3-14-50531/54 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-50531

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a

määrus määruskaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmise osas muutmata (resolutsiooni p 3).

2. Jätta määruskaebuse esitaja 26.08.2014. a taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-2p), milles ta

taotles kahju hüvitamist seoses ebaseadusliku viibimisega kinnipidamisasutuses.

Määruskaebuse esitaja märkis, et tema suhtes kohtuasjas nr 2-1-103/03 tehtud kohtuotsus ei

saanud jõustuda, kuna sellel puudub ühe 25.04.2003 toimunud kohtuistungil viibinud

kohtuniku allkiri. Määruskaebuse esitaja osutas, et kohtu koosseisus oli kaks meeskohtunikku

ja üks naiskohtunik, kuid otsusel oli ühe meeskohtuniku ja kahe naiskohtuniku allkiri.

Määruskaebuse esitaja märkis, et ta viibib kinnipidamisasutuses ilma kohtuotsuseta juba üle

10 aasta, mistõttu on kohane kahjunõue 5000 eurot. Lisaks palus määruskaebuse esitaja

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, tööd ega sissetulekut.

2. 16.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus (tl 13-14p), milles

ta taotles kahju hüvitamist perioodi 15.06.2001 kuni 17.10.2013 eest summas 4 462 500 (12,5

aastat × 1000 eurot päevas) eurot. Määruskaebuse esitaja märkis, et taotleb kahju hüvitamist

riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 alusel, kuna temalt on põhjendamatult vabadus

võetud.

3. Tartu Halduskohus 30.05.2014. a määrusega (tl 34-34p) tagastas määruskaebuse

esitaja kaebuse. Halduskohus tegi kindlaks, et Ida-Viru Maakohtu 27.12.2002. a

otsusega karistati määruskaebuse esitajat 15-aastase vangistusega ning sellele otsusele

esitatud apellatsioonkaebuse jättis Viru Ringkonnakohus 25.04.2003. a otsusega

rahuldamata. Halduskohus ei nõustunud määruskaebuse esitaja seisukohaga, et ta

viibib vanglas jõustumata kohtuotsuse alusel, kuna Viru Ringkonnakohtu 25.04.2003.

a otsus kohtuasjas nr 2-1-103/03 on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt jõustunud

30.04.2003. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitajal on võimalik nõuda hüvitist

ebaseadusliku vabaduse võtmise eest alles pärast seda, kui ta saavutab Viru

Ringkonnakohtu 25.04.2003. a otsuse tühistamise. Halduskohus selgitas, et

määruskaebuse esitaja käsitlus sellest, kas kohtuotsus sai või ei saanud jõustuda, on

ekslik, kuivõrd vaidlusaluse Viru Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud

apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (AKKS) § 35 lg 1

kohaselt jõustus ringkonnakohtu otsus selle tervikuna kuulutamisest või kantselei

kaudu teatavaks tegemisest ning kui Riigikohus ei ole Viru Ringkonnakohtu otsust

tühistanud, siis on see otsus jõustunud olenemata määruskaebuse esitaja etteheidetest

toimunud kohtumenetlusele. Halduskohus osutas, et Viru Ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ei saa saavutada kaebuse esitamisega halduskohtule ning halduskohus ei

saa muul eesmärgil hinnata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse

õiguspärasust, kuivõrd kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasuse

kontroll toimub kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames.

Halduskohus märkis, et vaidlusaluse Viru Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal

sisaldus see AKKS-is, millist valdkonda reguleerib praegusel ajal kriminaalmenetluse

seadustik ning kui viidatud seadused annavad võimaluse praegu veel vaidlustada Viru

Ringkonnakohtu otsust, siis tuleb määruskaebuse esitajal kaebuses toodud eesmärgi

saavutamiseks esmalt seda teha. Halduskohus asus seisukohale, et kuna Viru

Ringkonnakohtu 25.04.2003. a otsuse tühistamiseni ei ole hüvitamiskaebusega

ilmselgelt võimalik saavutada kaebuse eesmärki, siis kuulub kaebus tagastamisele

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus märkis,

et kuna tagastab määruskaebuse esitaja kaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud

menetlusabi taotluse kohta.

4. 06.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 50),

milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus ja anda talle kaitsja.

Määruskaebuse esitaja märkis, et ta ei ole nõus halduskohtu arvamusega, tal ei ole kaitsjat, ta

ei saa aru, mida kohus tahab, ning rikutud on Põhiseadust.

5. Tartu Halduskohus 12.06.2014. a määrusega (tl 54-55) jättis käiguta määruskaebuse esitaja

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale ning andis määruskaebuse

esitajale määruskaebuses ning riigi õigusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10

päeva määruse kättesaamisest arvates. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja

määruskaebus ei vasta seadusega määruskaebusele ettenähtud nõuetele (HKMS § 205 lg 1 p-d

4 ja 5). Halduskohus selgitas, et määruskaebuse põhjendustes tuleb märkida faktilised ja

õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse

esitaja arvates õigusvastane ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet

tõendada. Halduskohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu

tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses ei

ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta, millest tulenevalt tuleb määruskaebuse esitajal

esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus märkis, et juhul kui

määruskaebuse esitaja leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu,

on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Määruskaebuse esitaja taotlust saada

kaitsjat mõistis halduskohus määruskaebuse esitaja soovina saada riigi õigusabi. Halduskohtu

hinnangul ei sisaldunud antud taotluses kõik nõutavad andmed, mistõttu seda ei ole võimalik

ilma selgituste ja täpsustusteta lahendada. Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi saamiseks

esitatavas taotluses märgitakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-s 1 sätestatud andmed

ning vastavalt RÕS § 13 lg-le 1 tuleb riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses muuhulgas

märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, samuti tuleb

märkida põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning

milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu. Lisaks märkis halduskohus, et vaidlusaluste

probleemide kirjeldamine on vajalik ka selleks, et kohus saaks välja selgitada, kas riigi

õigusabi tuleb ehk määrata üldsegi maakohtul või saab asja lahendada halduskohus.

Halduskohus selgitas, et riigi õigusabi määramine eeldab kohtupoolse eelhinnangu andmist

määruskaebuse esitaja õiguste kaitse vajalikkusele ning kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, siis ei ole riigi õigusabi andmine õigustatud.

6. 25.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise

avaldus (tl 61), milles ta kordas, et ei ole siiani kaitsjat saanud, rikutud on Põhiseadust ning ta

ei saa paljust aru, mida kohus räägib.

7. Tartu Halduskohus 03.07.2014. a määrusega (tl 64-64p) keeldus menetlusse võtmast

määruskaebuse esitaja määruskaebust 30.05.2014. a määrusele (resolutsiooni p 1) ning jättis

läbi vaatamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohus viitas, et 12.06.2014. a määruse koos tõlkega sai määruskaebuse esitaja

kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt kätte 19.06.2014, millest hakkas kulgema

puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg ja viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli

30.06.2014. Halduskohus märkis, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse

esitaja määruskaebuse puudusi kõrvaldanud, s.o määruskaebust põhjendanud, kohtu poolt

märgitud summas riigilõivu tasunud ega taotlenud menetlusabi määruskaebuse esitamisel

riigilõivust vabastamiseks ning samuti ei ole määruskaebuse esitaja taotlenud kohtu poolt

12.06.2014 antud tähtaja pikendamist, siis juhindudes HKMS § 187 lgst 4 ja HKMS § 206 lg-

st 1 keeldus halduskohus menetlusse võtmast määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu

Halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale. HKMS § 187 lg 2 kohaselt kuulub määruskaebus

tagastamisele. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja ei ole käesoleva määruse

tegemise seisuga kõrvaldanud riigi õigusabi taotluses esinevaid puudusi, s.o taotlus ei vasta

RÕS § 12 lg-le 1 ja määruskaebuse esitaja ei ole esitanud halduskohtule asjaolusid, mille

pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata määruskaebuse esitaja õiguste kaitse vajalikkust ning ei

ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, mistõttu

HKMS § 55 lg 2 ja RÕS § 12 lg 1 alusel jättis halduskohus määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata.

8. Määruskaebuse esitaja esitas 22.07.2014 määruskaebuse (tl 71), milles märkis, et ei ole

kaitsjat, puudub A4 paber, puuduvad seadused, rikutud on Põhiseadust ning ta palus saata

määruskaebuse ringkonnakohtusse määruse tühistamiseks.

9. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 76-76p) jättis käiguta

määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale

ning andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Halduskohus märkis, et käsitab määruskaebuse esitaja pöördumist

lähtuvalt selles esitatud taotlusest määruskaebusena. Halduskohus asus seisukohale, et

määruskaebuse esitaja määruskaebus ei vasta nõuetele ning kohtul ei ole võimalik seda

käesoleval kujul menetleda. Halduskohus osutas, et määruskaebuse esitaja ei ole

määruskaebuses märkinud, millises osas ta vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a

määrust. Halduskohus märkis, et RLS § 571 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud

määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses ei

ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta, millest tulenevalt tuleb määruskaebuse

esitajal esitada halduskohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Halduskohus

märkis, et juhul kui määruskaebuse esitaja leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna

võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist.

10. Määruskaebuse esitaja esitas 07.08.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 82), milles ta

märkis, et sai kätte 01.08.2014. a määruse, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole

kaitsjat. Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et talle ei ole mõistetavad kohtu riigilõivu

tasumise nõudmised, kuna tal ei ole sissetulekut ega tööd.

11. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 87-87p) võttis menetlusse

määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale

riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmise osas, jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale ning jättis

määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

Halduskohus märkis, et mõistab esitatud määruskaebust ja selle täiendust selliselt, et

määruskaebuse esitaja vaidlustab 03.07.2014. a määrust osas, milles halduskohus jättis

läbi vaatamata määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Lisaks märkis

halduskohus, et mõistab määruskaebuse esitaja taotlust selliselt, et määruskaebuse

esitaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Halduskohus

leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning

edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et määruskaebuse esitaja on võimeline

ise kaitsma oma õigusi ning tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole

halduskohtumenetluses esmatähtis, et määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased

teadmised. Eeltoodust tulenevalt jättis halduskohus määruskaebuse esitaja riigi

õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. Määruskaebuse esitaja esitas 26.08.2014 määruskaebuse (tl 106-107) Tartu Halduskohtu

19.08.2014. a määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtute arvamusega, kuna nende

seisukoht keerleb riigilõivu tasumise ümber, ehkki on olemas informatsioon määruskaebuse

esitaja maksejõuetuse kohta. Määruskaebuse esitaja märkis, et kohus on korduvalt saanud

KRaha, kus on kirjas, et ei ole sissetulekut. Määruskaebuse esitaja viitas, et siiani ei ole antud

kaitsjat ja sellega sunnib kohus uuesti kaebust esitama HKMS § 206 lg 1 ja § 187 lg 2 alusel.

Määruskaebuse esitaja selgitas, et tal ei ole seadusi, halduskohtumenetluse seadustikku ega

paberit ja seejuures räägitakse menetlusosaliste võrdsusest. Määruskaebuse esitaja märkis, et

ootab kaitsjat ning selgitas, et parem on lahendada kaebus ühekorraga kui pidada kaua

kirjavahetust. Veel viitas määruskaebuse esitaja, et rikkumisi on tulnud juurde aina rohkem,

kuna vangla pani kinni Vene telekanalid ning suvel on kambrites sooja 30 kraadi. Lisaks

selgitas määruskaebuse esitaja, et toitlustamine 1,3 euro eest päevas on näljas hoidmine.

13. Tartu Halduskohus 23.09.2014. a määrusega (tl 105-105p) võttis menetlusse

määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrusele; jättis

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse peale rahuldamata ning edastas

määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja

lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a

määruse resolutsiooni p 3 üle, millega halduskohus jättis rahuldamata määruskaebuse

esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

15. Esmalt lahendab ringkonnakohus 26.08.2014 esitatud määruskaebuse (I). Seejärel

võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse ning

määruskaebuses esitatud väidete osas (II).

I

16. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks

oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes

nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste

avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu

19.08.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p 3 osas. Kuigi määruskaebuses ei

ole Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, on selles

märgitud, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu arvamusega, millest järelduvalt

on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks

Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p 3 osas, millega halduskohus

jättis määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

17. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1

p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise.

18. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk

on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning

põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi

vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud

tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise

alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja

selgitamiskohustus aitavad kompenseerida määruskaebuse esitaja õigusalaste teadmiste

võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus määruskaebuse esitajat vajadusel

suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et

määruskaebuse esitajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

19. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja 26.08.2014. a

määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määruse resolutsiooni p 3

osas muutmata.

II

20. Määruskaebuses halduskohtule märgib määruskaebuse esitaja, et talle ei ole siiani

antud kaitsjat ja ta ootab kaitsjat. Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse

esitaja soovina saada riigi õigusabi määruskaebuse läbivaatamisel. Tartu Halduskohus

on 23.09.2014. a määruses jätnud taotluse ebaõigesti tähelepanuta. HKMS § 114 lg 1

kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma

menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kuna määruskaebuse esitaja määruskaebus on ringkonnakohtule

arusaadav ning riigi õigusabi andmine ei mõjuta määruskaebuse lahendamist, siis on

määruskaebuse esitaja võimeline oma õigusi määruskaebuse esitamisel ise kaitsma,

mistõttu jääb esitatud riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

21. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse

esitaja väitel ei ole tal seadusi ega paberit ning seejuures räägitakse menetlusosaliste

võrdsusest. Veel selgitab määruskaebuse esitaja, et ta ei saa kohtu põhjendustest aru.

Ringkonnakohtu hinnangul viitab määruskaebuse esitaja sellele, et teda on koheldud

ebavõrdselt. HKMS § 2 lg 6 nõuab, et kohus tagaks menetlusosalistele tõhusa ja võrdse

võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks, teiste menetlusosaliste

seisukohtadele vastuvaidlemiseks või nende toetamiseks. Halduskohtumenetluses tuleb

saavutada poolte sisuline võrdsus. Sisulise võrdsuse tagavad eeskätt uurimispõhimõte ja

sellest tulenev halduskohtu selgitamiskohustus ning tõendite kogumisel abistamise kohustus.

Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitajale korduvalt erinevates haldusasjades

selgitatud tema õigusi ning võimalusi halduskohtumenetluses, sealhulgas esitada taotlus riigi

kulul õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord märkida, et arvestades

asjaolu, et määruskaebuse esitaja on eelnevalt kohtumenetluses korduvalt osalenud, taotlusi

esitanud ning edasikaebeõigust kasutanud, siis on halduskohtu selgitamiskohustus

määruskaebuse esitaja suhtes täidetud. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohus seisukohal,

et määruskaebuse esitajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Ringkonnakohus leiab, et

määruskaebuses esitatud väited seonduvalt vanglas näidatavate telekanalitega, toitlustamisega

ning kambrites valitseva temperatuuriga suvisel ajal ei ole antud juhul asjakohased, mistõttu

kohus jätab need tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits