1-15-3106/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-3106

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprillil 2015, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3106 (14231600226) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Tõlk Katrin Lopsik Anneli Helmann Kriminaalasi N.J süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav N.J (isikukood XXX, elukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, õpib XXX, karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest, 17.12.2014 on kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses, et N.J ei tohi lahkuda oma elukohast aadressil XXX ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks päevaks) Kaitsja Seaduslik esindaja Veera Tolli-Baskin

XXX RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 306, § 309 lg 3, kohus o t s u s t a s:

1. N.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.J´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2(kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust 2 (kaks) kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.J ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-15-3106

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata N.J

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

4. N.J suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. N.J´ilt, temale rahaliste vahendite puudumisel välja mõista KrMS § 180 lg

1,3 alusel tsiviilkostjalt XXX´lt menetluskuluna:

6. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Tsiviilhagi puudub.

Asitõendid: CD-plaat on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt; lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest; lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast; lg 4 kohaselt apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud; lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest; lg 6 kohaselt kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates; lg 7 kohaselt Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi

1-15-3106

taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. KrMS § 189 lg 3 alusel võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Leo Kunman Kohtunik