3-15-1027/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1027 Määruse kuupäev

23. aprill 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja taotlus varjupaigataotleja XXX´i kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX (sündinud 23.03.1992) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Eva-Louisa Radha’a Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

1. 23.04.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

2. Taotluse kohaselt teatati 22.04.2015 kell 04.13 Lõuna prefektuuri Luhamaa maanteepiiripunktist Piusa kordoni Luhamaa teenistusse, et Võru maakonnas, Misso vallas, Hindsa küla Collaade transiidikeskuse platsi peal nähti liikumas kahte isikut, kelle puhul oli alust arvata, et tegemist on ajutist kontrolljoont ebaseaduslikult ületanud isikutega. 22.04.2015 kell 04.16 avastas Luhamaa teenistuse häiregrupp Collaade transiidikeskuse platsilt kaks isikut, kes kükitasid platsi nurgas. Isikud peeti kinni. Isikut tõendavad dokumendid kinnipeetud isikutel puudusid, asjaolude väljaselgitamiseks toimetati isikud Lõuna prefektuuri ametiruumidesse.

3. Isikute edasise kontrollimise ja vestluse käigus nimetas üks isik ennast XXX’iks (s 23.03.1992 Sudaanis), Sudaani Vabariigi kodanik. Elukoht Sudaan Põhja Darfur, Elfashir, Kutum, Kombo. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab keskharidust, tema emakeeleks on araabia keel, muid keeli ei räägi. Töökoht kullakaevaja. Isiku näol on tegemist välismaalasega ja tal puudus seaduslik aluse Eesti Vabariiki saabumiseks ning Eestis viibimiseks. Isikul puudusid ka isikut tõendavad dokumendid. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 3; § 19 lg 1 alusel isik 22.04.2015 kell 04.16 kuni 48 tunniks kinni.

4. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 22.04.2015 ajavahemikus kell 01.00 kuni

04.13 Võru maakonnas Misso vallas Koorla külas Vene piiritähiste nr 92 juures ületas Sudaani Vabariigi kodanik XXX grupis koos Sudaani Vabariigi kodanikuga XXX’iga ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki.

5. 22.04.2015 kell 16.10 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. 22.04.2015 kell 16.10 esitatud varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510072. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

6. Isiku sõnade kohaselt lahkus ta Sudaanist umbes 2 nädalat tagasi, kuupäeva ei mäleta. Sudaanist lahkumise põhjuseks oli isiku sõnade kohaselt sõjaline olukord ja ähvardused. 2003. a kui sõdimine algas, siis küla rünnati ja põletati. Peale seda pere lahkus põgenikke laagrisse. Isik väitis, et tema isa on opositsiooni juht. 2008. a isa vahistati ja ähvardati, et kui ta koostööd ei tee ja infot ei hangi, siis lastakse kogu perekond maha. Isa võitles Sudaani valitsuse vastu ja kuulus „Õigluse ja Võrdsuse“ liikumisse. Isiku Euroopasse saabumise eesmärgiks oli saabuda turvalisse kohta. Isiku emapoolne onu ütles, et läbi smugeldajate saab riigist lahkuda. Reisiks taotles isik kõigepealt kodakondsust kinnitava dokumendi ja seejärel Sudaani passi ning maksis smugeldajatele 6000 USA dollarit. Enne reisi alustamist võttis smugeldaja passi ära, põhjendas, et on tarvis erinevateks asjaajamisteks. Sudaanist hakkas isik liikuma erinevate veoautodega, kui autodega liiguti, siis oli isik koos kuue Aafrika päritolu kaaslasega veoauto haagises. Isik selgitas, et ei teadnud, mis riike ta teekonnal läbis, kuid mäletas, et jõudis ühte riiki, mis piirnes merega. Mere ületati samuti veoauto haagises. Isik väitis, et kõndis vahepeal ka jala, aga kus riigis jalgsi kõndis ei tea ega tea ka, kuhu riiki lõpuks välja jõuti. Isik rääkis, et ei teadnud, et saabus Eesti Vabariiki Vene Föderatsioonist. Isik küsis enne piiri ka smugeldaja käest passi tagasi, kuid smugeldaja ütles, et kui sul on pass, siis saadetakse Sudaani tagasi. XXX seletas, et auto peatas kusagil metsas ja smugeldaja kirjeldas, kuidas jõuda Euroopasse. Kirjeldatud kohas väljus autost isik koos kaaslase XXX’iga. Teised neli aafriklast sõitsid veoautoga edasi. Isiku seletuse kohaselt hakkasid nad liikuma smugeldaja poolt näidatud suunas ja teekonnal nähti ka valgust. Teekonna jooksul ületati mitu aeda ja jõgi. Lõpuks leiti valgustus ja ka piiripunkt. Edasi nägi isik koos kaaslasega ühte inimest piiripunkti juures, kes kutsus politsei.

7. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Käesoleval juhul puuduvad isikul reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Sudaani Vabariigi kodanik. Isik tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et passi võttis smugeldaja juba Sudaanis ära. Isik ületas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ilma dokumentideta, raskendades sellega teadlikult enda isiku ja kodakondsuse kontrollimist ja tuvastamist, millest tulenevalt ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Samuti muutis isik menetluse käigus ära oma sünnikuupäeva ja ka oma nimekuju mida võib pidada valeandmete esitamiseks. Isiku ütlused on vastuolulised ja lähevad oluliselt lahku XXX’i ütlustest, kes väitis, et kui jõuti piirile, siis veoauto peatus metsa vahel ja kõik kuus sudaanlast väljusid autost ning igaüks liikus eri suundades.

8. Isik on väitnud, et alustas reisiteekonda Sudaanist veoautoga, vahepeal vahetati veoautot ja ainult veoautoga liiguti kuni Eesti piirini, läbides eelnevalt terve hulga riike illegaalselt. Nimetatud reisiteekonda ei saa pidada veenvaks, sest Sudaanist Eestini on vaja läbida hulgaliselt range piirikontrolliga riike.

9. Mitmete riigipiiride ebaseaduslik ületamine järgi ja ebaseaduslik Eesti Vabariiki sisenemine viitab sellele, et isik on valmis õigusrikkumiseks ning puudub põhjus arvata, et sarnast käitumist tulevikus väldiks ning võib olla motiveeritud põgenema. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus, kuna isik võib põgeneda Norrasse või Suurbritanniasse. Isik on teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt, isiku tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule piiriületusele. Isik arvas, et teda viiakse makstud raha eest kas Inglismaale või Norrasse, kus elavad tema lähisugulased. Samuti on isikul tuttavaid Saksamaal. Isik on selgitanud, et tema eesmärk ei olnud just Eesti Vabariiki jõuda, et siin varjupaika paluda, vaid jõuda välja turvalisse riiki, kas Inglismaale või Norrasse. Seega on menetluses oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. Samuti on vaja välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelik reisteekond ja võimalikud motiivid. Isiku käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule.

10. PPA-l ei ole võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §- s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

11. 23.04.2015 kohtuistungil selgitas isik, et algselt sai märgitud vale nimi, kuna telefoni teel kirjutati see häälduse järgi. Sünniaja kohta valetas, kuna kartis. Pere on 9-liikmeline ja ta lahkus Sudaanist, sest seal on oht elule. Lahkus 02.04.2015 ning kuni kinnipidamiseni oli kogu aeg teel, vahetas ainult autosid. Mis riikides oli, ei tea. Tahtis sattuda turvalisse riiki, et rahulikult elada. Pass jäi reisikorraldaja kätte juba Sudaanis. On nõus kinnipidamisega ja saab aru, et on illegaal.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

12. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

13. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

14. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

15. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2 ja 4. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult, tema eesmärgiks ei olnud tingimata Eestis varjupaiga palumine, ta võib Eestist varjupaigamenetluse ajal lahkuda ning ta esitas algselt valeandmeid. PPA on seisukohal, et eeltoodust tuleneb isiku põgenemise oht, samas kui vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

16. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Sudaani kodanik XXX. Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik ka PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole umbes poolteise ööpäevaga kindlaks tehtud.

17. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

18. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 22.04.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku selgitus tema Eestisse saabumise teekonna kohta ei ole usutav ning on väga umbmäärane. Võimalus jõuda üksnes veoautoga Sudaanist Eestisse on väga ebatõenäoline. Samuti avaldas isik algselt valeandmeid enda sünnikuupäeva kohta, mis samuti annab alust kahelda isiku tahtes Eesti võimudega koostööd teha. Võttes arvesse eeltoodut ning isiku tahet jõuda Inglismaale või Norrasse, saab pidada põgenemisohtu tõenäoliseks. Seega on kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud. Kohus ei arvesta selle hinnangu andmisel PPA väidetega, et isik on esitanud valeandmeid oma nime kohta, kuivõrd esitatud erinevad nimekujud viitavad siiski samale nimele. Võttes arvesse, et isik kõneleb üksnes araabia keelt ning araabia keeles ei kirjutata ladina tähestikus, on mõningad erinevused nime ladina tähestikku translitereerimisel täiesti mõistetavad. Samas ei mõjuta see kohtu lõppjäreldust põgenemise ohu osas.

19. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas.

20. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik