4-14-7714/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-14-7714

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märtsil 2015, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-7714 (930014000738) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Ogurova Menetlusalune füüsiline isik/kaebuse esitaja

Juri Asson, isikukood 37011033713, elukoht Bastrakovi 5-27,

Narva, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: Westline Impex OÜ, deklarant. Menetlusalune juriidiline isik OÜ V.J

Registrikood xxx, asukoht Kudruküla 13-32, Narva- Jõesuu Menetlusaluse juriidilise isiku seaduslik esindaja Xxx Isikukood 47809053711, asukoht xxx, töökoht: xxx Menetlusaluste isikute kaitsja Valeriy Gimaev

Vandeadvokaadi vanemabi, Narva Esimene Advokaadibüroo Tallinna esindus, asukoht xxx e-mail: valeriy@gimaev.ee Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet Registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Väärteoasi Juri Assoni ja OÜ V.J kaebus Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa

03.09.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930014000738. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Juri Asson Kaebuse esitaja OÜ V.J esindaja

Xxx Kaitsja Valeriy Gimaev

Kohtuvälise menetleja esindaja: Maksuja Tolliameti vanem väärteomenetleja ülesannetes Tiia Pukk

4-14-7714

Tunnistaja: xxx

Kohtuistungi toimumise aeg 28.01.2015.

RESOLUTSIOON

juhindudes V™S § 132 p 2, § 135 lg 2 ja § 155-156

Rahuldada OÜ V.J kaebus osaliselt.

Tühistada Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo Nurgamaa

03.09.2014 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930014000738 osaliselt, s.o konfiskeerimise kohaldamise osas ning muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuvälises menetluses ära võetud esemed tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule.

Juri Assoni kaebus jätta V™S § 127 lg 5 alusel läbi vaatamata.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, arveldusarvele №rdea Pank pangas nr EE401700017002872300 või arveldusarvele Danske Bank pangas nr

EE873300333499990003, viitenumber . Rahatrahv tuleb tasuda panka 000339497177 edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 24. aprillist 2015.

Asjaolud ja menetluse käik

Maksu-ja Tolliameti 03.09.2014 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014000738 karistati Juri Assonit tolliseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, so 80 eurot. Sama otsusega karistati OÜ-t V.J tolliseaduse § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 150 eurot.

Menetluskulud summas 25 eurot jaotati menetlusaluste isikute vahel järgmiselt: summas 12,50 eurot jäeti menetlusaluse isiku Juri Assoni kanda ning summas 12,50 eurot jäeti OÜ

V.J kanda. Sama otsusega konfiskeeriti KarS § 83 lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel

4-14-7714

krokodilliliste nahkadest valmistatud esemed ning TS § 98 lg 2 ja TS § 97 lg-te 1 ja 2 alusel määrati anda need üle keskkonnaministri määratud asutusele.

Antud väärteoasjas on Maksu-ja Tolliameti tollikorralduse osakonna peainspektor Tarvo

Nurgamaa koostanud 31.07.2014 väärteoprotokolli Juri Assoni ja OÜ V.J suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt saabus 27.02.2014 kell 21.30 Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali Eestist Venemaale väljuvale suunale reisija Xxx, kes esitas tollile ekspordi deklaratsiooni nr 14EE5100EE7046917 nahast vööde kohta, mis olid pakitud kahte spordikotti. Vööd olid erinevatest töödeldud nahkadest. Kontrolli käigus tuvastati, et esitatud deklaratsioonis oleva kaubakoodiga (14EE5100EE70469179) kauba puhul on nõutav CITES-i luba. Xxxil vastavaid dokumente esitada ei olnud. Osad vööd olid krokodilli naha mustriga. 01.04.2014 teostatud ekspertiisi kohaselt kuuluvad kõik krokodillilised EL Nõukogu määruse nr 338/97 looduslike looma-ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisadesse A või B. Vastavalt EN Nõukogu määruse nr 338/97 art 5 p-le 1 tuleb lisas A loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral ühendusest läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat. EL Nõukogu määruse nr 338/97 artikkel 5 p

4 kohaselt tuleb ka lisades B ja C loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral ühendusest läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat. Nimetatud luba Maksu-ja Tolliametile ei esitatud.

Looduskaitseseaduse § 59 lg 1 kohaselt on EV Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A-D nimetatud liikide isenditega tehtavad tehingud ja toimingud lubatud nimetatud määrusega sätestatud tingimustel. EL Nõukogu määruse nr 338/97 artikkel 7 p 3 kohaselt erandina ei kohaldata artiklite 4 ja 5 sätteid lisades A-D loetletud liikidest surnud isendite, nende osade ja neist saadu suhtes, kui need kujutavad endast isiklikke asju või majatarbeid, mida tuuakse ühendusse sisse või eksporditakse või reeksporditakse ühendusest vastavalt sätetele, mida komisjon täpsustab artiklis 18 ettenähtud korras.

Xxxi ütluste kohaselt palus tal kauba üle piiri toimetada OÜ V.J töötaja Xxx. Viimase ütluste kohaselt on tema peamiseks tööülesanneteks ettevõttes OÜ V.J võtta vastu kaup ning seejärel viia sama kaup üle piiri. Xxx koostas proforma invoice nr 160 alusel arve nr 4772014, mille ta viis Westline Impex OÜ deklarandile Juri Assonile. Kuna ta ise ei saanud kaupu üle piiri toimetada, palus ta seda teha oma sõbral Xxxil. OÜ V.J juhatuse liikme Xxx ütluste kohaselt tegeleb ettevõte erinevate kaupade ekspordiga ning ta arvas, et antud tooted on valmistatud tavalisest nahast ning ta ei teadnud, et nende kaupade ekspordiks on vajalik eriluba. Westline Impex OÜ deklarandi Juri Assoni ütluste kohaselt vormistas tema ja kinnitas deklaratsiooni nr 14EE5100EE70469179, ta ise nägi kaupa ja tegemist oli tavaliste rihmadega ning ta ei teadnud, et need vajavad eriluba.

Xxxi poolt Eesti Vabariigist Venemaa Föderatiooni toimetatavad ja OÜ V.J poolt eksporditavad kaubad kuuluvad osaliselt EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisadesse A või B.

Asjaoludest tuleneb, et krokodilliliste nahkadest valmistatud toodete toimetamisel Eesti

Vabariigist liiduvälisesse riiki oli kaubanduslik eesmärk. Seega ei kehti praegusel juhul krokodillinahast toodete väljaveol EL Nõukogu määruse nr 338/97 artiklis 7 sätestatud erand ning selle kauba ekspordi või reekspordi korral ühendusest tuli eelnevalt läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat. Juri Asson ei täitnud enda kui deklarandi TS §-st 38 tulenevaid kohustusi, ei kontrollinud, kas kauba tollile deklareerimisel on tollideklaratsiooniga kaasas kõik kohustuslikud dokumendid. Oma tegudega pani Juri Asson toime kohustusliku dokumendita või riikliku

4-14-7714

registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, tollikäitlusviisile deklareerimine, so TS § 74 järgi kvalifitseeritava väärteo.

OÜ V.J vastutab juriidilise isikuna TS §-s 74 sätestatud väärteo, so kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest. Vastavalt KarS § 14 lg-le 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb OÜ V.J suhtes kohaldada juriidilise isiku vastutust.

OÜ V.J töötaja Xxxi ja Xxxi antud ütlustest ja teo asjaoludest tuleneb, et nad tegutsesid juriidilise isiku pädevate esindajatena OÜ V.J huvides. Kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul on väärtegu toime pandud OÜ V.J huvides ja ettevõtte majandustegevuse raames. Xxx on OÜ V.J juhatusee liige ning seega tuleb lugeda tuvastataks, et tegu pandi toime äriühingu huvides ja tema majandustegevuse raames. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalused isikud panid väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kaitsja Valeriy Gimaev esitas eelnimetatud otsuse peale 18.09.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 03.09.2014 otsus väärteoasjas nr 930014000738. Kaitsja on seisukohal, et väärteomenetlus menetlusaluste isikute Juri Assoni ja OÜ V.J suhtes tuleb lõpetada, kuna isikute teos puuduvad väärteotunnused.

Asja materjalidest tulenevalt krokodilliline nahk on imporditud 17.12.2007.a Saksamaale vastavalt CITESi sertifikaadile, st krokodilliline nahk on sattunud liikmesriiki vastavalt õigusaktidele. Nimetatud nahast on Itaalias valmistatud käevõrud ja vööd (proforma invoice’l on kirjas, et kõik asjad on valmistatud Itaalias). Seega ei ole krokodillilise naha saamine kuidagi kahjustatud krokodilli kui liigi kaitsestaatust. Nimetatud krokodillilisest nahast on tehases valmistatud käevõrud ja vööd, st on saadud teine kaup, mis on tehtud krokodillilisest nahast, mis on omakorda õigusaktide alusel sattunud Euroopa Liitu.

Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul on krokodilliline nahk imporditud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, krokodilliline nahk on ümber töötatud ning läinud ekspordile.

Kaitsja leiab, et tegemist ei ole sama isendiga, mis on imporditud ja eksporditud ning reekspordisertifikaat ei ole käesoleval juhul vajalik. Sellisele tõlgendusele viitab ka asjaolu, et juhul, kui eksportijal ei ole näiteks sertifikaati, mis kinnitaks krokodillilise naha sattumist Euroopa Liitu, kuid sellest on valmistatud vööd, siis vööde eksportimiseks on vaja luba, kuna ei ole selge, kas krokodilli kui liigi kaitsestaatust on järgitud. Sel juhul peab ettevõtja ekspordiloa või reeksporti sertifikaadi saamiseks tõendama, et krokodilli kaitsestaatust on jälgitud. Olukorras, kus krokodilliline nahk on sattunud Euroopa Liitu CITES sertifikaadi alusel, nahk on töödeldud, ei ole uuesti vaja CITES sertifikaati. Seega menetlusaluse isikute poolt käevõrude ja vööde reeksportimiseks luba vajalik ei ole.

Kui kohus jääb siiski seisukohale, et re-eksportimiseks on luba vajalik, pöörab kaitsja tähelepanu, et kõik Nõukogu määruses nõutud dokumendid olid tolliametnikele esitatud ja hiljem väärteotoimiku materjalidele juurde lisatud. Nimelt olid kauba juures deklaratsioon nr. 14EE5100EE70469179 ja Itaalia kaupleja poolt korraldatud CITES re-ekspordi eriluba. Kaitsja leiab, et ei ole asjakohane kohtuvälise menetleja poolt nii väärteoprotokollis kui ka otsuses toodud viide Nõukogu määruse art. 5 p-le 1, mille kohaselt lisas A loetletud liikidest isendite ekspordi või re-ekspordi korral ühendusest tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat. Siinkohal peab kaitsja hinnangul OÜ-d V.J käsitlema kui vahendajat. OÜ Tematika- N esindajatel oli põhjendatud alus arvata, et kaupleja poolt olid kõik vajalikud formaalsused

4-14-7714

täidetud ja kuna Itaalia riigil ei ole ühist piiri Vene Föderatsiooniga, on Itaalia korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba re-ekspordi teostamiseks piisav. Asjaolu, et kaup oli suunatud Eestisse selle Vene Föderatsiooni viimiseks, on eriloal selgelt kajastatud.

Sellest lähtuvalt on selge, et antud asjas puudus menetlusalustel isikutel nii otsene kui ka kaudne tahtlus väärteo toimepanemiseks, kuna viimastel oli seaduslikult põhjendatud alus arvata, et kõik kauba üleviimiseks vajalikud formaalsused on täidetud ja tollis probleemi ei teki. TS § 94 lg 3 annab süüteokooseisu olemasolul tolliametnikele võimaluse kaup konfiskeerida.

Kaitsja hinnangul võib konfiskeerimise meetodi rakendamise võimalust käsitleda sel juhul lisakaristusena, kuna see võimalus ei kanna kohustuslikku iseloomu. Siinkohal on sel viisil karistamine ebaproportsionaalne ja tekitab ettevõtjale olulist kahju. Väiksema ettevõtte puhul on seda laadi karistamine ülemäära suur ja tekitab olukorra, mil äriühingu edasi tegutsemine ja eksisteerimine ei ole võimalik. Nõukogu määruse art 16 p 2 lõikes 1 viidatud meetmed peavad olema vastavuses rikkumise iseloomu ja raskusega ning sisaldama isendite kinnipidamise ja vajaduse korral konfiskeerimisega seotud sätteid. Kauba asumine Eestis oli täiesti legaalne ja kohtuväline menetleja seda ei vaidlusta ega OÜ-d V.J selles ei süüdista. Seega kaitsja leiab, et otsuse tegemisel oleks mõistlik ja põhjendatud, et konfiskeeritud kaup konfiskeerimisest vabastatakse ja äriühingule tagastatakse. Paraku ei ole Maksu ja Tolliamet seda teinud.

Kaitsja hinnangul rikkus kohtuväline menetleja asja menetlemisel väärteomenetlusõigust. V™S § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus. Väärteo lühikirjeldus peab kaitseõiguse tagamise aspekti arvesse võttes olema konkreetne, sisaldades samas ammendavalt kõiki isikule etteheidetava teo asjaolusid. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja; täiendava tingimusena peab tegu olema toime pandud juriidilise isiku huvides. Tolliseaduse §

74 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine eeldab tegevusetust. Antud juhul leiab kaitsja, et väärteoprotokollis on jäetud täpsustamata, milline oli näiteks kohtuvälise menetleja hinnangul nõutav konkreetne tegu, mis tegemata jäeti, miks on tegevusetus isikutele etteheidetav, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Samuti kaitsja hinnangul pole väärteoprotokollis kajastatud asjaolu, et väärteo pani toime juhatuse liige Xxx OÜ V.J huvides, väärteoprotokollis on määratlemata, milles seisnes OÜ V.J huvi antud asjas.

12.12.2014 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

28.01.2015 kohtuistungil loobus Juri Asson oma kaebusest, kuna ta on juba selle väärteootsuse järgi määratud rahatrahvid tasunud. Seega esineb tema suhtes alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtuistungil jäi OÜ V.J esitatud kaebuse juurde.

Tunnistaja Xxx andis kohtuistungil ütlusi, et ta ei tööta OÜ-s V.J, see oli ainuke juhus, kui osutas OÜ-le V.J teenuseid. Tema sõber Xxx, kes on OÜ V.J töötaja, andis talle ülesande - palus tulla ühte kohta, andis koti üle. Tunnistaja läks selle kaubaga koos tollipunkti, andis paberid üle, näitas kauba ette. Väga kaua kontrolliti ja loeti kogus üle. Pärast öeldi, et tal ei ole kaasas mingit sertifikaati ja öeldi, et kaup võetakse kontrollimiseks ära.

Juri Asson andis kohtuistungil ütlusi, et tegi ekspordideklaratsiooni. Ta tegeleb sellega 12 aastat ja OÜ V.J on pidev klient. Kauba kirjelduses ei olnud märgitud, et rihmad on krokodilli nahast ja tõendada saab seda ainult ekspertiis. Assoni arvates maksab krokodilli

4-14-7714

nahast rihm palju rohkem võrreldes nende rihmadega, millega tegeleb OÜ V.J. Kui kauba kirjelduses ei ole märgitud, et kaup on krokodilli nahast, siis ta CITES ei pane.

OÜ V.J esindaja andis kohtuistungil ütlusi, et tegeleb kauba ekspordiga firma asutamise ajast- 2011 või 2012 aastast. Firmas töötab umbes 10 inimest. Tollivormistusi teeb see, kes parasjagu vaba. Itaalia hankija arve oli talle arusaadav, kuid ta ei pööranud tähelepanu sellele, et arves oli sõna „krokodill. Ettevõtte töötaja Xxx pidi need rihmad üle piiri toimetama. See, et ta palus enda sõpra selleks, selle eest ta kannab vastutust ise On . olemas pangakonto väljavõte, et tootja vabrikule tehti ettemaks. Ja siis teostati maksed kauba saamisel, vabrikust saadeti invoice. Kõik oli ametlikult ja õigesti ostetud. Invoice summad ja rihmade arvud, kogus, kõik see ei andnud alust arvata, et tekivad probleemid.

Lisaks menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustele uuris kohus järgmiseid dokumentaalseid tõendeid:

27.02.2014 kauba läbivaatuse akt nr 14-12.1-5/00/1530 (tl 11-13), mille kohaselt Maksu-ja Tolliameti ametnike poolt teostati kauba läbivaatus 27.02.2014 21:30 kuni 28.02.2014 00:00.

Tolliasutusele esitati kaks dokumenti: ekspordideklaratsioon nr 14EE5100EE70469179,

25.02.2014 ja kaubaarve nr 47/2014, 25.02.2014. Kauba saatjaks oli märgitud Osaühing V.J ja saajaks- OOO Delta.

Äriregistri väljavõte OÜ V.J kohta (tl 15).

Tollideklaratsioon nr 14EE5100EE70469179 ja arve (tl 16-17).

Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 21-31), mille kohaselt Maksu-ja Tolliamet teostas 27.02.2014 Xxxilt ära võetud kauba vaatlust.

01.04.2014 ekspertiisiakt nr 7/01/04/2014 (tl 33), mille kohaselt tuvastati, et osa ekspertiisiks esitatud 51-st esemest, on valmistatud krokodilliliste nahast.

Välismaksekorraldused (tl 43-44) millest nähtuvad OÜ V.J maksed äriühingule Martinica Belts S.R.L.

Martinica Belts S.R.L. arved OÜ-le V.J (tl 45-57).

Kaebaja poolt Maksuja Tolliametile esitatud täiendavad dokumendid (tl 81-85).

OÜ WESTLINE IMPEX kiri Maksuja Tolliametile (tl 86).

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samas on kohus seotud kaebaja Juri Assoni kaebusest loobumisega ning juhindudes V™S §

127 lg-st 5 jätab kohus Juri Assoni kaebuse läbi vaatamata. Seega arutab kohus väärteoasja üksnes menetlusaluse isiku V.J OÜ osas.

4-14-7714

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitajate selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse ja tunnistaja ütlused, tutvunud kaebuse esitajate esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette tolliseaduse § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

Tolliseaduse § 74 lg 1 kohaselt on rahatrahviga (kuni 300 trahviühikut) või arestiga karistatav kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine või tollikäitlusviisile deklareerimine. TS § 74 lg 2 kohaselt on sama teo toimepanemise eest ettenähtud ka juriidilise isiku vastutus (rahatrahv kuni 3200 eurot).

OÜ-le V.J heidetakse ette 27.02.2014 ilma kohustusliku eriloata kauba (krokodilli nahast vööd) toimetamist Eestist liiduvälisesse riiki.

Antud asjas on kauba läbivaatuse aktiga nr 14-12.1-5/00/1530 ning tunnistaja Xxxi ütlustega tõendatud, et 27.02.2014 kella 21.30 paiku läks Xxx Ida tollipunkti Narva piiripunkti jalakäijate terminali suunaga Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Tunnistaja esitas tollile kaks dokumenti: arve nr 47/2014 ning ekspordideklaratsiooni nr 14EE5100EE70469179 ning tal oli kaasas 198 nahast vööd. Tollile esitatud dokumentide ning Xxxi ja menetlusaluse isiku esindaja ütlustest nähtuvalt oli kõnealuste vööde saatjaks OÜ V.J ja kauba saajaks

Vene Föderatsioonis asuv äriühing OOO Delta. Xxxi piiriületuse eesmärgiks oli toimetada OÜ-le V.J kuuluv kaup Vene Föderatsiooni, kus ta pidi selle andma uuesti üle OÜ V.J töötajale. Tolliametnikud pidasid kauba täiendava kontrolli teostamiseks kinni. Menetlusaluse isiku esindaja poolt kohtuvälises menetluses esitatud arve kohaselt soetas OÜ

V.J kõnealused vööd Itaalias asuvalt äriühingult Martinica Belts S.R.L. Kusjuures arvest nähtuvalt on iga kaubaartikli juures märgitud millises ulatuses ja millise looma nahast on vastav vöö tehtud. Mitmete artiklite puhul on märge, et tegemist 100% krokodilli nahaga ( ). Arve on originaalis inglise keeles, mida menetlusaluse isiku esindaja Crocodylus Niloticus enda sõnul mõistab.

Eelnimetatud tõenditega on tuvastatud, et piiriületamisel kinni peetud kaup kuulus OÜ-le

V.J ning viimase sooviks oli toimetada kaup Vene Föderatsiooni. Selleks organiseerisid OÜ V.J esindaja ja töötaja ekspordideklaratsiooni vormistamise ja tunnistaja Xxxi vahendusel kauba toimetamise üle piiri. Lisaks arvele ja ekspordideklaratsioonile OÜ V.J Xxxile muid dokumente kaasa ei andnud.

Kõnealustest vööde suhtes teostati vaatlus ning neist 51 ( st igast karbist üks nn näidis eksemplar) edastati ekspertiisi. 01.04.2014 ekspertarvamusega on tuvastatud, et nendest üheksa (st tooted karpidest nr 15, 34, 7, 5, 20, 11, 13, 6 ja 12) tootmiseks on kasutatud krokodilliliste nahku. Läbivaatusaktist nähtuvalt oli karpides nr 15, 34, 7, 5, 20, 11, 13, 6 ja 12 kokku 33 toodet. Seega Xxxil kaasas olnud 198 vööst olid 33 tehtud krokodillilise nahast.

Eksperdi hinnangul ei ole võimalik täpset krokodillilise liiki tuvastada, kuid kõik krokodillilised kuuluvad EL Nõukogu määruse 338/97 lisadesse A või B. OÜ V.J esitatud ostuarve kohaselt on vööde tootmisel kasutatud nahka. Crocodylus Niloticus’e

Kuivõrd ekspertarvamusega on tuvastatud, et tegemist oli krokodillilise nahaga ning kauba arvel on viidatud nahale, siis on kohtul põhjust arvata, et arvel Crocodylus Niloticus’e kajastuv informatsioon vastab tõele. Seda enam, et hilisemalt on kauba eelmine omanik

4-14-7714

äriühing Martinica Belts S.R.L esitanud menetlusalusele isikule sertifikaadi, millest nähtuvalt oli samuti tegemist nahaga. Crocodylus Niloticus’e

Nimetatud loomaliik on toodud EL Nõukogu määruse (looduslike loomaja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) nr 338/97 lisas A ja B kajastuvas isendite loetelus. Sama määruse art 2 p-st t tulenevalt loetakse isendiks muu hulgas ka lisa A ja B loetelus nimetatud looma nahk ning kõik kaubad, mis on sellest tehtud. Arvestades, et kõnealused vööd on tehtud krokodillilise nahast, on nende näol tegemist isendiga määruse 338/97 art 2 p t tähenduses. Sama määruse art 5 p 1 ja p 4 kohaselt tuleb nii lisades A kui ka B loetletud isendite ekspordi või reekspordi korral ühendusest läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat. Vastavat dokumenti pole vaja esitada vaid juhul, kui esineb määruse nr 338/97 art 7 p-st 3 ja määruse nr 865/2006 art-st 57 ja 58 tulenev erand, mida antud juhul aga tuvastatud ei ole. Kauba toimetamine ühendusest välja toimus üksnes kaubanduslikul eesmärgil.

Nimetatud sätetest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist obligatoorse nõudega esitada menetluse esemeks olevate isendite kaubanduslikul eesmärgil ühendusest eksportimisel või reeksportimisel ekspordiluba või reekspordisertifikaat ning seda just sellele tolliasutusele, kus ekspordiformaalsused täidetakse. Antud juhul Eesti Maksuja Tolliametile, kuna kauba eksportimist Euroopa Liidust sooviti teostada just Eesti tolliasutuse kaudu.

Neil asjaoludel ei saa nõustuda kaitsja vastuväidetega, et vastavat luba polnud vaja, kuna tegemist ei olnud samade isenditega, kelle nahast tooted tehtud olid ning OÜ-t V.J tuleks antud juhul käsitleda üksnes vahendajana. Kohtule esitatud dokumentidest ja menetlusaluse isiku esindaja ütlustest võib järeldada, et OÜ V.J oli vööde omanik – kaup oli OÜ V.J valduses ning nende eest oli tasutud ka ostusumma äriühingule Martinica Belts S.R.L. Seega tulenevalt AS § 92 lg-st 1 tuleb lugeda OÜ-t V.J kauba omanikuks. Juhul, kui tegemist oleks vahendajaga, puudunuks igasugune mõistlik vajadus tasuda äriühingule Martinica Belts S.R.L kauba ostusumma. Asjaolu, et kauba omanikuks oli

OÜ V.J ning kauba eksportimisel oli just OÜ-l V.J kohustus esitada ekspordiluba või reekspordisertifikaat, kinnitab ka Martinica Belts S.R.L esindaja e-kiri menetlusaluse isiku esindajale, millest on näha, et ka Martinica Belts S.R.L esindaja leiab, et reekspordiks vajaliku sertifikaadi taotlemise kohustus on OÜ-l V.J.

Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et OÜ-l V.J oli kohustus enne kauba üle ühenduse piiri toimetamist läbida määruse nr 338/97 art 5 p-s 1 ja 4 sätestatud kontroll ja esitada tolliasutuses liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat. OÜ V.J vastavat kontrolli ei läbinud ega esitanud tolliasutusele ka enne kaubaga ühenduse piiri ületamist ekspordiluba või reekspordisertifikaati. Sellega on tuvastatud TS § 74 lg-s 1 ja 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemine, so kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, Eestist liiduvälisesse riiki toimetamine ilma kohustusliku dokumendita.

Vööde eksport oli teostatud äriühingu igapäevase majandustegevuse raames ning üksnes äriühingu huvides. Vajalike dokumentide vormistamata jätmisega säästis äriühing ressursse, mis kulunuks loa või sertifikaadi taotlemisele ja vormistamisele.

Asjaolu, et tegu oli pandud toime tahtlikult, kinnitavad eelkõige tunnistaja Xxxi ütlused. Nimelt tuleneb tema selgitustest, et OÜ V.J esindaja Xxx soovis vältida ise vahetult piiri ületamist koos kõnealuse kaubaga. Xxx palus Xxxil kaup üle piiri viia, andis talle kauba kätte vahetult enne piiri ületamist ning kokkuleppe kohaselt pidi Xxx andma kauba koheselt

4-14-7714

pärast piiri ületamist uuesti üle Xxxile. Siit järeldub, et tegelikkuses pidi ka Xxx samaaegselt piiri ületama, kuid millegipärast ei tahtnud ta ise olla kauba vedajaks. Taoline tõik viitab sellele, et tal oli põhjust arvata, et kauba või saatedokumentidega ei ole kõik korras ning probleemide vältimiseks lasi ta kellelgi teisel piiri ületada. See omakorda kinnitab, et äriühingul oli oma esindajate kaudu olemas teadmine või vähemalt kahtlus, et tegemist on eriluba nõudva kaubaga ning neil puudub kauba ühendusest välja viimiseks vajalik ekspordiluba või reekspordisertifikaat. Hoolimata sellest otsustati vööd toimetada Euroopa Liidust välja ilma, et oleks veendutud kas tegemist on eriluba nõudva kaubaga võit mitte ning vajalikke dokumente vormistamata ja esitamata. Seega on tegu pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, so juhatuse liikme kaudu. Seejuures võib juriidilise isiku seaduslik esindaja juriidilise isiku ülesannete täitmise vahetult või vahendatult edasi delegeerida ning sel juhul on delegeeritud isiku teadmine ja tahe omistatav juriidilisele isikule kui see on seotud konkreetsele isikule pandud ülesannete täitmisega.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja jõudnud õigustatult järeldusele, et juriidilise isiku huvides pani kõnealuse teo toime juhatuse liige Xxx. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on osaühingu juhtorganiks juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Xxx on OÜ V.J juhatuse liikmeks. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Xxx ütlustest tuleneb, et äriühingu põhitegevusalaks on kauba import ja eksport. Vajalike dokumentide vormistamisega võivad tegeleda kõik äriühingu töötajad ja juhatuse liikmed. Kuid kõnealuse kauba ostmisega (sh kauba välja valimisega) tegeles ta ise. Kaup oli ostetud eesmärgiga müüa see edasi Vene Föderatsiooni. Isikuks, kes pidi vahetult toimetama vööd üle ühenduse piiri, oli äriühingu töötaja Xxx. Xxx ei olnud enda sõnul teadlik, et vööd on krokodilliliste nahast tehtud ning möönab, et vajalike sertifikaate äriühing ei hankinud.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Xxxl ei tekkinud vähemalt kahtlust, et vööd on tehtud sellise isendi nahast, millega kauplemisel ja eksportimisel kehtivad erinõuded. Taolist arvamust kinnitavad eelkõige asjaolud, et tootja esitatud arvetel oli osade toodete puhul selgesõnaliselt märgitud, et tegemist on 100% krokodillilise nahast toodetega. Kuna Xxx tegeles ise vahetult kõnealuse kauba tellimisega, on ebareaalne, et ta ei pööranud tähelepanu sellele, mis nahast tooted tehtud on.

Igale keskmisele tavalise elukogemusega inimesele on teada, et krokodilliliste näol on tegemist kaitsealuse loomaliigi esindajatega, mistõttu peaks ka igaühe jaoks olema ilmne, et selle looma nahkadega toimingute teostamisele kehtivad piirangud. Samuti on igale keskmisele tavalise elukogemusega inimesele teada, et paljude kaupade toimetamisel üle riigi või tolliterritooriumi piiri kehtivad erinevad piirangud. Arvestades kaubaks olnud isendi haruldust ning seda, et Xxx on isikuks, kes tegeleb igapäevaselt kauba ekspordiga ning peaks seega omama ka ülevaadet selles valdkonnas kehtivatest nõuetest ja piirangutest, pidi tal tekkima vähemalt kahtlus, et tegemist võib olla kaubaga, mille üle piiri toimetamisele

4-14-7714

kehtivad erinõuded. Taolise kahtluse või teadmise olemasolu kinnitab ka eelviidatud Xxxi ütlustest tulenev järeldus, et OÜ V.J töötaja Xxx, kellele oli tehtud ülesandeks kauba üle piiri toimetamine, vältis ülesande vahetut täitmist. Seega on ilmne, et Xxxil pidi olema teada, et kauba eksportimiseks ei ole kõik vajalikud nõuded täidetud ning selline teadmine sai tal tekkida üksnes vestlustest tööandajaga. Ei ole kuigi reaalne, et Xxxil tekkis üksnes vööde visuaalsel vaatlusel kahtlus kauba ekspordiks vajalike tingimuste täidetuses.

Kõike eelnevat arvestades on kohus veendumusel, et Xxx oli teadlik või omas vähemalt kahtlust, et kauba eksportimiseks on vaja eriluba. Vaatamata sellele ei teinud ta aga midagi vastava kohustuse olemasolu kontrollimiseks ja vajaliku loa hankimiseks ning andis korralduse kauba toimetamiseks Euroopa Liidust Vene Föderatsiooni, kuigi ta pidi vähemalt möönma, et äriühingul puuduvad selleks vajalikud dokumendid. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et Xxx ei toimetanud ise vahetult kaupa üle ühenduse piiri. TS §-s 74 sätestatud koosseisuliste tunnuste täitmiseks piisab ka sellest, et tegu oli pandud toime vahendlikult ning Xxx teadmisel ja korraldusel. Kuna kauba soetamine ja eksportimine toimus OÜ V.J igapäevase majandustegevuse raames ning rikkumisega säästeti äriühingu ressursse, tuleb väärteoprotokollis kirjeldatud tegu käsitleda äriühingu huvides toimepandud teona.

Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et TS § 74 kohase süüteo pani OÜ V.J huvides toime juhatuse liige Xxx ning OÜ V.J tegevuses on tuvastatud TS § 74 lg-s 2 sätestatud süüteo tunnused. Süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Karistus

Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg-le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

TS § 74 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette kuni 3200-eurose rahatrahvi. Kohtuväline menetleja määras OÜ-le V.J karistuseks rahatrahvi summas 150 eurot. OÜ-t V.J ei ole varasemalt karistatud ei kuritegude ega ka väärtegude toimepanemise eest. Hinnates konkreetse teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis, tuleb seda pidada pigem kergemaks rikkumiseks. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta, et menetluse esemeks olev kaup toimetati Euroopa Liitu ja sh Eesti Vabariiki seaduslikult. Ühtki karistust raskendavat asjaolu tuvastatud ei ole. Kõike nimetatut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus (mis on lähedane minimaalsele karistusele) on põhjendatud.

Konfiskeerimine

Kohtuväline menetleja määras KarS § 83 lg 2 ja TS § 94 lg 3 alusel konfiskeerida krokodilliliste nahkadest valmistatud esemed ning anda need TS § 98 lg 2 ja TS § 97 lg-te 1 ja

2 alusel üle keskkonnaministri määratud asutusele. TS § 94 lg 3 sätestab, et kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse

§-des 73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Tegemist ei ole obligatoorse nõudega vaid menetleja kaalutlusotsustusega.

KarS § 83 lg-st 4 tulenevalt oleks konfiskeerimise kohaldamine kohustuslik siis, kui OÜ-l V.J puuduks konfiskeeritava esemete omamiseks vajalik luba. Väärteoasjas kogutud

4-14-7714

andmetest nähtub aga, et OÜ V.J on saanud kõnealuse kauba omanikuks seaduslikul teel ning ettevõttel puudub igasugune takistust selle valdamiseks ja käitlemiseks Euroopa Liidu territooriumil.

Arvestades karistuse määramise juures märgitut leiab kohus, et antud juhul on konfiskeerimise kohaldamine ülemäära koormav võrreldes toimepandud õigusrikkumisega tekitatud ebaõiglusega. Puuduvad andmed, et ekspordinõuete rikkumine oleks OÜ Tematika-

N tegevuses tavapärane ning seega tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist oli pigem üksikjuhtumiga. Seetõttu on menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldamine piisav meede reageerimaks toimunud õigusrikkumisele. Menetluse esemeks oleva kauba asumine Eesti

Vabariigis toimus seaduslikul alusel ning selle tagastamisega Eestis asuvale omanikule ei kaasneks täiendavat ebaõiglust. Vastupidise olukorraga oleks tegemist juhul, kui omanik asuks Euroopa Liidust väljaspool. Käesoleval juhul on aga omanikul võimalik teha Eesti

Vabariigis ja Euroopa Liidus kõnealuse kaubaga seaduspäraseid tehinguid ning hankida vajadusel nõutavad dokumendid, kui kaupa soovitaks ühenduse piirest välja viia.

Eelnevast lähtuvalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega kohaldati konfiskeerimist ning kohus määrab tagastada kohtuvälises menetluses ära võetud esemed omanikule.

Menetluskulud

Vaidlustatud otsuse kohaselt jäeti menetluskulud summas 12,5 eurot menetlusaluse isiku OÜ V.J kanda.

Tulenevalt V™S § 38 lg-st 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas väärteomenetluses on seoses loomanahkade ekspertiisiga tekkinud menetluskulu summas 25 eurot.

KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab vaidlustatud otsuse põhi osas muutmata, siis tuleb ka menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Kõike eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et OÜ V.J kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustatud otsus tuleb tühistada üksnes konfiskeerimise kohaldamise osas ning muus osas puudub alus otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi Kohtunik