3-15-1030/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1030 Määruse kuupäev

23. aprill 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja taotlus varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Eero Mango Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 14.10.1990) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Meeli Antonov Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 23.04.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 ja 5 alusel.

2. Taotluse kohaselt tabati 21.04.2015 kell 19.28 Võru maakonnas, Meremäe vallas, Vommorski külas meessoost isik. Isiku enda sõnade kohaselt on ta Aserbaidžaani Vabariigi kodanik. Alust oli arvata, et tegu on ebaseaduslikult ajutise kontrolljoone ületanud isikuga, mida tunnistas ka isik ise. Kinnipeetu isiklike asjade hulgast leiti temale kuuluv Aserbaidžaani Vabariigi kodaniku pass C00626157, XXX, sündinud 14.10.1990 nimele. Venemaale saabumist tähistab passis Venemaa, Yarag-Kazmalyar piiripunkti piiriületustempel 13.04.2015 kuupäevaga. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab kõrgharidus, tema emakeeleks on aserbaidžaani keel, kuid valdab ka vene, inglise ja türgi keelt ning elukohaks on XXX, Bakuu, Aserbaidžaan. Sugulastest on olemas ema ja õde, kes elavad samuti Aserbaidžaanis, kuid kelle täpsemaid andmeid ei ole isik nõus avaldama.

3. XXX näol on tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ja puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks. Eesti Vabariigi välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja 3, § 19 lg 1 ning § 15 lg 2 p 1 alusel XXX 21.04.2015 kell 19.28 kuni 48 tunniks kinni. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 21.04.2015 ajavahemikus kell

18.00 kuni 19.20 Võrumaal, Meremäe vallas, Võmmorski külas ületas Aserbaidžaani Vabariigi kodanik XXX ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

4. 22.04.2015. a kell 01.40 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 15 lg 6; § 15 lg 1 p 2 ja 3; § 361 lg 2 p 4 ning

5 alusel, millega peeti isik kuni 48-tunniks kinni. 22.04.2015 esitas XXX varjupaigaja elamisloa taotluse, mis võeti vastu ja registreeriti nr 7001510070 Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

5. Isik selgitas, et lahkus Aserbaidžaanist 13.04.2015, kuna seal rikutakse õigusi, toimub korruptsioon, on palju töötust ja esineb füüsilist ja psüühilist vägivalda tuttavate ja mittetuttavate poolt. Perekond on lisaks temale on veel õde ja ema. Aserbaidžaanist Venemaale saabus bussiga. Sealt edasi rongiga Pihkvasse, kust hääletades sai piiri äärde ja ületas ebaseaduslikult piiri. Reisiplaani koostas ise kasutades atlast ja teadmisi. Vaatas, et Eesti on vähe varjupaigataotlejaid ja siin ei kontrollita arvatavasti nii väga kui näiteks Kreekas. Tahtis minna Prantsusmaale, kuna seal head toetused ja võimalus omandada korralik haridus. Kui edasi ei olnud võimalik minna ja taheti tagasi saata, siis palus Eesti riigilt varjupaika. Ei taha Aserbaidžaani tagasi ega ka Venemaale. Prantsusmaal tahab töötada ja alustada uuesti õpinguid. On teinud selleks ka ettevalmistusi. Kaasas on kaust, kus prantsuse keelde tõlgitud ja notariaalselt kinnitatud haridust tõendavad dokumendid. Tahab õppida ja saada paremat haridust ning Prantsusmaal on head rahalised toetused ja võimalused selleks. Seda võimalust Aserbaidžaanis ega kusagil mujal ei ole.

6. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. Isik saabus Eestisse õigusvastaselt. Lähtudes ajalisest faktorist tulenevalt ei ole olnud võimalik kontrollida isikuga seonduvaid andmeid samuti leebema meetme rakendamine ei teeniks PPA taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib selle juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist ning tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusse paigutamist, mistõttu on isiku kinnipidamine proportsionaalne. Hinnates seda koos põgenemisohuga leiab PPA, et paigutamine kinnipidamiskeskusse on põgenemisohu vältimiseks vajalik proportsionaalne meede. Põgenemisohu hindamisel lähtub PPA asjaolust, et isiku eesmärk ei olnud leida varjupaika Eestis, vaid tahtis liikuda edasi sobivasse välisriiki. Isiku ütluste kohaselt oli tema sihtkohaks ja reisi eesmärk minna Prantsusmaale, et saada seal pagulase staatus. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks on vajadus välja selgitada menetlemisel tähtsust omavate asjaolud tagades isiku küsitlemise võimalus ning menetluse ajaks isiku kättesaadavus.

7. Isik on teadlik varjupaiga esitamise võimalikkusest ja korrast. Ta kaalus erinevaid variante, kas tulla Kreeka, Valgevene või Eesti kaudu Prantsusmaale ja kuna esitada varjupaigataotlus.

Peale selgitamist, et ta saadetakse välja riiki kust ta saabus Eestisse, esitas isik varjupaigataotluse. Esitades varjupaigataotluse vältis sellega isik kohest väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni. Käesoleval juhul ei ole isik välja toonud konkreetseid mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist või kuidas tema elu oli kodumaal ohus ning tema seletused on vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisaldanud olustikulisi või isiklikke asjaolusid. Isik tõi välja, et Eestit tahtis kasutada transiitmaana liikumisel edasi Prantsusmaale. Rahvusvahelist kaitset vajab isik enda sõnul, kuna asukohariigis rikutakse õigusi, toimub korruptsioon, töötus, füüsiline ja psüühiline vägivald tuttavate ja mittetuttavate poolt.

8. XXXl oli võimalus taotleda varjupaika juba Venemaal, kuid ta pole seda teinud ega ka uurinud selle võimalikkuse kohta. Isik, kelle elu on ohus, ei vali ise riiki, kust varjupaika taotleda, ning ei venita varjupaigataotluse esitamisega. Rahvusvahelise kaitse saamise soovi avaldas isik alles pärast seda, kui talle sai selgeks, et teda ähvardab võimalik väljaandmine Venemaa õiguskaitseorganitele või tagasisaatmine kodumaale. PPA hinnangul viitab isiku käitumine soovile hoiduda kõrvale tagasi saatmisest Venemaale või kodumaale. Isikul kaasas olnud dokumendid on uued ja vahetult enne äratulemist vormistatud mis näitab, et isik on olnud kodakondsusriigis hiljuti kontaktis mitmete ametivõimudega ning ei ole põhjust eeldada, et tal oleks ametivõimude poolt tekitatud probleeme ja ta oli sunnitud kodumaalt põgenemiseks ning ebaseaduslikuks piiriületuseks.

9. 23.04.2015 kohtuistungil selgitas XXX, et lõpetas ülikooli augustis 2014, sai diplomi ja tal oli soov saada erialast tööd. Pöördus mitme asutuse poole, kuid töö saamine ei õnnestunud. Talle pakuti ainult tööd tanklas bensiini tankijana. Ta märkas, et teda hakati jälitama ja tundis psüühilist ja füüsilist vägivalda jälitamise pärast ning tal puudusid inimõigused Aserbaidžaanis. Seetõttu otsustas lahkuda Euroopa Liitu. Eesmärk oli Pariisis taotleda varjupaika. Venemaal varjupaika ei taotlenud. Ei soovi tagasi Venemaale ega tagasi kodumaale. Tahtis Pariisis jätkata riigi kulul õpinguid ja õppida prantsuse keelt. Isik ei varja, et esitas varjupaigataotluse seetõttu, et ei taha tagasi kodumaale ega Venemaale. Aserbaidžaanis puuduvad võimalused normaalselt elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Ta ostis sülearvuti, kasutas seda ja märkas, et kogu aeg teda jälitati. Isik selgitas, et tuli Aserbaidžaanist Stavropoli bussiga, edasi läks Peterburi rongiga, Peterburist Pihkvasse tuli rongiga, Pihkvast Petserisse hääletades ja edasi läks juhuslike autodega ja jalgsi. Puudub raha, sõi ainult leiba ning tee pealt sai vett. Soovib Eesti riigi poolt majutust ja sööki.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

10. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

11. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

12. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

13. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 4 ja 5. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isik on valmistunud Prantsusmaale minema ning ta taotles Eestis varjupaika alles pärast seda, kui talle sai teatavaks, et vastasel korral saadetakse ta tõenäoliselt välja Venemaale või Aserbaidžaani.

14. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

15. PPA ei ole selgitanud, milliste asjaolude välja selgitamist võiks põgenemisoht takistada. XXX isik on tuvastatud dokumentide põhjal, ta on teinud Eesti võimudega koostööd ning tema kavatsused ja eesmärgid on teada. Isikul kaasas olnud prantsuskeelsed dokumendid haakuvad tema väidetega soovist Prantsusmaale jõuda. Kohus ei saa omal algatusel asuda kontrollima, milliseid asjaolusid võiks PPA-l olla vajalik varjupaigataotluse menetlemisel välja selgitada, mis õigustaks isiku paigutamise kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 punktist 4 lähtudes. Seega ei ole nimetatud alus täidetud. Samas möönab kohus, et arvestades isiku kavatsust jõuda Prantsusmaale, seda, et tal ei olnud algselt plaanis Eestis varjupaika taotleda ning seda, et ta püüdis Eesti kaudu Euroopa Liitu siseneda seetõttu, et arvas, et siin on piirikontroll ebaefektiivsem ning seetõttu on tal võimalik ebaseaduslikult Euroopa Liitu siseneda, on põgenemisohu esinemine tõenäoline.

16. Kohus nõustub aga PPA-ga selles, et esineb VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud alus. Asjas ei ole kahtlust, et XXX eesmärgiks oli jõuda Prantsusmaale ning Eestis varjupaika paluda ta ei plaaninud. Seda tegi ta üksnes seetõttu, et ta peeti Eestis kinni. Isik ei varjanud seda ka

23.04.2015 kohtuistungil, kus ta selgitas, esitas varjupaigataotluse seetõttu, et teda ei saadetaks tagasi Venemaale ega Aserbaidžaani. Seetõttu nõustub kohus PPA-ga, et on põhjust asuda seisukohale, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks.

17. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 18.

18. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Seega, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik