3-13-2038/65 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-2038 Haldusasi TN kaebus Rae Vallavalitsuse 24. septembri 2013. a kirja nr 10-1.1/6107 tühistamiseks, Rae valla kohustamiseks looma ON-le lasteaiakoht Rae valla teeninduspiirkonnas Vaida lasteaias Pillerpall ning lasteaiakoha tagamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja: TN, volitatud esindaja NV Vastustaja: Rae vald, esindaja vallavanem Mart Võrklaev Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rae valla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rae valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-13-2038 muutmata. 2. Mõista Rae vallalt TN kasuks välja menetluskulu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. mail 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-13-2038 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. TN laps ON (sündinud XX.XX.XXXX) elab rahvastikuregistri andmete kohaselt Rae vallas. TN ja OL-N esitasid ühiselt Rae Vallavalitsusele 26.09.2011 avalduse võtta ON lastaia Pillerpall järjekorda ning anda lasteaiakoht alates augustist 2013. 2. ON vanematele ei teatatud, kas laps saab munitsipaallasteaia koha soovitud ajaks, mistõttu sõlmisid nad ühiselt 24.08.2013 eralastead K pidaja OÜ-ga F lepingu ON-le lastehoiuteenuse ja koolieelse hariduse osutamiseks. 3. TN esitas Rae Vallavalitsusele 25.08.2013 taotluse, milles palus võimaldada ON-le lasteaiakoht lasteaias Pillerpall alates 01.09.2013 ning juhul, kui see ei ole võimalik, siis lasteaiakoht Jüri alevis või Peetri alevikus asuvates lasteaedades. TN palus juhul, kui lasteaiakohta ei ole Rae vallal võimalik tagada, hüvitada kuni lasteaiakoha saamiseni alates 01.09.2013 eralasteaia K lastehoiu teenuse hinna (410 eurot) ja Rae valla lasteaia kohatasu (47 eurot) vahe 363 eurot kuus. Lisaks palus TN hüvitada ka eralasteaia K toiduraha (2 eurot 50 senti) ja lasteaia Pillerpall toiduraha (1 eurot 50 senti) vahe 1 € lasteaiapäeva kohta. 4. Rae Vallavalitsus teatas 24.09.2013 vastuses nr 10-1.1/6107, et õppeaastaks 2013/2014 on lasteaiarühmad komplekteeritud ja pärast järjekorra korrigeerimist jääb ON 9. positsioonile ning alles 2014. a sügisel avaneb võimalus saada lasteaiakoht. Rae Vallavalitsus maksab toetusi vastavalt kehtestatud määrustele. Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määruse nr 49 § 1 lg 3 järgi on eralasteasutustele makstava toetuse suurus võrdne Rae valla munitsipaallasteaedade keskmise kohamaksu suurusega ning vald hüvitab 200 eurot ühe lapse kohta. TN poolt esitatud eralasteasutuse toetuse taotlus on rahuldatud ja toetus makstakse K eralasteaia arve alusel. 5. TN esitas 27.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus pärast kaebuse täiendamist ja muutmist Rae Vallavalitsuse 24.09.2013 kirja nr 10-1.1/6107 tühistamist, kohustada Rae Vallavalitsust tagama ON-le lasteaiakoht Rae valla Vaide lasteaias Pillerpall ning munitsipaallasteaias koha mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamist ajavahemiku eest alates 03.09.2013 kuni juuni 2014 summas 1593,70 €.

Koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-st 1 tulenevalt on vastustajal kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht alates ajast, kui ta saab pooleteise aasta vanuseks. ON sai pooleteise aasta vanuseks 21.03.2013 ning vastustajal tekkis lasteaia koha eraldamise kohustus märtsis 2013. Rae Vallavalitsuse 16.03.2013 määruse nr 16 „Lasteaiarühmade komplekteerimine“ § 6 kohaselt täideti lasteaias Pillerpall 2013./2014. õppeaastal vabanevad lasteaiakohad lastega, kes on sündinud ajavahemikus 01.10.2008-30.09.2011.

Rae Vallavalitsuse 24.09.2013 kiri nr 10-1.1/6107 on õigusvastane, kuna vastustaja teatas selles, et õppeaastal 2013/2014 ei ole kaebaja lapsele võimalik lasteaiakohta tagada.

Vaatamata asjaolule, et vastustaja tasub eralasteaiale K 200 € eralasteaia toetust kuus, kannab kaebaja igakuiselt kahju osas, mis ületab vastustaja poolt tasutud toetust. Eralasteaias on kohatasu suurem kui vastustaja õigusaktidega ettenähtud toetus. Ühtlasi tuleb eralasteaias toiduraha tasuda enam kui munitsipaallasteaias. Kui vastustaja ei oleks olnud tegevusetu,

3-13-2038 3(8) poleks kaebajale kahju tekkinud. Vastustaja selgitusest ei nähtu, et ta oleks astunud samme kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamiseks seaduses nõutud ja kaebaja soovitud ajal.

Väited, nagu oleks kaebaja saanud kahju tekkimist vähendada või ära hoida, on põhjendamatud. Kaebaja soovis oma lapsele Vaida lasteaiaga Pillerpall samaväärset alushariduse omandamise võimalust. Lastehoiud ei ole kohustatud alushariduse omandamist pakkuma. Kaebaja ja tema abikaasa tööpäev algab kell 08.00. P lastehoid on avatud tööpäevadel 08.00-18.00. Kaebaja valitud lasteaed K on avatud tööpäevadel kell 07.30-19.00. Lisaks tõi kaebaja valitud lasteaia asukoht kaasa kõige vähem lisakulutusi transpordile. 25.08.2013 vastuses ei pakkunud Rae vald ühtegi odavamat alternatiivi kaebaja valitud eralasteaiale.

6. Rae vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on teinud kõik endast sõltuva, et ON saaks koha Rae valla munitsipaallasteasutuses lasteaiajärjekorra alusel esimesel võimalusel. Vastustaja lisas ON lasteaiajärjekorda 26.09.2011. Vastustaja teavitas kaebajat asjaolust, et ei ole võimeline munitsipaallasteaia kohta kaebaja lapsele soovitud ajal tagama lasteaiakohtade puuduse tõttu. Vastustaja ei ole keeldunud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisest. Lasteaiakoha tagamisel ei ole esinenud põhjendamatuid viivitusi, vastustaja ei ole olnud tegevusetu ja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Vastustaja arvestab kaebaja taotluse lahendamisel kaebaja tööja pereelu ühitamisega viisil, mis on vastustaja seaduslikke ja rahalisi vahendeid silmas pidades võimalik. Rae vald on kehtestanud koolieelsete eralasteasutuste toetamise korra ja Rae valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra, mille alusel makstakse koduse mudilase toetust nendele lapsevanematele, kellele vastustaja ei ole võimeline kohe lasteaiakohta tagama. Kaebuse esitamise ajal kehtis Rae Vallavalitsuse 08.05.2012 määrus nr 23 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“, mille § 4 lg 2 kohaselt on lasteaiakoha eraldamisel aluseks teeninduspiirkonnad ja üldjärjekord. Sama sisuga säte on ka kehtiva Rae Vallavalitsuse 12.03.2013 määruses nr 12. Rae vald peab täitma ka muid kohustusi ning eelarvevahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik likvideerida kohanappuse olukorda. Vastustaja on teinud kõik enesest sõltuva, et luua juurde lasteaiakohti. Kaebaja on jätnud selgitamata, kas ta oleks saanud tekkinud kulusid ära hoida. Lastehoiu kohatasu ühes kuus 410 eurot on ebamõistlikult kõrge ja kaebaja oleks saanud leida oma lapsele samas piirkonnas odavama lastehoiu. Näiteks P lastehoius on kohatasu madalam. Ei saa nõustuda väitega, et vastustaja peaks hüvitama kaebajale osaliselt nende lapse söögirahakulu vahe, kuivõrd söögiraha suurus on erinevates lasteaedades erinev ja selle tasub 100% lapsevanem. 7. Tallinna Halduskohus lõpetas 15.09.2014 otsusega kohustamisnõude osas menetluse, tühistas Rae Vallavalitsuse 24.09.2013 kirjas nr 10-1.1/6107 sisalduva haldusakti kaebaja soovitud ajal lasteaiakoha andmisest keeldumise kohta, mõistis Rae vallalt TN kasuks välja kahjuhüvitise 1593,70 € ja menetluskulud summas 147,81 €. 7.1. Kuna ON sai Rae valla lasteasutuses munitsipaallasteaiakoha, siis on kaebaja saavutanud kohtuväliselt oma kohustamisnõudega taotletud eesmärgi. Menetlus kohustamisnõudes tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

3-13-2038 4(8) 7.2. Kuna seadusandja kohustab vastustajat andma lasteaiakoha alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest, tuleneb sellest, et maksimaalne võimalik mõistlik menetlustähtaeg on 1,5 aastat. 26.09.2011 avalduses sooviti lasteaiakohta alates 2013. aasta septembrist. Seega oli mõistlik menetlusaeg juba taotluses näidatud ajal, mil kohta sooviti, lõppenud. Samale seisukohale on analoogses olukorras asunud ka Tallinna Ringkonnakohus 15.04.2014 otsuse nr 3-13-799 punktis 19. Alates 26.09.2011 avalduse esitamisest kuni lasteaiakoha tagamiseni ei olnud vastustaja haldusmenetlus kaebajate taotluse rahuldamiseks aktiivne. Avalduse registreerimine ja kaebajate lapse lasteaiajärjekorda lisamine ei olnud oma olemuselt ilmselgelt pikaajaline menetlustoiming. Kuna vastustaja vastusest ei nähtu, et ta oleks teinud muid kaebaja avalduse lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid, mis tingisid mõistliku menetlustähtaja ületamise, tuleb sellest järeldada, et mõistlik menetlustähtaeg oli juba avalduses lasteaiakoha saamiseks soovitud ajaks (september 2013) möödunud. Kaebaja järelepärimisele vastamist 24.09.2013 ei saa käsitada kaebaja avalduse lahendamisele suunatud toiminguna. 7.3. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12.08.2013 otsuses nr 3-12-1007, et isikute KELS § 10 lg-st 1 tulenevad õigused ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist ega sellest, millisel määral riigieelarvest munitsipaallasteasutuste pidamise rahastamist toetatakse. Samuti ei saa seda õigust piirata seadusest madalama õigusaktiga. Kaebajad ei ole soovinud üksnes oma lapse lasteaiakoha taotluse üle arve pidamist, vaid reaalselt lasteaiakoha saamist. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada, et lasteaiakohti jätkuks kõikidele, kellel on KELS § 10 lg-st 1 tulenevalt õigus lasteaiakoht saada. 7.4. Vastustaja on kohtumenetluses asunud vasturääkivatele seisukohtadele, väites ühest küljest, et ei ole keeldunud ON-le lasteaiakoha andmisest, kuid sisuliselt siiski nõustunud sellega, et keeldus 24.09.2013 vastuses kaebaja lapsele taotletud ajaks munitsipaallasteaia koha andmisest haldusaktiga. Riigikohus selgitas 12.05.2014 määruses nr 3-3-1-5-14, et lasteaiakoha andmise otsustus on haldusakt, sellest keeldumiseks tuleb samuti anda haldusakt. Haldusakt tuleb anda ka siis, kui taotlus saada soovitud aastal lasteaiakoht jäetakse rahuldamata, aga isik jääb lasteaiakoha järjekorda edasi. Järjekorda jäämine ei tähenda niisuguses olukorras isiku taotluse rahuldamist. Vastustaja 24.09.2013 vastuse nr 10-1.1/6107 näol on tegemist haldusaktiga. Kuigi vastustaja 24.09.2013 vastuses nr 10-1.1/6107 puudub selge resolutsioon, mis on omane haldusaktile, ning vaidlustamisviide, on nii vastuse koostamise aega kui ka vastuse enda sisu arvestades ilmne, et vastustaja ei taga kaebajale 2013. aastal lasteaiakohta. Kuigi kohtuotsuse tegemise ajaks on vastustaja taganud kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha, ei ole tühistamiskaebus muutunud perspektiivituks. Isiku kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitamise ajal oli kaebajal tühistamisnõude osas kaebeõigus. 7.5. Kaebajale on tekkinud kahju, mis seisneb kantud kulutustes ON lasteaiakohatasudele eralasteaias. Tegemist on varalise kahjuga RVastS § 8 lg 1 mõttes. 7.6. Nähtuvalt maksekorraldustest tasus ON eralasteaia teenuse eest OL-N septembris 2013. a summas 260 eurot ning TN ajavahemiku oktoober 2013. a kuni juuni 2014. a summas 2023,50 eurot. K lasteaiakoha kasutamise lepingu on ühiselt sõlminud lapsevanemad OL-N ja TN. Kaebusest võib järeldada, et lapsevanemad on abielus ning omavad ühist majapidamist. Abieluvararegistri kohaselt ei ole abikaasade varasuhte kohta registrisse märget tehtud, mistõttu ei ole neil valitud lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestuse režiimi ega sõlmitud abieluvaralepingut. Seega on OL-N-l ja TN-l eelduslikult ühisvara. Perekonnaseaduse § 29 lg 1 sätestab, et kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Ka abikaasade arvelduskontodele laekunud sissetulekud

3-13-2038 5(8) on nende ühisvara ning võlaõigusseaduse § 67 lg 1 sätestatut arvestades võib lasteaia arve tasumist OL-N poolt käsitleda TN-le tekkinud kahjuna. 7.7. Kaebaja taotleb ajavahemikul september 2013. a kuni juuni 2014. a kaebaja lapse eralasteaias käimise kohatasu hüvitamist summas 1486 eurot ning toiduraha hüvitamist summas 107,70 eurot. Kahjusumma arvutamisel on kaebaja arvestanud maha kulud, mis oleksid kaebajale tekkinud ka juhul, kui laps käiks munitsipaallasteaias. Kogu ajavahemiku jooksul oli lasteaia kohatasu suurus 410 eurot. Lasteaia kohatasust arvestas kaebaja maha iga kuu osas lapsevanema omaosalustasu summas 47 eurot ning ajavahemiku september kuni detsember 2013. a eest Rae Vallavalitsuse makstava eralasteaia toetuse summas 200 eurot ning ajavahemiku jaanuar kuni juuni 2014. a eest Rae Vallavalitsuse makstava eralasteaia toetuse summas 224 eurot. Nõutava toiduraha hüvitamise suuruse arvestamisel lähtus kaebaja sellest, et eralasteaia K toidupäeva maksumus oli kogu ajavahemiku vältel 2,50 eurot ning munitsipaallasteaia Pillerpall toidupäeva maksumus oli kuni 31.12.2013 1,50 eurot ja alates 01.01.2014 1,60 eurot. Ajavahemikul september kuni detsember 2013. a tasus kaebaja toiduraha 51 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma juhul, kui tema laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Ajavahemikul jaanuar kuni juuni 2014. a tasus kaebaja toiduraha 56,7 eurot rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma juhul, kui tema laps oleks käinud munitsipaallasteaias. 7.8. Vastustaja viivituse ja kaebajatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui vastustaja ei oleks lasteaiakoha andmisega viivitanud, ei oleks kaebajatele eralasteaiakulusid tekkinud. 7.9. Rahvaarvu suur kasv ei saanud olla vastustajale ettenägematu, mistõttu oli ka kahju tekkimine vastustaja jaoks ennetatav. Iseenesest ei ole põhjust kahelda väites, et Rae valla elanike arv on viimastel aastatel oluliselt ja kiiresti suurenenud, samuti mitte selles, et suurenemine on toimunud noorte perede arvelt ning seega on usutav, et oluliselt on suurenenud ka laste arv. Samas kinnitab vastustaja, et tegemist ei ole ühekordse, üllatusliku ja paratamatu rahvaarvu suurenemisega, vaid elanike arv vallas on vähemalt viimase viie-kuue aasta jooksul pidevalt kasvanud. Samas on ilmne, et sedavõrd märkimisväärse elanike arvu kasvu eelduseks on olnud ka eluruumide arvu suurenemine. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et Tallinna naabervaldade eluruumide arv on suurenenud ennekõike uusehitiste arvelt, mis tähendab seda, et kohalik omavalitsus on kehtestanud planeeringud, mis võimaldavad uute elamute ehitamist. Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel planeerimisalase tegevuse korraldamisel kohustus tagada planeeringute koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Seega tuleb selliste küsimuste peale nagu uute lasteaiakohtade loomise vajalikkus, mõelda juba valla territooriumi ruumilisel planeerimisel. Asjaoluga, et seda piisavalt tehtud pole, ei saa aga hiljem õigustada lapsele, kellel on seadusest tulenev õigus lasteaias käia, lasteaiakoha mittevõimaldamist. 7.10. Kohalikul omavalitsusel on võimalik oma õigusi kaitsta läbi riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelise õigussuhte, praegusel juhul valla kohustuste riigi poolse rahastamise kohustuse kaudu, kohustades vajadusel riiki finantseerima kohaliku omavalitsuse üksust kooskõlas põhiseaduse § 154 nõuetega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Rae vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. 8.1. Apellant ei nõustu halduskohtu järeldusega, justkui on võimalik maksimaalne aeg lasteaiakoha eraldamiseks 1,5 aastat, arvates vahetult lapse sünnijärgselt lasteaiakoha järjekorda

3-13-2038 6(8) lisamisest, s.o avalduse esitamisest. Riigikohus on lahendis 3-4-1-63-13 asunud seisukohale, et koht tuleb kohalikul omavalitsusel tagada seaduses sätestatud aja jooksul, kuid kohanappuse olukorras tuleks tagada see mõistliku aja jooksul. Apellant leiab, et halduskohtu tõlgenduse kohaselt kaotab Riigikohtu seisukoht igasuguse mõtte. 8.2. On ilmne, et kaebajale ei ole tekkinud kahju seetõttu, et teavitamist lasteaiakoha mittesaamisest ei vormistatud haldusaktina või ei suudetud lasteaiakohta tagada etteheidetud ebamõistlikult pika haldusmenetluse tõttu. Kui kaebajale on tekkinud kahju, siis seetõttu, et Rae vallas puudub piisav arv lasteaiakohti. RVastS § 13 lõike 3 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vald teeb endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti järjepidevalt ilma viivituseta juurde luua. Parim, mis enamus kohalikke omavalitsusi kiires lasteaiaealiste laste arvu kasvamise olukorras teha saab, on uute lasteaiakohtade järk-järguline loomine läbi võimaluste piires eelarveliste vahendite kasutamise ja laenu võtmise ning uute lasteaedade loomiseks/kohandamiseks riigihangete läbiviimise. Puuduolevate lasteaiakohtade loomine võtab sellisel juhul aega aastaid isegi juhul, kui protsessis ei esine olulisi tõrkeid. 5-6 aastat ei mahu tavapärasesse arusaama mõistlikust menetlusajast, ent võib samas olla igati mõistlik aeg kõigi nende sammude astumiseks, mis on vajalikud uute lasteaiakohtade loomiseks. 8.3. Rae valla elanike arv on hüppeliselt kasvanud, sisuliselt kahekordistudes alates 2005. a kuni tänaseni, ning seejuures on liitunud elanike näol valdavalt tegemist noorte peredega, millega seoses on hüppeliselt kasvanud ka kooliealiste laste arv ja lasteaiakohtade vajadus. Rae valla üheks peamiseks prioriteediks on uute lasteaiakohtade loomine ja lasteaiakoha järjekorras olijate olukorra leevendamine ning Rae vald teeb selleks suuri pingutusi. Lasteaiakohtade arvu suurendamisse on suunatud väga suur osa valla rahalistest vahenditest, selleks on võetud laenu, arendajatele on pandud arvukalt kohustusi lasteaedade ehitamiseks. Riigi poolt kohalike omavalitsuste rahastamisele seatud raamistik ei võimalda kiiremini uusi lasteaiakohti juurde luua. Lasteaiakohtade puudus saab suuremalt jaolt likvideeritud 2015. a jaanuaris. 8.4. Kiiresti kasvava elanike arvuga kohalikud omavalitsused nagu Rae vald rakendasid juba alates 2000. a algusest arenduslepinguid, mis kohustasid arendajaid tagama ka lisanduva elanikkonna vajadustega kaasneva taristu, sealhulgas lasteaedade olemasolu, ent arendajate pankrotistumine ja tagatiseks olnud kinnistute väärtuse oluline vähenemine ei võimaldanud sageli nende lepingute eesmärke saavutada. Tänase olukorra on tinginud järsk ja võrdlemisi lühikese aja jooksul toimunud elanike arvu suurenemine, mida ei saanud stabiilses majandussituatsioonis sellises ulatuses ette näha. 8.5. Kaebaja laps oli lisatud lasteaiakoha järjekorda ja selle alusel ta ka koha sai Pillerpalli lasteaias alates 18.08.2014. On ilmne, et lasteaiajärjekord on pidevas muutumises ja selle alusel eraldatakse kohti lasteaeda vastavalt sellele, kui palju vabaneb lasteaedades kohti nende laste arvelt, kes lahkuvad mujale või lähevad kooli ja samuti lähtuvalt sellest, kui palju uusi lasteaiakohti seoses uute lasteaedade ehitamisega suudetakse apellandi poolt juurde luua. 8.6. Kohtu väide, et apellant ei ole midagi koha tagamiseks haldusmenetluslikult teinud, on kohatu. Halduskohus oleks uuriva kohtuna võinud kahtluse korral kontrollida, et järjekorra alusel kohtade eraldamine on reaalselt toimiv süsteem, mingit isetegevust apellandi poolt ei toimu ja alusetu on järeldada, et kaebajate laps sai koha mingil muul moel kui järjekorra alusel. 8.7. Apellant peab võimalikuks, et kaebaja on saanud tasutud lasteaiatasult tagasi tulumaksuosa, kuid on jätnud teadlikult antud asjaolust kohtu teavitamata ja püüdnud saada kahjusummana enam, kui tal selleks õigus oleks. Apellant peab võimalikuks, et seetõttu ei ole halduskohtu poolt välja mõistetud kahjusumma õige.

3-13-2038 7(8) 9. TN palub vastuses apellatsioonkaebusele selle jätta rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Halduskohtu käsitlus mõistlikust menetlustähtajast lasteaiakoha võimaldamisel on õige ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Apellandi toodud näited lasteaiakohtade loomise kohta ei puuduta ükski Vaida lasteaia Pillerpall teeninduspiirkonda ja selle lasteaia järjekorras olevaid lapsi. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja on olnud uute lasteaiakohtade loomisel tegevusetu. Kahju suurust oli vastustajal võimalik ette näha ning apellant ei ole näidanud, mida oli kaebajal võimalik kahju ärahoidmiseks teha. Väited alusetu rikastumise kohta on asjassepuutumatud ning vastustaja ei ole hüvitise suuruse arvutuskäiku sisuliselt vaidlustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktikas asjades nr 3-4-1-66-13 ja 3-4-1-63-13 on selgitatud, et valla kohustus tagada pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele munitsipaallasteaias käimise võimalus tuleb täita mõistliku aja jooksul sellekohase taotluse esitamisest ning õiguspärane on seda teha taotluste esitamise järjekorras. Haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetlus, mille eesmärk on lapsele lasteaiakoha võimaldamine, lõppeb koha andmisega, mitte lapse koolieelse lasteasutuse järjekorda lisamisega. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 2 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt asunud seisukohale, et arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud (vt 21.11.2014 otsus asjas nr 3-13-1457; 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-932; 30.12.2014 otsus asjas nr 3-12-2314; 24.04.2015 otsus asjas nr 3-13-1859), mõnel juhul lühemgi (vt 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-70166). Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel seisukohal. 12. Ringkonnakohus möönab, et vastustaja on teinud suuri jõupingutusi lasteaiakohtade nappuse kõrvaldamiseks. Olukorras, kus seadusega on ette nähtud vanema avalduse alusel lasteaiakohtade võimaldamise kohustus pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, ei saa neile jõupingutustele vaatamata pidada vastustaja tegevust siiski õiguspäraseks. Rahapuudusega ei saa vald õigustada oma kohustuste täitmata jätmist: vald peab seadusest tulenevaid kohustusi üksikisikute ees täitma sõltumata sellest, kas neile on riigi poolt kohaliku omavalitsuse finantsgarantii tagamiseks või riiklike ülesannete täitmiseks piisavalt raha eraldatud. Uute koolieelse lasteasutuse ruumide leidmine ja rühmade avamine tuleb prognoosida kiiresti, arvestades KELS § 10 lg 1 eesmärki tagada vanematele tööhõive ja lastele alushariduse saamise võimalus. Vastustaja väited selle kohta, et ta ei saanud ette näha planeeringute elluviimise kiirust ega täielikult prognoosida elanike juurdevoolu, ei õigusta mõistliku menetlusaja pikenemist, kuna on ilmne, et eluruumide arvu ning ühtlasi lasteaiaealiste laste arvu suurenemine on toimunud mitmete aastate jooksul. Vaidlust ei ole selles, et Rae vallas on juba pikemat aega olnud puudus lasteaiakohtadest ning vastustaja pidi seega arvestama vajadusega luua juurde suuremal arvul uusi lasteaiakohti. Vastustajal oli vähemalt umbkaudselt võimalik ette näha, kui palju lasteaiakohti 2011. aasta sügiseks on vaja luua. 13. HKMS § 198 lg-st 2 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes samas lõikes märgitud juhtudel

3-13-2038 8(8) ning § 198 lg 3 näeb ette, et uue asjaolu või tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Vastustaja on apellatsioonkaebuses muu hulgas tuginenud oletusele, et halduskohtu poolt kaebaja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suurus ei pruugi olla õige, kuna TuMS § 26 lg-st 1 tulenevalt on residendist füüsilisel isikul võimalus tasutud koolituskulud tulust maha arvata. Ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta, sest vastustajal ei olnud takistust juhtida sellisele võimalusele tähelepanu juba esimese astme kohtus. 14. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja menetluskulud kokku summas 147,81 €. Vastustaja tasus riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel 47,81 €. Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluses vastustajale esindajatasu väljamõistmist summas 150 €. Kulude kandmine on tõendatud arve ja maksekorraldusega. Esindajatasu ei ole põhjust pidada ebamõistlikult suureks ja põhjendamatuks. Halduskohtu poolt välja mõistetud esindajatasu on küll apellatsioonimenetluses tasutust väiksem, kuid kaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks esindaja olnud kogu halduskohtus toimunud menetluse kestel. Seetõttu ei saa pidada põhjendamatuks suurema esindajatasu maksmist apellatsioonimenetluses, võrreldes halduskohtus makstuga. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb see summa Rae vallalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe