2-15-4841/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND)

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse kuupäev

24. aprill 2015 Tsiviilasja number 2-15-4841

Tsiviilasi XX X ja XXX vs XXX elatise nõudes Hagihind hageja I 1755 eurot hageja I 1755 eurot Menetlusosalised, esindajad Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX ) Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega osaliselt.

2. Välja mõista XXXpoja XXX kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 01.05.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

2-15-4841

3. Välja mõista XXX(isikukood XXX) tütre XXX(isikukood XXX) kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 01.05.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.

4. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2015 on igakuise elatise miinimummääraks 195 eurot.

5. Anda XXX ainuõigus lastele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks laste ülalpidamiseks.

6. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval XXX pangakontole nr XXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

7. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat toetama lastele vajalike suuremate ja kulukamate esemete kulutuste tegemist võrdselt hagejate seadusliku esindajaga.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja kohtu selgitused

XXX ja XXX(seadusliku esindaja XXX kaudu) esitasid 30.03.2015 hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtule 15.04.2015 ja 21.04.2015 esitatud menetlusdokumendis. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi.

Kohus jätab rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjat toetama lastele vajalike suuremate ja kulukamate esemete kulutuste tegemist võrdselt hagejate seadusliku esindajaga. Nimetatud nõue on vastuolus Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1, mille kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja § 101 lg 2, mille kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Lähtudes eeltoodust on hagejate vanematel võimalik kokku leppida ühekordsete, suuremate, lastele vajalike kulutuste tegemises ning kulude võrdselt kandmises. Kostja on 21.04.2015 menetlusdokumendis kinnitanud, et on lastele kulukamate asjade ostmisel nõus kandma poole kulutustest, mistõttu ei näe kohus takistust selles osas laste vanemate poolt igakordselt kokkuleppele jõudmiseks.

Menetluskulud. Kohus jätab menetluskulud poolte nõusolekul poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik