3-13-883/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24.04.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-883 Haldusasi Forestex Tartu OÜ kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 02.04.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/3422-18 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Forestex Tartu OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Forestex Tartu OÜ Esindaja v.-adv. Kaspar Lind Vastustaja MTA

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.11.2013. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 25.05.2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2008. aastast tegutseva Forestex Tartu OÜ põhitegevusalaks on metsamaterjali kokkuost.

2. MTA kontrollis Forestex Tartu OÜ poolt maksustamisperioodide jaanuar kuni märts 2011 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli käik ja tulemused on kajastatud 03.12.2012 kontrollaktis nr 12.2-3/3422-14 (tl I-4–21p).

3. Kontrolli tulemusena koostatud 02.04.2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/3422-18 (tl I-224– 335) määras MTA Forestex Tartu OÜ-le täiendava käibemaksukohustuse summas 13 162,22 eurot. Põhjenduse kokkuvõte: Forestex Tartu OÜ ja Real Arenduse OÜ vahel ei olnud kontrollitud perioodil tehinguid toimunud, mistõttu ei ole Forestex Tartu OÜ-l õigust käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvata. Forestex Tartu OÜ osales maksupettuses, organiseerides koostöös O.T. Real Arenduse OÜ nimel mittetoimunud tehingute kohta arvete väljastamist eesmärgiga kajastada neid oma raamatupidamises ja maksuarvestuses.

4. 24.04.2013 esitas Forestex Tartu OÜ Tartu Halduskohtusse kaebuse 02.04.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/3422-18 tühistamiseks (tl I-1–3p).

5. Vastustaja palus vastuses kaebuse rahuldamata jätta (tl I-55–58).

6. Tartu Halduskohus jättis 07.11.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl II-13–16p). Põhjenduse kokkuvõte:

- Arvete kohaselt soetas OÜ Forestex Tartu Real Arenduse OÜ-lt jaanuar kuni märts 2011 metsamaterjali 1479,7 tm kokku summas 80 288,50 eurot. Arved ja metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktid on allkirjastanud metsamaterjali müüjana O.T. ja ostjana Forestex Tartu OÜ juhatuse liige M.K. . Maksuotsuse faktiliseks aluseks on kaebaja osalemine maksupettuses seonduvalt Real Arenduse OÜ arvetel näidatud tehingutega.

- Real Arenduse OÜ omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid. Real Arenduse OÜ on registreeritud äriregistris 30.01.2006 ning 2011. aastani on äriühingu juhatuse liige vahetunud neljal korral. Käibemaksukohustuslane oli Real Arenduse OÜ ajavahemikul 07.05.2010– 27.03.2011. Maksuhalduri 21.03.2011. a otsusega nr 4760 arvati Real Arenduse OÜ käibemaksukohustuslaste registrist välja põhjusel, et maksukohustuslane ei tegele Eestis ettevõtlusega. Real Arenduse OÜ ei vaidlustanud enda käibemaksukohustuslase registrist kustutamise otsust.

- Real Arenduse OÜ deklareeris 2011. aasta märtsi maksustatavat käivet 31 400,55 eurot väiksemana kui on Real Arenduse OÜ nimel Forestex Tartu OÜ-le väljastatud arvete summa. Märtsi käibedeklaratsiooni esitas Real Arenduse OÜ alles septembris 2011, s.o pärast Forestex Tartu OÜ maksuhalduri kontrolli alustamist. Real Arenduse OÜ ei ole esitanud äriregistrile 2010. a ja 2011. a majandusaasta aruandeid.

- Real Arenduse OÜ pangakontodele laekunud raha on võetud välja sularahas valdavalt O.T. i poolt. Mingisuguseid ärivõi majandustegevusega seotud kulutusi Real Arenduse OÜ pangakontodelt ei nähtu ning Real Arenduse OÜ juriidilisele aadressile saadetud kirju äriühing vastu ei võta. Raamatupidamise dokumente ei ole maksuhaldurile kättesaadavaks tehtud, samuti puudub osaühingul raamatupidamise arvestus.

- Vaidlustatud perioodil Real Arenduse OÜ juhatuse liikmeteks olnud A.M. ja R.R. ei ole ise suhelnud OÜ-st Forestex Tartu ühegi isikuga, kuigi kontrollitud perioodil tehti selle firmaga tehinguid 22 korral. R.R. i seletuse kohaselt Real Arenduse OÜ-l majandustegevus puudus. Maksuhaldur on jõudnud põhjendatud järeldusele, et A.M. ja R.R. kui Real Arenduse OÜ seaduslikud esindajad ei ole tegelikult maksuhaldurile kontrollitud perioodil maksudeklaratsioone esitanud, vaid seda on teinud keegi kõrvaline isik. Seega on nii A.M. kui R.R. olnud Real Arenduse OÜ juhatuse liikmeteks formaalselt.

- O.T. võis soetada füüsilistelt isikutelt kasvava metsa raieõigust, kuid ei ole teinud seda Real Arenduse OÜ esindajana, kuna puudusid vastavad volitused. Maksuhaldurile esitatud volikirju O.T. i volituste osas ei saa lugeda usaldusväärseteks. Maksuhaldurile on esitatud hilinemisega volikirju, mille olemsalu on esmastes ütlustes eitatud, seejärel on esitatud üheaegselt kehtivaid, kuid erinevaid volikirju, samuti on esitatud R.R. i poolt allkirjastatud volikiri, kuigi viimane on eitanud igasuguste volituste andmist tema poolt.

- Eeltoodu alusel on maksuhaldur maksuotsuses põhjendatult asunud seisukohale, et Real Arenduse OÜ ei olnud reaalse majandustegevusega äriühing, ning ta ei saanud Forestex Tartu OÜ-le metsamaterjali müüa, ega viimane Real Arenduse OÜ-lt seda osta.

- O.T. ja kaebaja juhatuse liige olid tuttavad varasemalt juba mitmeid aastaid ja seda puidu müügiga seoses. Seletuste kohaselt määras puidu hinna ostja (Forestex Tartu OÜ), mitte müüja, mis ei peaks olema tavaline. Puidu äraveo laoplatsilt organiseeris üldjuhul O.T. i seletuse järgi tema, kuigi selleks ajaks oli puit juba kaebajale kuuluv. Samuti said autojuhid nende endi seletuste järgi enamikel juhtudel veoselehed O.T. ilt, kes tegelikkuses pidi esindama ainult Real Arenduse OÜ-d, mitte Forestex Tartu OÜ-d. Juhul, kui O.T. oleks olnud müüja esindaja, ei oleks tal olnud põhjust organiseerida puidu transporti, anda autojuhtidele üle veoselehti ja selgitada neile, kuhu puit viia. Samuti on põhjendatud järeldus, et juhul kui Real Arenduse OÜ oleks puidu kaebajale üle andnud alles lõppostja juures, ei oleks puit liikunud kaebaja veoselehtedega.

- Koostööd kaebaja ja O.T. i vahel näitab ka asjaolu, et puitmaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid koostati alles pärast lõppostja (saeveski) poolt materjali vastuvõtmist ning lõppostjalt saadud andmete alusel. Seejuures saadeti saeveskite poolt puidu kohta andmed Forestex Tartu OÜ-le ka juhul, kui veoselehtede järgi oli puidu omanikuks Real Arenduse OÜ. Puidu üleandmise-vastuvõtmise aktid vormistati alati Forestex Tartu OÜ ruumides, O.T. i osaks oli ainult kaebaja poolt koostatud aktide allkirjastamine. Seega ei toimunud üleandmisevastuvõtmise aktide vormistamist ega allkirjastamist puitmaterjali Real Arenduse OÜ-lt kaebajale üleminekul, ehk sisuliselt Real Arenduse OÜ-lt kaebajale materjali üleandmist ei toimunudki.

- Näiteks on ühe ja sama üleandmise-vastuvõtmise akti alusel metsamaterjal üle antud mitme veoselehe alusel, millest osadel on metsamaterjali omanikuks märgitud Forestex Tartu OÜ, teistel Real Arenduse OÜ. Kuna M.K. seletuse kohaselt andis Real Arenduse OÜ puidu kaebajale üle erineval ajal, sõltuvalt sellest, kellele puit veoselehtede järgi kuulus, sai selliste fiktiivsete aktide koostamine toimuda ainult poolte kokkuleppel.

- Kuna vaidlusalune maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läks käesolevas asjas tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kuna maksuhaldur on vaidlustatud otsuses tuvastanud kaebaja pahausksuse, saavad kaebaja arvestatavateks vastuväideteks maksuotsusele olla vaid tõendite esitamine ning asjaolude täiendamine tehingute toimumise ja pahausksuse puudumise kohta. Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja esineb põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ja ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus. Antud juhul ei ole kaebaja selliseid täiendavaid tõendeid ega asjaolusid välja toonud, mis oleksid aluseks maksuotsuse tühistamiseks.

- Ka väiksemahuliste tehingute puhul on maksupettus võimalik. Antud juhul on kontrollitud ainult kaebaja tehinguid Real Arenduse OÜ-ga. Millises mahus tehinguid tehti ja kui oluliseks kaebaja neid tehinguid peab, ei oma tähtsust.

- O.T. on 24.05.2012 seletuses väitnud, et tema jaoks ei ole hinnavahet, kas ta müüb läbi Forestexi või müüb näiteks otse Imavere Saeveskile (tl I-133). Seega metsamaterjali müük läbi Forestex Tartu OÜ ei toimunud O.T. i ja temaga seotud äriühingute huvides.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas 06.12.2013 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl II-22–25p), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist, kaebuse rahuldamist ja 02.04.2013. a maksuotsuse tühistamist. Põhjenduste kokkuvõte:

- O.T. allkirjastas arved ja aktid müüja Real Arenduse OÜ volitatud esindajana.

- Asjas puuduvad tõendid, millest saaks järelduse teha, et kaebaja on osalenud maksupettuses.

- Asjaolu, et kaebaja oli varasemalt O.T. iga seotud äriühingutelt metsamaterjali ostnud ja kaebaja juhatuse liige teadis O.T. i, ei anna alust maksupettuse kahtlusteks. Kaebaja tugineb Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-74-09 (p 10). M.K. ja O.T. i vahel puudusid tihedad suhted, vaid suhted olid üksnes professionaalsed.

- Metsamaterjali müüjaid on palju, seepärast on tegemist pigem ostja, kui müüja turuga. Kauba hind selgub lõpptulemusena ostja ja müüja vaheliste läbirääkimiste tulemusena. Metsamaterjali ostu-müügi puhul on tugevam positsioon ostjal. Seega oli kaebajal hinna üle läbirääkimistel tugevam positsioon ja võiks öelda, et hinna määras ostja, see aga ei tähenda, et ostja sai määrata ükskõik millise endale sobiva hinna. Kui müüjale ei oleks hind sobinud, siis oli tal võimalus pakkuda teistele ostjatele oma kaupa ning asja materjalidest on ka näha, et Real Arenduse OÜ on müünud metsamaterjali ka AS-le Põlva Lemeks. Kahtlust ei ole selles, et Forestex Tartu OÜ ostis Real Arenduse OÜ-lt metsamaterjali turuhinnaga. Maksuhaldur märgib maksuotsuse lk 19 teises lõigus, et Real Arenduse OÜ nimel soetatud kauba soetusmaksumus ei erine oluliselt teistelt hankijatelt soetatud sarnase kauba soetusmaksumusest. Seega oli väidetavalt kaebaja poolt „määratud“ hind tegelikkuses turuhinnale vastav.

- Halduskohus leidis, et on kahtlane, et puidu veo laoplatsilt organiseeris üldjuhul O.T. , kuigi selleks ajaks kuulus puit juba kaebajale. Tegemist on aga äris tavapärase olukorraga. Kauba müük, omandiõiguse üleminek, valduse üleminek, transpordi organiseerimine ja transpordi eest tasumine ei ole omavahel üheselt seotud ja nimetatud asjaolud lepitakse tehingu käigus poolte vahel kokku. Kaebaja viitab Incoterms tarneklauslitele (http://www.eas.ee/et/ettevotjale/eksport/incoterms-tarneklauslid). Maksuhaldur ei ole sisuliselt analüüsinud transporditeenusega seonduvaid dokumente, sest suur osa vedudest on teostatud OÜ Prestigio poolt (O.T. iga seotud äriühing). Samuti on tehtud vedusid ka kolmandate isikute poolt. Ühegi isiku poole maksuhaldur asjaolude täpsustamiseks pole vajalikuks pidanud pöörduda.

- Ekslik on halduskohtu seisukoht, et juhul kui Real Arenduse OÜ oleks puidu üle andnud alles lõppostja juures, ei oleks puit liikunud kaebaja veoselehtedega. Kaebaja selgitas kaebuse punktis 2.12, et juhul kui veo tellib müüja, siis sellisel juhul toimub kauba omandi üleminek veo sihtkohas (näiteks mõnes saeveskis). Juhul kui materjali veo tellib ostja ehk kaebaja, siis toimus omandi üleandmine metsaserval. Olukorras, kus metsamaterjali omandiõigus pidi üle minema veo sihtkohas (näiteks saeveskis), võis kauba lähetajaks olla kaebaja, kellele oli valdus üle antud.

- Praktika, et kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid koostati alles peale kauba üleandmist lõppostjale (saeveskile) temalt saadud andmete alusel ning et andmed puidu koguse kohta saatis saeveski kaebajale, on vastava tegevusala puhul tavapärane äripraktika. Sellisel viisil kauba täpsete koguste tuvastamine on kaubanduses väga levinud. Kõigil kauplejatel ei ole seadmeid ja vahendeid kauba koguste täpseks mõõtmiseks, enamasti on seesugused vahendid olemas just n-ö lõpptarbijatel/kokkuostjatel. Seepärast tuvastatakse esmalt kauba hinnanguline kogus, selle arvestusega võidakse koostada ka leping ja teha näiteks ettemaksuarve. Kauba täpne kogus tuvastatakse aga n-ö lõpptarbija juures toimuval mõõtmisel (automaatliinidel), misjärel alles on võimalik koostada ka täpse kauba koguse kohta üleandmise-vastuvõtmise akt. Kaebaja kasutab sarnast praktikat kõigi kauba müüjate osas. Kuna kauba müüjaks saeveskitele oli just Forestex Eesti OÜ, siis on ilmselge, et kauba ostja (saeveski) pidigi edastama kauba täpse koguse just kaebajale, mitte aga Real Arenduse OÜ-le.

- Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuna aktid koostati Forestex Tartu OÜ ruumides peale materjali üleandmisele järgnenud mõõtmist, siis Real Arenduse OÜ-lt metsamaterjali üleandmist kaebajale ei toimunud. Real Arenduse OÜ-ga toimunud tehingutes järgiti üldist praktikat. Kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine ja allkirjastamine toimubki peale kauba täpse koguse teada saamist. Asjaolust, et aktid koostati Forestex Tartu OÜ poolt ja Real Arenduse OÜ esindaja need üksnes allkirjastas, ei saa järeldada, et O.T. i osaks oli ainult allkirjastamine. Juhul, kui Real Arenduse OÜ ei oleks müüdud kauba koguse mõõtmise tulemustega nõustunud, saanuks isiku esindaja neid mitte allkirjastada ja mõõtmise tulemuse vaidlustada. Kauba üleandmise-vastuvõtmise akt on dokument, millega on fikseeritud kauba ülemineku fakt. Juhul, kui pooled on kauba juba eelnevalt reaalselt üle andnud, ei oma akti kui dokumendi koostamine tähendust faktilise valduse üleminekul, vaid sellega fikseeritakse juba toimunu.

- Ekslik on maksupettusele viitavaid asjaolusid välja lugeda sellest, et erinevate veoselehtedega transporditud metsamaterjali on üle antud ühe ja sama üleandmise aktiga. Kauba üleandmise akte ongi võimalik koostada alles peale kauba täpset mõõtmist n-ö lõppostja ehk saeveski poolt. Ekslik on väita, et kauba üleandmise aktid olid fiktiivsed. Üleandmise aktid võiksid olla n-ö fiktiivsed, ehk tühised juhul, kui kauba üleandmist ei oleks toimunud, käesoleval juhul on aga kauba üleandmine reaalselt toimunud. Real Arenduse OÜ-le kasvava metsa raieõigust müünud isikud on kinnitanud tehingute tegemist Real Arenduse OÜ-ga, keda esindas O.T. . Käesoleval juhul ei ole tegemist fiktiivsete ehk tühiste üleandmise aktidega. Kuna üleandmise aktide koostamine sai toimuda ainult poolte kokkuleppel, siis olid mõlemad tehingupooled nõus aktil kajastatuga ning ei pidanud vajalikuks seal toodut kahtluse alla seada ega vaidlustada.

- Maksuotsusest ega ka kohtuotsusest ei nähtu tõendeid või asjaolusid, mis tõendaksid kaebaja väidetavat pahauskust ja maksupettuse toimepanemist. Maksumenetluse käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit ega tuvastatud asjaolu, mis tõendaksid kaebaja pahauskust. Käesolevas asjas kogutud tõendid viitavad kaebaja heausksusele ning samuti ka hoolsuskohustuse nõuetekohasele täitmisele. Kaebaja on maksumenetluse käigus täitnud nõuetekohaselt kaasaaitamiskohustust, mille tulemusena on maksuhaldurile maksumenetluse käigus esitatud kõik käesolevas asjas tähendust omavad tõendid. Kaebajale jääb mõistetamatuks, milliseid võimalikke tõendeid peab kohus silmas, mida oleks kaebajal võimalik lisaks käesolevaks hetkeks esitatutele täiendavalt esitada, tõendamaks pahausksuse puudumist.

- Real Arenduse OÜ-ga tehtud tehingud moodustasid Forestex Tartu OÜ sama perioodi tehingutest üksnes umbes 3%. Kuna maksuhaldur kontrollis Forestex Tartu OÜ käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni märts 2011, siis ei kontrollitud üksnes kaebaja ja Real Arenduse OÜ vahelisi tehinguid, vaid kõiki nimetatud perioodi tehinguid.

- Maksuhalduri ja kohtu väited selle kohta, et Real Arenduse OÜ või seda esindanud O.T. tegutsesid kaebaja kontrolli all ja juhiste järgi kaebaja huvides, ning et kaebaja kui ostja oleks tagasi saanud kauba eest makstud raha, on tõendamata. Maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole nimetatud väited ei otseste ega kaudsete tõenditega tõendamist leidnud ja puuduvad igasugused asjaolud ka vastavasisulise põhjendatud kahtluse tekkimiseks. MTA on õiguspäraseks ja toimunuks lugenud Real Arenduse OÜ tehingud teiste metsamaterjali kokkuostjatega. Nimetatud fakti valguses on alusetu väita, et Real Arendus OÜ tegutses kaebaja kontrolli all ja kaebaja huvides. Kaebajale on sisuliselt pandud negatiivne tõendamiskoormis, et ta ei ole osalenud maksupettuses. Tõendid müüja võimaliku õigusvastase tegevuse kohta on kaudsed ega anna alust arvata, et ostja on osalenud maksupettuses.

- Kasvava metsa raieõigust Real Arenduse OÜ-le müünud isikud (T.T. , M.N. , E.D. , K.P. ) on kinnitanud tehingute tegemist Real Arenduse OÜ-ga, keda esindas tehingutes O.T. . Puuduvad igasugused otsesed või kaudsed tõendid väitmaks, et kasvava metsa raieõiguse soetas Forestex Tartu OÜ. Samas on maksumenetluse ja kohtumenetluse käigus tuvastatud, et Real Arenduse OÜ esindajana tehingutes tegutsenud O.T. iga seotud teisel äriühingul, endise ärinimega OÜ-l Prestigio, olid vahendid metsa ülestöötamiseks.

8. MTA palub vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta (tl II-27–39p). Põhjenduste kokkuvõte:

- Kohtuotsust ei saa pidada ekslikuks põhjusel, et kaebaja on esitanud omaenda väljamõeldud väitele vastuväiteid.

- Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et O.T. il puudusid volitused Real Arenduse OÜ esindamiseks.

- Ostja poolt hoolsuskohustuse rikkumisele ja maksupettusele viitavad asjaolud võivad olla kattuvad, nagu näiteks väidetava müüja reaalse majandustegevuse puudumine. Tuginedes maksumenetluses kogutud tõenditele ei ole vaidlusaluste tehingute puhul võimalik rääkida ostja heausksusest.

- Kaebaja vastuväited ei ole veenvad, kuivõrd need piirduvad hinnanguga „ei anna alust kahtluseks“, „otsitud väide“, „otsitud põhjendus“, „tegemist tavapärase äripraktikaga“, „ekslik seisukoht“ jne. Apellatsioonkaebuses selgitatakse, et iga tehingutega seotud, eraldiseisev asjaolu võis olla niisugune, nagu maksuotsuses kirjeldatud, ilma et tekiks kahtlust ostja heausksuses. Samal ajal ei pööra kaebaja tähelepanu sellele, et maksuotsuses ja kohtuotsuses kirjeldatud asjaolud kogumis ja vastastikuses seoses annavad aluse põhjendatud kahtlusele ostja pahausksuses.

- Halduskohus on õigesti viidanud O.T. i ja Forestex Tartu OÜ juhatuse liikme varasemale tutvusele just puidu müügiga seoses. MTA tugineb Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1- 74-09 (p 19). O.T. organiseeris raieõiguse ostmist, raiet ja puidu transporti saeveskisse, kusjuures ta tegutses ilmselgelt kaebaja juhiste alusel, kuigi dokumentides püüti jätta muljet, et tehingutes osales reaalselt ka Real Arenduse OÜ.

- Asjakohane ei ole kaebaja selgitus, kuidas tema arvates kujunevad hinnad metsamaterjali müügi puhul (tegemist ostja turuga) ning väide, et tehingud toimusid tegelikult turuhinnaga. Ei maksuhaldur ega ka halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja poolt tasutud soetusmaksumust. Küll aga leiavad nii maksuhaldur kui ka kohus, et vaidlusalustel arvetel märgitud konkreetsete hindade määramine ostja poolt tõendab O.T. i tegutsemist Forestex Tartu OÜ huvides.

- Kaebaja ei selgita, missugustest põhimõtetest lähtusid Real Arenduse OÜ ja Forestex Tartu OÜ vaidlusaluste tehingute puhul ning missugused tõendid seda kinnitavad. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane ei ole analüüsinud transporditeenusega seonduvaid dokumente ja pöördunud ühegi isiku poole asjaolude täpsustamiseks. Kaebaja ei selgita, missuguseid dokumente ei ole hinnatud ning missugused maksustamise seisukohast olulised asjaolud on maksuhaldur jätnud välja selgitamata. Maksuotsuses (lk 11-13) on põhjalikult analüüsitud veoselehtede sisu, samuti on maksuhaldur võtnud seletused vedude kohta O.T. ilt ja M.K. lt, samuti vedusid teinud autojuhtidelt (maksuotsuse lk 5, lk 11).

- Ebaveenvad on väited selle kohta, et omandi ülemineku momendi kohta võib otsustada selle järgi, kes tellis veo. Müüja ja ostja esindajate seletused veo tellija kohta on erinevad ja ajas muutunud. Samuti ei ole kaebaja väide kooskõlas veoselehtede ja üleandmise-vastuvõtmise aktide sisuga.

- Kaebaja taandab kogu küsimuse metsamaterjali orienteeruva koguse ja täpse koguse kindlaksmääramisele ning leiab sellest tulenevalt, et üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine suvalisel ajal ning ostja poolt, sõltumata puitmaterjali tegelikust omanikust, on tavaline ja aktsepteeritav praktika, mis ei muuda aktide väärtust dokumentidena, millega fikseeritakse kauba ülemineku fakt. MTA leiab, et kauba tegeliku üleandmise tuvastamise seisukohast on tõenduslik väärtus ainult niisugustel üleandmise-vastuvõtmise aktidel, mille pooled koostavad üleandmisega samal ajal, st dokumendil, mis fikseerib reaalselt toimuva tegevuse asjaolud ja tulemused. Vaidlusaluste tehingute kohta koostatud aktid on seetõttu tõenditena ebausaldusväärsed. Mingit puitmaterjali reaalset üleandmist ei saanudki toimuda, kuna Real Arenduse OÜ-l puudus majandustegevus, seega ei saanud see äriühing kaupa kellelegi üle anda. Aktid koostas kaebaja koostöös O.T. iga, mida tuleb pidada üheks asjaoluks, tõendamaks nimetatud isikute püüdu jätta muljet tegelikult toimunud tehingutest Real Arenduse OÜ ja Forestex Tartu OÜ vahel.

- Tõendamiskoormuse jaotumist maksuvaidlustes reguleerivad MKS § 150 lg 1 ning HKMS § 59 lg 1. MTA on kogunud maksumenetluses küllaldaselt tõendeid, põhjendamaks kaebaja pahausksust. Halduskohus on kohtuotsuses jõudnud samale järeldusele.

- Õige on halduskohtu järeldus, et ka väikesemahuliste tehingute puhul on maksupettus võimalik. MTA-le jääb arusaamatuks, mida soovib kaebaja tõendada, selgitades, et maksuhaldur kontrollis ka teisi kontrolliperioodil toimunud tehinguid, ning kuidas see asjaolu peaks mõjutama kohtuotsuse tühistamise nõuet. Kontrolli objektid ja kontrolliperiood on kirjas nii kontrollaktis kui maksuotsuses. Maksuotsuses on toodud ainult need tõendid, asjaolud ja järeldused, mis puudutavad avastatud maksuseaduse rikkumisi ja kaebaja maksukohustuse muutmist maksuhalduri poolt.

- Tegelikkusele mittevastavad on kaebaja väited raieõiguse võõrandajaid puudutavate tõendite osas. Real Arenduse OÜ reaalset osalemist vaidlusalustes müügitehingutes metsaomanike seletused ei kinnita. Kõik metsaomanikud või nende esindajad selgitasid, et müüsid kasvavat metsa, mitte metsamaterjali. Suurem osa neist kinnitavad, et pakkusid metsa O.T. ile ja nende teadmine Real Arenduse OÜ-st põhineb sellel, et lepingule oli kirjutatud niisugune müüja nimi. Maksuhaldur tuvastas kontrollimise käigus, et O.T. on soetanud füüsilistelt isikutelt kasvava metsa raieõigust, kuid ei ole seda teinud Real Arenduse OÜ esindajana, kuna Real Arenduse OÜ juhatuse liikmed ei ole talle sellekohast volitust andnud. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et Real Arenduse OÜ omab variäriühingule iseloomulikke tunnuseid ning tal puudub reaalne majandustegevus. Seega ei saanud Real Arenduse OÜ osaleda Forestex Tartu OÜ-ga tehtud tehingutes.

- Forestex Tartu OÜ, tehes koostööd O.T. , on organiseerinud raieõiguse ostmist eraisikutelt eesmärgiga mets maha võtta ning metsamaterjal suurtele puidufirmadele, nagu AS Toftan, AS UPM ja AS Stora Enso Eesti, edasi müüa. O.T. i funktsioon oli seejuures isiklikke kontakte kasutades leida metsaomanikud, kes soovivad metsa müüa ning organiseerida metsa mahavõtmine ja äravedu. Kuna ka Forestex Tartu OÜ pakub metsaomanikele raieja äraveoteenust, oli tal võimalus korraldada metsa ülestöötamist ja äravedu. Kaebaja oli huvitatud sellest, et nimetatud tehingute puhul tekiks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ostjal ainult siis, kui müüjaks on käibemaksukohustuslane, ei olnud kaebajal võimalik kajastada oma raamatupidamises raieõiguse ostmist eraisikutelt. Kaebaja kajastas oma raamatupidamises ja maksuarvestuses Real Arenduse OÜ arveid, mis pidid tõendama puitmaterjali ostmist Real Arenduse OÜ-lt. Tegelikkuses oli Real Arenduse OÜ reaalse majandustegevuseta äriühing, kellelt ei olnud võimalik kaupu ega teenuseid osta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

10. Maksuhaldur tegi kindlaks, et kaebaja ei ole järginud MKS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kohustusi ega ole kinni pidanud raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-st 1, § 7 lg-st 1 ja § 16 p-st 7. Samuti leidis maksuhaldur, et kaebaja on rikkunud MKS § 85 lg-t 4, mille tõttu tugines maksuhaldur maksuotsust tehes MKS § 92 lg 1 p-dele 2 ja 3. Käibemaksu osas tugines maksuhaldur käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg-le 4, §-le 24, § 27 lg-le 1, § 27 lg-le 1, § 29 lg-le 1 ja lg 3 p-le 1, § 31 lg-le 1 ning § 37 lg-tele 1 ja 7. Intresside osa ei ole apellatsioonkaebuses eraldi vaidlustatud.

11. MKS § 57 lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. MKS § 57 lg 3 järgi tuleb raamatupidamisja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. RPS § 4 p 1 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. RPS § 7 lg 1 sätestab, et raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, täpsustades selle kohustuslikud andmed. RPS § 16 p 7 sätestab raamatupidamise aastaaruande koostamise printsiibina objektiivsuse printsiibi, mille järgi peab raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon olema neutraalne ja usaldusväärne. MKS § 85 lg 4 sätestab, et deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. MKS § 92 lg 1 p-d 2 ja 3 nägid 02.04.2013 kehtinud redaktsioonis ette, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, või kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast.

12. KMS § 11 lg 4 sätestab: „Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade regulaarsel võõrandamisel loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel.

Teenuse, mille puhul maksukohustus tekib teenuse saajal, regulaarsel osutamisel pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgmise kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuste eest tasutud ning teenuste osutamist ei ole lõpetatud.“ KMS § 24 osas on maksuhaldur sisuliselt kohaldanud KMS § 24 lg-t 1, mis sätestab, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks; maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava KMS § 16 lg 2 p-des 1 ja 6 või lg-s 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või KMS § 11 lg-s 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud KMS § 37 lg-s 3 sätestatud juhul.

KMS § 37 lg 7 täpsustab nõuded, millele arve peab vastama.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuhaldur on 02.04.2013. a maksuotsust andes tegutsenud eelnimetatud normide alusel ja nende piires. Kuigi maksuotsus oleks võinud olla pisut arusaadavamalt liigendatud, sisaldab see siiski nõuetele vastavat põhjendust. Samuti ei ole maksuhaldur maksumenetluses eksinud menetlusreeglite vastu määral, mis tingiks maksuotsuse tühistamise. Ka sisuliselt on maksuotsus põhjendatud ning kooskõlas seaduse ja Riigikohtu praktikaga. Ostjal on õigus käibemaksu maha arvata ainult siis, kui käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Selleks peab aga isik, kes soovib käibemaksu maha arvata, suutma tõendada, kes on müüja, ning see müüja peab olema käibemaksukohustuslane. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et metsamaterjal oli olemas, kuid ei ole tõendatud, et väidetav müüja (Real Arenduse OÜ) oli ka tegelik müüja. Makshalduri poolt tuvastatud asjaolud viitavad hoopis sellele, et tegelikeks müüjateks võisid olla kas metsaomanikud, kes müüsid kasvava metsa raieõigust, või O.T. kui eraisik. Kuigi tegeliku müüja tuvastamine ei ole kohtu, vaid kaebaja ülesanne, märgib ringkonnakohus, et kummalgi juhul ei oleks olnud tegemist käibemaksukohustuslastega. Ringkonnakohus leiab, et asjaolud, millele maksuhalduri järeldus tugineb, on 02.04.2013. a maksuotsuses põhjalikult lahti kirjutatud ning halduskohus on need piisava põhjalikkusega üle kontrollinud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et kuna maksuhaldur on määranud 02.04.2013. a maksuotsuses kaebajale täiendava maksukohustuse, siis lasub kaebajal MKS § 150 lg-st 1 tulenevalt kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole seda kohustust täitnud, vaid on ainult kritiseerinud maksuotsust ja halduskohtu otsust. Seda ei saa pidada piisavaks, vaid tõendamiskohustuse täitmiseks tuleb kirjeldada, kuidas asjad tegelikult olid ja esitada oma väidete kinnituseks asjakohased tõendid.

15. Vastuseks kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

16. Kaebaja on apellatsioonkaebuses veelkord väitnud, et O.T. allkirjastas arved ja aktid müüja Real Arenduse OÜ volitatud esindajana. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid O.T. i vastavasisulise volituse olemasolu kohta ega selgitanud maksuhalduri poolt tuvastatud vastuolusid seoses volitustega, mistõttu on tegu paljasõnalise väitega.

17. Kaebaja väitel puuduvad käesolevas asjas tõendid, millest saaks järelduse teha, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Ringkonnakohus märgib, et tõendid on maksuotsuses loetletud: nendeks on Real Arenduse OÜ nimel väljastatud arved, kaebaja käibedeklaratsioonid, metsamaterjali veoselehed, andmed kaebaja poolt soetatud puidu päritolu ja keskmise hinna kohta, Real Arenduse OÜ konto väljavõtted, Real Arenduse OÜ endiste juhatuse liikmete seletused, kaebaja juhatuse liikme seletused, O.T. i seletused, raamatupidaja U.R. seletused, autojuhtide ütlused, AS-delt Södra Eesti, Toftan, UPM Kymmene ja Stora Enso Eesti saadud info, samuti teiste isikute seletused ja muud dokumentaalsed tõendid. Nimetatud tõendite pinnalt tehtud maksuhalduri järeldusi on halduskohus, nagu juba selgitatud, piisava põhjalikkusega kontrollinud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et arusaamatuks jääb, milliseid tõendeid kaebaja silmas peab, kui ta väidab, et halduskohus on jätnud need hindamata.

18. Kaebaja tugineb Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-74-09 (p 10) ja väidab, et kuigi kaebaja oli varasemalt O.T. iga seotud äriühingutelt metsamaterjali ostnud ja kaebaja juhatuse liige teadis O.T. i, ei anna see alust maksupettuse kahtlusteks. M.K. ja O.T. i vahel puudusid väidetavalt tihedad suhted, vaid suhted olid üksnes professionaalsed. Ringkonnakohus viitab Riigikohtu otsuse vastava punkti relevantsele osale: „Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene […] juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses.

Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu.

Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töövõi ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.“ Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul viitavad kogutud tõendid nii maksupettusele kui M.K. a ja O.T. i vahelistele piisavalt lähedastele suhetele. Tulenevalt maksuotsusest viitab maksupettusele kõige enam see, et kaebajaga toimunud tehingute puhul ei omanud O.T. i ütluste kohaselt tähtsust, milline äriühing kajastus veoselehtedel metsamaterjali omanikuna, kuna kõik asjaosalised teadsid, et metsamaterjali tegelik omanik on OÜ Forestex.

Veoselehed Real Arenduse OÜ nimel koostati üksnes selleks, et luua mulje tehingute toimumisest dokumentides ja OÜ Forestex raamatupidamises kajastatud viisil (maksuotsuse lk 13). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega, arvestades kogumis ka ülejäänud asjas kogutud tõendeid. M.K. a ja O.T. i vahelisele koostööle viitab nii asjaolu, et OÜ Forestex eelistas soetada kasvava metsa asemel kordades kallimat metsamaterjali (maksuotsus lk 7), asjaolu, et O.T. käis Real Arenduse OÜ nimel dokumente vormistamas alati OÜ Forestex kontrolli all (maksuotsus lk 8), K.

Otsmaa seletus, et andmed veoselehtede täitmiseks autojuhtidele andis O.T. ka siis, kui metsamaterjali omanikuks oli märgitud OÜ Forestex (maksuotsus lk 11), O.T. i 24.05.2012 antud seletused (maksuotsus lk 12), kus ta kinnitas muuhulgas, et tunneb M.K. a juba ammu (maksuotsus lk 13), asjaolu, et O.T. koostas Real Arenduse OÜ arved OÜ-lt Forestex saadud andmete alusel (maksuotsus lk 12), asjaolu, et müügiarved ostjatele koostas ka Real Arenduse OÜ nimel veetud metsamaterjali kohta OÜ Forestex (maksuotsus lk 12), asjaolu, et O.T. ile Real Arenduse OÜ nimel tegutsemiseks väljastatud volituse koostas OÜ Forestex tõenäoliselt endale ise (maksuotsus lk 17), samuti asjaolu, et metsa ülestöötamist ja äravedamist korraldas O.T. (maksuotsuse lk 18).

Nimetatud asjaoludele tuginevalt saab hinnata M.K. a ja O.T. i vahelisi suhteid piisavalt tihedateks ning kahtlust maksupettuse toimepanemises piisavalt põhjendatuks. Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohta, võib nõustuda vastustajaga, et O.T. organiseeris raieõiguse ostmist, raiet ja puidu transporti saeveskisse, tegutsedes kaebaja juhiste alusel, kuigi dokumentides püüti jätta muljet, et tehingutes osales reaalselt ka Real Arenduse OÜ.

19. Kaebaja väidab, et metsamaterjali müügi puhul on tegemist ostja, mitte müüja turuga, mistõttu võiks öelda, et hinna määras ostja. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga, et keegi ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja tasutud soetusmaksumust, mistõttu ei oma see vastuväide antud kontekstis tähtsust.

20. Kaebaja väidab, et olukord, kus puidu veo laoplatsilt organiseeris üldjuhul O.T. , kuigi selleks ajaks kuulus puit juba apellandile, on äris tavapärane olukord. Väidetavalt oli suur osa vedudest teostatud OÜ Prestigio poolt (O.T. iga seotud äriühing). Ringkonnakohus on seisukohal, et äris ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, kellele kaup konkreetsel hetkel kuulub. Seda juba kauba juhusliku hävimise riski tõttu. OÜ Prestigiot puudutava väitega seoses tõdeb ringkonnakohus, et see on vastuolus nii O.T. i kui ka kaebaja enda juhatuse liikme poolt maksumenetluses antud ütlustega. O.T. kinnitas 24.05.2012 antud ütlustes (tl I-132p): „Mina ütlen K. le, kus kinnistul materjal asub. Tema käib materjali üle vaatamas ja veendub, et materjal on olemas. Siis ta lepib ise kokku oma transpordiga, kus materjal asub.“ M.K. kinnitas 21.09.2011 antud ütlustes (tl I-193): „Meie ostame puitu laoplatsil metsas ja veame otse äriühingule, kes meilt selle ostab.“ Lisaks eelnimetatud vastuoluga, on kaebaja see väide ka hilinenud, kuna on esitatud ilma mõjuva põhjuseta esmakordselt alles apellatsioonkaebuses (HKMS § 182 lg 2).

21. Kaebaja väitel on võimalik selgitada veoselehtedega seonduvat segadust sellega, kes veo tellis: juhul kui veo tellib müüja, siis sellisel juhul toimub kauba omandi üleminek veo sihtkohas (näiteks mõnes saeveskis), ent juhul kui materjali veo tellib ostja ehk kaebaja, siis toimus omandi üleandmine metsaserval. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilõiguslikult võib omandi üleminek sõltuda sellest, millise võlaõigusliku suhtega on tegu, kuid kaebaja väited ei kohaldu käesoleval juhul. Nimelt on käesoleva juhtumi puhul probleem selles, et metsamaterjal veeti metsaservast Real Arenduse OÜ saatelehtedega otse kokkuostja juurde, kus vormistati metsamaterjal Forestex Eesti OÜ poolt kohale toimetatuks. Sellisel juhul on tsiviilõiguslikult kaks võimalust: kas Forestex Eesti OÜ ei saanudki metsamaterjali omanikuks, sest tal ei olnud ühelgi ajahetkel valdust selle üle, või ta oli juba transpordi vältel metsamaterjali omanik ja saatelehed olid valed. Kumb stsenaarium vastab tõele, on kaebaja jätnud selgitamata.

22. Kaebaja väidab, et kauba üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine peale kauba üleandmist lõppostjale (saeveskile) temalt saadud andmete alusel on vastava tegevusala puhul tavapärane äripraktika. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta tavapärase praktika väite osas, kuid nõustub vastustajaga, et tõenduslik väärtus saab olla ainult niisugustel üleandmise-vastuvõtmise aktidel, mille pooled koostavad üleandmisega samal ajal, sest ainult selline dokument fikseerib reaalselt toimuva tegevuse asjaolud ja tulemused.

23. Kaebaja püüab väita, et Real Arenduse OÜ siiski andis metsamaterjali kaebajale üle. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuna Real Arenduse OÜ-l puudus majandustegevus, siis ei saanud see äriühing kaupa kellelegi üle anda.

24. Ekslik on kaebaja arvates maksupettusele viitavaid asjaolusid välja lugeda sellest, et erinevate veoselehtedega transporditud metsamaterjali on üle antud ühe ja sama üleandmise aktiga. Ringkonnakohus on maksupettusega seonduvat ülal juba ammendavalt käsitanud ega hakka seda kordama. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu veelkord sellele, et väites, et halduskohus on midagi ekslikult tõlgendanud, ei täida ta nõuetekohaselt oma tõendamiskohustust (MKS § 150 lg 1, HKMS § 59 lg 1).

25. Kaebaja tugineb sellele, et Real Arenduse OÜ-ga tehtud tehingud moodustasid Forestex Tartu OÜ sama perioodi tehingutest üksnes umbes 3%. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksupettust on võimalik toime panna ka väiksemahuliste tehingute puhul.

26. Kasvava metsa raieõigust Real Arenduse OÜ-le müünud isikud (T.T. , M.N. , E.D. , K.P. ) on kaebaja väitel kinnitanud tehingute tegemist Real Arenduse OÜ-ga, keda esindas tehingutes O.T. . Ringkonnakohus viitab maksuotsusele (lk 17): „Esindajatest T.T. ei teadnud, kas O.T. on Real Arenduse OÜ juhatuse liige. K.P. seevastu ei mäletanud isiku nime, kes esines Real Arenduse OÜ nimel. M.N. seletuse kohaselt pakkus tema metsa O.T. ile kui tuttavale, mitte Real Arenduse OÜ-le. Real Arenduse OÜ nimi kajastus ostu-müügilepingutes seetõttu, et need koostas O.T. .“ Kaebaja poolt väidetud M.N. nimelist isikut käesolevas maksumenetluses ei esine. Ringkonnakohus leiab, et eelnevaga on kummutatud kaebaja väited T.T. i, M.N. ja K.P. i osas. E.D. t on maksuotsuses küll mainitud (lk 9), kuid tema 13.02.2012 antud seletusi ei ole maksuhaldur maksuotsuses hinnanud. E.D. selgitas 13.02.2012 antud seletustes (tl I-203–204) küsimuse peale, kellele müüs metsamaterjali või raieõiguse: „Müüsin raieõiguse OÜ-le Real Arendus, esindaja oli volitatud isik O.T. , kes esitas mulle isikut tõendava dokumendi. Naabrimehe poeg tundis O.T. it, tema soovitas mulle O.T. it.“ Küsimuse peale, kas O.T. esitas Real Arenduse OÜ volikirja: „Ei esitanud mingit volikirja mulle, et tõendada volitatud isikuks olemist OÜ-s Real Arenduse.“ Küsimuse peale, kuidas tasus metsa müügi eest: „Tasus ülekandega minu pangakontole OÜ Real Arenduse pangakontolt kokku 54 000 krooni.“ Ringkonnakohus leiab, et kuigi E.D. jäi mulje, et ta tegi tehingu Real Arenduse OÜ-ga, siis ilmselt on selle mulje tekitamine olnud taotluslik. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et Real Arenduse OÜ-l puudus majandustegevus, mistõttu ei olnud tegemist tegutseva äriühinguga, kes ei saanud järelikult olla ka tegelikuks ostjaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuhaldur on E.D. ütlusi hindamata jättes pannud toime menetlusvea, kuid see menetlusviga ei võinud kokkuvõttes mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

27. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ja tõendid ei anna alust tema kaebuse rahuldamiseks, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.11.2013. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd käesolev otsus on tehtud kaebaja kahjuks, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende enda kanda.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/