4-14-7377/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-14-7377 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi Jelena Umbleja kaebus Lõuna prefektuuri 29.08.2014. a otsusele väärteoasjas nr 10220142176015 Kaebuse esitaja Menetlusalune isiku Jelena Umbleja Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.08.2014. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,14,003067 Menetlusalune isik Jelena Umbleja, isikukood: 45410172710; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX Kaitsja Lembit Auväärt Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemkorrakaitseametnik Kert Kotkas RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Kaebus rahuldada. 2. Tühistada Lõuna prefektuuri 29.08.2014. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,14,003067, millega karistati Jelena Umblejat karistusseadustiku § 2641 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot, VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3. Mõista Eesti Vabariigilt Jelena Umbleja kasuks välja 500 (viissada) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 4. Jelena Umbleja kasuks välja mõistetud kaitsja tasu 500 eurot hüvitatakse riigi eelarvest selleks ettenähtud vahendite arvelt Rahandusministeeriumi kaudu.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

2 Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik

29.08.2014. a koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna Tartumaa konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Riho Korts-Lindus kiirmenetluse otsuse nr 10220142176015 selle kohta, et Piirissaare palvekoja ees toimus Piirissaare vallavanema Jelena Umbleja osavõtul saareelanike koosolek, mis kasvas üle avaliku korra rikkumiseks. Sellega pani Jelena Umbleja toime avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise, kuna koosolek väljus rahumeelse koosoleku piiridest ja ta ei lõpetanud avaliku korra eest vastutava isikuna ohu ilmnedes koosolekut. Sellega rikkus Jelena Umbleja korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 64 lg 3 p 1, 3 nõudeid ja pani toime KarS § 2641 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Jelena Umblejat karistati kiirmenetluse otsusega KarS § 2641 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

10.09.2014. a esitas Jelena Umbleja kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsus nr 10220142176015. Jelena Umbleja ei ole nõus temale määratud rahatrahviga ja kiirmenetluse otsusega ning ei tunne ennast süüdi.

Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ning palus tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud kiirmenetluse otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja lõpetada väärteomenetluse Jelena Umbleja suhtes.

Kaitsja leidis, et avalikul koosolekul on alati poliitiline aspekt ning kuna seda ei olnud, siis ei ole tegemist üldse avaliku koosolekuga, vaid avaliku üritusega. Avalik kogunemine oli spontaanne ja koosolekul puudus korraldaja. Samuti ei seatud kedagi osavõtjatest ohtu. Kuna kiriklast väljunud keeldusid osalemast spontaansel koosolekul, ei saa selle konkreetse paragrahvi valguses rääkida nende ohutusest. Samuti ei ole välja toodud, kellele tekkis kõrgendatud või vahetu oht.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Umbleja roll koosoleku kokkusaamises on tõendamist leidnud, tunnistajad on seda kinnitanud. Korraldaja kohustus on vähemalt proovida peatada ja tõkestada korra rikkumist, kuid seda ei toimunud. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks rõhutada poliitilist meelsust, vaid tegemist on avaliku koosolekuga, kus avaldatakse meelsust ja seda tehti. Kui vallas vastutaval ametipostil olev inimene viibib koosolekul, siis on ta seal ametiisikuna.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, kuulates ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult

3 uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku Jelena Umbleja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KarS § 2641 järgi karistatakse avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest. KarS § 2641 on blanketne süüteokoosseis, avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuded tulevad korrakaitseseadusest.

Jelena Umblejale on süüks arvatud KorS § 64 lg 3 p-des 1 ja 3 toodud nõuete rikkumine, mille kohaselt koosoleku korraldaja on kohustatud tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse (p 1) ning lõpetama viivitamata koosoleku, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht või ilmnevad KorS §-s 62 nimetatud asjaolud (p 3).

Jelena Umbleja suhtes koostatud kiirmenetluse otsusest ega uuritud tõenditest ei tulene, et talle oleks süüks arvatud tegu, milles ilmnesid KorS §-s 62 nimetatud asjaolud.

Kõigepealt teeb kohus kindlaks, kas tegemist oli avaliku koosolekuga KorS § 58 lg 2 mõttes ning seejärel võtab seisukoha selles, kas Jelena Umbleja oli isik, kes kutsus kokku avaliku koosoleku ja oli kohustatud täitma KorS § 64 lg-s 3 toodud nõudeid.

KorS § 58 lg 1 kohaselt on avalik kogunemine avalik koosolek või avalik üritus. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on avalik koosolek inimeste koos olemine avalikus kohas ühise eesmärgiga kujundada või väljendada oma meelsust.

Jelena Umbleja andis ütlusi selle kohta, et laupäevasel päeval kusagil kella 11 paiku alustati nõupidamisega seoses veetrassi rajamisega. Inimesed soovisid arutada sellega seonduvaid probleeme. Tunnistaja A.A.ütluste kohaselt toimus 23.08.2014. a Piirissaares koosolek, mida oli alates augusti algusest mitu korda edasi lükatud. Koosoleku põhjuseks oli veevarustuse küsimused ning nad soovisid välja selgitada, miks ei ole võimalik luua sidet teise grupiga (F. K. ja R. S. T.I. sõnul võib seda nimetada stiihiliseks koosolekuks, mille teemaks oli Saare külla vee toomine. Samuti oli soov luua kontakt saare püsielanikega. Ka D.P.kinnitas juba eeltoodud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi selle kohta, et 23.08.2014. a Piirissaares oli neil koosolek, kus arutati veevärgi probleeme.

Seega oli tegemist kogukonnaliikmete ühise eesmärgiga kujundada välja plaan rajada veetrass, mille jaoks korraldasid nad koosoleku, et väljendada oma arvamust, s.o meelsust.

Kohtupraktika kohaselt loetakse avalikuks kohaks sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud.

Jelena Umbleja ütluste kohaselt kogunesid inimesed kaevu juurde, mis asus kiriku juures. Ka tunnistaja T.I., D.P., A.K., Z.V. ja J.P. ütlustest ilmneb, et koguneti kiriku juurde. T.I.ütluste kohaselt asub palvemaja keset küla ning seal ei ole keelatud koguneda, ka varem olid koosolekud seal. D.P.on avaldanud, et sooviti K. esitada küsimusi, kui inimesed kirikust välja tulid. J.P.sõnul, kui tema palvemajast välja tuli, siis rahvas juba karjus. A.K. ja Z.V.andsid ühesuguseid ütlusi selle kohta, et kui nemad palvemajast väljusid, toimus seal mingi koosolek, mille kohta neil eelnev info puudus.

Eeltoodud ütlused tõendavad, et sündmus toimus avalikus kohas, s.o Piirissaare Saare küla kiriku vahetus läheduses, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel.

4 Menetlusaluse isiku kaitsja on oma seisukohtades leidnud, et avalikul koosolekul on alati ka poliitiline aspekt juures ning kuna seda ei olnud, siis ei ole tegemist avaliku koosoleku, vaid avaliku üritusega. Kohus ei nõustu kaitsja sellise seisukohaga. KorS § 58 lg-st 1, 2 ei tulene, et avalik koosolek on kogunemine, kus alati väljendatakse oma poliitilist laadi meelsust. Meelsust võib väljenduda ka pelgalt oma arvamuse avaldamisega teatud sündmuse, asja, probleemi vms suhtes. Samuti ei olene KarS §-st 2641 järgi vastutus sellest, kas tegemist on poliitilist laadi avaliku koosolekuga või mitte, kuna sätestab üleüldiselt vastutuse avaliku koosoleku nõuete rikkumise eest.

Vastavalt eeltoodule on kohus seisukohal, et 23.08.2014. a toimus Piirissaares Saare külas avalik koosolek KorS § 58 lg 2 mõttes.

Jelena Umblejale ei ole süüks arvatud keelatud koosoleku korraldamist, mistõttu on kaitsja viited KorS §-le 62 asjakohatud. Teo kirjeldusest nähtub, et Jelena Umblejale heidetakse ette KorS § 64 lg 3 p 3 toodud esimest alternatiivi, mille kohaselt koosoleku korraldaja on kohustatud lõpetama viivitamata koosoleku, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht, samuti sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 nõudeid. Avaliku koosoleku nõuete rikkumines seisnes kiirmenetluse otsuse kohaselt selles, et koosolek väljus rahumeelse koosoleku piiridest ja Jelena Umbleja ei lõpetanud avaliku korra eest vastutava isikuna ohu ilmnedes koosolekut.

Menetlusaluse isiku kaitsja on leidnud, et Jelena Umbleja ei olnud koosoleku korraldaja, mistõttu ei saanud ta eelnimetatud rikkumisi toime panna, kuna see on korraldaja kohustus. Tegemist oli spontaanse koosolekuga, kus puudus igasugune organiseerimine. Tegemist ei olnud valla ega küla koosolekuga ning Jelena Umblejal puudus roll sellel üritusel.

Tunnistaja A.A.oli sellel ajal Piirissaare vallavalitsuse liige ja tegeles veetrassi ehitamisega. Ta tunnistas, et nad tõstatasid volikogus küsimuse, et tuleks otsustada, kuhu see ehitada. Kohal oli ka vallavanem Jelena Umbleja. 21. juulil volikogu liikmed otsustasid, et tuleb teha koosolek enne kui inimesed saarel lahkuvad. Augusti algusesse planeeritud koosolek lükkus edasi. Esimesel kahel nädalavahetusel ei saanud koosolekut läbi viia - kord ei olnud paberid korras, siis ei saanud Umbleja, kuid kolmandal nädalavahetusel sai. Koosolekul osales 25-30 inimest. Ei olnud kokku lepitud, kes vastutab koosoleku eest. Igal puhkepäeval, kui ta läks saarele, sai praamil kokku teiste elanikega ja ütles, et varsti tuleb koosolek. Vahetult kutsusid inimesi sinna asjast huvitatud A.P., V.O., perekond P., K, I ning tema isiklikult tegeles sellega, et tuleb teha koosolek ja lahendada see küsimus. Samuti uuriti koosoleku toimumise kohta nii temalt kui ka vallavanemalt, inimesed ise kutsusid end. Koha ja kellaaja osas valiti aeg, mil ka Umbleja saab kohal olla.

Tunnistaja T.I.ütluste kohaselt toimus kõik stiihiliselt. Koosoleku kuulutust ei olnud, vaid üks ütleb teisele, et ütle edasi ja nii saadakse kokku. Tema tuli praami pealt, suundus koju ja nägi, et seal on inimesed ja astus ligi. Samasuguseid ütlusi andis ka tunnistaja D.P., kelle sõnul ei kutsunud keegi koosolekut kokku, vaid üks inimene ütles teisele, et seal peaksid kokku saama need, kes on huvitatud veevärgist.

Jelena Umbleja ütlused koosoleku kokkukutsumise kohta on kooskõlas juba eeltoodud tunnistajate ütlustega. Tema sõnul palusid inimesed tal tulla arutama veega seotud probleeme ning praami peal sõites arutati, et laupäeva hommikul on mõistlik koosolekut pidada. Teavet selle kohta ei olnud, et koosolek on plaanis, vaid info kandus inimeselt inimesele. Ta selgitas, et tema ei kutsunud koosolekut kokku. Koosoleku toimumist arutati juulikuu volikogus ning A. huvitatud isikuna rääkis inimestega, et see on viimane hetk, mil koosolekut pidada.

5

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja uuritud tõenditega ei ole üheselt tõendatud, et Jelena Umbleja on isik, kes pidi tagama 23.08.2014. a Piirissaares Saare külas kiriku vahetus läheduses toimunud avalikul koosolekul KorS § 64 lg-s 3 toodud nõuded, kuna ta ei ole käsitletav koosoleku korraldajana.

Nii Jelena Umbleja enda kui ka tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et Jelena Umbleja viibis avalikul koosolekul ning seal arutati tema osavõtul ka veevärgi rajamist. Peeti oluliseks, et Jelena Umbleja vallavanemana koosolekul osaleks. Koosolekul osalemine iseenesest aga ei too kaasa kohustust tagada seal ka korda. Tõenditest ilmneb, et otsus koosoleku korraldamise kohta võeti vastu volikogus ning aeg ja koht selgus hiljem. Koosoleku pidamine lükkus erinevatel põhjustel korduvalt edasi – kas ei olnud vajalikud paberid valmis või ei saanud Umbleja osaleda. Koosolekul osalenud ning tunnistajatena ütlusi andnud isikud on kõik üheselt selgitanud, et aeg valiti selline, kuna siis augustis olid inimesed veel Piirissaarel. Informatsioon liikus inimeselt inimesele suusõnaliselt – mingit teadet koosoleku kohta ei olnud.

A.A.ütlustest nähtub, et peamiselt tegeles tema koosoleku korraldamisega – valmistas paberid ette, rääkis inimestega. Vahetult kutsusid inimesi kokku A.P., V.O., perekond P, K, I. Ühegi eeltoodud tunnistaja ütlustest ei ilmne, et koosoleku oleks korraldanud Jelena Umbleja. Samuti puuduvad muud seda väidet kinnitavad tõendid, mis lükkaksid ümber tunnistajate poolt antud ütlused.

Tunnistaja A.K..sõnul rääkisid naised Savikülast temale, et Jelena Umbleja oli õhtul käinud majast majja ning rääkinud koosolekust. Samas ei soovinud tunnistaja avaldada nende inimeste nimesid, kellet ta seda kuulis. Z.V.sõnul nägi ta õhtul umbes kella 5 ajal Jelena Umblejat autoga sõitmas ning inimesed rääkisid, et ta oli käinud oma tuttavaid koosolekule kutsumas. Jelena Umbleja sõnul jõudis praam Piirissaarde kell 8, kodus oli ta pool üheksa, seega ei saanud ta kella 5 ajal külas ringi sõita. J.P.sõnul ütlesid naabruses elavad inimesed, et õhtul pärast praami saabumist käis Jelena Umbleja ja teavitas neid koosolekust.

Kohus on seisukohal, et A.K., Z.V.ja J.P.poolt antud ütlused selle kohta, et Jelena Umbleja oli eelmisel õhtul isik, kes kutsus kokku 23.08.2014. a avaliku koosoleku ei ole käesolevas asjas tõendiks, kuna tegemist on teiste isikute vahendusel saadud teabega eelnimetatud asjaolude kohta. Vastavalt VTMS § 31 lg-le 1 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 21 kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendiks, välja arvatud samas lõikes nimetatud erandid. Käesoleval juhul ei esine KrMS § 66 lg 21 p-des 1-4 toodud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik käsitleda nende isikute ütlusi Jelena Umbleja osavõtu kohta koosoleku korraldamisel tõendina.

Ainuüksi see, et Jelena Umbleja oli avaliku koosoleku ajal vallavanem, ei tee temast iga avaliku kogunemise korraldajat, isegi siis, kui tegemist on vallavalitsuse pädevuses oleva küsimuse arutamisega. KorS § 64 lg-st 1 tuleneb, et avaliku koosoleku korraldajaks võib olla täisealine ja teovõimeline füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane (p 1), või juriidiline isik (p 2). Seega võib avaliku koosoleku korraldada ka iga teine nimetatud nõuetele vastav füüsiline või juriidiline isik.

Kuna ei ole leidnud tõendamist, et Jelena Umbleja oleks olnud koosoleku korraldaja, ei ole võimalik temale inkrimineerida KarS §-s 2641 sätestatud süütegu. KorS § 64 lg 3 p 1, 3 nõuete

6 rikkumist saab ette heita vaid koosoleku korraldajale.

Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Lõuna Prefektuuri 29.08.2014. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,14,003067 tuleb tühistada ja Jelena Umbleja suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

Menetluskulud

Kaitsja taotleb Jelena Umblejale tema poolt kantud õigusabi kulude hüvitamist.

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.

Menetlusaluse isiku Jelena Umbleja kaitsja Lembit Auväärt on esitanud kohtule õigusteenuse osutamise eest arve nr 2015-1, mille kohaselt on osutatud Jelena Umblejale õigusteenust kokku 10 tunni jooksul, kaitsja tunnitasuga 100 eurot, kokku 1000 eurot. Arvele on märgitud, et selle arve järgi kuulub maksmisele 500 eurot. Sellest järeldab kohus, et vaatamata koostatud arvestusele on kaitsja esitanud Jelena Umblejale arve 500 eurole.

Kaitsjatasu 500 euro suuruses summas peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks, võttes arvesse nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust.

Kohus on seisukohal, et tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta, kuna ei ole käibemaksukohustuslane) on sellise õigusteenuse osutamise kontekstis mõistliku suurusega.

Kaitsjatasu hindamisel võtab kohus võrdluseks määratud korras kaitsjale õigusteenuse osutamise eest makstavad tunnitasud (õigusteenuse osutamise ajal oli see 20 eurot tunnis). Samas ei saa võtta seda ainsaks kriteeriumiks, kuna isikul, kellel ei ole võimalik saada riigi õigusabi väärteoasjas, tuleb valida endale kaitsja. Tuleb arvestada ka keskmise turuhinnaga, mille eest on isikul võimalik endale esindaja leida. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaitsja tunnitasu vastavuses õigusteenuse osutamise turuhinnaga, kulutatud aja, asja mahu ning keerukusega.

Seega tuleb VTMS § 23 alusel Jelena Umblejale hüvitada seoses väärteoasja lõpetamisega valitud kaitsjale makstud tasu 500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm Kohtunik