3-14-50221/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50221

Haldusasi

T.K.i kaebus Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatise

nr 4.1-2/2880 ning Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude

nr 2-3/1505-1 ja 07.04.2014 käskkirja nr 162 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.K.

Vastustaja I – Päästeamet, volitatud esindaja Silvia Vospert

Vastustaja II – Sisekaitseakadeemia, volitatud esindaja Sirje

Asu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.K.i kaebus.

2. Tühistada Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatis nr 4.1-2/2880, Päästeameti

12.02.2014 kahjunõue nr 2-3/1505-1 ja Päästeameti 07.04.2014 käskkiri nr 162.

3. Mõista T.K.i kasuks välja Sisekaitseakadeemialt riigilõiv 15 (viisteist) eurot ja

Päästeametilt riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.05.2015, välja arvatud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS

§ 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-50221

2(11)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.K. (kaebaja) õppis 31.08.2009–21.06.2013 Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse erialal

riigieelarvelisel täiskoormusega päevaõppe õppekohal. Nominaalne õppeaeg oli 4 aastat.

2. Sisekaitseakadeemia koostas 21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880 (tl 11), mille kohaselt kanti

kaebaja koolitamiseks kulusid 9512,53 eurot (stipendium 3955,9 eurot ja õppekoha

baasmaksumus 5556,63 eurot). Kaebaja kinnitas teatisega tutvumist ja nõustus selles esitatud

andmetega 21.06.2013.

3. Kaebaja töötas Päästeametis ajavahemikul 03.06.2011–25.02.2014 (tl 9-10). Päästeameti

peadirektor vabastas 14.02.2014 käskkirjaga nr 52P (tl 13) kaebaja teenistusest tema soovil

25.02.2014 (viimane tööpäev).

4. Päästeamet teavitas 12.02.2014 kahjunõudega nr 2-3/1505-1 (tl 12-12p, 22-24) kaebajat

kohustusest hüvitada tema koolitamiseks kantud õppekulud summas 6263,56 eurot, sest kaebaja

on 25.02.2014 seisuga töötanud kahekordsest nominaalajast 1924 kalendripäeva vähem.

Kaebajat hoiatati, et kui ta jätab kahjunõudele reageerimata ega hüvita kahju tähtaegselt või

jätab lepingu kahjunõude täitmise ajatamiseks sõlmimata või ei pea kinni lepingu

maksegraafikust, esitab Päästeamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kirjaliku

avalduse kahju sundkorras sissenõudmiseks.

5. Päästeameti peadirektor otsustas 07.04.2014 käskkirjaga nr 162 (tl 64-64p) kaebajalt

õppekulud kohe sisse nõuda. Vastustaja tugines käskkirja andmisel asjaolule, et kaebaja ei

allkirjastanud lepingut õppekulude hüvitamiseks. Samuti puudus teave, et kaebaja puhul

esineksid rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 273 lg-s 3 sätestatud õppekulude

hüvitamisest vabastamise alused.

6. Kaebaja esitas 25.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sisekaitseakadeemia

21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880 ja Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude nr 2-3/1505-1

tühistamiseks. Kaebaja täiendas 12.07.2014 kaebust nõudega tühistada Päästeameti 07.04.2014

käskkiri nr 162. Põhjendused:

6.1. Vaidlust ei ole selles, et täidetud on rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 273 lg 2 p-s 4

ning siseministri 25.07.2007 määruse nr 61 „Sisekaitseakadeemia õppekulude arvestamise ja

hüvitamise kord“ (Määrus nr 61) § 6 lg 2 p-s 1 (kaebuses ekslikult p 2) ja §-s 9 toodud eeldused

ning kaebaja puhul puuduvad RakKKS § 273 lg-s 3 nimetatud välistavad tingimused. Samuti ei

vaidlusta kaebaja Päästeameti arvestust töötatud ja puudujäävate päevade kohta. Kaebaja leiab,

et Sisekaitseakadeemia teatisega ei ole õppekulusid kehtivalt kindlaks määratud, mistõttu tuleb

tühistada ka sellel põhinev kahjunõue.

6.2. Sisekaitseakadeemia teatis on eelhaldusakt, millega määratakse õiguslikult siduvalt

kindlaks õppekulude summa. Kaebajat ei ole teatise koostamisele eelnenud haldusmenetlusest

teavitatud, teda ei ole ära kuulatud ja tal ei olnud võimalik osaleda teatise aluseks olevate

faktiliste asjaolude tuvastamisel.

6.3. Teatist ei ole põhjendatud ja see pole kontrollitav. Olukorras, kus õigusaktides puuduvad

selged kriteeriumid õppekulude arvestamiseks, tähendab põhjendamata haldusaktide

aktsepteerimine isiku andmist haldusorgani suvaõiguse alla, sest kaebajal puudub võimalus

iseseisvalt õigusaktide ja avalike või temale teada olevate andmete põhjal kontrollida

3-14-50221

3(11)

haldusorgani määratud õppekulude õiguspärasust. Kaebaja leiab, et õppekulude määramine

kätkeb mitmeid hinnangulisi elemente ja kaalutlusõiguse teostamist.

6.4. Erinevalt Päästeametist leiab kaebaja, et 12.02.2014 kahjunõue on selle pealkirjale

vaatamata haldusakt, sest sellega kohustati kaebajat õppekulusid hüvitama. Kuna Päästeameti

12.02.2014 kahjunõue ja 07.04.2014 käskkiri on sisult samad ja enne 07.04.2014 käskkirja

andmist menetlust ei uuendatud, siis ei saa 07.04.2014 käskkirja käsitada eraldiseisva

haldusaktina ja seda ei pea ka vaidlustama. Käskkirja andmise ajendiks oli see, et kaebaja

keeldus nõude ajatamise lepingut sõlmimast. Käskkirjas ei hinnata uuesti kahjunõudes

tuvastatud kulude suurust, vaid üksnes viidatakse kahjunõudega kindlaks määratud õppekulude

hüvitamise kohustusele. Päästeamet vormistas uue haldusakti selleks, et vältida

põhjendamiskohustuse rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kohus ei tohiks selle käskkirjaga

arvestada. Samuti ei saa kohus võtta arvesse haldusakti põhjendusi, mis esitatakse alles pärast

haldusakti andmist. 07.04.2014 käskkirja ei ole andnud pädev organ.

6.5. Kui kohus leiab, et Päästeameti 07.04.2014 käskkirja näol on tegemist eraldiseisva

haldusaktiga, mida kaebaja peaks vaidlustama, soovib kaebaja täiendada kaebust 07.04.2014

käskkirja tühistamise nõudega. Päästeameti 07.04.2014 käskkiri on õigusvastane samadel

eeltoodud põhjendustel.

6.6. Kuna õppekulude hüvitamise näol on tegemist avalik-õigusliku kohustusega, siis ei saa

kaebaja allkirja teatisel käsitada tahteavaldusena rahalise kohustuse võtmiseks ega ka asjaolude

omaksvõtmise kokkuleppena. Teatis anti kaebajale üle ja sellele küsiti allkirja kõrgkooli

lõpetamise pidulikul tseremoonial. Vastustaja ei selgitanud kaebajale dokumendi õiguslikku

tähendust ega sisu. Seetõttu ei saa kaebaja allkirjale omistada õiguslikku tähendust.

6.7. Kui teatis ei ole eelhaldusakt, pidanuks Päästeameti kahjunõue või käskkiri sisaldama

viiteid ja arvutusi, kuidas jõuti väljanõutava õppekulude summani. Päästeameti kahjunõue ja

käskkiri tuginevad aga Sisekaitseakadeemia teatises kindlaks määratud õppekulude summale.

6.8. Kuna Sisekaitseakadeemia ei ole teatises ühelegi kaebuse vastuses viidatud õigusaktile

viidanud, siis ei ole tõendatud, et ta ka tegelikult teatise andmisel neile tugines.

Kohtumenetluses ei saa esitada täiendavaid tõendeid ja põhjendusi.

6.9. Kaebaja palub jätta menetluskulud koos viivisega vastustajate kanda. Varasemad

menetlusseadustikud võimaldasid mõista õigusabikulusid välja olenemata sellest, kes

menetlusdokumendile alla kirjutas. Uute menetlusseadustike eelnõude seletuskirjadest ei nähtu

selle põhimõtte muutmise soovi. Seejuures oli kohtule ja menetlusosalistele teada asjaolu, et

Rivo Neuhaus oli kaebaja esindaja, sest kohtule esitati volikiri ja Rivo Neuhaus allkirjastas

kohtule esitatud kaebuse. Kui kohus leiab, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 103

lg 1 p 1 ei võimalda kaebaja õigusabikulusid menetluskuludena välja mõista, palub kaebaja

tunnistada see sätte Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 15 vastuolus olevaks.

Põhjendatud ei ole mõista menetluskulusid välja olenevalt sellest, kas menetlusdokumendid

allkirjastas menetlusosaline ise või tema esindaja. Kui menetluskulud jäetakse sel põhjusel välja

mõistmata, toob see kaasa täiendava vajaduse pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

Täiendava kohtumenetluse algatamine on kaebajat koormav. Olukord, kus kaebajal ei ole

võimalik kasutada teenuse kõrge hinna tõttu advokaadist esindaja abi ja ta ei saa ka HKMS §-

st 103 lg 1 p-st 1 koosmõjus §-ga 32 tuleneva piirangu tõttu kasutada muu isiku õigusabi,

takistab või raskendab oluliselt PS §-s 15 sätestatud põhiõiguse teostamist. Erinevaks

kohtlemiseks puudub põhiseaduslik alus.

7. Sisekaitseakadeemia palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

3-14-50221

4(11)

7.1. Teatise puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega. Sisekaitseakadeemia teatis koosnes

Määruse nr 61 § 3 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kahest kulukomponendist: riikliku koolitustellimuse

õppekoha või koolituskoha baasmaksumus ning põhistipendiumi kulud. Päästeteenistuse eriala

kinnitati 18.08.2008, seega arvestati koolituskoha baasmaksumuse arvestamisel Vabariigi

Valitsuse 23.07.2009 määruses nr 129, 04.02.2010 määruses nr 16, 10.02.2011 määruses nr 19

ja 27.01.2012 määruses nr 5 märgitud õppekoha baasmaksumusega. Kaebajale maksti

põhistipendiumi Sisekaitseakadeemia rektori käskkirjade alusel, milliseid kaebaja ei ole

vaidlustanud. Põhjendamispuudused ei mõjutanud asja otsustamist.

7.2. Kaebaja on teatises esitatud andmetega nõustunud, vastasel korral oleks ta pidanud jätma

teatise allkirjastamata.

7.3. Kuna kaebajal ei olnud menetluses esindajat, saab esitatud õigusabikulusid käsitada

nõustaja kuludena. Nõustaja saab menetluses osaleda vaid istungil, mitte kirjalikus menetluses.

8. Päästeamet palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Põhjendamatu on kaebaja väide, et tema õppekulud ei ole kehtivalt kindlaks määratud. See

on vastuolus kaebaja enda 21.06.2013 kinnitusega teatisel.

8.2. Teatis ei ole eelhaldusakt, vaid informatiivse iseloomuga tõend kaebaja koolituskulude

kohta. Sisekaitseakadeemial puudus teatise vormistamisel kohustus järgida haldusakti

väljaandmise nõudeid.

8.3. Päästeameti kahjunõue ei ole haldusakt, vaid võlaõiguslik pakkumus koolituskulude võla

kustutamiseks. Kahjunõude esitamine ei toonud kaebajale kaasa mingeid kohustusi. Kohustuse

tekkimise aluseks on Päästeameti 07.04.2014 käskkiri nr 162. Nimetatud käskkiri saadetakse

pärast vaidlustamistähtaja möödumist kohtutäiturile täitmiseks.

8.4. Koolituskulude sissenõudmise menetlemisel on kinni peetud hea halduse tavast ning

järgitud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-s 21 ja Määruses nr 61 sätestatud nõudeid.

8.5. Enne haldusakti andmist pidas vastustaja kaebajaga läbirääkimisi, andis võimaluse ajatada

koolituskulude hüvitamine ja koostas kaebaja avalduse alusel lepingu maksegraafikuga

48 kuuks.

8.6. Kuna kaebajal ei olnud menetluses esindajat, on õigusnõustamise ja esindamise kulude

nõue eksitav ja ebaseaduslik.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlusalused küsimused

9. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajal on RakKKS § 273 lg 2 p 4 (kehtivus redaktsioonis

01.01.2005–29.03.2015) järgi kohustus hüvitada tema koolitamiseks Sisekaitseakadeemias riigi

poolt tehtud õppekulud, sest kaebaja vabastati teenistusest Päästeametis tema enda algatusel

mõjuva põhjuseta. Kaebaja ei olnud töötanud avalikus teenistuses või päästeasutuses vähemalt

kahekordse nominaalse õppeaja ulatuses (RakKKS § 373 lg 3 p 1). Põhja-Eesti Päästekeskusega

02.06.2011 sõlmitud töölepingust nr 3.1-5.2/62TL (tl 9-9p) ning Päästeameti peadirektori

19.03.2013 käskkirjast nr 289P (tl 10) ja 14.02.2014 käskkirjast nr 52P (tl 13) nähtuvalt töötas

kaebaja päästeasutuses ajavahemikul 03.06.2011–25.02.2014, so 2 aastat 8 kuud 23 päeva.

Kaebaja nominaalne õppeaeg oli Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatise nr 4.1-2/2880 (tl 11)

järgi 4 aastat, seega pidanuks kaebaja töötama avalikus teenistuses või päästeasutuses kokku

vähemalt 8 aastat. Samuti on kaebaja eitanud RakKKS § 273 lg 3 p-s 2 sätestatud asjaolude

3-14-50221

5(11)

esinemist (püsiva töövõime kaotus 40–100% või perekonnas oleva puudega isiku või

vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajadus), mis oleks

vabastanud kaebaja õppekulude hüvitamise kohustusest.

10. Kaebaja vaidlustab Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatist ning Päästeameti 12.02.2014

kahjunõuet ja 07.04.2014 käskkirja põhjusel, et vastustajad ei ole hüvitamisele kuuluvaid

õppekulusid arusaadavalt ja kontrollitavalt kindlaks määranud.

11. Lisaks ei ole menetlusosalised ühisel arusaamal Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatise

ning Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude ja 07.04.2014 käskkirja õigusliku olemuse ja

tagajärgede osas.

Sisekaitseakadeemia 21.06.2013 teatis nr 4.1-2/2880

12. RakKKS § 273 lg 4 alusel kehtestatud Määrusest nr 61 nähtuvalt toimub

Sisekaitseakadeemias õppekulude arvestamine ja hüvitamine kaheetapiliselt: esiteks arvestab

Sisekaitseakadeemia välja eksmatrikuleeritud isiku õppekulud (Määruse nr 61 §-d 2-5), teiseks

nõutakse õppekulude hüvitamist isikult, kes vastab RakKKS § 273 lg-tes 1 ja 2 toodud

tingimustele ja kelle puhul puuduvad RakKKS § 273 lg-s 3 toodud alused õppekulude

hüvitamise kohustusest vabastamiseks. Olenevalt õppekulude hüvitamise nõudeõiguse

tekkimise ajast on erinevad ka asutused, kes peavad õppekulude hüvitamist nõudma (vt Määruse

nr 61 § 6). Õppekulude hüvitamist nõudma õigustatud asutus lähtub sissenõutavate õppekulude

kindlaksmääramisel Sisekaitseakadeemia teatisest (vt Määruse nr 61 § 4 lg 2, § 9 lg 2), kuid tal

on täiendavalt kohustus vähendada sissenõutavaid õppekulusid proportsionaalselt avalikus

teenistuses või päästeasutuses töötatud ajaga, arvestades RakKKS § 273 lg 3 p-s 1 toodud

tingimust (Määruse nr 61 § 8) – so kohustust töötada avalikus teenistuses või päästeasutuses

vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja ulatuses.

13. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus,

ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 52 lg 1 p 2 järgi on eelhaldusaktiks haldusakt,

millega haldusorgan teeb enne asja lõplikku lahendamist õiguslikult siduvalt kindlaks asja

lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu.

Kuna Määruse nr 61 § 2 järgi on õppekulude arvestajaks Sisekaitseakadeemia ning Määrusest

nr 61 ei nähtu, et õppekulude hüvitamist nõudma õigustatud asutus (antud juhul Päästeamet)

arvutaks vastavalt Määruse nr 61 §-le 3 ise välja isiku koolitamiseks riigi poolt tehtud kulud,

on järelikult Sisekaitseakadeemia teatis isiku koolitamiseks tehtud õppekulude kohta

eelhaldusaktiks lõpliku nõude koostamisel, kus on vajadusel tehtud Määruse nr 61 §-s 8

sätestatud mahaarvamised.

14. Eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2). HMS § 54 järgi on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

15. Vaidluse all ei ole asjaolu, et õppekulude teatist oli Määruse nr 61 § 2 järgi pädev andma

Sisekaitseakadeemia, seega ei ole teatise puhul rikutud pädevusnorme.

16. Määruse nr 61 § 3 lg 1 järgi koosnevad hüvitatavad õppekulud järgmistest

kulukomponentidest: 1) riikliku koolitustellimuse õppekoha või koolituskoha baasmaksumus;

2) põhistipendiumi kulud; 3) vormiriietuse kulud; 4) toitlustamiskulud; 5) majutuskulud. Sama

paragrahvi lg 2 järgi on õppe- või koolituskoha baasmaksumuseks ülikooliseaduse § 131 lg 3

3-14-50221

6(11)

alusel ja kooskõlas RakKKS § 27 lg-ga 1 Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja immatrikuleerimise

hetkel kehtiv riikliku koolitustellimuse rakenduskõrgharidusõppe õppekoha baasmaksumus või

kutseõppeasutuse seaduse § 331 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja immatrikuleerimise

hetkel kehtiv riikliku koolitustellimuse kutseõppeasutuse koolituskoha baasmaksumus.

Kuna eelnimetatud sätted määravad täpselt kindlaks, millistest komponentidest õppekulud

koosnevad, ning need sätted ei anna Sisekaitseakadeemiale volitust kaaluda otsustuse tegemist

või valida erinevate otsustuste vahel, siis puudus Sisekaitseakadeemial õigus teostada teatise

koostamisel kaalutlusõigust (vt HMS § 4 lg 1). Seega on kaebaja väited kaalutlusõiguse

teostamata jätmise kohta asjakohatud.

17. Kaalutlusõiguse puudumise tõttu ei saa tekkida kahtlust ka teatise proportsionaalsuse osas.

18. Kohtu

hinnangul

ei

vasta

Sisekaitseakadeemia

teatis

haldusaktile

ettenähtud

vorminõuetele. Määruse nr 61 § 4 lg 1 toob ära andmed, mida teatis peab sisaldama, kuid ei

anna õigust eirata muid HMS-s sätestatud vorminõudeid. Seejuures rikub teatis ka Määruse nr

61 § 4 lg 1 p-s 6 toodud kohustust tuua välja hüvitamiskohustuse kustutamiseks eeldatav

töötamise aeg riigiasutuses. Teatises ei ole sellist eeldatava töötamise aega kajastatud. See

rikkumine ei ole siiski iseseisvaks aluseks teatise tühistamisele, sest kaebajale pidi teatises

märgitud nominaalse õppeaja (4 aastat) ja RakKKS § 273 lg 3 p 1 koosmõjus olema selge, et ta

vabaneb õppekulude hüvitamise kohustusest, kui ta töötab avalikus teenistuses või

päästeasutuses vähemalt 8 aastat.

19. Teatise andmisel ei ole järgitud HMS § 56 lg-s 1 toodud kohustust põhjendada kirjalikku

haldusakti ja sama paragrahvi lg-s 2 toodud kohustust näidata ära haldusakti andmise õiguslik

alus, samuti puudub asjakohane vaidlustamisviide. Vaidlustamisviite puudumine ei ole

iseseisvaks aluseks teatise tühistamisele (HMS § 57 lg 2), kuid haldusaktis pidanuks see HMS

§ 57 lg-st 1 tulenevalt olema. Õigusliku alusena on teatises küll viidatud Määrusele nr 61, kuid

puudub viide õigusaktidele, mille alusel on arvutatud õppekoha baasmaksumus. Neile

õigusaktidele on Sisekaitseakadeemia viidanud alles kaebuse vastuses. Teatises puuduvad

selgitused ja täpsustused, kuidas on õppekulude suurus arvutatud.

20. Teatisest nähtuvalt koosnevad kaebaja õppekulud summas 9512,53 eurot stipendiumi

kuludest summas 3955,90 eurot ja õppekoha baasmaksumuse kuludest summas 5556,63 eurot.

21. Sisekaitseakadeemia

vastusest

kaebusele

nähtub,

et

kaebajale

maksti

2009/2010. õppeaastal, 2010/2011. õppeaastal, 2011/2012. õppeaastal ja 2012/2013. õppeaastal

Sisekaitseakadeemia rektori käskkirjade alusel stipendiume. Stipendiumide summasid ei ole

vastuses välja toodud. Samas ei ole kaebaja vaielnud vastu sellele, et talle on stipendiume

makstud. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud stipendiumi kulude kogusummat 3955,90 eurot.

Seetõttu ei pea kohus kaebaja õppekulude summat stipendiumide summa osas vaidlusaluseks

ega kontrolli seda täiendavalt.

22. Õppekoha baasmaksumuse osas on Sisekaitseakadeemia viidanud kaebuse vastuses

Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määrusele nr 129, 04.02.2010 määrusele nr 16, 10.02.2011

määrusele nr 19 ja 27.01.2012 määrusele nr 5. Sisekaitseakadeemia selgituste järgi on

päästeteenistuse eriala kinnitatud 18.08.2008 ja sellest alates hakkas kulgema ka õppekohtade

loomise arvestus.

Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määruse nr 129 „Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud

õppekoha baasmaksumus ning doktoriõppe tulemustasu määr 2009. aastal“ § 1 lg 3 järgi on

riikliku koolitustellimuse alusel Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekavade alusel

moodustatud õppekoha baasmaksumus rakenduskõrgharidusõppes 18 200 krooni (so

3-14-50221

7(11)

1163,19 eurot) ning alates 2005/2006. õppeaastast moodustatud ja moodustatava õppekoha

baasmaksumus rakenduskõrgharidusõppes on 21 760 krooni (so 1390,72 eurot).

Vabariigi Valitsuse 04.02.2010 määruse nr 16 „Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud

õppekoha baasmaksumus ning doktoriõppe tulemustasu määr 2010. aastal“ § 1 lg 3 järgi on

riikliku koolitustellimuse alusel Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekavade alusel

moodustatud

ja

moodustatava

õppekoha

baasmaksumus

rakenduskõrgharidusõppes

19 780 krooni (so 1264,17 eurot).

Vabariigi Valitsuse 10.02.2011 määruse nr 19 „Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud

õppekoha baasmaksumus ning doktoriõppe tulemustasu määr 2011. aastal“ § 1 lg 3 järgi on

riikliku koolitustellimuse alusel Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekavade alusel enne

1. augustit 2011. a moodustatud õppekoha baasmaksumus rakenduskõrgharidusõppes

1264,17 eurot.

Vabariigi Valitsuse 27.01.2012 määruse nr 5 „Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud

õppekoha baasmaksumus ning doktoriõppe tulemustasu määr 2012. aastal“ § 1 lg 3 järgi on

riikliku koolitustellimuse alusel Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppekavade alusel enne

1. augustit 2011. a moodustatud õppekoha baasmaksumus rakenduskõrgharidusõppes

1264,17 eurot.

Kui arvestada Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määruse nr 129 § 1 lg-s 3 toodud 18 200 krooni

suuruse baasmaksumusega, kujuneb eelnimetatud määruste järgi kaebaja õppekoha

baasmaksumuseks 4955,70 eurot (1163,19 + 1264,17 + 1264,17 + 1264,17). Kui arvestada

Vabariigi Valitsuse 23.07.2009 määruse nr 129 § 1 lg-s 3 toodud 21 760 krooni suuruse

baasmaksumusega, kujuneb eelnimetatud määruste järgi kaebaja õppekoha baasmaksumuseks

5183,23 eurot (1390,72 + 1264,17 + 1264,17 + 1264,17). Sisekaitseakadeemia teatisel on

kaebaja õppekoha baasmaksumuseks näidatud 5556,63 eurot. Sisekaitseakadeemia ei ole

teatises ega kaebuse vastuses selgitanud, kuidas tema enda viidatud määruste alusel teatises

näidatud õppekoha baasmaksumus arvutati. Kohus ega kaebaja ei pea otsima valemeid või

arvväärtusi, mis teatises toodud summat õigustaksid. Teatises näidatud summade õigsuse eest

vastutab Sisekaitseakadeemia, kes peab oskama selgitada, kuidas see summa saadi. Praegusel

juhul ei ole vastustaja seda kohustust täitnud. Seega on teatis olulises osas põhjendamata ja selle

õiguspärasus ei ole kontrollitav. Vastustaja ei ole seda viga suutnud kõrvaldada ka

kohtumenetluse käigus, mistõttu tuleb teatis tunnistada õigusvastaseks. Tegemist on olulise

vorminõude rikkumisega, mis võis mõjutada haldusakti sisu (HMS §-d 58-59), seetõttu tuleb

Sisekaitseakadeemia teatis tühistada.

23. Õppekulude teatise koostab Sisekaitseakadeemia 5 tööpäeva jooksul arvates isiku

eksmatrikuleerimisest ja annab selle isikule kätte allkirja vastu (määruse nr 61 § 5 lg-d 1 ja 2).

Sisekaitseakadeemia toimetas teatise kaebajale kätte 21.06.2013, mil kaebaja andis teatisele

allkirja sellega tutvumise ja teatises esitatud andmetega nõustumise kohta. Kohus nõustub

kaebajaga, et teatisel olev kaebaja allkiri ei võta temalt teatise vaidlustamise õigust. Kaebaja

selgituste kohaselt anti teatis talle üle kõrgkooli lõpetamise pidulikul tseremoonial ning talle ei

tutvustatud samal ajal õppekulude arvestamise aluseks olevaid õigusakte vm dokumente ega

selgitanud, mil moel tema õppekoha õppekulud arvutati. Sisekaitseakadeemia ei ole seda väidet

ümber lükanud. Kuna vastustaja ei ole ka kohtumenetluses suutnud arusaadavalt selgitada

õppekoha õppekulude arvutamise korda, peab kohus usutavaks, et teatise üleandmisel küsiti

kaebajalt lihtsalt teatisele allkirja, selgitamata täpsemalt teatisel näidatud summade

arvutuskäiku. Samuti peab kohus usutavaks, et kaebajal ei olnud võimalust õppekulude

kujunemise õiguspärasust enne allkirja andmist kontrollida.

3-14-50221

8(11)

24. HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Kaebaja heidab Sisekaitseakadeemiale ette, et viimane ei andnud kaebajale õigust

enne teatise väljastamist avaldada oma arvamust. Kohus leiab, et HMS § 40 lg 3 p-st 2 tulenevalt

ei olnud kaebaja ärakuulamine praegusel juhul vajalik, sest eelhaldusakti märgitavad andmed

pidi haldusorgan ise koguma ja täiendavate andmete saamise vajadust ei tekkinud. Seega on

kaebaja etteheide Sisekaitseakadeemia poolt haldusmenetluse menetlusnõuete rikkumise kohta

põhjendamatu.

25. Asjaolu, et kohus tühistab Sisekaitseakadeemia teatise, ei tähenda, et haldusorgan ei võiks

kaebaja koolituskulude kohta anda välja uut teatist, kus on korrektsed andmed ja viited

õiguslikule alusele ning vajadusel kulude arvutuskäik.

Päästeameti 12.02.2014 kahjunõue nr 2-3/1505-1

26. Määruse nr 61 §-dest 6, 8 ja 9 järeldub, et lõplik isikult sissenõutav õppekulude summa

nähtub pädeva asutuse nõudest. Antud juhul oli selliseks pädevaks asutuseks Määruse nr 61 lg 2

p 1 järgi Päästeamet, kelle teenistuses kaebaja oli. Päästeametit juhib siseministri 03.10.2014

määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ § 9 lg 1 järgi peadirektor, kelle pädevusse kuulub mh

teenistusest lahkuvalt isikult õppekulude sissenõudmine (vt 03.10.2014 määruse nr 42 § 10 lg 1

p-d 1 ja 15). Kuna Päästeameti peadirektor tegutses 12.02.2014 kahjunõude esitamisel

Päästeameti seadusliku esindajana, mitte iseseisva haldusorganina, on 12.02.2014 kahjunõue

koostatud pädeva organi poolt. Kaebaja viited ebapädevale organile on ilmselgelt asjakohatud.

27. Halduskohus jääb varem sama menetluse käigus toodud seisukoha juurde, et Päästeameti

12.02.2014 kahjunõude näol on tegemist haldusaktiga, sest sellega pandi kaebajale kohustus

hüvitada õppekulud summas 6263,56 eurot ühe kuu jooksul kahjunõude saamisest.

Kahjunõudes toodi ära, millisel kontole, millise viitenumbri ja selgitusega tuleb summa kanda.

Samuti hoiatati kaebajat kahjunõudes, et kui kaebaja jätab kahjunõudele reageerimata ja ei

hüvita kahjunõuet tähtaegselt või jätab kahjunõude täitmise ajatamiseks lepingu sõlmimata või

ei pea kinni lepingu maksegraafikust, esitab Päästeamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale kirjaliku avalduse koos täitedokumendiga kaebajalt kahjunõudes toodud summa TMS-s

sätestatud korras sissenõudmiseks. Seega vastab kahjunõue HMS § 51 lg-s 1 sätestatud

haldusaktile esitatud nõuetele – selle on andnud haldusorgan haldusülesannete täitmisel

avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks konkreetsele haldusvälisele isikule

kohustuse tekitamiseks.

Ka Määruse nr 61 §-dest 6, 8 ja 9 nähtub, et õppekulude sissenõudmiseks tuleb esitada isikule

vastav nõue, milles on arvestatud Sisekaitseakadeemia teatises näidatud õppekuludega ja juba

teenistuses oldud ajaga. Kui isik nõuet ettenähtud tähtaja jooksul ei tasu, pöördub pädev asutus

avaldusega kohtutäituri poole. Määrusest nr 61 ei nähtu, et pädev asutus peaks tegema isikule

enne õppekulude hüvitamise kohustuse panemist mingi võlaõigusliku pakkumise, millest

keeldumise korral tuleks vormistada haldusakt õppekulude sissenõudmiseks. Määruse nr 61 § 9

lg-s 2 nimetatud täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p 21 järgi pädeva asutuse õppekulude

hüvitamise nõue, mis tugineb Sisekaitseakadeemia teatisel. Õppekulude hüvitamise nõue kehtib

haldusaktina olenemata sellest, kas hüvitamiseks kohustatud isik esitab Määruse nr 61 § 9 lg 3

alusel kulude hüvitamise ajatamise taotluse või mitte. Ajatamise mittetaotlemine või hiljem

ajatamise taotlusest loobumine ei anna alust koostada sama kohustuse kohta uut haldusakti,

nagu Päästeamet on praeguses asjas 07.04.2014 teinud.

28. Kaebaja kohustus hüvitada õppekulud sai tekkida alles pärast tema teenistusest

vabastamist. Kaebaja vabastati 14.02.2014 käskkirjaga teenistusest 25.02.2014 (viimane

3-14-50221

9(11)

tööpäev). Kahjunõue koostati juba 12.02.2014, st enne kohustuse tekkimise aluseks olevate

asjaolude toimumist. Päästeameti vastusest kaebusele nähtub, et 12.02.2014 kahjunõue

toimetati kaebajale kätte hiljemalt 19.02.2014, mil kaebaja esitas Päästeameti peadirektorile

avalduse kahjunõude täitmise ajatamiseks. Kahjunõude täitmiseks antud tähtaeg oli seotud

kahjunõude kättetoimetamise ajaga, seega pandi kaebajale kohustus hüvitada õppekulud enne,

kui saabusid õppekulude hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud.

Kuna kahjunõude koostamise ajaks oli kaebaja teenistusest vabastamise avaldus juba

menetluses (Päästeameti 12.02.2014 kahjunõudest nähtuvalt esitas kaebaja avalduse

28.01.2014), hüvitamise aluseks olevad asjaolud siiski saabusid (st kaebaja lahkus teenistusest),

ja kahjunõude oleks saanud tunnistada asjaolude muutumise korral kehtetuks (nt kaebaja oleks

oma lahkumisavaldusest loobunud ja teenistussuhet Päästeametiga jätkanud), siis ei pea kohus

kahjunõude koostamise aega praegusel juhul selliseks eksimuseks, mis tooks tingimata kaasa

kahjunõude tühistamise.

29. Kahjunõude tühistamise toob aga kaasa asjaolu, et see tugines õigusvastasele

Sisekaitseakadeemia teatisele. Kuna Sisekaitseakadeemia ei ole suutnud tõendada, et teatises

esitatud õppekulud on arvutatud õigesti, siis ei saa ka teatises toodud õppekuludest lähtuv

kahjunõue olla õiguspärane ja tuleb tühistada.

30. Kaebaja ei vaielnud vastu kahjunõude lisas näidatud tegelikult töötatud päevade ja

puudujäänud päevade arvestusele. Toodud arvestuse kohaselt tuli kaebajal 8 aasta jooksul

töötada kokku 2922 kalendripäeva, kaebaja töötas aga 998 kalendripäeva, seega töötas ta

nõutust vähem 1924 kalendripäeva. Kuna kaebaja õppekulud olid teatisest nähtuvalt

kogusummas 9512,53 eurot, pidanuks ta 1924 puudujäänud kalendripäeva tõttu hüvitama

õppekulud 6263,56 eurot (9512,53 x 1924 : 2922). Seega kui lähtuda eeldusest, et teatises

näidatud õppekulud on õiged, on Päästeamet teinud Määruse nr 61 §-st 8 lähtudes õiged

arvutused. Kuna aga teatises toodud õppekulusid ei ole põhjendatud, ei saa ka Päästeameti

arvutus sellest tulenevalt olla õige.

31. Päästeameti kahjunõude tühistamine ei võta Päästeametilt õigust koostada pärast

Sisekaitseakadeemialt uue teatise saamist kaebajale uus kahjunõue.

Päästeameti 07.04.2014 käskkiri nr 162

32. Kohus selgitas eelnevalt, miks ta peab Päästeameti 12.02.2014 kahjunõuet haldusaktiks ja

miks ei olnud Päästeametil alust koostada täiendavalt uut haldusakti kaebajale sama kohustuse

panemiseks. Päästeamet ei ole 07.04.2014 käskkirjas selgitanud, et ta oleks haldusmenetluse

HMS § 44 alusel uuendanud. Uuendamise alused ei ole ka kohtule ära nähtavad. Päästeamet ei

ole oma 12.02.2014 kahjunõuet kehtetuks tunnistanud. Seetõttu oli sama kohustuse panemiseks

uue haldusakti koostamine põhjendamatu. Kohus nõustub kaebaja kahtlusega, et Päästeamet

koostas uue haldusakti hirmust, et eelmine haldusakt võidakse vorminõuete rikkumise tõttu

tühistada. Sellisel juhul tulnuks Päästeametil aga eelmine haldusakt kehtetuks tunnistada.

Haldusakti kehtetuks tunnistamist ja selle lubatavust reguleerib HMS 2. osa 4. peatüki 4. jagu.

Vastustaja ei ole selgitanud, millisel alusel olnuks tal õigus 12.02.2014 kahjunõue kehtetuks

tunnistada ja anda välja uus haldusakt. Seetõttu tuleb Päästeameti 07.04.2014 käskkiri

tunnistada õigusvastaseks.

33. Erinevalt 12.02.2014 kahjunõudest ei ole Päästeameti 07.04.2014 käskkirjas selgitatud,

millisest dokumendist nähtuvalt olid kaebaja koolitamise kulud kokku 9512,53 eurot. Tegemist

on olulise vormiveaga.

3-14-50221

10(11)

34. Päästeameti 07.04.2014 käskkirjal on samad puudused, mis kohus tuvastas Päästeameti

12.02.2014 kahjunõudel (tuginemine Sisekaitseakadeemia õigusvastases teatises märgitud

õppekuludele), seetõttu tuleb ka 07.04.2014 käskkiri samadel põhjendustel tühistada.

35. Samuti ei ole Päästeameti 07.04.2014 käskkiri täidetav, sest selles pannakse küll kaebajale

kohustus tasuda õppekulu, ent ei ole märgitud, kuhu ja millise tähtaja jooksul tuleb see tasuda.

36. Kaebaja väited käskkirja andmisel pädevusnormide rikkumise kohta on kohtu eeltoodud

põhjendustel asjakohatud.

Otsus ja menetluskulude jaotus

37. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Sisekaitseakadeemia

21.06.2013 teatise, Päästeameti 12.02.2014 kahjunõude ja 07.04.2014 käskkirja.

38. Kuna kohus teeb otsuse vastustajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustajate kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kohus mõistab kaebaja menetluskulud vastustajatelt välja võrdsetes

osades, sest Päästeameti mõlemad haldusaktid olid sisuliselt ühesugused, kaebuse rahuldamise

peamiseks põhjuseks on aga Sisekaitseakadeemia teatise õigusvastasus.

39. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot (tl 26, 112), mis tuleb tema

kasuks vastustajatelt välja mõista.

40. Kaebaja taotles ka tema poolt OÜ-le Neuhaus Konsultatsioonid tasutud summade

väljamõistmist vastustajatelt. Kaebaja esitas kohtule kulusid tõendavate dokumentidena

OÜ Neuhaus Konsultatsioonid 25.02.2014 arve nr 2014-5 summas 307,5 eurot (tl 153; sisaldab

riigilõivu 15 eurot) ja 23.03.2015 arve nr 2015-1 summas 916,5 eurot (tl 155) (arved sisaldavad

käibemaksu) ning nende arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (tl 156, 158). Arvetelt

nähtuvalt seisnes teenus õigusabiteenuse osutamises, nõustamises ja dokumentide koostamises

praeguses kohtuasjas.

41. Äriregistri andmetel on OÜ Neuhaus Konsultatsioonid ainsaks juhatuse liikmeks Rivo

Neuhaus. Kaebaja ei ole viidanud asjaolule, nagu oleks äriühingus teisi töötajaid peale Rivo

Neuhausi, kes oleks talle õigusteenust osutanud. Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et viidatud

õigusteenust osutas Rivo Neuhaus.

42. Kohus hinnangul ei saa kaebaja esitatud arvetel näidatud kulu käsitada menetluskuluna,

mida saaks vastustajalt HKMS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Menetluskulude hulka kuuluvad

HKMS § 101 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 tulenevalt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud, mitte aga esindajaks või nõustajaks mitteoleva isiku poolt dokumentide koostamise

kulud.

Kohus selgitas kaebajale 17.04.2014 määruses, et Rivo Neuhaus ei saa olla kaebaja volitatud

esindajaks HKMS § 32 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi. Sisekaitseakadeemia poolt 15.06.2005 väljastatud

diplomi (tl 32) kohaselt on Rivo Neuhaus omandanud rakenduskõrghariduse halduskorralduse

erialal. Rivo Neuhausil ei ole õigusteaduslikku kõrgharidust (magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon), seetõttu ei vasta ta volitatud esindajale esitatavatele nõuetele ei omandatud

eriala ega haridustaseme poolest.

Rivo Neuhaus ei saa olla ka kaebaja nõustajaks, sest kirjalikus menetluses ei ole nõustaja

kasutamine võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-

84-13, p 16). Nõustajaks saab kohtumenetluses olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks

vajalikus spetsiifilises küsimuses (nt raamatupidaja, intellektuaalse omandi tundja), kes

3-14-50221

11(11)

vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav

advokaat piisavalt ei valda (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.01.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-

1-85-06, p 8). Seega saab nõustajaks olla spetsiifilisi eriteadmisi valdav spetsialist, mitte

õigusnõustaja. Kaebaja ei ole selgitanud, millised olid need spetsiifilised eriteadmised, mida

Rivo Neuhaus vahendas. Rivo Neuhausi ei saa tulenevalt tema erialast pidada spetsialistiks ka

õigusvaldkonnas.

Menetlusdokumentide koostamine ja esitamine ei muuda Rivo Neuhausi kaebaja esindajaks ega

nõustajaks. Tema osutatud teenuste eest tasutud summasid ei saa seetõttu lugeda

menetluskuludeks ja need ei kuulu vastustajatelt väljamõistmisele. Ebapädeva isiku abi

kasutamise riski ja sellega seotud kulusid peab kandma kaebaja ise.

43. Kohus ei pea HKMS kehtivat regulatsiooni, mis piirab kaebaja taotletud kulude

menetluskuludena

väljamõistmist,

PS-ga

vastuolus

olevaks.

Esindajale

esitatavad

haridusnõuded peavad tagama selle, et isiku õigused ei saaks ebapädeva esindaja tõttu

kohtumenetluses kahjustada. Samuti muudab pädeva esindaja kasutamine kohtumenetluse

efektiivsemaks, sest kohus ei pea kulutama aega ebapädevale esindajale selgituste jagamiseks,

menetlusnormide tutvustamiseks ja kaebuse nõuete korduvaks täpsustamiseks. HKMS § 32 lg 1

ei piira seejuures esindamisõigust üksnes advokaatidega. Esindajaks võib olla ka muu

õigusteadusliku kõrgharidusega isik. Kui kaebajal puuduvad rahalised vahendid pädeva isiku

teenuste kasutamiseks, on tal võimalik taotleda kohtult menetlusabi või osaleda menetluses

iseseisvalt. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) tõttu aitab

kohus kaebajat õigete nõuete esitamisel ja tõendite kogumisel ning selgitab menetluslikku

olukorda. HKMS § 38 lg 1 p 7 järgi peab kaebus sisaldama faktilist, mitte õiguslikku

põhjendust. Kohus peab leidma ise õiged õigusnormid ega ole seotud menetlusosaliste õiguslike

väidetega. Seetõttu on kaebajal võimalik läbida kohtumenetlus tulemuslikult ka ilma esindaja

abita. Järelikult ei ole kaebaja PS §-dest 12 ja 15 tulenevaid põhiõigusi rikutud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik