on vangistusest ennetähtaegse vabasta vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks heaolu ohustatud. tema vabastamise korral ühiskonna Prokurör peab vajalikuks märkida,

et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta R.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et R.M ga vabaneda. Tegemist on on avanenud võimalus enne tähtae noore inimesega, keda on karistatud mitu korda ja kannab karistust vanglas. On oluline kes jälle

pöörata tähelepanu mitmele momendile. Esiteks, tema viimased kuriteod on toime pandud 6 aastat tagasi line seadusekuulekalt elama. Iseloomustavas . See näitab, et inimene on võime materjalis on välja toodud riskifaktorid ja see, miks need kuriteod on toime pandud. Oluline on riskifaktorite maandamisega te , et isik muudaks oma elu hoiakuid. geleda. Karistuse eesmärk on

R.M selgitas, et ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt, tal on püstitatud kindlad eesmärgid, mis on ka reaalsed. Ta soovib tööle minna, soovib oma vanaema toetada ja tegeleda oma tervise probleemidega. Ei ole midagi ületamatut. Elamistingimused on tal vanglaväliselt head, tal on kindel elukoht, toetavad lähedased, võimalus tööle asuda. Sisuliselt on R.M kõik võimalused, et edaspidi elada seadusekuulekalt. Riskimomendid, mis on välja toodud, on maandatavad R.M-ile kohustuste ja ete seadmisega. R.M kontrollnõu

. ka seda, et praegu on isikul teab, mis on kontrollnõuded Kaitsja märkis viimane võimalus vabaneda tingimisi enne tähtae Kui ta peaks tähtaegselt ga. R.M vabaneb 20.04.2016.

vabanema, siis riskid ei kao kuskile ja puuduks tema üle järelevalve ja ei saa abistada teda riskivaldkondades. Käitumise kontrollnõuetele allutamine on positiivse alatooniga. R.M-i käitumine karistuse kandmisel on olnud positiivne. Ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, on keelt õppinud. Tõesti talle on määratud 1 distsiplinaarkaristus, tegemist on kehtiva karistusega, kuid see ei ole sellise iseloomuga, mis takistaks enne tähtaega vabastamist. Nagu nähtub poolt esitatud tõenditest, on tal tervisega kaitsja (kopsudega)

probleeme. Olukord tervisega ei ole paremaks muutunud ja rikkumiseks olid tal objektiivsed põhjused. Ta oli pikalt vabastatud tööst, viimane vabastus lõppeski 15.01. 15, pärast seda

R.M-ile R.M on ka distsiplinaarkaristus määrati. Vangla ise on öelnud, et osalise tööajaga võimeline töötama ja saab töötada 1 tund päevas. Kaitsja palub kohtul sellele rikkumisele mitte väga suurt tähelepanu pöörata, tegemist oli pigem eksitusega. Vangla on samuti toetanud tema vabastamist. Kaitsja palub kohtul anda R.M-ile võimalus ja ta enne . tähtaegselt vanglast vabastada Käitumiskontrolli ajal oleks tema riskifaktorid maandatud.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud - käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Kohus, kuula , kaitsja, tutvunud Viru Vangla nud ära süüdimõistetu prokuröri arvamusega ning

poolt esitatud materjalidega, samuti iendavalt esitatud dokumentidega, leiab, et kaitsja poolt tä

süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda R.M-i

vaatamata sellele, et R.M on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti kolmandat korda. Kuriteod, mille eest isik karistust kannab, oma olemuselt raskemaks muutunud ei ole ning on toime pandud aastaid tagasi. Samuti on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks põhjuseks tervisega seotud probleemid.

Isikul on diagnoositud terviseprobleemid kopsudega seoses, kuid osalise tööajaga on ta võimeline töötama. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeri . Samuti on tal tud töökoht xxxx

vabanedes kindel elukoht ning on materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased, kelleks eelkõige pensionärist vanaema. Vangistuses olles on isik omandanud riigikeele A1 ja A2 taseme. T kinnipeetav ta maj öötamisest keeldus, kuna väidetavalt ei saa andustöödel koristajana töötada

seoses allergiaga tolmu vastu. Sellest tulenevalt on isikul ka 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Isiku sõnul tarvitas ta narkootikume viimati üle kahe aasta tagasi. Kohus leiab, et kuna isik on vangistuses olles osalenud

sõltuvusele suunatud Corrigo tugigrupis, võiks eeldada, et isik on motiveeritud edaspidi sõltuvusainetest hoiduma. Kinnipeetava puhul on arvestades karistatust mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemis 29%, mis ei ole madal risk, kuid kohus on seisukohal, e tõenäosus sama aja jooksul

et u i saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise ue võimaliku kuriteo toimepanemise risk ajaks R.M-ile 2,2 KarS § 75 lg 2 p 1,4,7,8 Kuigi sätestatud lisakohustuste panemisega. kinnipeetav on ka varasemal olnud kriminaalhooldusele allutatud kolmel korral, kuid t ei täitnud

kontrollnõudeid võimalus näidata, et tema käitumine ja , tuleks kohtu hinnangul anda talle

hoiakud on vangistuses viibitud aja oksul muutunud ning ta on jo edaspidi võimeline

seaduskuulekalt elama. Samuti võimaldab ennetähtaegne vabanemine isikul hakata tegelema oma terviseprobleemidega ning saada ravi, mida vanglas olles ei saanud. ta Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 307,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § § 426, 432, 384, 387. 76; KrMS

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik