3-14-141/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

24. aprill 2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-141

Haldusasi

OÜ Marex Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti

11.11.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/16661-8

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.06.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Marex Grupp apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - OÜ Marex Grupp, esindaja advokaat Vahur

Kivistik

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet (MTA), esindaja Karin

Kask

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ-le Marex Grupp apellatsioonimenetluses täiendava tõendina esitatud

Fixrex OY juhatuse liikme I. Jürimetsa 17. mai 2012. a kinnitus.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2014. a otsus

muutmata.

3. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 24.04.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA 11.11.2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/16661-8 määrati OÜ-le Marex Grupp

maksustamisperioodidel oktoober ja november 2010 tasumisele kuuluvat tulumaksu kokku

summas 133 161 krooni ehk 8510,54 eurot.

OÜ Marex Grupp oli 2010. a oktoobri- ja novembrikuus teinud väljamakseid Valiser Trade

OÜ-le kogusummas 500 940 krooni ehk 32 015,90 eurot. Väljamaksed olid tehtud arvete

alusel, mille kohaselt oli see summa tasutud kokku 3630 kg küüslaugu eest. Samal perioodil

oli OÜ Marex Grupp müünud Fixrex OY-le 3615 kg küüslauku hinnaga kokku

492 093,40 krooni.

17.06.2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/9-12 oli maksuhaldur määranud OÜ-le Marex Grupp

lisaks käibemaksule ka tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodide

2010. a oktoober ja november eest kokku summas 133 161 krooni (8510,54 eurot). Tartu

Ringkonnakohtu 21.06.2013. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-1721 jäeti jõusse

MTA 17.06.2011 maksuotsus nr 12.2-3/9-12 käibemaksu määramise osas, kuid tühistati

tulumaksu määramise osas, kuna maksuotsusest ei nähtunud, et maksuhaldur oleks kaalunud

hindamise võimalust.

Maksuhaldur viis läbi täiendava kontrolli tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse osas

maksustamisperioodide 2010. a oktoober ja november kohta ning 11.11.2013. a maksuotsuses

nr 12.2-3/16661-8 märkis, et oli jõudnud järeldusele, et maksumenetluses kogutud tõendeid

analüüsides ja hinnates ei ole OÜ Marex Grupp poolt 2010. a oktoobri ja novembri

tulumaksukohustuse kindlakstegemiseks vajalikke asjaolusid võimalik hindamise teel

tuvastada. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et kontrolli käigus ei olnud võimalik

tuvastada, millist küüslauku OÜ Marex Grupp oli soetanud – kas tegemist oli puhastatud või

puhastamata, pakendatud või pakendamata kaubaga. Maksuhaldur leidis, et kui tal puudub

informatsioon soetatud kauba olemusest, ei ole tal võimalik välja selgitada ka selle

võimalikku soetamiskulu.

Maksuotsusesse oli ka märgitud, et hindamise muudab võimatuks OÜ Marex Grupp poolt

maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine. Kuigi maksuhaldur on andnud

äriühingule võimaluse hindamise läbiviimiseks vajalike tõendite ja teabe esitamiseks, on

äriühingu esindaja jäänud väite juurde, et soetas kauba Valiser Trade OÜ-lt, ega ole andnud

maksuhaldurile informatsiooni, mis võimaldaks kindlaks teha, kellelt või millist kaupa on

äriühing tegelikult soetanud. Maksuhaldur leidis, et olukorras, kus kauba täpse olemuse osas

valitseb ebaselgus, ei ole tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevate

asjaolude hindamise teel väljaselgitamine võimalik.

2. OÜ Marex Grupp esitas 11.11.2013. a maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis

14.01.2014. a vaideotsusega nr 6-1/1899-2 rahuldamata.

3. OÜ Marex Grupp esitas 12.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotles

MTA 11.11.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/16661-8 tühistamist. Kaebuse kohaselt on

maksuotsus motiveerimata ja vastuoludega. Kaebaja leidis, et maksuhalduri põhjendused

hindamise võimatusest ei ole asjakohased ja on vasturääkivad. Maksuotsuses toodud

argumentidel ei olnud maksuhalduril tegelikku ja sisulist takistust hindamist läbi viia.

Maksuhaldur ei ole asja uuel läbivaatamisel arvestanud ringkonnakohtu 21.06.2013. a otsuse

seisukohtadega.

4. Tartu Halduskohus jättis 13.06.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et

vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ning vastustaja on vaidlusaluses maksuotsuses

hindamise läbiviimist kaalunud. Ringkonnakohus ei olnud kohustanud vastustajat hindamist

läbi viima, vaid 17.06.2011. a maksuotsus oli tulumaksu määramise osas tühistatud põhjusel,

et maksuotsusest ei nähtunud, et maksuhaldur oleks hindamise võimalust kaalunud.

Halduskohus nõustus vastustajaga, et tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks

olevate asjaolude tuvastamine hindamise teel ei olnud antud maksumenetluses võimalik.

Kaebaja teadis, et tehinguid Valiser Trade OÜ-ga ei toimunud ning kui kaebaja jäi ka pärast

21.06.2013. a kohtuotsuse tegemist asjas nr 3-11-1721 selle juurde, et küüslaugu müüs talle

varasemalt kirjeldatud kogustes ja viisil Valiser Trade OÜ, siis varjab kaebaja andmeid

tegelikult toimunud tehingute kohta. Sellises olukorras puudus vastustajal kohustus asuda ise

oletuslikult sisustama kaebaja poolt tegelikult tehtud tehinguid. Kui maksuhalduril ei õnnestu

koguda andmeid tegelikult toimunud tehingute sisu kohta, siis ei ole hindamise läbiviimine

võimalik. Seejuures takistas antud asjas andmete kogumist see, et kaebaja on jätnud täitmata

kaasaaitamiskohustuse. Kohus ei nõustunud ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja oleks

saanud aluseks võtta kõige odavama hinna ehk puhastamata küüslaugu hinna, sest ka see on

erinev. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väide, et kauba turuhinna oleks saanud kindlaks teha

väljavõtete alusel ajalehe artiklitest ja sotsiaalmeediast, tõsiselt võetav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja palub 14.07.2014 ringkonnakohtusse saabunud

apellatsioonkaebuses

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja vaidlusalune

maksuotsus tühistada. Apellatsioonkaebuses on esitatud järgmised seisukohad:

5.1. MTA ei ole tegelikult püüdnudki hindamist läbi viia, vaid on otsinud võimalusi kaebajat

iga hinna eest tulumaksuga maksustada.

5.2. Hindamise läbiviimiseks on vaja teada andmeid kauba koguse ja kvaliteediomaduste

kohta, kuid maksuhaldur ei ole teinud ühtegi päringut, et selgitada välja kauba kvaliteeti ja

hinda.

5.3. Hindamise läbiviimisel oleks maksuhaldur saanud lähtuda ka puhastamata küüslaugu

hinnast, kui puhastamine ei olnud tema arvates usutav.

6. MTA vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele sellele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Maksuhaldur on teinud kõik võimaliku kaebaja maksukohustuse õigsuse kontrollimisel,

seejuures kaalunud ka hindamise teel maksustamise võimalikkust. Kaebaja ei ole andnud

maksuhaldurile teavet ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks maksuhalduril välja selgitada,

millist kaupa kaebaja soetas. Seetõttu on põhjendamatu nõuda, et maksuhaldur oleks suuteline

välja selgitama kauba kvaliteeti ja hinda. Halduskohus on õigesti leidnud, et sellises olukorras

puudus maksuhalduril kohustus asuda ise oletuslikult sisustama kaebaja poolt tegelikult

tehtud tehinguid. Kaebaja on kaasaaitamiskohustuse täitmise asemel enda vastuoluliste

seletustega pigem takistanud maksuhalduri tegevust kaebaja maksukohustuse

väljaselgitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu

Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud

seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et

halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti

olemasolevaid tõendeid või rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud viisil kohtumenetluse

norme.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse

osas täiendavaid põhjendusi esitada.

Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

8. Käesoleva vaidluse aluseks on olukord, kus Maksu- ja Tolliamet kontrollis OÜ Marex

Grupp käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel oktoober ja

november 2010 tulenevalt Valiser Trade OÜ-ga sooritatud tehingutest. 17.06.2011 tegi

maksuhaldur maksuotsuse nr 12.2-3/9-12, millega muuhulgas kohustas OÜ-d Marex Grupp

tasuma täiendavalt tulumaksu summas 8510,54 eurot. OÜ Marex Grupp vaidlustas

17.06.2011. a maksuotsuse kohtus.

Tartu Ringkonnakohus jättis 21.06.2013. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-1721 Maksu- ja

Tolliameti 17.06.2011. a maksuotsuse nr 12.2-3/9-12 käibemaksu osas tühistamata, kuid

tühistas selle tulumaksu määramise osas.

Ringkonnakohus asus viidatud otsuses seisukohale, et tulumaksukohustuse määramisel ei ole

maksuhaldur käitunud kooskõlas Riigikohtu poolt kujundatud seisukohtadega

(RKHKo lahendid asjades nr 3-3-1-60-11 ja nr 3-3-1-1513), mille kohaselt peab juhul, kui

arvetel näidatud isik ei saanud olla kauba müüjaks ja ostja pidi sellest teadlik olema, kuid

eeldada ei saa kauba tasuta saamist, maksuhaldur kaaluma võimalust määrata

tulumaksusumma hindamise teel. Ringkonnakohus leidis, et maksuotsusest ei nähtu, et

maksuhaldur oleks hindamise võimalust üldse kaalunud, kuid ei välistanud samas, et

olukorras, kus kauba täpse olemuse osas valitseb ebaselgus, võib see tähendada

lõppkokkuvõttes seda, et hindamine ei ole üldse võimalik.

Tartu Ringkonnakohtu viidatud otsuses väljendatud seisukohtadest tulenevalt kontrollis

maksuhaldur täiendavalt tulumaksusumma deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel oktoober ja november 2010 tehingutelt, mida OÜ Marex Grupp

kajastas oma maksuarvestuses Valiser Trade OÜ arvete alusel, tehes väljamakseid kokku

summas 500 940 krooni. Maksuhaldur keskendus kaebaja täiendaval kontrollimisel just

sellele, kas tulumaksukohustuse väljaselgitamine on võimalik hindamise teel.

Kontrolli tulemusel tegi maksuhaldur 11.11.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/16661-8, milles

asus seisukohale, et OÜ Marex Grupp maksukohustuse kindlakstegemiseks vajalike asjaolude

tuvastamine hindamise teel ei ole võimalik. Maksuhaldur luges seetõttu TuMS § 51 lg 2 p 3

alusel OÜ Marex Grupp tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ja määras

OÜ-le Marex Grupp tasumiseks tulumaksu 8510,54 eurot.

9. Asja materjalidest ja vaidlusaluse maksuotsuse sisust lähtuvalt nõustub ringkonnakohus

halduskohtu hinnanguga, et maksuhaldur on seekord teinud kõik võimaliku OÜ Marex Grupp

maksukohustuse õigsuse kontrollimisel, kaaludes ka kaebaja hindamise teel maksustamise

võimalikkust. Hindamiseks vajalike andmete ja kirjalike tõendite hankimiseks pöördus

maksuhaldur täiendavat kontrolli tehes uuesti OÜ Marex Grupp poole. 31.07.2013 andis

kaebaja esindaja maksuhaldurile seletuse, milles väitis, et täiendavaid tõendeid tal tehingute

kohta ei ole. Samuti jäi ta oma väite juurde, et kauba hinnaks oli turuhind ning konkreetne

hind kajastub dokumentides, mis on esitatud maksuhaldurile eelnevas maksumenetluses.

Kaebaja ei andnud kontrolli käigus endiselt vastust maksuhalduri korduvatele küsimustele

selle kohta, millist kaupa OÜ Marex Grupp soetas.

Seega ei ole tõene kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et

selgitada välja kauba kvaliteeti ja hinda ning selline etteheide maksuhaldurile on ka täiesti

põhjendamatu. Selleks, et asuda välja selgitama kauba kvaliteeti ja hinda, oli maksuhalduril

esmalt vajalik teada, millist kaupa kaebaja üldse soetas. Kaebaja selgitused väidetavalt

soetatud kauba kohta on olnud äärmiselt vastuolulised ja ebaselged. Lisaks esinesid vastuolud

kaebaja väidetavate tehingupartnerite ütlustes selle kohta, millisel kujul küüslauku müüdi ja

kuidas see oli pakendatud. Seega ei ole kaebaja andnud maksuhaldurile mingitki asjakohast

teavet ega esitanud ka tõendeid, mis võimaldanuks maksuhalduril välja selgitada, millist

kaupa kaebaja soetas. Seetõttu on kaebajal ka põhjendamatu nõuda, et maksuhaldur pidi

vajaliku informatsiooni puudumisest olenemata olema suuteline välja selgitama väidetavalt

müüdud kauba kvaliteedi ja hinna.

10. Alusetu on ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole teinud hindamise otsustamiseks läbi

viidud maksumenetluses ühtegi päringut, et selgitada välja kauba omadusi ja hinda. Just

kauba omaduste väljaselgitamiseks võttiski maksuhaldur kontrolli käigus seletuse kaebaja

esindajalt, kuid ei saanud temalt vähimatki asjakohast teavet. Lisaks tegi maksuhaldur

asjaolude tuvastamiseks järelepärimise küüslaugu töötlemisseadmete müügiga tegelevale

Viljakoda OÜ-le. Viljakoda OÜ vastuse põhjal asus maksuhaldur seisukohale, et küüslaugu

puhastamine ja küünteks eraldamine kaebaja poolt kirjeldatud viisil ja aja jooksul ei olnud

reaalne.

11. Vaidlustatud kohtuotsuses leidis ka halduskohus eeltoodud asjaolude pinnalt, et OÜ

Marex Grupp mitte ainult pidi teadma, vaid ka teadis, et tehinguid Valiser Trade OÜ-ga ei

toimunud ning, et kaebaja omandas küüslaugu teadmata isikutelt ja asjaoludel. Halduskohus

leidis, et kui OÜ Marex Grupp jääb selle juurde, et küüslaugu müüs talle varasemalt

kirjeldatud kogustes ja viisil Valiser Trade OÜ, siis varjab ta andmeid tegelikult toimunud

tehingute kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et sellises olukorras puudus

maksuhalduril kohustus asuda ise oletuslikult sisustama OÜ Marex Grupp poolt tegelikult

tehtud tehinguid, sh oletama, kas müüjaks oli füüsiline või juriidiline isik, Eesti või välismaa

isik, käibemaksukohustuslane või mitte, mitme tehinguga kaup soetati, millised olid iga

tehingu puhul kogused, kas kaup pärines Eestist või välisriigist, millise töötlusastmega oli

kaup soetamisel, kas kaebaja võis kaupa töödelda või tellida kauba töötlemise teenust jne.

Põhjendatud on ka halduskohtu järeldus, et kõigist nendest asjaoludest sõltub kauba hind ja

seega ka summa, mille ulatuses kaebaja poolt tehtud kulusid saaks pidada ettevõtlusega

seotud kuludeks.

Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kui maksuhalduril ei õnnestu koguda andmeid

tegelikult toimunud tehingute sisu kohta, siis ei ole hindamise läbiviimine võimalik. Õige on

ka see seisukoht, et käesolevas asjas takistas andmete kogumist see, et kaebaja on jätnud

täitmata kaasaaitamiskohustuse, kuna ei ole usutav, et kaebaja ei tea, kellelt ja mis asjaoludel

ta tegelikult küüslaugu soetas, kas ja kuidas seda puhastati ja ümber pakiti jne.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ja leiab, et kaasaaitamiskohustuse täitmise asemel

on kaebaja oma vastuoluliste seletustega pigem takistanud maksuhalduri tegevust Marex

Grupp OÜ maksukohustuse väljaselgitamisel.

Ka Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-06 leidnud, et hindamine on küll

lubatud ka siis, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on mitteusaldusväärsed,

kuid eriti maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral eeldab hindamine

maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ulatuslikku täitmist. Kuivõrd ka viidatud

haldusasjas ei nähtunud maksukohustuslase sellist tegevust, asus Riigikohus seisukohale, et

maksuhaldur on jätnud maksukohustuslase maksusumma hindamise teel välja selgitamata

põhjendatult.

Käesoleval juhul ei nähtu maksumenetlustest ega kohtumenetlustest (s.h haldusasjas

nr 3-11-1721), et kaebaja oleks kaasaaitamiskohustust täitnud ning kaebaja soovimatus

maksuhaldurile teavet anda tekitab veelgi enam kahtlust, et informatsioon kauba päritolu vms.

kohta ei oleks talle soodne, mistõttu tegelikku teavet varjataksegi, kuid isegi juhul, kui

kaebaja ei soovinud maksuhaldurile anda infot tegeliku müüja kohta, pidi talle olema kindlalt

teada, millist kaupa ta soetas.

12. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et andmed nn „tegeliku müüja“ kohta ei ole asjas

olulised ja väidab, et halduskohus heidab kaebajale põhjendamatult ette tegelike tehingu

andmete esitamata jätmist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kaebaja

väide ei tugine kohtuotsuses märgitule. Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt ei ole

halduskohus pidanud hindamisel esmatähtsaks mitte müüja isiku tuvastamist, vaid soetatud

kauba omaduste ja päritolu (või müüja päritolu) tuvastamist. Halduskohus leidis õigesti ka

seda, et kaebajalt ei nõutud täpsete ja täielike andmete ja dokumentide esitamist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka halduskohtu järeldus, et kui kaebaja leiab,

et vastustaja peab lähtuma vähimast hinnast, millega mistahes isikult mistahes asjaoludel saab

küüslauku soetada, siis see hind ongi null. Halduskohus ei ole võtnud otsuses seisukohta, et

kaebaja ongi sellise hinnaga küüslauku soetanud, vaid kohus viitab üksnes sellisele

võimalusele. Halduskohus on seejuures õigesti välja toonud maksuhalduri seisukoha, et

tegelikult toimunud tehingute kohta andmete puudumise tõttu ei ole võimalik kaubale mingit

soetamishinda omistada.

Hindamise teel maksustamise seisukohalt on vaja ennekõike teada, millist kaupa

maksukohustuslane soetas. See pole aga maksu- ega kohtumenetluses selgunud. Kuna esineb

ebaselgus tegelikult soetatud kauba olemuse osas, ei ole asjakohased ka kaebaja väited

küüslaugu võimaliku turuhinna kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on õige ka halduskohtu

seisukoht, et kaebaja väide vastustajale küüslaugu turuhinna kohta andmete esitamisest ei ole

tõsiseltvõetav, kuna kaebaja esitatud tõendid küüslaugu hinna kohta jaekaubanduses ei ole

kohasteks võrdlusandmeteks hulgimüügi hinna kindlakstegemisel.

14. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses täiendava tõendina Fixrex OY juhatuse liikme

Indrek Jürimetsa 17.05.2012. a kinnituse OÜ-lt Marex Grupp soetatud kauba kohta.

Nimetatud täiendav tõend tuleb kaebajale tagastada esmalt seetõttu, et taotlus I. Jürimetsa

kinnituse tõendina asja materjalide juurde võtmiseks on esitatud ringkonnakohtule

hilinemisega ning seda pole esitatud eelnevalt käesoleva vaidlusega seoses maksuhaldurile

ega ka halduskohtule, kuigi see oli olemas enne vaidlusaluse maksuotsuse tegemist ja ka enne

halduskohtule kaebuse esitamist. Kaebaja ei ole tõendi hilinemisega esitamist ka millegagi

põhjendanud. Lisaks ei oleks I. Jürimetsa kinnitus käesolevas vaidluses tõendina asjakohane,

sest OÜ Marex Grupp maksukohustuse kindlakstegemise seisukohalt, s.h hindamise teel

maksustamise seisukohalt ei oma tähtsust, millist kaupa OÜ Marex Grupp OY-le Fixrex edasi

müüs. Maksukohustuse kindlakstegemiseks on vajalik teave selle kohta, millist kaupa OÜ

Marex Grupp soetas. Seetõttu ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ka kaebaja

väide, et halduskohus ei ole otsuses eraldi vastanud kaebaja poolt kohtuistungil

maksuhaldurile tehtud etteheitele, et maksuhaldur ei ole uue kontrolli käigus kogunud

täiendavat teavet Fixrex OY-lt.

15. Kuna apellatsioonkaebuse jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108

lg-le 1.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/