2-14-15835/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-15835

Tsiviilasi

Elewill Grupp OÜ hagi Tarbus Kinnisvara OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4185,11 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarbus Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. aprill 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Tarbus Kinnisvara OÜ (registrikood

10983707), esindaja Harland Paas

Vastustaja (hageja): Elewill Grupp OÜ (registrikood

12227559), esindaja Tõnis Veltmann

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

Tarbus Kinnisvara OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Elewill Grupp OÜ (hageja) esitas hagi Tarbus Kinnisvara OÜ (kostja) vastu võlgnevuse summas

4185,11 eurot väljamõistmiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2012 käidutööde teostamise lepingu

nr 01/12, mille kohaselt hageja (töövõtja) kohustus kostja hoonetes läbi viima elektripaigaldiste

käidukorraldust. Vastavalt lepingu p-le 10 kohustus kostja tasuma käidukorraldaja ülesannete

täitmise eest hagejale 1570,40 eurot kuus. Kostja ei ole tasunud arveid nr 2013104 summas

1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.01.2014) ja nr 20140004 summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg

07.02.2014). Lepingu p 15 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,5% päevas tähtaegselt

maksmata summast iga ületatud päeva eest. Hageja põhinõue on 3140,80 eurot ja viivise nõue

1044,31 eurot, kokku 4185,11 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ütles kostja 28.01.2014 lepingu erakorraliselt

üles. Hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. OÜ Eltam Elekter

fikseeris hageja töös üheksa puudust ja kaks olulist puudust. Lepingu järgi makstud tasu ületab

sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades. 06.01.2014 elektripaigaldise

käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et hageja poolt peetud

dokumentatsioon

oli

puudulik

ja

ei

vastanud

õigusaktides

sätestatud

nõuetele.

Elektriohutusseaduse (EIOS) § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö

ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes.

Hageja nimetatud registreeringut ja pädevust ei oma. Hageja juhatuse liige A.T. ei oma EIOS-s

ettenähtud pädevust ja „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ on õiguslikult sisutu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 20. novembri 2014 otsusega hagi, mõistis välja Tarbus Kinnisvara

OÜ-lt Elewill Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevuse 3140,80 eurot ja viivise 1044,31 eurot (kokku

4185,11 eurot). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel 01.02.2012 sõlmitud lepingu näol tegemist

käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille kohaselt Elewill Grupp OÜ on võtnud endale

kohustuse läbi viia elektripaigaldise käidukorraldust. Hageja on määratud käidukorraldajaks, kelle

kohustused tulenevad lepingust ning EIOS-st. Maakohus viitas EIOS §-le 15, § 3 lg-le 3, lepingu

p-dele 1, 5 ja 6.

Maakohus leidis, et hageja ei ole käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on oma

aktides välja toonud samad puudused, mis on märgitud OÜ Eltam Elekter poolt teostatud

ülevaatuse aruandes. Lepingu kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu

Tarbus Kinnisvara OÜ elektripaigaldistes esinevatele puudustele/probleemidele ja need

kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib. Hageja on möönnud, et osa

dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal.

Samas ei anna nimetatud asjaolud (ebaolulised puudused) kostjale õigust oma kohustuste

täitmisest keeldumiseks, vaid kostja oleks saanud esitada hageja vastu nõude kahju hüvitamiseks.

Käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine.

Maakohtu hinnangul on Tarbus Kinnisvara OÜ ülesütlemisavaldus kehtiv. Olukorras, kus

käidukorralduse tellija kahtleb ohutuse tagamise kvaliteedis, ei ole mõistlik nõuda, et lepingut üles

öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist kuni ülesütlemistähtajani. Seega on poolte vahel

sõlmitud leping üles öeldud alates 01.02.2014.

Käsundisaaja ei võtnud lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid

elektripaigaldiste käidu korraldamise. Elektripaigaldise käidu korraldamine ja tehniline kontroll

on erinevad kohustused. Seega omas hageja õigust kostjaga käidutööde teostamise lepingu

sõlmimiseks ja hageja sai täita lepinguga endale võetud kohustusi. Puuduvad tõendid, et

käidukorraldus ei toimunud G.K. juhendamisel. Asjaolu, et elektripaigaldise hooldustööde

aruande on allkirjastanud kutseline elektrik A.T., ei muuda aruannet õiguslikult sisutuks.

TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Tarbus Kinnisvara OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. novembri

2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Apellant ei

nõustu maakohtuga selles, nagu oleks hageja töös esinenud ainult mõned ebaolulised puudused

dokumentatsiooni täitmisel. Puudused on tõendatud OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014

koostatud

elektripaigaldise

ülevaatuse

aruande

ja

06.01.2014

elektripaigaldise

käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga. OÜ Eltam Elekter fikseeris hageja töös

11 puudust, neist 2 olulist puudust. Hageja poolt peetud dokumentatsioon oli täiesti puudulik;

2) ei saanud hageja töövõtjana seadusest tulenevalt lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane

pädevus. EIOS § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada

vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes. Hageja nimetatud

registreeringut ei oma. Hageja on jätnud märkimata, mida ta käidukorraldajana EIOS tähenduses

üldse tegi. Hageja juhatuse liige A.T.l ei ole EIOS-s ettenähtud pädevust. Hageja 13.05.2014

seisukohtadele tõendina lisatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ on õiguslikult sisutu;

3) on maakohus jätnud võtmata seisukoha selles osas, et lepingu järgi makstud tasu ületab sarnase

teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades;

4) on kostja poolt kahe viimase arve tasumata jätmine põhjendatud ja seaduslik. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 101

lg 1 p 2);

5) on hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel vastuolus hea tavaga. Apellant möönab

Tartu Kinnisvara OÜ endise juhtkonna kaasosalust, kuid see ei õigusta hageja tegevust.

5. Elewill Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on hageja elektripaigaldise puudustele juhtinud tähelepanu juba varem (jaanuaris ja veebruaris

2013) ning on välja pakkunud lahendused puuduste likvideerimiseks. Hageja ei eita, et osa

dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal.

Kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu

kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu kostja elektripaigaldistes

esinevatele puudustele/probleemidele ja need kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja

finantseerib;

2) ei võtnud hageja lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid

elektripaigaldise käidu korraldamise. Elektripaigaldise käidu korraldamine ja tehniline kontroll on

kaks eri asja;

3) võis A.T. kutselise elektrikuna allkirjastada „Elektripaigaldise hooldustööde aruannet“ ja

aruanne ei ole õiguslikult sisutu. Elektritööde korraldamise eest on vastustavaks elektritööde

juhataja G.K., kellel on vastavalt EIOS nõuetele A-pädevus. Käidu korraldamisega võivad

tegeleda ka hooldus- ehk käiduelektrikud, kui nad tegutsevad käidukorralduse juhtimisega

tegeleva isiku juhendamisel. Antud juhul tegutseti G.K. juhendamisel;

4) on apellant ära unustanud, et ta on teenuse tasus vastustajaga ise kokku leppinud ja tasu suurus

ei ole antud kohtuvaidluse teema;

5) jääb vastustajale arusaamatuks, milles väljendub lepingu sõlmimisel vastustaja tegevuse

vastuolu hea tavaga. Apellant ei ole kahtluse alla seadnud 01.02.2012 sõlmitud käidutööde

teostamise lepingut;

6) sätestab VÕS § 110 kohustuse täitmise edasilükkava (mitte lõpetava) vastuväite.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

20. novembri 2014 otsus muutmata.

Kuna Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes

esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme

ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise

aluseks.

7. Alusetu on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse

osaliselt põhjendamata. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtupoolse tõendite analüüsiga, ei anna

alust järeldada, et otsus on osaliselt põhjendamata.

Õige on maakohtu seisukoht, et kuna pooltevaheline käidutööde teostamise leping nr 01/12

(tl 6-8) oli suunatud teenuse osutamisele kui protsessile, mitte aga töö tulemusele, siis on tegemist

käsunduslepinguga ning vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele käsunduslepingut

reguleerivad sätted.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja öelnud käidutööde teostamise lepingu erakorraliselt üles

alates 01.02.2014 (tl 29) ning apellatsiooniastmes ei ole poolte vahel vaidlust lepingu ülesütlemise

kehtivuse üle. Arved, mille tasumist hageja nõuab, on esitatud 31.12.2013 ja 31.01.2013 (tl 9, 10)

ning arvete järgi kuulub tasumisele 3140,80 eurot (1570,40+1570,40), s.o hageja on esitanud

tasunõude detsembri 2013 ja jaanuari 2014 eest.

Käidutööde teostamise lepingu p 10 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale käidukorraldaja

ülesannete täitmise eest 1570,40 eurot kuu kohta.

VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike

järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel.

Antud juhul on pooled kokku leppinud tasu maksmises igakuuliselt ning seega oli kostja

kohustuseks maksta hagejale tasu kuu möödumisel. Hageja ongi nõudnud tasu detsembri 2013 ja

jaanuari 2014 eest, pooltevaheline leping sel ajal kehtis ning tasunõue on muutunud

sissenõutavaks.

8. Kostja väite kohaselt oli hageja poolt osutatud teenus puudustega ning puudused on tõendatud

OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruande (tl 32-35)

ja 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 30).

Lähtudes eeltoodust asus kostja seisukohale, et ta ei pea üldse tasuma hagejale puudustega töö

eest.

Lepingu p-st 10 nähtuvalt oli tasu 1570,40 eurot kuu käidukorraldaja ülesannete täitmise eest.

Käidukorraldaja kohustused tulenevad pooltevahelisest lepingust ja EIOS-st. Käidukorraldaja

kohustused on maakohus loetlenud vaidlustatud otsuse punktis 17 ning ringkonnakohus ei korda

neid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014

koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruandes märgitud puudustele on hageja kostja tähelepanu

juhtinud juba varem (jaanuar ja veebruar 2013) ja pakkunud välja ka lahendused puuduste

likvideerimiseks, kuid nimetatud puudusi ei pidanud likvideerima käidukorraldaja ise oma

ülesannete täitmisel. Lepingust tulenevalt oli hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu kostja

elektripaigaldistes esinevatele puudustele ja need kõrvaldama, kui kostja vastavad tööd tellib ja

finantseerib. Enamus OÜ Eltam Elekter poolt koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruandes

väljatoodud puudustest on seotud kostjapoolse tegemata jätmisega, mitte aga sellega, et hageja ei

täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi.

Siinkohal on asjakohtu apellandi väide, et hageja ei saanud töövõtjana seadusest tulenevalt

lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane pädevus, sest EIOS § 24 lg 1 sätestab, et korralist

tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral

majandustegevuse registri registriandmetes.

Antud juhul ei teostanud hageja käidutööde teostamise lepingu alusel tehnilist kontrolli. EIOS

§ 15 sätestab käidukorraldaja kohustused (mida täitis hageja) ning viidatud sättest ei tulene, et

käidukorraldaja kohustuseks oleks olnud teostada tehnilist kontrolli. Tehnilise kontrolli mõiste on

sätestatud EIOS §-s 22. Kuna hageja ei teostanud tehnilist kontrolli, siis ei pidanud ta ka vastama

tehnilise kontrolli teostajale esitatavatele nõuetele (EIOS § 24).

9. Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja juhatuse liikmel A.T.l ei ole EIOS-s ettenähtud

pädevust, siis kohtule esitatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ (tl 43-44) on õiguslikult

sisutu. Asjaolu, et nimetatud aruande allkirjastas hageja esindajana A.T., ei muuda aruannet

sisutuks. Vastavalt lepingu p-le 3 on määratud vastutavaks elektritööde korraldamise eest

elektripaigaldises elektritööde juhtija G.K., s.o elektritööde juhtija ülesandeks oli elektritööde

korraldamine elektripaigaldises, kuid ta ei pidanud isiklikult tegema kõiki toiminguid seoses

käidutööde teostamise lepinguga. Lepingu pooleks oli hageja (mitte G.K.) ning seetõttu pidi ka

lepingut täitma hageja.

10. Kostja lepingujärgset kohustust tasu maksmiseks ei mõjuta kostja väide, et lepingu järgi

makstud tasu ületab sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades. VÕS §-s 5

sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttes väljendub lepinguvabaduse põhimõte kui eraõiguse

aluspõhimõte. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest olid hageja ja kostja pädevad sõlmima

kokkulepet tasu osas ning asjakohane ei ole seetõttu kostja väide, et kokkulepitud tasu oli liiga

suur.

Alusetu on apellandi väide, et hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel on vastuolus

hea tavaga. Siinkohal ei ole selge, millise hea tavaga vastuolus on hageja lepingu sõlminud. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, sätestab VÕS § 5 lepinguvabaduse põhimõtte ning pooled on

lepingu sõlmimisel vabad tegema seda neil tingimustel, millistel nad soovivad.

11. Asjaolu, et osa hageja poolt peetavast dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele

(tl 30) ei anna kostjale alust tasu maksmisest keelduda. Iseenesest saab asuda seisukohale, et hageja

on rikkunud lepingust tulenevat kohustust sellega, et nt kaitsevahendid ja nende kontrolližurnaal

puudus ning rikkevoolu kaitsmete kontrolližurnaal ei vastanud nõuetele. Samas tugineb kostja

õiguskaitsevahendi valikul VÕS § 101 lg 1 p-le 2 ja leiab, et kuna hageja on kohustust rikkunud,

siis võib ta oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid ei ole

kostja soovinud kasutada.

VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava

kohustuse täitmisest keelduda.

VÕS § 101 lg-s 1 on õiguskaitsevahendite loetelu, kuid nimetatud säte ei ole iseseisev

õiguskaitsevahendi rakendamise alus. Kohustuse täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi

kasutamise eeldused on sätestatud VÕS §-des 110 ja 111. Kohustuse täitmisest keeldumine on

täitmist edasilükkava vastuväitega. Antud juhul on kostja keeldunud VÕS § 101 lg 1 p-le 2

tuginedes tasu maksmisest hagejale, kuid samas ei ole ta täpsustanud, milline on see kohustust,

mille kohasele täitmisele ta täitmise kinnipidamisega tahab hagejat sundida. Kuna kohustusest

täitmise keeldumine saab olla täitmist edasilükkav vastuväide, mitte aga täitmist lõpetav

vastuväide, siis on kostja ebaõigesti antud asjas tuginenud õiguskaitsevahendina kohustuse

täitmisest keeldumisele.

12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson