3-14-50638/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50638

Haldusasi

AS Applaford ES kaebus Maksu- ja Tolliameti

21.04.2014 korralduse nr 12.2-3/20944-5 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Applaford ES, volitatud esindaja v.adv

Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kaisa Jaaksaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.09.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Applaford ES apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Applaford ES apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

24.09.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-50638 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-14-50638

2(8)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 21.01.2014 korraldusega nr 12.2-3/20944-1 AS

Applaford ES suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibemaksu, tulu- ja sotsiaalmaksu

ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse kontrollimist maksustamisperioodil detsember 2013. Korraldusega kohustati AS-i

Applaford

ES

esitama

maksustamisperioodi

detsember

2013

kohta

järgmised

originaaldokumendid:

ostuarved,

müügiarved,

kõikide

pangakontode

väljavõtted,

kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud (sh

need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti ka kontrollitaval

perioodil), muud dokumendid, mida maksukohustuslane peab maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks, samuti andma suulisi seletusi kontrolliobjekti

puudutavates küsimustes. Korraldus tuli täita 05.02.2014 kell 13.00 maksuhalduri

ametiruumides. Nõutud dokumendid võis AS Applaford ES edastada ka elektrooniliselt.

Maksuhaldur hoiatas, et korralduses toodud kohustuste määratud tähtajaks täitmata jätmise

korral rakendatakse sunniraha, mille suurus esimesel korral on 450 eurot.

2. MTA 19.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/20944-2 kohustati AS-i Applaford ES esitama

ostuarved, müügiarved, kassadokumendid, lähetusaruanded, lepingud ja muud dokumendid,

mida maksukohustuslane peab oluliseks maksustamisperioodil detsember 2013 toimunud

majandustehingute kohta. Korralduse kohaselt edastas AS Applaford ES elektrooniliselt

pearaamatu, arveldusarvete väljavõtted ja parandatud käibedeklaratsiooni ning esitas

14.03.2014 maksuhalduri ruumides neljas toimikus olevad nummerdamata algdokumendid,

kuid keeldus nende üleandmisest maksuhaldurile. Tulenevalt MKS § 62 lg-st 1 koosmõjus §

65 lg-ga 2 jättis AS Applaford ES 21.01.2014 korralduses nõutud dokumendid esitamata.

Maksuhaldur määras dokumentide või kinnitatud ärakirjade maksuhalduri ametiruumides või

elektrooniliselt esitamise uueks tähtajaks 27.03.2014 ning hoiatas, et kohustuse määratud

tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus esimesel korral on 450 eurot.

3. MTA 21.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/20944-5 kohustati AS-i Applaford ES tasuma

sunniraha 450 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduse kohaselt

jättis AS Applaford ES MTA 19.03.2014 korralduse nr 12.2-3/20944-2 selleks märgitud

tähtajaks täielikult täitmata. 27.03.2014 esitas AS-i Applaford ES esindaja maksuhalduri

ruumides sisukorraga varustatud nummerdamata algdokumendid. Ajapuudusele viidates

keeldus AS Applaford ES esindaja dokumentide nummerdamisest koos maksuhalduriga ja

vastava dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisest. Samuti ei nõustunud AS-i

Applaford ES esindaja maksuhalduri sooviga teha kohapeal dokumentidest koopiad.

Maksuhaldur leidis MKS § 62 lg-le 1 koosmõjus § 65 lg-ga 2 tuginedes, et AS Applaford ES

jättis 19.03.2014 korralduses nõutud algdokumendid esitamata. Maksuhaldur määras

dokumentide esitamise uueks tähtajaks 29.04.2014 ning hoiatas, et kohustuse tähtajaks

täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha summas 960 eurot.

4. AS Applaford ES esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.04.2014 korralduse nr

12.2-3/20944-5 tühistamiseks.

1)

MTA 21.01.2014 korraldusega nr 12.2-3/20944-2 ja 19.03.2014 korraldusega nr 12.2-

3/20944-2 on kaebajalt nõutud raamatupidamise originaaldokumentide või kinnitatud

koopiate esitamist, milleks on palutud ilmuda määratud kuupäeval maksuhalduri ruumidesse.

3-14-50638

3(8)

Kaebaja esindaja on kahel korral käinud maksuhalduri ametiruumides ja esitanud revidendile

nõutud raamatupidamise algdokumendid ning maksuhalduri ametnikud uurisid neid. Seda

asjaolu kinnitab ka maksuhalduri 19.03.2014 ja 21.04.2014 korraldustes märgitu. Seega on

väide

dokumentide

üleandmisest

keeldumise

kohta

asjakohatu

ja

arusaamatu.

Originaaldokumentide maksuhaldurile jätmise nõuet 21.01.2014 korralduses ei esitatud.

Seega on kaebaja MTA 19.03.2014 korralduse täitnud.

2)

MTA 19.03.2014 korralduses on viitega MKS § 57 lg-tele 3 ja 4 palutud dokumendid

kronoloogiliselt järjestada, nummerdada ja esitada koos sisukorraga ning võõrkeelsed

dokumendid esitada koos tõlkega eesti keelde. MKS § 57 lg-st 3 nummerdamise kohustust ei

tulene ning maksuhaldur ei ole tuginenud raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 p-le 8,

mille

kohaselt

peab

raamatupidamise

algdokumendile

olema

märgitud

vastava

raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kaebaja eeldab, et maksuhaldur on 21.04.2014

korralduses silmas pidanud kaustades olevate dokumentide arvu nummerdamist, kuid selle

nõude täitmata jätmisega ei rikuta MKS ega RPS nõudeid, samuti ei takista nummerdamata

jätmine raamatupidamis- ja maksuarvestusest ülevaate saamist.

3)

19.03.2014 korralduses märgitud sunniraha suurus (450 eurot) on ebaproportsionaalne.

Arvestades, et 21.01.2014 ja 19.03.2014 korraldustes nõutakse samasid algdokumente, kuid

19.03.2014 korralduses on nõutavate dokumentide maht väiksem, peaks proportsionaalselt

vähendama ka sunniraha suurust. Maksuhaldur ei ole kohustuste mahu vähenemist

arvestanud.

5. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) 27.03.2014

tuli

kaebaja

juhatuse

liige

lepingulise

esindajaga

maksuhalduri

ametiruumidesse koos kaustadega, mis sisaldasid äriühingu raamatupidamisdokumente.

Revidentidel võimaldati dokumentidega visuaalselt tutvuda. Kaebaja keeldus dokumentide

üleandmisest koopiate või väljavõtete tegemiseks, samuti sealsamas koopiate tegemise

võimaldamisest. Seega ei saanud revidendid teha esitatud dokumentidest koopiaid (MKS §-d

62 ja 65). Ka 14.03.2014 toimis kaebaja samamoodi. Kaebaja leiab ekslikult, et korraldus on

täidetud dokumendikaustade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamisega ilma koopiate

tegemist võimaldamata. Revidentidel ei ole võimalik jätta meelde maksumenetluses tähtsust

omavate dokumentide sisu haldusakti koostamiseks. Selliselt ei ole võimalik maksumenetlust

läbi viia ning see ei olnud kindlasti tõendite kogumise regulatsiooni kehtestamisel MKS-is

seadusandja eesmärk.

2) MTA 21.01.2014 ja 19.03.2014 korraldustest ei saa teha järeldust, et maksuhaldur on

soovinud dokumentidega lihtsalt visuaalselt tutvuda, nagu väidab kaebaja, ning selline ei ole

olnud ka maksuhalduri praktika. Maksuhaldur kogub tõendeid üldjuhul kirjalikult.

3) Vaidlustatud korraldus on piisavalt selge ja motiveeritud, kaebajale on määratud

sunniraha, sest 19.03.2014 korraldust ei saa pidada nõuetekohaselt täidetuks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 24.09.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

21.04.2014 korralduses on maksuhaldur 27.03.2014 sündmusi kirjeldades asunud

põhjendatult seisukohale, et tulenevalt MKS § 62 lg-st 1 koosmõjus § 65 lg-ga 2 on

19.03.2014 korraldus algdokumentide esitamiseks jäetud täitmata. 19.03.2014 korraldusest

ilmneb, et 14.03.2014 algdokumentide esitamist, kuid nende maksuhaldurile üleandmisest

keeldumist on maksuhaldur käsitanud algdokumentide esitamiseks antud korralduse täitmata

jätmisena. Seega oli kaebajale sama maksukontrolli käigus eelnevalt juba selgitatud, et üksnes

dokumentide kaustade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamisega, sealjuures keeldudes

3-14-50638

4(8)

originaaldokumentide üleandmisest ja ka kinnitatud koopiate tegemise võimaldamisest, ei saa

lugeda dokumentide esitamise kohustust täidetuks. Maksukontrolli läbiviimiseks on vajalik

dokumentide maksuhalduri juurde jätmine või nendest kinnitatud koopiate tegemine ja see oli

ka maksuhalduri korralduste eesmärgiks. Maksuhalduri tavapärase praktika kohaselt kogub

maksuhaldur tõendeid kirjalikult ning maksuhalduri ametiruumidesse mitmetes kaustades

asuvate dokumentide toomine pelgalt selleks, et kontrollimenetlust läbiviivad revidendid

saaksid

neid

kaustu

lehitsedes

dokumentidega

visuaalselt

tutvuda,

ei

võimalda

maksumenetluse läbiviimist. MTA 21.01.2014 ja 19.03.2014 korraldustest ei saa teha

järeldust, et maksuhaldur on soovinud nõutud dokumentidega üksnes visuaalselt tutvuda.

Seega ei täitnud kaebaja dokumentide esitamise kohustust.

2)

Kaebaja väited, et talle ei olnud alust määrata sunniraha kaustade nummerdamata

jätmise või dokumentide elektrooniliselt esitamise võimaluse kasutamata jätmise eest, ei ole

asjakohased.

3)

19.03.2014 korraldusega hoiatati kaebajat, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks

täitmata jätmisel rakendab maksuhaldur sunniraha. 21.04.2014 korralduses on sunniraha

nõuet põhjendatud 19.03.2014 korralduse tähtajaks täitmata jätmisega. Kaebuse väited

sunniraha ebaproportsionaalsusest põhjusel, et 19.03.2014 korraldusega nõuti vähem

dokumente kui 21.01.2014 korraldusega, kuid hoiatuses toodud sunniraha summa oli

mõlemas korralduses 450 eurot, ei pea kohus põhjendatuks. Maksuhaldur otsustab sunniraha

suuruse ja sunniraha nõude esitamise üle kaalutlusõiguse kohaselt. Sunniraha määr ei sõltu

korraldusega nõutavate dokumentide arvust. Kaebaja suhtes ei ole kohaldatud sunniraha

ülemmäära, kohaldatud sunnivahend ei ole ülemäärane ega ebaproportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. AS Applaford ES palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud MKS § 62 lg-t 1 ja § 65 lg-id 1 ja 2, samuti on

halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja asjaolusid. Maksuhaldur ei kasutanud praegusel

juhul MKS § 65 lg-s 2 sätestatud õigust talle esitatud dokumendid ära võtta. Kui maksuhaldur

oleks seda õigust kasutanud, ei oleks kaebaja saanud maksuhaldurit takistada.

2)

Vastustaja ise kinnitab, et revidentidele anti dokumendid, kes neid vahetult mitu tundi

uurisid. Asjaolul, et kaebaja hiljem keeldus originaaldokumentide jätmisest maksuhaldurile

või maksuhalduril kinnitatud koopiate tegemise võimaldamisest, ei ole MKS § 60 lg 1

kohaldamisel koosmõjus § 65 lg-ga 2 tähtsust, kuna dokumendid iseenesest esitati.

3)

Maksuhaldur ei esitanud oma korraldustes kaebajale nõudeid jätta originaaldokumendid

maksuhaldurile või esitada dokumentide kinnitatud koopiad. Kaebaja ilmus ettenähtud ajal

nõutud dokumentidega maksuhalduri juurde ega ole seega 19.03.2014 korraldusest tulenevaid

kohustusi rikkunud.

4)

Maksuhaldur oleks sunniraha suuruse määramisel pidanud arvestama sellega, et

19.03.2014 korraldusega nõudis ta dokumente väiksemas mahus kui 21.01.2014 korraldusega.

8. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

1)

Halduskohus leidis õigesti, et maksuhalduri 21.01.2014 ja 19.03.2014 korralduste

eesmärgiks oli maksukontrolli läbiviimiseks dokumentide maksuhalduri juurde jätmine või

nendest kinnitatud koopiate tegemine. Nimetatud korraldustest ei saa teha järeldust, et

3-14-50638

5(8)

maksuhaldur on soovinud dokumentidega lihtsalt visuaalselt tutvuda ning selline ei ole ka

tavapärane

maksuhalduri

praktika.

Kehtiva

MKS

regulatsiooni

kohaselt

peab

maksukohustuslase poolt dokumentide maksuhaldurile esitamist käsitama vaid dokumentide

maksuhaldurile üleandmisena. Seda kinnitab näiteks MKS § 60 lg 1, mille kohaselt on

maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Kui maksukohustuslane

toob suure hulga dokumente ametiruumidesse, ei saa maksuhaldur täita oma seadusest

tulenevaid ülesandeid üksnes dokumente kohapeal vaadeldes.

2)

Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et MKS § 65 lg 2 alusel oleks maksuhaldur

võinud temalt dokumendid ära võtta. MKS § 65 lg 4 ei luba maksuhalduril dokumente ära

võtta MKS § 65 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu

ning kannab dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud. Praegusel juhul keeldus

kaebaja maksuhalduri poolt dokumentide nummerdamisest ning üleandmise-vastuvõtmise

akti koostamisest ja maksuhalduri ruumides dokumentidest koopiate tegemisest, mistõttu ei

saanud maksuhaldur dokumente ära võtta.

3)

Vastustaja nõustub kohtu selgitustega sunniraha ebaproportsionaalsuse küsimuses.

Sunniraha rakendamise eesmärgiks on korralduse täitmine, praegusel juhul 19.03.2014

korraldusega nõutud dokumentide esitamine. Proportsionaalsuse põhimõttest ei saa tuletada

seda, et igale üksikule dokumendile tuleks määrata oma „hind“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle

korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

10. Nii 21.01.2014 kui ka 19.03.2014 korraldusega kohustas maksuhaldur kaebajat esitama

algdokumendid maksustamisperioodil detsember 2013 toimunud majandustehingute kohta.

19.03.2014 korralduse kohaselt tuli kaebajal esitada kas originaaldokumendid või nende

kinnitatud koopiad. Dokumendid tuli esitada kas maksuhalduri ruumides või elektrooniliselt.

Mõlemas korralduses on märgitud, et dokumendid peavad olema kronoloogiliselt järjestatud,

nummerdatud ning esitatud koos sisukorraga ja võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos

tõlkega eesti keelde. Vaidlust ei ole selles, et 17.02.2014 edastas AS Applaford ES

elektroonilisel teel maksuhaldurile pearaamatu, arvelduskontode väljavõtted ja parandatud

käibedeklaratsiooni ning 14.03.2014 ja 27.03.2014 ilmus kaebaja esindaja maksuhalduri

ruumidesse neljas toimikus olevate nummerdamata algdokumentidega. 19.03.2014

korralduses märgitakse, et kaebaja keeldus 14.03.2014 dokumentide üleandmisest

maksuhaldurile ning 21.04.2014 korralduse kohaselt keeldus kaebaja 27.03.2014

dokumentide nummerdamisest kohapeal, dokumentide üleandmisest ja vastava üleandmise-

vastuvõtmise akti koostamisest, samuti keeldus kaebaja võimaldamast maksuhalduril teha

dokumentidest sealsamas koopiad.

11. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet (MKS

§ 60 lg 1). Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade

ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist (MKS § 62 lg 1). MKS § 65

3-14-50638

6(8)

lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha talle menetlusosalise poolt esitatud dokumentidest

ärakirju ja väljavõtteid ning nende õigsust ametlikult kinnitada. Ametlik kinnitamine toimub

vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et

maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta, kui neid on vaja maksuasja

lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need

tõendid talle kättesaadavad (p 1) või see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade

tegemiseks (p 2) või dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele

(p 3). MKS § 65 lg 4 sätestab, et dokumente ei võeta ära käesoleva paragrahvi lg 2 p-des 1 ja

2 sätestatud juhtudel, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest

ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud.

12. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduri kohustuste täitmine eeldab, et

maksuhalduril on olemas kas originaaldokumendid või nende ärakirjad.

MKS § 62 lg 1 eristab dokumentide ettenäitamist ja esitamist. 19.03.2014 korraldusega nõuti

kaebajalt dokumentide esitamist. Kaebaja seisukohtadest järeldub, et tema arvates on piisav

dokumentide „ettenäitamine“. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Dokumentide esitamise

eesmärk on anda maksuhaldurile reaalne võimalus nendega piisavalt põhjalikult tutvuda, teha

nendest ärakirju ja väljavõtteid ning nende õigsust ametlikult kinnitada. MKS § 62 lg-st 1

koosmõjus § 65 lg-ga 1 järeldub, et dokumentide esitamine ja neist väljavõtete või ärakirjade

tegemine on omavahel seotud. See tähendab, et kui maksukohustuslane ei anna dokumenti

maksuhalduri ametnikule selliselt, et viimasel oleks võimalik teha sellest ärakirju või

väljavõtteid, ei saa lugeda dokumenti maksuhaldurile esitatuks.

MTA 21.04.2014 korraldusest nähtub, et kaebaja ei olnud nõus originaaldokumentide valdust

maksuhaldurile täielikult üle andma (nendest ärakirjade tegemiseks). Kaebaja küll märgib, et

maksuhaldur seda sündmust ei dokumenteerinud, kuid samas ei väida, et ta nõustus

dokumente maksuhalduri võimu alla üle andma. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna

19.03.3014 korralduses on maksuhaldur MKS § 62 lg-le 1 ja § 65 lg-le 2 viidates märkinud, et

14.03.2014 maksuhalduri juurde dokumentidega ilmumise, kuid nende üleandmisest

keeldumisega ei saa lugeda 21.01.2014 korraldust täidetuks, pidi kaebajale olema arusaadav,

et üksnes revidentidel dokumentide kohapeal lugemise võimaldamisega ei ole dokumentide

esitamise kohustuse panemise eesmärk saavutatud ega haldusakt seega täidetud. Seega oli

maksuhalduril õigus nõuda dokumentide uuesti esitamist hoolimata asjaolust, et revidendid

said kohapeal dokumente visuaalselt uurida.

Maksuhaldur ei saa dokumente MKS § 65 lg 2 alusel ära võtta, kui neid pole talle üle antud.

MKS § 65 lg-s 2 ei peeta silmas dokumentide äravõtmist valduse murdmisega ja füüsilise

sunni kohaldamisega. MKS § 65 lg 2 p 2 annab maksuhaldurile õiguse jätta tema valdusesse

üle antud dokumendid menetlusosalisele viimase tahte vastaselt tagastamata väljavõtete ja

ärakirjade tegemiseks juhul, kui ärakirju ja väljavõtteid pole üle antud dokumentidest

võimalik teha kohe kohapeal. Maksuhalduri valdusesse üle andmata dokumentide esitamise

tagamiseks saab maksuhaldur kohaldada sunniraha, nagu praegusel juhul ongi õiguspäraselt

tehtud.

Maksukorralduse seaduse eelnõu (IX Riigikogu 886 SE) seletuskirja kohaselt: „Dokumendid

võib ära võtta ka nendest ärakirjade või väljavõtete tegemiseks (punkt 2) – nende tegemisele

kuluvaks ajaks. Samuti võib dokumendid ja esemed ära võtta juhul, kui see on vajalik asja

õigeks lahendamiseks ja maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need

tõendid talle kättesaadavad (punkt 1). Siinkohal on võimalikud vaidlused, ent lõikes 3 on ette

nähtud võimalus olukorra lahendamiseks – kui menetlusosaline vaidleb äravõtmisele vastu,

siis dokumente ära ei võeta ja menetlusosaline teeb oma kulul maksuhaldurile dokumentide

3-14-50638

7(8)

ärakirjad või väljavõtted.“ Järelikult annab seadus menetlusosalisele teabe nõudmise

korralduse täitmisel valikuõiguse: esitada korralduses määratud tähtajaks maksuhaldurile

originaaldokumendid või nende ärakirjad. Praegusel juhul võimaldaski maksuhaldur oma

korralduses nii originaaldokumentide kui koopiate esitamist kas paberil või elektrooniliselt.

MKS § 65 lg 4 esimese lause mõte ja eesmärk ei ole anda menetlusosalisele õigust oma

äranägemisel otsustada, kas anda maksuhaldurile dokumendid/ärakirjad korralduses määratud

tähtajaks või mitte. Dokumentide ja nende ärakirjade andmisest keeldumise alused on

sätestatud ammendavalt MKS §-s 64, milles toodud alustele ei ole kaebaja praegusel juhul

tuginenud.

13. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ehkki kaebaja suhtes ei rakendatud sunniraha

dokumentide nummerdamata jätmise eest, on täiesti põhjendatud maksuhalduri nõue esitada

algdokumendid kronoloogilises järjestuses, nummerdatuna ning koos sisukorraga. Vastasel

juhul oleks maksuhalduril väga keeruline saada ülevaadet tehingutest ja muudest

maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. Maksukohustuslasel tuleb

arvestada MKS § 57 lg-ga 3, mille kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust

korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest

ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest,

varast ja kohustustest. Dokumentide nummerdamine aitab seejuures vältida hilisemaid

vaidlusi selle üle, milliseid dokumente ja kui palju on maksuhaldurile üle antud.

14. Tulenevalt sellest, et kaebaja ei täitnud talle 19.03.2014 korraldusega pandud kohustust, oli

maksuhalduril õigus tema suhtes sunniraha rakendada. Vaidlustatud korraldus vastab MKS §-s

67 sätestatud tingimustele, sealhulgas on eelnevalt kaebajale tehtud sunniraha rakendamise

hoiatus (MKS § 136) ning sunniraha ei ületa esimesel rakendamisel lubatud ülemmäära (640

eurot). 21.04.2014 korraldusega on nõutud sunniraha samas summas, mis 19.03.2014

korralduses hoiatati. Halduskohus tagastas 29.04.2014 määrusega 19.03.2014 korralduse

õigusvastasuse tuvastamise nõude. Praeguses asjas on seega vaidluse all üksnes 21.04.2014

korraldus ning kaebaja väited 19.03.2014 korralduse õigusvastasuse kohta seoses sunniraha

suurusega ei ole asjassepuutuvad. Ringkonnakohus märgib siiski järgmist.

Kohaldatava sunniraha suuruse otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (MKS § 12) ning

sellise otsustuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3).

Arvestades, et sunniraha eesmärk on saavutada olukord, kus isik täidab talle pandud kohustuse,

hindab maksuhaldur sunniraha määramisel muu hulgas seda, millise suurusega sunniraha

isikule mõjuks ning paneks teda kohustust täitma. Kui sunniraha summa on liiga väike, ei ole

kohustuse täitmine efektiivselt tagatud. Sunniraha eesmärki arvestades ei saa selle suurus

sõltuda kohustuse mahust ega näiteks sellest, kas kohustatud isik on pärast esimese korralduse

ja hoiatuse tegemist kohustuse osaliselt täitnud (esitanud haldusorganile osa nõutud

dokumentidest). Maksuhaldur ei teinud kaebajale 450 euro suurust sunniraha määrates

kaalutlusviga ega eksinud proportsionaalsuse põhimõtte vastu.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad

kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

3-14-50638

8(8)