4-15-1803/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2015 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-15-1803 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi K.K. süüdistuses liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 18. märtsi 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Kalju Kutsar Menetlusalune isik K.K.

isikukood XXX elukoht XXX XXX õpilane Seaduslik esindaja H.S. Kaitsja Advokaat Kalju Kutsar Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Valga politseijaoskond Vanemkomissar Kaimar Karm RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 otsus jätta muutmata. 2. Menetlusaluse isiku K.K. kaitsja advokaat Kalju Kutsari apellatsioon jätta rahuldamata. 3. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, advokaat Kalju Kutsari poolt alaealisele menetlusalusele isikule K.K. le apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 4. Advokaadibüroole välja makstud õigusabitasu jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 24. aprillil 2015.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 25. aprillist 2015. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates 25. aprillist 2015. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. PPA Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond koostas 17.03.2015 K.K. (K.) suhtes väärteoprotokolli AB1192294, mille kohaselt juhtis K.K. 17. märtsil 2015 kella 14.40 ajal Valgamaal Helme vallas Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel mootorsõidukit BMW 528i riikliku registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus K.K. LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Tartu Maakohtu 18. märtsi 2015 otsusega tunnistati K.K. süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati

10 päeva arestiga alates tema kinnipidamisest 17. märtsil 2015 kell 14.45.

2.1. Kohus leidis, et K.K. on toime pannud väga tõsise liiklusseaduse rikkumise. Ilma tegelike sõiduoskusteta autot juhtides pidi menetlusalune isik arvestama igasuguse tagajärje, sh ka kellegi surma saabumise võimalikkusega. K.K. sõitis päevasel ajal Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteel, mistõttu võib eeldada tihedat liiklust. Oma käitumisega ei ohustanud ta üksnes iseennast, vaid ka kõrvalistuja T.R. u ja kõigi teiste liiklejate elu ja tervist.

2.2. Tegemist ei olnud juhuslikku laadi õigusrikkumisega. K.K. u karistati alles hiljuti, s.o Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega LS § 201 lg 1 järgi, samuti on ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Sellest hoolimata asus K.K. 17.03.2015 uuesti mootorsõidukit juhtima. 17.03.2015 mootorsõiduki juhtimist ei saa lugeda õppesõiduks, kuna K.K. ei käi autokoolis ning T.R. ul puudub mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus.

2.3. Karistust kergendavaks asjaoluks pidas kohus KarS § 57 lg 2 alusel teo toimepanemist alaealisena ning karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

2.4. K.K. on alaealine, tal puudub sissetulek ning ta on oma vanaema eestkostel. Samas on kohtu menetluses K. K. eestkostja H.S. avaldus tema eestkostja kohustustest vabastamiseks, kuna K.K. ei allu talle ega ela enam eestkostjaga koos (tsiviilasi nr 2-05-24926). Samuti saabus 17.03.2015 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tõrva piirkonna alaealiste komisjoni avaldus K. K. suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli (kohtuasi nr 1-15-2127). Kohus järeldas eeltoodust, et varasemalt eestkostja ja alaealiste komisjoni poolt tarvitusele võetud abinõud ja mõjutusvahendid ei ole K. K. le mõju avaldanud. Ka ei teinud isik järeldusi talle Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsusega LS § 201 lg 1 järgi mõistetud seitsme ööpäeva pikkusest arestist.

2.5. Kõike eelnevat arvestades ei pidanud maakohus võimalikuks karistada K.K. u rahatrahviga ning nägi ainsa võimaliku ja mõjusa karistusena aresti suuremas määras kui varasema 09.12.2014 kohtuotsusega määratud arest. Aresti asendamisel ühiskondlikult kasuliku tööga ei oleks K. K. puhul soovitud tulemust, sest varasemalt ei ole ta alaealiste komisjoni poolt mõjutusvahendina määratud töötunde ära teinud. Samuti võib K.K. u ees oodata erikooli saatmine, mille tõttu ei ole ÜKT tundide tegemine võimalik ega mõistlik. Esitatud apellatsioon ja kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat K. Kutsar, kes palub tühistada 18. märtsi 2015 otsus menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega karistada K.K. u LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga.

3.1. Kaitsja palub arvestada, et K.K. on alaealine, kes õpib Tõrva Gümnaasiumis. Menetlusalune isik kahetses toime pandud väärtegu ning see ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. K.K. käsitles oma tegevust sõiduõppena: tema kõrval viibis täisealine mootorsõiduki juhtimisõigust omav isik, kes oli sõiduki omanik.

3.2. Apellatsiooni kohaselt tuleks karistuse mõistmisel arvestada Riigikohtu praktikaga (nt RKKKo nr 3-1-1-14-06 ja 3-1-1-99-06), mille kohaselt alaealisele karistuseks vangistuse kohaldamine peab olema pigem erandlik. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel.

3.3. Karistuse mõistmisel palub kaitsja arvestada KarS § 68 lg 2 põhimõtet ning asjaolu, et K.K. on mõistetud 10 ööpäeva aresti ära kandnud.

4. Tartu Ringkonnakohtule esitas vastusena apellatsioonile enda kirjaliku seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja K. Karm, kes leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab teo raskusele.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, kaevatava kohtuotsuse, apellatsioonis ja selle vastuses esitatud seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu 18.03.2015 otsuses esitatud motiivid ja järeldused K. K. le mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased. Seega tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.

6. Vastavalt VTMS § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolsete selgituste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.

7. Nagu juba märgitud, nõustub ringkonnakohus K. K. le maakohtu poolt mõistetud karistuse liigi ja määraga. Kuigi maakohtu otsuses on sisuliselt juba kõiki kaebuses esitatud väiteid käsitletud, märgib apellatsioonikohus täiendavalt siiski järgmist.

7.1. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 9.1.). Esimese astme kohus hindas põhjendatult K. K. süüd suureks: tegemist on juba mitmenda samalaadse rikkumisega; isikut on varasemalt juba samalaadse teo eest arestiga karistatud; K.K. seadis ohtu kõigi liiklejate elud. Sealjuures ei nähtu kohtuasja materjalidest, et K.K. oleks siiralt enda poolt toime pandud tegu kahetsenud, mistõttu ei saa seda arvestada ka karistust kergendava asjaoluna.

7.2. Karistust ei saa mingil juhul kergendada ka väide, et tegemist oli õppesõiduga. K. K. l puudub juhikogemus, ta ei ole käinud autokoolis ning kõrvalistujal puudus mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus. Kui pidada juhtimisõiguseta K. K. poolt sõiduauto juhtimist õppesõiduks ning seeläbi kergendavaks asjaoluks, läheks see täielikult vastuollu liiklusseaduse eesmärkidega. Juhtimisõiguse nõude mõte on tagada, et liikluses sõidukijuhina osalevad isikud oleksid vastavate oskustega ning seeläbi oleks tagatud kõigi liiklejate turvalisus. K. K. poolt korduv sõiduki juhtimine ilma vajalike oskuste ja juhtimisõiguseta kujutab endast tõsist rikkumist. Kuigi käesoleval süüteol ei olnud kellegi jaoks raskeid tagajärgi, tuleb siiski tõdeda, et need oleksid võinud saabuda. Eriti kui arvestada, et K.K. sõitis enda sõnade kohaselt autoga juba pikemat aega, kuid ei jäänud iga kord vahele.

7.3. Maakohus arvestas K. K. alaealisust karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna, kuid sellest hoolimata ei pidanud võimalikuks karistada isikut rahatrahviga. Kuigi alaealise puhul tuleb vangistusliku karistuse kohaldamist tõsisemalt kaaluda, ei välista see siiski aresti mõistmist. Kuna K.K. u on püütud distsiplineerida erinevate vahenditega, sh ka lühema arestiga, kuid ükski neist ei ole isikule soovitud mõju avaldanud, peab apellatsioonikohus igati põhjendatuks K. K. karistamist arestiga. Kohus nõustub täielikult ka sellega, et kuna varasemalt karistati K.K. u 7 päeva arestiga ning see soovitud tulemust ei toonud, peab preventiivseid kaalutlusi arvesse võttes seekordne arest olema pikem. Jätkuvalt uute samaliigiliste süütegude toimepanemise puhul ei ole üldjuhul võimalik kohaldada eelmiste karistustega võrreldes leebemaid karistusi.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

9. Advokaat K. Kutsar taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kuigi KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, tuleb praegusel juhul jätta kaitsjatasu KrMS § 180 lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda. K.K. on alaealine, kellel puudub sissetulek, mistõttu tuleb arvestades tema resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit kanda menetluskulud riigil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau Kohtunik