4-15-997/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2015. a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-997 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Andres Parmas Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi Jevgeni Romanovi väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.02.2015. a otsus Kaebuse esitaja Jevgeni Romanov (ik: 38710160299) Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik Jevgeni Romanov (ik. 38710160299)

RESOLUTSIOON

1. Jevgeni Romanovi apellatsioon rahuldada ja Harju Maakohtu 23.02.2015. a otsus väärteoasjas nr 4-15-997 tühistada osas, millega kohustati Jevgeni Romanovit ilmuma hiljemalt 9. märtsil 2015. a Põhja Prefektuuri arestimajja aresti kandma.

2. Asendada Jevgeni Romanovile mõistetud 12 päeva aresti 12 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tähtajaks määrata 2 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 23.02.2015. a otsusega väärteoasjas nr 4-15-997 tunnistati Jevgeni Romanov süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati 12 päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et aresti kandmisele tuleb J. Romanovil asuda hiljemalt 09.03.2015. a ning tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldatakse J. Romanovi suhtes sundtoomist. Mõistetud karistuse põhjenduseks märkis kohus otsuse põhiosas, et J. Romanovi puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud.

Karistusregistri õiendist nähtuvalt on J. Romanovit korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest, sealhulgas ka KarS § 424 järgi, kus vangistus asendati üldkasuliku tööga (16.12.2013. a Harju Maakohtu otsus). 21.05.2014. a otsusega määratud 500 euro suurust rahatrahvi, mis määrati samuti mootorsõiduki juhtimise eest vastavat õigust omamata, ei ole J. Romanov tasunud. Nii kehtivad kui juba arhiveeritud kriminaalkui väärteokaristused iseloomustavad J. Romanovit kui mitte seadusekuulekat kodanikku. Kohus leidis, et ei ole mingit alust arvata, et J. Romanov kohtu poolt määratava rahatrahvi täidaks ja et selline karistus täidaks karistuse eripreventiivseid eesmärke. Karistuse üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades pidas kohus oluliseks juhtimisõiguseta isiku ohtlikkust teistele liiklejatele. Eelnevast lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks J. Romanovi karistamist arestiga. Arvestades seda, et J. Romanov ei ole lähiminevikus aresti kandnud, leidis kohus, et teda mõjutab ka keskmisest pisut madalam karistusmäär.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik J. Romanov, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ja palub üle vaadata talle määratud karistus. J. Romanov taotleb aresti asendamist võimalusel üldkasuliku tööga või kui see ei ole võimalik, siis määrata aresti kandmine osade kaupa. J. Romanov märgib, et ta soovis maakohtu istungist osa võtta, kuid ta ei saanud sellel osaleda, kuna pidi täitma tööülesandeid ning teda ei lastud töölt ära. Ta teavitas sellest ka kohut ning talle öeldi, et tema osavõtt ei ole kohustuslik. Seetõttu ei saanud kohus arvestada kõigi oluliste asjaoludega, mis võivad tähtsust omada karistuse otsustamisel.

J. Romanov tunnistab oma süüd toimepandud väärteos ja kahetseb juhtunut. Kuivõrd ta aga kohtuistungil ei osalenud, siis ei saanud ta kahetsust avaldada. J. Romanov märgib, et töötab OÜ-s G, kus ta korraldab kauba sissetulekut ja väljaminekut, dokumentatsiooni ning lahendab jooksvaid küsimusi. Tal on hetkel palju tööd ja vabu päevi ei anta. Aresti kandmisel kohe ja kogu ulatuses ei ole tal võimalik tööülesandeid täita ja see toob kaasa tema vallandamise. Ta vajab töökohta seoses asjaoluga, et nende peres kasvab 6-kuune laps ja sissetuleku kaotamine muudab toimetuleku võimatuks. Ta saaks arestipäevade asemel teha üldkasulikku tööd 6 kuu jooksul või kanda aresti osade kaupa nädalalõppudel. Vastasel juhul jääb ta tööta, mis on raske tema perele. Lisaks on ta tänaseks astunud samme juhtimisõiguse saamiseks ning lähiajal peaks ta kätte saama ka juhiloa.

3. Ringkonnakohtu istungil osalenud J. Romanov palus esitatud apellatsioon rahuldada. Ta kinnitas, et 12-päevase aresti järjest kandmine toob talle tööalaselt probleeme. Ühtlasi teavitas ta ringkonnakohut, et tal on vahepeal juhtimisõiguse omandanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb rahuldada ja asendada mõistetud arest võimalusel üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et karistuse eripreventiivseid eesmärk on võimalik saavutada üldkasuliku tööga, kuivõrd J. Romanov on juba näidanud, et ta on toimepandud õigusrikkumisest järeldused teinud. Nimelt ilmnes ringkonnakohtu istungil, et J. Romanov on omandanud juhtimisõiguse. Selle kinnitamiseks esitas J. Romanov kohtule juhiloa. Ka peab ringkonnakohus oluliseks J. Romanovi põhjendusi, miks ta soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga. J. Romanovi väitel võib ta aresti kandmise tõttu kaotada töökoha. J. Romanov on apellatsioonile lisanud OÜ G tõendi selle kohta, et J. Romanov töötab osaühingu XXXXXXXXXX XXXXXXX ning töötaja pikemaajalise eemaloleku korral lõpetab osaühing temaga töölepingu. Ringkonnakohtu istungil selgitas J. Romanov oma töö iseloomu ja - ülesandeid. Samuti selgitas ta, et kuni septembrini kestval püügihooajal on töö väga pingeline.

Ta ei saanud puhkust isegi lapse sünni puhul. Töö toimub vahetustes: ühel nädalal ajavahemikul 07.00-17.00, teisel nädalal 17.00-12.00. Hommikupoolse vahetuse puhul toimub töö esmaspäevast laupäevani, õhtuse vahetuse puhul esmaspäevast reedeni. Kohtukolleegium nendib, et seda, kas J. Romanovi töölepingu ülesütlemine selletõttu, et

J. Romanov ei saanud 12-päevase aresti kandmise ajal täita tööülesandeid, on õiguspärane, saaks kohus hinnata tagantjärele tsiviilkohtumenetluse korras. Arvestades aga J. Romanovi selgitusi töö iseloomu ja -graafiku kohta, ei saa seda, et tööandja töölepingu üles ütleb, välistada. Ringkonnakohus leiab, et väärteo kui kergema süüteo eest karistamisel tuleb võimalusel vältida seda, et karistus tooks endaga kaasa selliseid raskeid tagajärgi nagu seda on töökoha kaotus. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et J. Romanovi taotlus asendada arest üldkasuliku tööga tuleb rahuldada.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.01.2013. a otsuse osaliselt – osas, millega maakohus määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda ning seda tuleb asuda kandma hilhemalt 9. märtsil 2015. a. Ringkonnakohus teeb ses osas uue otsuse, millega asendab KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel Jevgeni Romanovile mõistetud 12-päevase aresti üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg-le

1 vastab ühele päevale arestile 1 tund üldkasulikku tööd, seega vastab maakohtu mõistetud 12 päevale arestile 12 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab ringkonnakohus KarS § 69 lg 3 alusel 2 kuud otsuse jõustumisest.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/