3-15-719/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-719 Haldusasi Capital Transfer Estonia OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 22.01.2015 korralduse nr 12.2-3/24854-11 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada Capital Transfer Estonia OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 22.01.2015 korraldusega nr 12.2-3/24854-11 (tl 13-13p) maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel Capital Transfer Estonia OÜ-d (kaebaja) kolmanda isikuna ilmuma 02.02.2015 kl 15.00 maksuhalduri ametiruumidesse ning esitama dokumendid ja selgitused pildimees OÜ töötajatele tehtud väljamaksete kohta. Korralduse põhjenduste kohaselt kontrollib MTA 04.07.2014 korralduse alusel pildimees OÜ töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 2013. a märts kuni 2014. a veebruar. Menetluse käigus selgus, et kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud töötasu väljamakseid isikutele, kes on enda sõnul sellel perioodil töötanud ainult pildimees OÜ-s. Töötajad ise ei oska selgitada, mis põhjusel maksti neile töötasu kaebaja pangakontolt. Seetõttu pidas MTA vajalikuks saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Arvestades soovitud teabe iseloomu ning asjaolu, et maksuhaldurile antud selgitustest võivad tekkida lisaküsimused, pidas MTA kõige efektiivsemaks teabe andmise vormiks suulist vestlust. Kaebajale selgitati, et teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda üksnes MKS §-s 64 toodud alustel. Sellise õiguse kasutamisest ja konkreetsest alusest tuleb MTA-d teavitada enne kohustuse täitmise tähtpäeva. Korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus vastavalt MKS § 67 lg-le 1 rakendada sunniraha.

2. Kaebaja esitas korralduse peale 29.01.2015 vaide, mille MTA jättis 18.02.2015 vaideotsusega nr 6-1/2598-2 (tl 14-16) rahuldamata.

3-15-719 2(3)

3. Kaebaja esitas 22.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 22.01.2015 korralduse nr 12.2-3/24854-11 tühistamiseks.

4. Kohus jättis 23.03.2015 määrusega kaebuse käiguta, kohustades kaebajat esitama MTA 22.01.2015 korralduse ja 18.02.2015 vaideotsuse, tasuma riigilõivu 15 eurot, esitama MTA 18.02.2015 vaideotsuse kättetoimetamise aega kinnitavad tõendid ning allkirjastama kaebuse. Samuti andis kohus kaebajale võimaluse täpsustada kaebuse nõudeid. Kaebuse puudused tuli kõrvaldada 10 päeva jooksul.

5. Kaebaja esitas 06.04.2015 kohtule MTA 22.01.2015 korralduse ja 18.02.2015 vaideotsuse ning maksekorralduse riigilõivu 15 eurot tasumise kohta. Kaebaja selgitas, et ta sai MTA 18.02.2015 vaideotsuse kätte 04.03.2015, kuid tal on raske tõendada kättetoimetamise aega, sest ta sai vaideotsuse tavaposti vahendusel ja kirjaümbrik ei ole säilinud.

6. Kohus jättis 16.04.2015 määrusega kaebuse uuesti käiguta, kohustades kaebajat esitama kohtule allkirjastatud kaebuse. Tutvudes MTA 22.01.2015 korraldusega, leidis kohus, et kaebuse põhjendused ja etteheited ei vasta haldusakti sisule, seetõttu tuli kaebajal kaebust täiendavalt põhjendada. Samuti tuli kaebaja selgitada, miks rikub MTA 22.01.2015 korraldus tema õigusi, kui korraldusele vaatamata on kaebajal MKS § 64 lg 1 p 6 järgi õigus keelduda ennast süüstavate tõendite esitamisest. Kaebajal tuli ka selgitada, kas ta peab vajalikuks vaidlustada täiendavalt MTA 18.02.2015 vaideotsust. Kaebuse puudused tuli kõrvaldada 10 päeva jooksul.

7. Kaebaja esitas 23.04.2015 kohtule allkirjastatud kaebuse, milles täiendas kaebuse põhjendusi ja selgitas nõudeid. Kaebaja leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele tuginedes, et olukord, kus MTA küsib temalt sanktsioonide ähvardusel teavet, samas on MTA-l võimalus kasutada temalt küsitud teavet ja dokumente hiljem tema vastu tema suhtes algatatud süüteomenetluses, riivab tema Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS), Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast (Harta) tulenevaid õigusi. MTA-l on lisaks maksumenetluse läbiviimisele ka uurimisasutuse pädevus. Kaebajal on seetõttu õigus keelduda teabe ja dokumentide esitamisest, mis võivad teda hilisemas süüteomenetluses süüstada. Kaebajal on piisavalt kogemusi väitmaks, et kõik maksuhaldurile esitatud dokumendid ja ütlused antakse üle uurimisasutusele ning neid kasutatakse isiku vastu kriminaalmenetluses. Kaebaja palus kontrollida MKS § 56 koostoimes karistusseadustiku (KarS) §-ga 3891 vastavust PS-le, EIÕK-le ja Hartale. PS ega EIÕK ei näe ette kaasaaitamiskohustust. Riigikohus on 10.06.2010 määruses asjas nr 3-4-1-3-10 kinnitanud, et isikutel on vaikimisõigus PS § 22 lg 3 järgi ja maksumenetlus on vastava põhiõigusnormi kaitsealas. Riigikohus on loobunud nõudest, et isikul on kohustus eraldi põhjendada iga küsimuse või teabeelemendi osas, miks sellele küsimusele vastamine või teabe esitamine võiks tuua kaasa tema süüditunnistamise. Kaebaja leidis, et temalt nõutavates dokumentides või informatsioonis võib sisalduda teave, mis võib kaasa tuua tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise. Ja seda mitte niivõrd teabe iseloomu, kui just uurimisasutusele antud pädevuse tõttu hinnata ümber maksukohustuslase poolt heas usus esitatud dokumente tulenevalt nende hinnangust majandustehingute sisule. Isiku karistamine põhiõiguse maksmapaneku eest on vastuolus Riigikohtu sõnaselge keeluga. Kaebaja selgitas, et ei pea vajalikuks vaidlustada täiendavalt MTA 18.02.2015 vaideotsust, sest tema õigusi rikub vaid MTA 22.01.2015 korraldus.

3-15-719 3(3) KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

9. Kaebaja peab vaidlusalust korraldus õigusvastaseks põhjusel, et sellega nõutakse temalt sunni ähvardusel teavet ja dokumente, mida võidakse hiljem kasutada tema vastu süüteomenetluses.

10. Kohus leiab, et korraldust ei saa pidada eelnimetatud põhjusel õigusvastaseks ja selle tühistamiseks puudub alus. MTA-l on MKS §-de 61 ja 62 alusel õigus nõuda kolmandatelt isikutelt maksumenetluses vajalikku teavet ja dokumente. Kolmandal isikul on kohustus andmed esitada, välja arvatud juhul, kui tal on seadusest tulenev õigus andmete esitamisest keelduda (MKS § 61 lg 1 teine lause). Kui kaebaja leiab, et tal on mõni MKS § 64 lg-s 1 toodud alustest andmete esitamisest keelduda (nt p-s 6 toodud alus keelduda ennast süüstavate andmete esitamisest), tuleb tal sellest maksuhaldurit teavitada. Andmete esitamisest keeldumise aluse olemasolu ei muuda veel MTA korraldust õigusvastaseks, sest MTA ei pea korralduse andmisel ette nägema, kas isikult küsitav teave võib teda süüstada ja kas isik soovib MKS § 64 lg-s 1 toodud alusele tugineda. Vaidlusaluse korraldusega ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud, sest sellega ei kohaldatud tema suhtes sanktsioone maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest. Kaebaja õigusi saab rikkuda haldusakt, millega rakendatakse tema suhtes vaikimisõiguse kasutamisele vaatamata sunniraha. Asja materjalidest ja kaebuse põhjendustest ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks selline haldusakt koostatud. Vaikimisõigusele tugineda sooviv isik ei pea vaidlustama maksuhalduri korraldust andmete esitamiseks. Piisab vaid MTA teavitamisest vaikimisõigusele tuginemise soovist. Seetõttu leiab kohus, et MTA 22.01.2015 korraldus ei ole õigusvastane, ei riku kuidagi kaebaja õigusi, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus selle korralduse tühistamiseks.

11. Kaebaja taotlus kontrollida MKS § 56 koostoimes KarS §-ga 3891 vastavust PS-le, EIÕK- le ja Hartale ei ole asjakohane. MKS § 56 käsitleb maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust. Praeguses asjas vaidlustatud korraldusega ei nõutud kaebajalt teavet kui maksukohustuslaselt, vaid kui kolmandalt isikult. Maksumenetlus toimus korralduse põhjendustest nähtuvalt pildimees OÜ suhtes, seega on selles maksumenetluses maksukohustuslaseks pildimees OÜ. Kaebaja ei ole väitnud ja ka maksuhalduri haldusaktidest ei nähtu, et maksumenetlus käiks samal ajal ka kaebaja suhtes. Seega ei ole kaebaja maksukohustuslaseks ja tema suhtes ei kehti MKS § 56 lg-st 1 tulenev kaasaaitamiskohustus.

12. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse läbi vaatamatult.

13. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, tuleb riigilõiv jätta kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik