3-14-422/41 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-422

Haldusasi

AK

ja

KK

kaebus

Rae

valla

poolt

HK-le

munitsipaallasteaia koha mitteandmisega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad: AK ja KK

Vastustaja: Rae vald, esindaja vallavanem Mart

Võrklaev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rae valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rae valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.

oktoobri 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-14-422 muutmata.

2. Jätta Rae valla taotlus menetluskulu väljamõistmiseks AK-lt ja KK-lt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 27. mail 2015 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-422

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AK ja KK laps HK (sündinud XX.XX.XXXX) elab rahvastikuregistri andmete kohaselt

Rae vallas. A ja KK esitasid Rae Vallavalitsusele 01.03.2010 avalduse võtta HK elukohajärgses

(Peetri-Assaku teeninduspiirkonna) lasteaias järjekorda ning anda lasteaiakoht alates

septembrist 2011. a.

2. HK vanematele ei teatatud, kas HK saab munitsipaallasteaia koha soovitud ajaks, mistõttu

sõlmisid nad 25.05.2012 eralastead K pidajaga OÜ K lepingu HK-le lapsehoiu teenuse ja

koolieelse hariduse osutamiseks. Alates märtsist 2013 esitas K OÜ lasteaia teenuste eest arveid

F OÜ.

3. AK esitas Rae Vallavalitsusele 25.02.2013 ja 01.03.2013 taotlused HK lasteaia koha

maksumuse eralasteasutuses OÜ K hüvitamiseks ulatuses, mida lapsevanemad maksavad

rohkem, võrreldes sellega, mida nad oleksid pidanud tasuma, kui nende laps oleks käinud

munitsipaallasteaias.

4. Rae Vallavalitsus teatas 04.04.2013 e-kirjaga, et vallavalitsus tegeleb uute lasteaiarühmade

komplekteerimisega ja HK on kohasoovijate järjekorras oma vanuserühmas 27. kohal ning alles

alates 2013. a sügisest avaneb võimalus saada lasteaiakoht. Rae Vallavalitsus maksab toetusi

vastavalt kehtestatud määrustele. Rae Vallavolikogu 18.01.2011 määruse nr 49 § 1 lg 3 järgi

on eralasteasutustele makstava toetuse suurus võrdne Rae valla munitsipaallasteaedade

keskmise kohamaksu suurusega ja vald hüvitab 200 eurot ühe lapse kohta.

5. HK vanemad sõlmisid Rae valla hallatava koolieelse lasteasutusega lasteaiakoha

kokkuleppe 25.06.2013, mille kohaselt võetakse HK lasteaeda alates septembrist 2013.

6. AK ja KK esitasid 28.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse. KK palus mõista Rae

vallalt välja kantud eralasteaiakulud summas 266 eurot ja AK summas 943,59 eurot. Kaebajad

põhjendasid kaebust järgmiselt.

Koolieelsete lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-st 1 tulenevalt on vastustaja kohustus tagada

kaebajate lapsele lasteaiakoht alates ajast, kui ta saab pooleteise aasta vanuseks. Vastustajal

tekkis lasteaiakoha eraldamise kohustus septembris 2011. HK-le ei võimaldatud

munitsipaallasteaia kohta taotletud ajaks ega ka 2012./2013. õppeaastal. Munitsipaallasteaed ja

kaebajad sõlmisid lasteaiateenuse osutamise lepingu 25.06.2013 teenuse osutamise algusega

alates septembrist 2013. a. Eralasteaiaga sõlmitud leping lõpetati 30.06.2013.

Õigeaegse munitsipaallasteaia koha tagamata jätmise tõttu tekkis kaebajatele lisakulu. K OÜ

esitas lasteaia arved KK-le, kel puudus 2012. a tulu, mille tõttu osa võimalikust

tulumaksutagastusest jäi saamata. Arveid tasusid mõlemad vanemad ning lähtudes tasutud

arvetest on kaebajad määranud kindlaks ka taotletava kahjuhüvitise suuruse. Vaatamata

asjaolule, et vastustaja tasus eralasteaiale K 200 eurot eralasteaia toetust, kannavad kaebajad

igakuiselt kahju osas, mis ületab vastustaja poolt tasutud toetust. Eralasteaias on kohatasu

suurem kui vastustaja õigusaktidega ettenähtud toetus. Kui vastustaja ei oleks olnud

lasteaiakoha võimaldamisel tegevusetu, poleks kaebajatele kahju tekkinud.

Vastustaja etteheited, et kaebajad ei ole tõendanud, kas kahju oleks saanud ära hoida või

minimeerida, on põhjendamatud. Kaebajad valisid oma lapsele lasteaia, lähtudes lasteasutuste

3-14-422

3(7)

veebilehtedel olevatest hinnakirjadest. Neid tõendeid ei ole võimalik tagantjärele esitada.

Kaebajatel puudus võimalus valida odavamat munitsipaallasteaeda Tallinnas, kuna mõlemad

kaebajad on Rae valla elanikud. Kuna Rae vald on K lasteaiaga sõlminud varasemalt

koostöökokkuleppeid, ei saanud olla kahtlust eralasteaia sobivuses.

7. Rae vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on teinud kõik endast sõltuva, et HK saaks koha Rae valla munitsipaallasteasutuses

lasteaiajärjekorra alusel esimesel võimalusel. Lasteaiakoha eraldamise kohustus tekkis KELS

§ 10 lg 1 kohaselt vastustajale augustis 2011. Vastustaja ei ole keeldunud KELS § 10 lg-st 1

tuleneva kohustuse täitmisest. Lasteaiakoha tagamisel ei ole esinenud põhjendamatuid viivitusi,

vastustaja ei ole olnud tegevusetu. Vastustaja on arvestanud kaebajate taotluse lahendamisel

kaebajate töö- ja pereelu ühitamisega viisil, mis on vastustaja seaduslikke ja rahalisi vahendeid

silmas pidades võimalik. Rae vald on kehtestanud koolieelsete eralasteasutuste toetamise korra

ja Rae valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee

kulude hüvitamise korra, mille alusel makstakse koduse mudilase toetust nendele

lapsevanematele, kellele vastustaja ei ole võimeline kohe lasteaiakohta tagama.

Kaebuse esitamise ajal kehtis Rae Vallavalitsuse 08.05.2012 määrus nr 23 „Laste koolieelsesse

lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“, mille § 4 lg 2 kohaselt on lasteaiakoha

eraldamisel aluseks teeninduspiirkonnad ja üldjärjekord. Sama sisuga säte on ka Rae

Vallavalitsuse 12.03.2013 määruses nr 12. Viidatud määrused on põhiseadusega kooskõlas

ning võimaldavad tagada kõikidele lastele lasteaiakoha võrdsetel tingimustel.

Rae vald peab täitma ka muid kohustusi ning eelarvevahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik

likvideerida kohanappuse olukorda. Vastustaja on teinud kõik enesest sõltuva, et lasteaiakohti

juurde luua. Kuid nimetatud valdkonda on võimalik suunata raha vaid selliselt, et saaks täita

hiljem ka teisi omavalitsuse kohustusi. Rae vald on võtnud lisaks omavahenditele ka 10 000 000

eurot laenu (võimalik maksimaalne määr Rae vallal), et selle eest lasteaedasid juurde ehitada.

Kohalik omavalitsus on võimetu endast sõltumatult KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust

nõutud ulatuses täitma.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.10.2014 otsusega kaebuse, mõistis Rae vallalt AK

kasuks välja kahjuhüvitise 943,59 € ja KK kasuks 266 € ning menetluskulud AK kasuks 28,30

€ ja KK kasuks 15 €.

Ilmselgelt on võimalik lapsele lasteaiakohta taotleda alles pärast lapse sündi, kui lapsele on

antud isikukood ja ta on kantud rahvastikuregistrisse. Seost rahvastikuregistrisse kandmisega

kinnitab ka KELS § 10 lg 1 sõnastus. Kuna seadusandja kohustab vastustajat andma

lasteaiakohta alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest, tuleneb sellest, et maksimaalne

võimalik mõistlik menetlustähtaeg on 1,5 aastat. 01.03.2010 avalduses sooviti lasteaiakohta

alates 2011. aasta septembrist. Seega oli mõistlik menetlusaeg juba taotluses näidatud ajal

lõppemas. Samale seisukohale on analoogses olukorras asunud ka Tallinna Ringkonnakohus

15.04.2014 otsuse nr 3-13-799 punktis 19. Alates 01.03.2010 avalduse esitamisest kuni

lasteaiakoha tagamiseni ei olnud vastustaja haldusmenetlus kaebajate taotluse rahuldamiseks

aktiivne. Avalduse registreerimine ja kaebajate lapse lasteaiajärjekorda lisamine ei olnud oma

olemuselt ilmselgelt pikaajaline menetlustoiming, mille tegemiseks kulus üle 3 aastat. Kuna

vastustaja vastusest ei nähtu, et ta oleks teinud muid kaebajate avalduse lahendamiseks

vajalikke menetlustoiminguid, mis tingisid mõistliku menetlustähtaja ületamise, tuleb sellest

järeldada, et mõistlik menetlustähtaeg oli juba avalduses lasteaiakoha saamiseks soovitud ajaks

(september 2011) möödunud.

3-14-422

4(7)

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 12.08.2013 otsuses nr 3-12-1007, et üksikisikute KELS § 10

lõikest 1 tulenevad õigused ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist ega

sellest, millisel määral riigieelarvest munitsipaallasteasutuste pidamise rahastamist toetatakse.

Samuti ei saa seda õigust piirata seadusest madalama õigusaktiga. Kaebajad ei ole soovinud

üksnes oma lapse lasteaiakoha taotluse üle arve pidamist, vaid reaalselt lasteaiakoha saamist.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada, et lasteaiakohti jätkuks kõikidele isikutele, kellel

on KELS § 10 lg-st 1 tulenevalt õigus lasteaiakoht saada.

Kaebajatele on tekkinud kahju, mis seisneb enam kantud kulutustes HK lasteaiakohatasudele

eralasteaias, võrreldes sellega, mida oleksid kaebajad pidanud tasuma juhul, kui HK-le oleks

võimaldatud munitsipaallasteaia kohta. Tegemist on varalise kahjuga RVastS § 8 lg 1 mõttes.

Nähtuvalt maksekorraldustest tasus HK eralasteaia teenuse eest KK detsembris 2012 ja

veebruaris 2013 417,52 € ning AK ajavahemiku august 2012 kuni november 2012, jaanuar 2013

ja märts 2013 kuni juuni 2013 943,59 €. Augustis 2012 oli lasteaia kohatasu suurus 86,35 €,

kogu ülejäänud ajavahemiku, s.o september 2012 kuni juuni 2013, oli lasteaia kohatasu suurus

380 €. Lasteaia kohatasust arvestasid kaebajad maha augustis 2012 lapsevanema omaosalustasu

10,68 € ning ülejäänud kuude osas lapsevanema omaosalustasu summas 47 €. Ühtlasi arvestasid

kaebajad kahju hüvitisest maha Rae Vallavalitsuse poolt 2012. a augustis makstud eralasteaia

toetuse 44,68 € ja ajavahemiku september 2012 kuni jaanuar 2013 eralasteaia toetuse summas

196 €, veebruari 2013 eest eralasteaia toetuse summas 204 € ning ajavahemiku märts kuni juuni

2013 eest eralasteaia toetuse summas 200 €. Vastustaja ei ole kaebajate esitatud kahju tekkimise

arvutuskäiku sisuliselt vaidlustanud.

Vastustaja viivituse ja kaebajatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui vastustaja ei

oleks lasteaiakoha andmisega viivitanud, ei oleks kaebajatele eralasteaiakulusid tekkinud.

Rahvaarvu suur kasv ei saanud olla vastustajale ettenägematu, mistõttu oli ka kahju tekkimine

vastustaja jaoks ennetatav. Iseenesest ei ole põhjust kahelda väites, et Rae valla elanike arv on

viimastel aastatel oluliselt ja kiiresti suurenenud, samuti mitte selles, et suurenemine on

toimunud noorte perede arvelt ning seega on usutav, et oluliselt on suurenenud ka laste arv.

Samas kinnitab vastustaja, et tegemist ei ole ühekordse, üllatusliku ja paratamatu rahvaarvu

suurenemisega, vaid elanike arv vallas on vähemalt viimase viie-kuue aasta jooksul pidevalt

kasvanud. On aga ka ilmne, et sedavõrd märkimisväärse elanike arvu kasvu eelduseks on olnud

ka eluruumide arvu suurenemine. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et Tallinna

naabervaldade eluruumide arv on suurenenud ennekõike uusehitiste arvelt, mis tähendab seda,

et kohalik omavalitsus on kehtestanud planeeringud, mis võimaldavad uute elamute ehitamist.

Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel planeerimisalase tegevuse

korraldamisel kohustus tagada planeeringute koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning

huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

Seega tuleb selliste küsimuste peale nagu uute lasteaiakohtade loomise vajalikkus, mõelda juba

valla territooriumi ruumilisel planeerimisel. Asjaoluga, et seda piisavalt tehtud pole, ei saa aga

hiljem õigustada lapsele, kellel on seadusest tulenev õigus lasteaias käia, lasteaiakoha

mittevõimaldamist.

Kohalikul omavalitsusel on võimalik oma õigusi kaitsta läbi riigi ja kohaliku omavalitsuse

vahelise õigussuhte, praegusel juhul valla kohustuste riigi poolse rahastamise kohustuse kaudu,

kohustades vajadusel riiki finantseerima kohaliku omavalitsuse üksust kooskõlas põhiseaduse

§ 154 nõuetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-422

5(7)

9. Rae vald palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus

rahuldamata jätta.

9.1. Apellant ei nõustu halduskohtu järeldusega, justkui on võimalik maksimaalne aeg

lasteaiakoha eraldamiseks 1,5 aastat, arvates vahetult lapse sünnijärgselt lasteaiakoha järjekorda

lisamisest, s.o avalduse esitamisest. Riigikohus on lahendis 3-4-1-63-13 asunud seisukohale, et

koht tuleb kohalikul omavalitsusel tagada seaduses sätestatud aja jooksul, kuid

kohanappusolukorras tuleks tagada see mõistliku aja jooksul. Apellant leiab, et halduskohtu

tõlgenduse kohaselt kaotab Riigikohtu seisukoht igasuguse mõtte.

9.2. On ilmne, et kaebajatele ei ole tekkinud kahju seetõttu, et teavitamist lasteaiakoha

mittesaamisest ei vormistatud haldusaktina või ei suudetud lasteaiakohta tagada etteheidetud

ebamõistlikult pika haldusmenetluse tõttu. Kui kaebajatele on tekkinud kahju, siis seetõttu, et

Rae vallas puudub piisav arv lasteaiakohti. RVastS § 13 lõike 3 järgi vabaneb avaliku võimu

kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud

võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vald teeb

endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti järjepidevalt ilma viivituseta juurde luua. Parim, mis

enamus kohalikke omavalitsusi kiires lasteaiaealiste laste arvu kasvamise olukorras teha saab,

on uute lasteaiakohtade järk-järguline loomine läbi võimaluste piires eelarveliste vahendite

kasutamise ja laenu võtmise ning uute lasteaedade loomiseks/kohandamiseks riigihangete

läbiviimise. Puuduolevate lasteaiakohtade loomine võtab sellisel juhul aega aastaid isegi juhul,

kui protsessis ei esine olulisi tõrkeid. 5-6 aastat ei mahu tavapärasesse arusaama mõistlikust

menetlusajast, ent võib samas olla igati mõistlik aeg kõigi nende sammude astumiseks, mis on

vajalikud uute lasteaiakohtade loomiseks.

9.3. Rae valla elanike arv on hüppeliselt kasvanud, sisuliselt kahekordistudes alates 2005. a

kuni tänaseni, ning seejuures on liitunud elanike näol valdavalt tegemist noorte peredega,

millega seoses on hüppeliselt kasvanud ka kooliealiste laste arv ja lasteaiakohtade vajadus. Rae

valla üheks peamiseks prioriteediks on uute lasteaiakohtade loomine ja lasteaiakoha järjekorras

olijate olukorra leevendamine ning Rae vald teeb selleks suuri pingutusi. Lasteaiakohtade arvu

suurendamisse on suunatud väga suur osa valla rahalistest vahenditest, selleks on võetud laenu,

arendajatele on pandud arvukalt kohustusi lasteaedade ehitamiseks. Riigi poolt kohalike

omavalitsuste rahastamisele seatud raamistik ei võimalda kiiremini uusi lasteaiakohti juurde

luua. Lasteaiakohtade puudus saab suuremalt jaolt likvideeritud 2015. a jaanuaris.

9.4. Kiiresti kasvava elanike arvuga kohalikud omavalitsused nagu Rae vald rakendasid juba

alates 2000. a algusest arenduslepinguid, mis kohustasid arendajaid tagama ka lisanduva

elanikkonna vajadustega kaasneva taristu, sealhulgas lasteaedade olemasolu, ent arendajate

pankrotistumine ja tagatiseks olnud kinnistute väärtuse oluline vähenemine ei võimaldanud

sageli nende lepingute eesmärke saavutada. Tänase olukorra on tinginud järsk ja võrdlemisi

lühikese aja jooksul toimunud elanike arvu suurenemine, mida ei saanud stabiilses

majandussituatsioonis sellises ulatuses ette näha.

9.5. Kaebajate laps oli lisatud lasteaiakoha järjekorda ja selle alusel ta ka koha sai XXXXXX

XXXXXXX-XXXXXXXX lasteaias alates 01.09.2013. On ilmne, et lasteaiajärjekord on

pidevas muutumises ja selle alusel eraldatakse kohti lasteaeda vastavalt sellele, kui palju

vabaneb lasteaedades kohti nende laste arvelt, kes lahkuvad mujale või lähevad kooli ja samuti

lähtuvalt sellest, kui palju uusi lasteaiakohti seoses uute lasteaedade ehitamisega suudetakse

apellandi poolt juurde luua.

9.6. Kohtu väide, et apellant ei ole midagi koha tagamiseks haldusmenetluslikult teinud, on

kohatu. Halduskohus oleks uuriva kohtuna võinud kahtluse korral kontrollida, et järjekorra

3-14-422

6(7)

alusel kohtade eraldamine on reaalselt toimiv süsteem, mingit isetegevust apellandi poolt ei

toimu ja alusetu on järeldada, et kaebajate laps sai koha mingil muul moel kui järjekorra alusel.

9.7. Apellant peab võimalikuks, et kaebajad on saanud tasutud lasteaiatasult tagasi

tulumaksuosa, kuid on jätnud teadlikult antud asjaolust kohtu teavitamata ja püüdnud saada

kahjusummana enam, kui neil selleks õigus oleks. Apellant peab võimalikuks, et seetõttu ei ole

halduskohtu poolt välja mõistetud kahjusumma õige.

10. A ja KK vaidlevad vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad selle jätta

rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane.

2012. a eest ei ole kaebajad tulumaksutagastust saanud, kuid on saanud seda 2013. aasta eest

ning see summa on nõudest lahutatud. Kaebajad on jätnud kompromissi märgiks kahjunõudest

välja eralasteaias olnud kõrgema toiduraha vahe arvutused, mis olnuks 119 päeva eest 119€,

samuti suurenenud transpordikulud ja KK ühe aasta saamata jäänud töötasu ulatuses tekkinud

kahju.

Asjakohane on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht asjas nr 3-13-799 (p 19), millestjäreldub, et

vald ei järginud lasteaiakoha tagamiselmõistlikku menetlusaega . Kaebus käsitleb perioodi, kui

kaebajate laps oli 2,5- kuni 3,5-aastane, mil laps pidi käima eralasteaias.

Perioodil 04.03.2011 kuni 04.01.2012 muutus HK positsioon lasteaiajärjekorras 79.-lt 73.-le,

mis annab selgelt mõista, et ühe õppeaasta jooksul selles vanusegrupis uusi lasteaiarühmi ei

avatud, ka mitte kooliminevate laste arvelt. Sellest saab järeldada, et apellant on olnud sel ajal

sisuliselt tegevusetu. Apellant ei ole esitanud tõendeid, milliseid reaalseid haldustoiminguid

järjekorra koha muutumine tegelikult on sisaldanud.

Demograafilised muutused olid toimunud juba enne, kui lasteaiakohtade puudus formaalselt

tekkis, sest väga paljud lapsevanemad ei registreerinud end Rae valla elanikuks sooviga

säilitada lasteaiakoht või selle hõlpsam saamine Tallinnas. Ka käesoleval hetkel toetub Rae vald

vaid rahvastikuregistri andmetele ning eirab näiteks rahvaloenduse andmeid, mis näitavad

tegelikuks rahvaarvuks rohkem elanikke (rahvastikuregistri andmetel 2014. a 3639 elanikku,

2011. a rahvaloenduse andmetel 4435 elanikku; arvestades ajalist nihet, võib vahe olla kuni

25%).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks pole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktikas asjades nr 3-4-1-66-13 ja

3-4-1-63-13 on selgitatud, et valla kohustus tagada pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele

munitsipaallasteaias käimise võimalus tuleb täita mõistliku aja jooksul sellekohase taotluse

esitamisest ning õiguspärane on seda teha taotluste esitamise järjekorras. Haldusmenetlus

lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetlus, mille

eesmärk on lapsele lasteaiakoha võimaldamine, lõppeb koha andmisega, mitte lapse koolieelse

lasteasutuse järjekorda lisamisega. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 2 kohaselt peab olema

mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Tallinna Ringkonnakohus on

korduvalt asunud seisukohale, et arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat

prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla

umbes kaks kuud (vt 21.11.2014 otsus asjas nr 3-13-1457; 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-932;

3-14-422

7(7)

30.12.2014 otsus asjas nr 3-12-2314; 24.04.2015 otsus asjas nr 3-13-1859), mõnel juhul

lühemgi (vt 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-70166). Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel

seisukohal.

13. Ringkonnakohus möönab, et vastustaja on teinud suuri jõupingutusi lasteaiakohtade

nappuse kõrvaldamiseks. Olukorras, kus seadusega on ette nähtud vanema avalduse alusel

lasteaiakohtade võimaldamise kohustus pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, ei saa neile

jõupingutustele vaatamata pidada vastustaja tegevust siiski õiguspäraseks. Rahapuudusega ei

saa vald õigustada oma kohustuste täitmata jätmist: vald peab seadusest tulenevaid kohustusi

üksikisikute ees täitma sõltumata sellest, kas neile on riigi poolt kohaliku omavalitsuse

finantsgarantii tagamiseks või riiklike ülesannete täitmiseks piisavalt raha eraldatud. Uute

koolieelse lasteasutuse ruumide leidmine ja rühmade avamine tuleb prognoosida kiiresti,

arvestades KELS § 10 lg 1 eesmärki tagada vanematele tööhõive ja lastele alushariduse saamise

võimalus. Vastustaja väited selle kohta, et ta ei saanud ette näha planeeringute elluviimise

kiirust ega täielikult prognoosida elanike juurdevoolu, ei õigusta mõistliku menetlusaja

pikenemist, kuna on ilmne, et eluruumide arvu ning ühtlasi lasteaiaealiste laste arvu

suurenemine on toimunud mitmete aastate jooksul. Vaidlust ei ole selles, et Rae vallas on juba

pikemat aega olnud puudus lasteaiakohtadest ning vastustaja pidi seega arvestama vajadusega

luua juurde suuremal arvul uusi lasteaiakohti. Vastustajal oli vähemalt umbkaudselt võimalik

ette näha, kui palju lasteaiakohti 2011. aasta sügiseks on vaja luua.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega järeldustega ka tekkinud kahju suuruse

osas. Kaebusele lisatud tabelist (kaebuse lisa 12, tl 18) nähtub, et kahju suuruse arvutamisel on

kantud kuludest maha arvatud saadud tulumaksutagastus. Ringkonnakohus peab kaebajate

sellekohaseid väiteid usutavaks.

15. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et halduskohus mõistis

vastustajalt kaebajate kasuks välja kaebajate menetluskulud kokku summas 43,30 eurot.

Vastustaja tasus riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel 36,29 €. Muude menetluskulude

kohta pooled kohtumenetluses tõendeid ei ole esitanud ega nende väljamõistmist taotlenud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe