2-14-15835/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedElewill Grupp OÜ (hageja) esitas hagi Tarbus Kinnisvara OÜ (kostja) vastu võlgnevuse summas käidukorraldust. Vastavalt lepingu p-le 10 kohustus kostja tasuma käidukorraldaja ülesannete
Legislator headnote
AI generated2-14-15835/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Vastavalt lepingu p-le 10 kohustus kostja tasuma käidukorraldaja ülesannete
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-15835
Tsiviilasi
Elewill Grupp OÜ hagi Tarbus Kinnisvara OÜ vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
4185,11 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarbus Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. aprill 2015
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (kostja): Tarbus Kinnisvara OÜ (registrikood
10983707), esindaja Harland Paas
Vastustaja (hageja): Elewill Grupp OÜ (registrikood
12227559), esindaja Tõnis Veltmann
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus muutmata
ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta
Tarbus Kinnisvara OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
kassatsioonkaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega,
annab
kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Elewill Grupp OÜ (hageja) esitas hagi Tarbus Kinnisvara OÜ (kostja) vastu võlgnevuse summas
4185,11 eurot väljamõistmiseks.
Hagiavalduses märgitu kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2012 käidutööde teostamise lepingu
nr 01/12, mille kohaselt hageja (töövõtja) kohustus kostja hoonetes läbi viima elektripaigaldiste
käidukorraldust. Vastavalt lepingu p-le 10 kohustus kostja tasuma käidukorraldaja ülesannete
täitmise eest hagejale 1570,40 eurot kuus. Kostja ei ole tasunud arveid nr 2013104 summas
1570,40 eurot (maksetähtaeg 07.01.2014) ja nr 20140004 summas 1570,40 eurot (maksetähtaeg
07.02.2014). Lepingu p 15 kohaselt leppisid pooled kokku viivisemääras 0,5% päevas tähtaegselt
maksmata summast iga ületatud päeva eest. Hageja põhinõue on 3140,80 eurot ja viivise nõue
1044,31 eurot, kokku 4185,11 eurot.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ütles kostja 28.01.2014 lepingu erakorraliselt
üles. Hageja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. OÜ Eltam Elekter
fikseeris hageja töös üheksa puudust ja kaks olulist puudust. Lepingu järgi makstud tasu ületab
sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades. 06.01.2014 elektripaigaldise
käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et hageja poolt peetud
dokumentatsioon
oli
puudulik
ja
ei
vastanud
õigusaktides
sätestatud
nõuetele.
Elektriohutusseaduse (EIOS) § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö
ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes.
Hageja nimetatud registreeringut ja pädevust ei oma. Hageja juhatuse liige A.T. ei oma EIOS-s
ettenähtud pädevust ja „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ on õiguslikult sisutu.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 20. novembri 2014 otsusega hagi, mõistis välja Tarbus Kinnisvara
OÜ-lt Elewill Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevuse 3140,80 eurot ja viivise 1044,31 eurot (kokku
4185,11 eurot). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte vahel 01.02.2012 sõlmitud lepingu näol tegemist
käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes, mille kohaselt Elewill Grupp OÜ on võtnud endale
kohustuse läbi viia elektripaigaldise käidukorraldust. Hageja on määratud käidukorraldajaks, kelle
kohustused tulenevad lepingust ning EIOS-st. Maakohus viitas EIOS §-le 15, § 3 lg-le 3, lepingu
p-dele 1, 5 ja 6.
Maakohus leidis, et hageja ei ole käsunduslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on oma
aktides välja toonud samad puudused, mis on märgitud OÜ Eltam Elekter poolt teostatud
ülevaatuse aruandes. Lepingu kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu
Tarbus Kinnisvara OÜ elektripaigaldistes esinevatele puudustele/probleemidele ja need
kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja finantseerib. Hageja on möönnud, et osa
dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal.
Samas ei anna nimetatud asjaolud (ebaolulised puudused) kostjale õigust oma kohustuste
täitmisest keeldumiseks, vaid kostja oleks saanud esitada hageja vastu nõude kahju hüvitamiseks.
Käsundiandja soovitud tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine.
Maakohtu hinnangul on Tarbus Kinnisvara OÜ ülesütlemisavaldus kehtiv. Olukorras, kus
käidukorralduse tellija kahtleb ohutuse tagamise kvaliteedis, ei ole mõistlik nõuda, et lepingut üles
öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist kuni ülesütlemistähtajani. Seega on poolte vahel
sõlmitud leping üles öeldud alates 01.02.2014.
Käsundisaaja ei võtnud lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid
elektripaigaldiste käidu korraldamise. Elektripaigaldise käidu korraldamine ja tehniline kontroll
on erinevad kohustused. Seega omas hageja õigust kostjaga käidutööde teostamise lepingu
sõlmimiseks ja hageja sai täita lepinguga endale võetud kohustusi. Puuduvad tõendid, et
käidukorraldus ei toimunud G.K. juhendamisel. Asjaolu, et elektripaigaldise hooldustööde
aruande on allkirjastanud kutseline elektrik A.T., ei muuda aruannet õiguslikult sisutuks.
TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Tarbus Kinnisvara OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. novembri
2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta
menetluskulud vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Apellant ei
nõustu maakohtuga selles, nagu oleks hageja töös esinenud ainult mõned ebaolulised puudused
dokumentatsiooni täitmisel. Puudused on tõendatud OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014
koostatud
elektripaigaldise
ülevaatuse
aruande
ja
06.01.2014
elektripaigaldise
käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga. OÜ Eltam Elekter fikseeris hageja töös
11 puudust, neist 2 olulist puudust. Hageja poolt peetud dokumentatsioon oli täiesti puudulik;
2) ei saanud hageja töövõtjana seadusest tulenevalt lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane
pädevus. EIOS § 24 lg 1 sätestab, et korralist tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada
vastava märke olemasolu korral majandustegevuse registri registriandmetes. Hageja nimetatud
registreeringut ei oma. Hageja on jätnud märkimata, mida ta käidukorraldajana EIOS tähenduses
üldse tegi. Hageja juhatuse liige A.T.l ei ole EIOS-s ettenähtud pädevust. Hageja 13.05.2014
seisukohtadele tõendina lisatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ on õiguslikult sisutu;
3) on maakohus jätnud võtmata seisukoha selles osas, et lepingu järgi makstud tasu ületab sarnase
teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades;
4) on kostja poolt kahe viimase arve tasumata jätmine põhjendatud ja seaduslik. Kui võlgnik on
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 101
lg 1 p 2);
5) on hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel vastuolus hea tavaga. Apellant möönab
Tartu Kinnisvara OÜ endise juhtkonna kaasosalust, kuid see ei õigusta hageja tegevust.
5. Elewill Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt:
1) on hageja elektripaigaldise puudustele juhtinud tähelepanu juba varem (jaanuaris ja veebruaris
2013) ning on välja pakkunud lahendused puuduste likvideerimiseks. Hageja ei eita, et osa
dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele ja puudus kaitsevahendite kontrollžurnaal.
Kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu
kohaselt oli üheks hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu kostja elektripaigaldistes
esinevatele puudustele/probleemidele ja need kõrvaldada, kui kostja vastavad tööd tellib ja
finantseerib;
2) ei võtnud hageja lepinguga endale kohustust tehnilise kontrolli teostamiseks, vaid
elektripaigaldise käidu korraldamise. Elektripaigaldise käidu korraldamine ja tehniline kontroll on
kaks eri asja;
3) võis A.T. kutselise elektrikuna allkirjastada „Elektripaigaldise hooldustööde aruannet“ ja
aruanne ei ole õiguslikult sisutu. Elektritööde korraldamise eest on vastustavaks elektritööde
juhataja G.K., kellel on vastavalt EIOS nõuetele A-pädevus. Käidu korraldamisega võivad
tegeleda ka hooldus- ehk käiduelektrikud, kui nad tegutsevad käidukorralduse juhtimisega
tegeleva isiku juhendamisel. Antud juhul tegutseti G.K. juhendamisel;
4) on apellant ära unustanud, et ta on teenuse tasus vastustajaga ise kokku leppinud ja tasu suurus
ei ole antud kohtuvaidluse teema;
5) jääb vastustajale arusaamatuks, milles väljendub lepingu sõlmimisel vastustaja tegevuse
vastuolu hea tavaga. Apellant ei ole kahtluse alla seadnud 01.02.2012 sõlmitud käidutööde
teostamise lepingut;
6) sätestab VÕS § 110 kohustuse täitmise edasilükkava (mitte lõpetava) vastuväite.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20. novembri 2014 otsus muutmata.
Kuna Tartu Maakohtu 20. novembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes
esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6
vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme
ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise
aluseks.
7. Alusetu on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse
osaliselt põhjendamata. Asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtupoolse tõendite analüüsiga, ei anna
alust järeldada, et otsus on osaliselt põhjendamata.
Õige on maakohtu seisukoht, et kuna pooltevaheline käidutööde teostamise leping nr 01/12
(tl 6-8) oli suunatud teenuse osutamisele kui protsessile, mitte aga töö tulemusele, siis on tegemist
käsunduslepinguga ning vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele käsunduslepingut
reguleerivad sätted.
Asja materjalidest nähtuvalt on kostja öelnud käidutööde teostamise lepingu erakorraliselt üles
alates 01.02.2014 (tl 29) ning apellatsiooniastmes ei ole poolte vahel vaidlust lepingu ülesütlemise
kehtivuse üle. Arved, mille tasumist hageja nõuab, on esitatud 31.12.2013 ja 31.01.2013 (tl 9, 10)
ning arvete järgi kuulub tasumisele 3140,80 eurot (1570,40+1570,40), s.o hageja on esitanud
tasunõude detsembri 2013 ja jaanuari 2014 eest.
Käidutööde teostamise lepingu p 10 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale käidukorraldaja
ülesannete täitmise eest 1570,40 eurot kuu kohta.
VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike
järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel.
Antud juhul on pooled kokku leppinud tasu maksmises igakuuliselt ning seega oli kostja
kohustuseks maksta hagejale tasu kuu möödumisel. Hageja ongi nõudnud tasu detsembri 2013 ja
jaanuari 2014 eest, pooltevaheline leping sel ajal kehtis ning tasunõue on muutunud
sissenõutavaks.
8. Kostja väite kohaselt oli hageja poolt osutatud teenus puudustega ning puudused on tõendatud
OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014 koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruande (tl 32-35)
ja 06.01.2014 elektripaigaldise käidudokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 30).
Lähtudes eeltoodust asus kostja seisukohale, et ta ei pea üldse tasuma hagejale puudustega töö
eest.
Lepingu p-st 10 nähtuvalt oli tasu 1570,40 eurot kuu käidukorraldaja ülesannete täitmise eest.
Käidukorraldaja kohustused tulenevad pooltevahelisest lepingust ja EIOS-st. Käidukorraldaja
kohustused on maakohus loetlenud vaidlustatud otsuse punktis 17 ning ringkonnakohus ei korda
neid.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et OÜ Eltam Elekter poolt jaanuaris 2014
koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruandes märgitud puudustele on hageja kostja tähelepanu
juhtinud juba varem (jaanuar ja veebruar 2013) ja pakkunud välja ka lahendused puuduste
likvideerimiseks, kuid nimetatud puudusi ei pidanud likvideerima käidukorraldaja ise oma
ülesannete täitmisel. Lepingust tulenevalt oli hageja kohustuseks juhtida kostja tähelepanu kostja
elektripaigaldistes esinevatele puudustele ja need kõrvaldama, kui kostja vastavad tööd tellib ja
finantseerib. Enamus OÜ Eltam Elekter poolt koostatud elektripaigaldise ülevaatuse aruandes
väljatoodud puudustest on seotud kostjapoolse tegemata jätmisega, mitte aga sellega, et hageja ei
täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi.
Siinkohal on asjakohtu apellandi väide, et hageja ei saanud töövõtjana seadusest tulenevalt
lepingut sõlmida, sest tal puudub asjakohane pädevus, sest EIOS § 24 lg 1 sätestab, et korralist
tehnilist kontrolli võib elektritöö ettevõtja teostada vastava märke olemasolu korral
majandustegevuse registri registriandmetes.
Antud juhul ei teostanud hageja käidutööde teostamise lepingu alusel tehnilist kontrolli. EIOS
§ 15 sätestab käidukorraldaja kohustused (mida täitis hageja) ning viidatud sättest ei tulene, et
käidukorraldaja kohustuseks oleks olnud teostada tehnilist kontrolli. Tehnilise kontrolli mõiste on
sätestatud EIOS §-s 22. Kuna hageja ei teostanud tehnilist kontrolli, siis ei pidanud ta ka vastama
tehnilise kontrolli teostajale esitatavatele nõuetele (EIOS § 24).
9. Ebaõige on apellandi väide, et kuna hageja juhatuse liikmel A.T.l ei ole EIOS-s ettenähtud
pädevust, siis kohtule esitatud „Elektripaigaldise hooldustööde aruanne“ (tl 43-44) on õiguslikult
sisutu. Asjaolu, et nimetatud aruande allkirjastas hageja esindajana A.T., ei muuda aruannet
sisutuks. Vastavalt lepingu p-le 3 on määratud vastutavaks elektritööde korraldamise eest
elektripaigaldises elektritööde juhtija G.K., s.o elektritööde juhtija ülesandeks oli elektritööde
korraldamine elektripaigaldises, kuid ta ei pidanud isiklikult tegema kõiki toiminguid seoses
käidutööde teostamise lepinguga. Lepingu pooleks oli hageja (mitte G.K.) ning seetõttu pidi ka
lepingut täitma hageja.
10. Kostja lepingujärgset kohustust tasu maksmiseks ei mõjuta kostja väide, et lepingu järgi
makstud tasu ületab sarnase teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu kordades. VÕS §-s 5
sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõttes väljendub lepinguvabaduse põhimõte kui eraõiguse
aluspõhimõte. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest olid hageja ja kostja pädevad sõlmima
kokkulepet tasu osas ning asjakohane ei ole seetõttu kostja väide, et kokkulepitud tasu oli liiga
suur.
Alusetu on apellandi väide, et hageja tegevus lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel on vastuolus
hea tavaga. Siinkohal ei ole selge, millise hea tavaga vastuolus on hageja lepingu sõlminud. Nagu
ringkonnakohus eelnevalt märkis, sätestab VÕS § 5 lepinguvabaduse põhimõtte ning pooled on
lepingu sõlmimisel vabad tegema seda neil tingimustel, millistel nad soovivad.
11. Asjaolu, et osa hageja poolt peetavast dokumentatsioonist ei vastanud kehtivatele nõuetele
(tl 30) ei anna kostjale alust tasu maksmisest keelduda. Iseenesest saab asuda seisukohale, et hageja
on rikkunud lepingust tulenevat kohustust sellega, et nt kaitsevahendid ja nende kontrolližurnaal
puudus ning rikkevoolu kaitsmete kontrolližurnaal ei vastanud nõuetele. Samas tugineb kostja
õiguskaitsevahendi valikul VÕS § 101 lg 1 p-le 2 ja leiab, et kuna hageja on kohustust rikkunud,
siis võib ta oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid ei ole
kostja soovinud kasutada.
VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava
kohustuse täitmisest keelduda.
VÕS § 101 lg-s 1 on õiguskaitsevahendite loetelu, kuid nimetatud säte ei ole iseseisev
õiguskaitsevahendi rakendamise alus. Kohustuse täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi
kasutamise eeldused on sätestatud VÕS §-des 110 ja 111. Kohustuse täitmisest keeldumine on
täitmist edasilükkava vastuväitega. Antud juhul on kostja keeldunud VÕS § 101 lg 1 p-le 2
tuginedes tasu maksmisest hagejale, kuid samas ei ole ta täpsustanud, milline on see kohustust,
mille kohasele täitmisele ta täitmise kinnipidamisega tahab hagejat sundida. Kuna kohustusest
täitmise keeldumine saab olla täitmist edasilükkav vastuväide, mitte aga täitmist lõpetav
vastuväide, siis on kostja ebaõigesti antud asjas tuginenud õiguskaitsevahendina kohustuse
täitmisest keeldumisele.
12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus
TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on
tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes
kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt
kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast
tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja
menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud
menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja
jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks
sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude
rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson