3-15-1038/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1038

Haldusasi

A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 21.04.2015

käskkirja nr 546 täitmise peatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: A.E.

Vastustaja: Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Menetlusabi taotluse lahendamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

Resolutsioon

1. Vabastada A.E. esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Jätta rahuldamata A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus

peatada Tallinna Vangla 21.04.2015 käskkirja nr 546

täitmine.

3. Määruse ärakiri saata A.E.ule ja Tallinna Vanglale

ning Rahandusministeeriumile

Edasikaebamise kord

Määruse reolutsiooni punkti 1 peale võib menetlusabi saaja või

Rahandusministeerium

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Määruse reolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.03.2015 on vormistatud Tallinna Vangla IV üksuse valvuri Alo Hanssoni poolt ettekanne nr 791 (tl 7)

samal päeval kl 16.00 ringkäigul toimunu kohta. Ettekande kohaselt tuli valvur Alo Hanssonile IV üksuse II

korruse koridoris vastu kinnipeetav A.E. ning tal oli seljas nööpidega vangla vormi jakk, millel hõlmad,

nööbid lahti (kinnipeetava rind ja kõht paljad). Ettekande kohaselt andis valvur kinnipeetavale korralduse

riietuda korrektselt ja panna jaki nööbid kinni, kuid kinnipeetav antud korraldust ei täitnud ja jätkas liikumist.

Seejuures ei vastanud kinnipeetav ettekandest nähtuvalt ka küsimusele, kas ta soovib anda seletusi.

Ettekandega tutvumise kohta on A.E. andnud allkirja 24.03.2015.

2. 25.03.2015 on A.E. vormistanud ja esitanud vanglale seletuskirja (tl 8), mille kohaselt ei ole talle

selgitatud, milles seisnes tema õigusvastane käitumine ning talle ei meenu, et valvur oleks teinud 21. märtsil

etteheiteid riietuse kohta või andnud vastavaid korraldusi. Ka nähtub seletuskirjast, et A.E.u hinnangul on

Alo Hansonist mõnikord raske aru saada, kellega ja millest ta räägib. A.E.u hinnangul oli ta 21. märtsil

riietatud vangla poolt inimväärikust alandavasse riietusse – pruuni värvi lühikesed püksid ja jakk. A.E.u

hinnangul jääb talle jaki avatud hõlmade osas probleemi olemus arusaamatuks.

3. 20.04.2015 on koostatud Tallinna Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku Margus Pendini poolt

menetlustoimingu protokoll (tl 9) videosalvestise vaatamise kohta seoses 21.03.2015 sektsioonis 4-2

koridoris kella 16:00 paiku toimunuga. Protokolli kohaselt on videosalvestiselt tuvastatav, et A.E. liigub

21.03.2015 kell 15:59 sektsiooni 4-2 koridoris sektsiooni pesuruumi poole kandes temale väljastatud

vanglavormi dressipluusi viisil, kus pluusi hõlmad olid lahti ja dressipluusi all rohkem riideid ei olnud,

paljastades selliselt palja rinna ja kõhu. Protokollist nähtub ka, et kell 15:59:43 möödub pesuruumist väljuv

A.E. sektsiooni tulnud vanglateenistuse ametnikust Alo Hanssonist ja et ametnik reageerib A.E.u sellisele

käitumisele, kuid A.E. ei tee sellest välja. Samuti nähtub protokollist, et kell 16:01 möödub A.E. veelkord

Alo Hanssonist ja jällegi on aru saada, et ametnik reageerib kinnipeetava sellisele käitumisele, kuid

kinnipeetav ei tee ametnikust välja ja jätkab liikumist uuesti sektsiooni pesuruumi poole. Veel nähtub

protokollist, et kuna sektsiooni 4-2 kaamera heli ei salvesta, vaid üksnes pildi, siis ei ole salvestise põhjal

võimalik teada saada, mida ametnik kinnipeetavale ütles, küll aga on tuvastatav, et kinnipeetav liikus

koridoris viisil, et pluusi hõlmad olid lahti ja dressipluusi all rohkem riideid ei olnud, paljastades selliselt

oma palja rinna ja kõhu.

4. 20.04.2015 on koostatud Tallinna Vangla neljanda üksuse inspektor-kontaktisiku Margus Pendini poolt

distsiplinaarmenetluse protokoll ettepanekuga karistada A.E.ut distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega

8 ööpäevaks seoses Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.3 rikkumisega selles, et A.E. viibis sektsiooni 4-

2 koridoris olles ebakorrektselt riides ega allunud ametniku korraldustele riietuda korrektselt. Protokolli

kohaselt on A.E. tutvunud vangla kodukorraga ja on teadlik, et kambrist väljudes peab riietus olema

korrektne ning kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku ametlikule korraldusele.

Seejuures on korraldus riietuda korrektselt ja panna nööbid kinni olnud mõistetav ja täidetav.

5. 21.04.2015 on koostatud Tallinna Vangla inspektor-kontaktisik Margus Pendini poolt käskkiri nr 546

A.E.ule distsiplinaarkaristuse määramise kohta seoses Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.3 ja

vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumisega. Käskkirja kohaselt väljastati A.E.ule tutvumiseks

distsiplinaarmenetluse materjalid ja protokoll ning 21.04.2015 keeldus A.E. vestlusest menetluse läbiviijaga

ning protokolliga tutvumise kohta allkirja andmisest. Samuti nähtub käskkirjast, et A.E.ule on allkirja vastu

tutvustatud vangistusalastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi vanglas ning A.E. on teadlik, et

vajaminevaid õigusakte on võimalik saada inspektor-kontaktisiku vahendusel. Käskkirjaga on määratud

A.E.u karistuseks kartserisse paigutamine 8 ööpäevaks. Samuti on käskkirjaga A.E.ule piiratud täielikult

vangistusseaduse §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris

lubatud esemeid) kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele)

paremaks saavutamiseks. Karistuse määramisel on arvestatud raskendava asjaoluna kehtivate

distsiplinaarkaristuste olemasolu, mille hulgas on ka samalaadsete rikkumiste eest määratud

distsiplinaarkaristusi. Samuti on välja toodud, et vanglateenistuse ametnike kui riigivõimu esindajate

autoriteedi kõigutamine on raske rikkumine ning korralduste eiramine distsipliini nõrgestamine ja seega

vangla julgeolekut ohustav. Ka on karistuse määramisel arvestatud asjaoluga, et ametnike korralduste

eiramine riivab ametnike autoriteeti. Vangla hinnangul näitab A.E. oma käitumisega lugupidamatust ja

negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes ning oma suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse

õigusaktidesse.

6. 23.04.2015 esitas A.E. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 21.04.2015

käskkirja nr 546 täitmise peatamiseks ning menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotlusest nähtuvalt esitas A.E. käskkirja vaidlustamiseks Tallinna

Vanglale 22.04.2015 vaide.

Taotluse kohaselt ei olnud A.E.ule 24.03.2015 tutvustatud ettekande alusel arusaadav, millise

õigusrikkumise ta toime pani ning alles 20.04.2015 kl 16.00 paiku tutvustatud distsiplinaarmenetluse

protokollist selgus A.E.ule etteheide Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.3 ja vangistusseaduse § 67 p 1

rikkumise kohta. Seejuures ei öeldud A.E.ule protokollile vastuväidete esitamise tähtaega. Kuivõrd A.E.ul

tekkis kahtlus menetleja erapooletuses, esitas A.E. 21.04.2015 vanglale taotluse menetleja taandamiseks.

A.E.u hinnangul ei ole menetleja käitunud menetluses erapooletult ja on ilmselgelt huvitatud asja lahendist

A.E.u kahjuks. A.E. heidab ka ette, et menetleja ei ole ca kuu aja jooksul toiminguid teinud, kui jättis

videosalvestise vaatamise ja protokolli koostamise nii hilisele päevale, olles teadlik, et järgmisel päeval tuleb

vormistada karistus. Sellega on menetleja A.E.u hinnangul takistanud vastuväidete ettevalmistamist

mõistliku aja jooksul. A.E.u hinnangul on talle määratud karistus ka ebaproportsionaalne. Taotluse kohaselt

on ebaõigesti võetud karistuse määramisel arvesse edaspidist lugupidamatu käitumise ja vangla sisekorra

suhtes negatiivse meelestatuse välistamist, samuti vangla tegevust reguleerivate õigusaktide suhtes

negatiivse suhtumise välistamist ning asjaolu, et ei kõigutataks edaspidi ametnike autoriteeti. A.E.u

hinnangul ei ole kinnipeetava lugupidamatus, negatiivne meelestatus vangla sisekorra suhtes ja

vanglaametnike autoriteedi kõigutamine distsiplinaarkorras karistatav ning selliste asjaolude väljatoomine

viitab menetleja isiklikule huvile A.E.u karistamiseks. A.E.u väitel oli ta 21.03.2015 riietatud vangla poolt

antud inimväärikust alandavasse riietusse - lühikesed püksid ja jakk, millel olid hõlmad lahti. A.E. leiab, et

Tallinna Vangla kodukorra punkt, mis nõuab korrektset riietust, on ebamäärane ning sellest ei nähtu, mida

on mõeldud korrektse riietuse all. Seejuures toob A.E. välja seletuskirjas avaldatu, mille kohaselt on vastava

normi eesmärk see, et kinnipeetav ei liiguks vangla territooriumil palja ala- või ülakehaga või aluspesus.

A.E.u hinnangul ei ole lahtiste hõlmade jaki kandmisel selliselt, et paistab vaid rind ja kõht, tegemist

õigusrikkumise toimepanemisega, sest jaki hõlmade vahelt paistev keha ei ole paljas ülakeha ega pane kedagi

piinlikku olukorda.

7. 23.04.2015 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal esitada seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele

ning teatada, kas A.E. on vanglale vaide esitanud.

Vangla esitas nõutud dokumendid ja andmed kohtule 24.04.2015.

8. 24.04.2015 vastuses on Tallinna Vangla seisukohal, et A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Vangla hinnangul nähtub distsiplinaarmenetluse materjalidest, et A.E.ut on karistatud

distsipliinirikkumise eest, mis seisnes korraldusele allumatuses riietuda korrektselt. Korrektse riietumise

nõue tuleneb Tallinna Vangla kodukorra punktist 1.11.3. A.E.u distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna

Vangla neljanda üksuse valvuri Alo Hansson`i 21.03.2015 ettekandega nr 791 ja 20.04.2015

menetlustoimingu protokolliga. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et A.E. rikkus vangistusseaduse

§ 67 punktist 1 tulenevat nõuet alluda vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla

on seisukohal, et A.E.u taotluses toodud asjaolude põhirõhk on läinud arvamuse avaldamisele teemal, mis ta

arvab vangla riietusest, menetlejast ja menetluse puudustest. A.E. on vangistust reguleerivate õigusaktidega

tutvunud ning teab nii korrektse riietumise kohustuse kui ka ametnike korralduse täitmise kohustuse

regulatsiooni. Vangla märgib, et korralduse mittetäitmine on kohtupraktika kohaselt lubatav üksnes juhul,

kui tegemist on ilmselgelt õigusvastase korraldusega. Samuti leiab Tallinna Vangla, et käesoleval juhul ei

saa valvuri antud korraldust ilmselgelt õigusvastaseks pidada ja A.E.ul tuli korraldust täita olenemata tema

isiklikust arvamusest nõude mõttekuse osas. Tegemist ei ole A.E.u esmase distsiplinaarmenetlusega

korraldusele allumatuse teemal. A.E. eirab vangla hinnangul norme teadlikult ja tahtlikult ning esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlemine on lihtsalt püüd pääseda rikkumiste toimepanemisega kaasnevast

vastutusest. Tallinna Vangla leiab, et 21.04.2015 käskkiri nr 546 on õiguspärane, määratud karistus on

kaalutletud ning antud distsiplinaarasja faktilised asjaolud on selged. Eeltoodut arvestades on Tallinna

Vangla seisukohal, et A.E.u taotlus ei ole põhjendatud ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus.

Veel toob vastustaja välja, et A.E.ule määrati distsiplinaarkaristus 21.04.2015 ning seega peab see olema

täidetud hiljemalt 21.12.2015. Tallinna Vangla hinnangul on tõenäoline, et selle ajaga ei läbi käesolev

kohtuvaidlus kõiki kohtuastmeid, mistõttu ei tule kaheksa kuu jooksul ka jõustunud kohtulahendit. Sellisel

juhul ei oleks Tallinna Vanglal üldse võimalik A.E.ule määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata ja

seda ka juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane. Selleks, et

kinnipeetavale distsipliinirikkumise eest mõistetud karistus oleks mõjus ja täidaks oma eesmärki, tuleb

kinnipidamisasutuses igale distsipliinirikkumisele reageerida vahetult. Lähtudes eeltoodust palub vangla

jätta A.E.u taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Menetlusabi taotluse lahendamine

9. Selleks, et vastavat esialgse õiguskaitse taotlust lahendada tuleb kõigepealt lahendada A.E.u menetlusabi

taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivust vabastamiseks.

10. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu summas

15 eurot.

HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel ta menetlusabina muu hulgas täielikult või osaliselt

vabastada riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda

oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või

osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1

p-de 1-3 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui: menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi

taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest

tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja

transpordile ja/või menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta

müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude või menetlus on seotud menetlusabi

taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.

Seega tuleb kohtul esmalt hinnata taotleja maksejõulisust. Taotleja maksejõulisuse hindamisel peab kohus

HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt võtma aluseks taotleja taotlusele eelneva nelja kuu sissetulekud, arvutama

nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kohtule esitatud

kaebaja pangakonto väljavõtte kohaselt on kaebaja sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud

viimasel neljal kuul kokku 17 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi nõuete fondi kogusummas 8,50 eurot

ja kinnipidamisi vabanemisfondi 3,40 eurot ning võetud tasu elektrienergia eest summas 5,13 eurot.

Seejuures ei ole alust arvestada kuludena maha kaupluses tasutud summasid (kokku 1,16 eurot). Seega on

kohtule esitatud andmetest ilmne, et A.E.ul riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid puuduvad ning ta tuleb

riigilõivu tasumisest vabastada. Samuti puuduvad antud juhul muud HKMS §-s 112 sätestatud füüsilisele

isikule menetlusabi andmist välistavad asjaolud.

Eeltoodud põhjustel tuleb rahuldada A.E.u taotlus menetlusabi saamiseks.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

11. HKMS § 249 lg 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse

alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse

õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära

menetlusosalisi,

võib

kohus

esialgse

õiguskaitse

taotluse

lahendada

ka

hiljem

(HKMS § 252 lg 1).

HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse

õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise

või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Vaidemenetluse käigus

tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse

tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes

olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus.

Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast

haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Käesoleval juhul käsitleb kohus A.E.u esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. A.E. palub peatada Tallinna Vangla 21.04.2015 käskkirja nr 546 täitmise

kuni asjaolude lõpliku väljaselgitamiseni.

12. Käesoleva vaidluse esemeks on Tallinna Vangla 21.04.2015 käskkiri nr 546, millega karistati A.E.ut

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest koridoris ebakorrektse riietusega viibimise ja ametniku

korrektsele riietumisele kohustava korraldusele mittealumisega seoses kartserisse paigutamisega 8

ööpäevaks ning piirati täielikult vangistusseaduse §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48

(lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava

suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. Käskkirja põhjendustest nähtub, et

karistus määrati tuginedes vanglateenistuse ametniku 21.03.2015 ettekandele rikkumise fikseerimise kohta

ning videosalvestise tutvumise kohta vormistatud menetlustoimingu protokollile. Ettekande kohaselt tuli

valvur Alo Hanssonile IV üksuse II korruse koridoris vastu kinnipeetav A.E. ning tal oli seljas nööpidega

vangla vormi jakk, millel hõlmad, nööbid lahti (kinnipeetava rind ja kõht paljad). Ettekande kohaselt andis

valvur kinnipeetavale korralduse riietuda korrektselt ja panna jaki nööbid kinni, kuid kinnipeetav antud

korraldust ei täitnud ja jätkas liikumist. 20.04.2015 koostatud videosalvestise vaatamise menetlustoimingu

protokollist (tl 9) nähtub, et A.E. liikus 21.03.2015 kell 15:59 sektsiooni 4-2 koridoris sektsiooni pesuruumi

poole kandes temale väljastatud vanglavormi dressipluusi viisil, kus pluusi hõlmad olid lahti ja dressipluusi

all rohkem riideid ei olnud, paljastades selliselt palja rinna ja kõhu. Protokollist nähtub ka, et kell 15:59:43

möödub pesuruumist väljuv A.E. sektsiooni tulnud vanglateenistuse ametnikust Alo Hanssonist ja et ametnik

reageerib A.E.u sellisele käitumisele, kuid A.E. ei tee sellest välja. Samuti nähtub protokollist, et kell 16:01

möödub A.E. veelkord Alo Hanssonist ja jällegi on aru saada, et ametnik reageerib kinnipeetava sellisele

käitumisele, kuid kinnipeetav ei tee ametnikust välja ja jätkab liikumist uuesti sektsiooni pesuruumi poole.

Veel nähtub protokollist, et kuna sektsiooni 4-2 kaamera heli ei salvesta, vaid üksnes pildi, siis ei ole

salvestise põhjal võimalik teada saada, mida ametnik kinnipeetavale ütles, küll aga on tuvastatav, et

kinnipeetav liikus koridoris viisil, et pluusi hõlmad olid lahti ja dressipluusi all rohkem riideid ei olnud,

paljastades selliselt oma palja rinna ja kõhu.

Käskkirja kaalutlustest nähtub, et karistuse määramisel on arvestatud raskendava asjaoluna kehtivate

distsiplinaarkaristuste olemasolu. Samuti on välja toodud, et vanglateenistuse ametnike kui riigivõimu

esindajate autoriteedi kõigutamine on raske rikkumine ning korralduste eiramine distsipliini nõrgestamine ja

seega vangla julgeolekut ohustav. Ka on karistuse määramisel arvestatud asjaoluga, et ametnike korralduste

eiramine riivab ametnike autoriteeti. Vangla hinnangul näitab A.E. oma käitumisega lugupidamatust ja

negatiivset meelestatust vangla sisekorra suhtes ning oma suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse

õigusaktidesse.

13. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse

vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Seega on esialgse õiguskaitse

taotlus lubatav, kui esineb õiguskaitse vajadus, s.t kui taotleja heaolu on taotluse lahendamise tulemusest

sõltuv.

14. Riigikohtu määrustes haldusasjades nr 3-3-1-67-01 ja nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise

võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral ei oleks

võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka

juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks

kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega

peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus, hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik

või ebaotstarbekas võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärki. Vaieldamatult ei ole kaebuse esitaja

suhtes distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisel haldusakti tagajärgi kaebuse rahuldamise korral enam

võimalik kõrvaldada ning kaebuse esitajal ei oleks sellisel juhul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral

kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Seetõttu on selge, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

15. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka

eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on

kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Seetõttu tuleb kohtul kaaluda ka teisi esialgse

õiguskaitse kohaldamise eeldusi – nagu vaide/kaebuse eduväljavaated ning avalik huvi.

16. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal teadaoleva informatsiooni põhjal ei pea kohus Tallinna

Vangla 21.04.2015 käskkirja nr 546 vaidlustamist perspektiivikaks ega näe eduväljavaateid käskkirja

tühistamise taotluse rahuldamiseks.

Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Distsiplinaarkaristus

määrati kaebajale selle eest, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele riietuda korrektselt ja panna jaki

nööbid kinni. Ebakorrektne riietuse kandmine ja korralduse andmine on tuvastatud asjakohase ettekande ja

videosalvestise alusel. Seejuures on kaebaja ka ise kohtule esitatud taotluses kinnitanud, et 21.03.2015 kandis

ta lühikesi pükse ja jakki, millel olid hõlmad lahti. Videosalvestise vaatamise kohta vormistatud protokollilt

nähtub, et salvestise põhjal on selge, et ametnik A.E.u poole kahel korral pöördus ja A.E. ei teinud temast

välja ning kõndis edasi. Tallinna Vangla Kodukorra punkti 1.11.3. teise lause kohaselt on kinnipeetav

kohustatud ajavahemikul äratusest öörahuni kandma korrektset riietust. Kodukorra seletuskirja kohaselt on

kinnipeetava korrektse välimuse kohustus vajalik selleks, et kinnipeetavad ei liiguks vangla territooriumil

palja ala- või ülakehaga või aluspesus, millega nad paneksid piinlikku olukord nii teised kinnipeetavad kui

ka vanglaametnikud. Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et ka vabaduses olevad isikud ei liigu väljaspool

kodu ringi palja üla- või alakehaga, vaid riietuvad korrektselt. Kohus nõustub vanglaga selles, et vormi jaki

kandmine lahtiste hõlmadega on käsitatav Tallinna Vangla Kodukorra punkti 1.11.3 rikkumisena, kuivõrd

selliselt on paljastatud märkimisväärne osa ülakehast. Seejuures ei õigusta rikkumist ka A.E.u subjektiivne

arvamus vastava kodukorra punkti ebamäärasusest. Kohus osundab, et isegi juhul, kui vaidemenetluses või

edasises kohtumenetluses tuvastatakse, et korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see, et

korraldusele mitteallunud kinnipeetav on täitnud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kohus

selgitab, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui

vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse

tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007.a. otsus nr 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg 2

kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti

adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei

selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi

võimalik täita. Käesoleval juhul ei saanud A.E. kuidagi pidada talle antud korraldust ilmselgelt tühiseks,

kuivõrd antud juhul oli selge, et korralduse andis pädev vangla ametnik (kinnipeetav on kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ja kinnipeetav pidi olema vastavast nõudest teadlik) ja

see oli suunatud A.E.ule (miski ei viita käskkirja aluseks olevates tõendites ja A.E.u taotluses sellele, et samal

ajal oleks möödunud ametnikust keegi teine) ning see oli piisavalt selge – riietuda korrektselt ja panna jaki

nööbid kinni. Samuti ei saa selle korralduse põhjal asuda järeldusele, et see kohustab õigusrikkumise

toimepanemisele.

Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide

nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusena noomitust, isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku

elektriseadme kasutamise keelamist kuni 45 päevaks, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt

eemaldamist kuni üheks kuuks ning kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

VangS § 63 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik distsiplinaarkaristuse

kohaldamine, ja valida samas paragrahvis toodud sobiv karistus. Seejuures karistuse määramine toimub

kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 63. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle

distsiplinaarkaristuse kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga

distsiplinaarkaristuse kohaldamise otsustamisel või karistuse valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa

kontrollida karistuse kohaldamise otstarbekust.

Kohtu hinnangul on vaidlusaluses käskkirjas selgelt näha asjaolud, millede põhjal on rikkumine tuvastatud

ning kaalutlused, mida karistuse määramisel on arvesse võetud – sh kehtivate distsiplinaarkaristuste

olemasolu ning muuhulgas samalaadsete rikkumiste eest, rikkumise laadi ja kinnipeetava suhtumist.

Mis puutub kaebaja väitesse, et talle ei ole antud mõistlikku aega vastuväidete esitamiseks, märgib kohus, et

vangistusseaduses ja vangla sisekorraeeskirjas ei ole reguleeritud aeg, mil tuleb vormistada

distsiplinaarmenetluse protokoll. VangS 64 lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse.

Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib

distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem

kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav

viibib arestimajas või haiglas. Vangla sisekorraeeskirjas on täpsustatud protokolli lisasid ja rekvisiite. Seega

on reguleeritud üksnes karistuse määramise aeg. Kohus möönab, et vastuväidete esitamise aeg

distsiplinaarmenetluse protokolli osas peab olema mõistlik ja piisav, kuid asjaolu, et protokoll on vormistatud

päev enne distsiplinaarkaristuse käskkirja andmist ei tähenda, et kinnipeetaval polnud piisav aeg vastuväidete

esitamiseks ning nimetatud asjaolu ei tingi kohtu hinnangul käskkirja tühistamist. Arvestades etteheidetud

rikkumist ning juhtumi asjaolusid, sh seda, et kaebaja ise on kinnitanud, et tutvus protokolliga 21.04.2015

hommikul, oli kaebajal piisav aeg vastuväidete esitamiseks. Selle asemel asus kaebaja esitatud taotluse

kohaselt aga vormistama taotlust menetleja taandamiseks ning hiljem keeldus üldse menetlejaga rääkimisest.

Samuti nähtub, et esitatud taotlusest, et distsiplinaarkaristuse käskkiri anti kaebajale 21.04.2015 õhtul. Seega

leiab kohus, et kaebajal oli asjaolusid arvesse võttes vastuväidete esitamiseks piisav aeg, mida kaebaja ei

kasutanud otsustades selle asemel vormistada taandamise taotlus ning keelduda ametnikuga rääkimast.

Kaebaja ei ole välja toonud muid põhjendusi, miks ta leiab, et käskkiri on õigusvastane, mistõttu kohtule

hetkel teadaolevate andmete põhjal on kaebusel vähesed eduväljavaated.

17. Kaebuse eduväljavaateid vähendab ka asjaolu, et taotlejat on karistatud vanglaametniku korraldustele

allumatuse pärast juba neljandat korda (tl 36 pöördel). Ühelt poolt veenab see kohut, et süüksarvatud tegu

on toime pandud, teisalt aga selles, et tegemist on proportsionaalse karistusega ning ka karistuse valik ei

pruugi kaasa tuua käskkirja tühistamist. Käskkirja põhjendustest nähtuvalt on Tallinna Vangla põhjendanud

nii oma järeldusi teo toimepaneku ja taotleja süü osas, kui ka karistuse valikul.

18. Kohus peab arvestama ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse

kergekäeline kohaldamine distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmise peatamisel võib luua olukorra, kus

kohtumenetluse lõppedes ei ole võimalik enam ka õiguspäraselt määratud karistust täitmisele pöörata. VangS

§ 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul

arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Isegi juhul, kui kohtumenetlus lõpeb varem kui kaheksa kuu

jooksul, takistab käskkirja täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks karistusega kohese mõju avaldamist

(VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe). Neile aspektidele osutas

oma vastuses kohtunõudele ka Tallinna Vangla.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise käesolevas asjas tingib ka avaliku huvi olemasolu – nii vangla

sisemise julgeoleku ja korrakohase toimimise huvides kui ka laiema avalikkuse jaoks väljaspool vanglat on

oluline, et vangistuse täideviimine toimuks eesmärgipäraselt ning distsiplinaarmeetmeid oleks võimalik

rakendada tõhusalt ja eesmärgipäraselt viisil, mis tagaks nende mõju konkreetse kinnipeetava käitumisele ja

üldpreventiivse toime.

19. Eelnevale tuginedes tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik