2-15-5134/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kohtujurist

Enely Sepp

Tsiviilasja number

2-15-5134

Tsiviilasi

XXXkaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 25.03.2015

otsuse peale täiteasjas nr XXX

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(kaebaja):

XXX(täitemenetluses

võlgnik,

isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Puudutatud isik I: kohtutäitur Elin Vilippus (büroo

asukoht

Lauteri

5,

10114

Tallinn,

e-post:

elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee)

Puudutatud isik II: XXX(täitemenetluses sissenõudja,

isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja

XXX(elukoht XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX esitas 02.04.2015 kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 25.03.2015 otsuse peale täiteasjas

nr XXX, mille kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Avaldaja

esitas koos avaldusega ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus jättis 14.04.2015

avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

Avalduse kohaselt algatati sissenõudja XXX avalduse alusel täitemenetlus nr XXX võlgnik

XXX suhtes elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu

23.01.2009 lahend tsiviilasjas nr 2-08-61365.

2 (4)

Avaldaja sai 02.03.2015 kohtutäiturilt teatise täitetoimingust, kus anti avaldajale teada, et

tullakse üle vaatama avaldajale kuuluvat kinnisasja asukohaga XXX. Avaldaja esitas

06.03.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, vaidlustades kohtutäituri tegevust kaebaja

kinnisasja arestimisel. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus üle vaadata ning arestida temale

kuuluv kinnisasi selleks, et müüa seda lõppkokkuvõttes arestitud vara oksjonil maha

võlgnevuse katmiseks, on põhjendamatu. Samuti on avaldaja arvates kohtutäituri tegevus

vastuolus Eesti Vabariigi õiguse ja heade kommetega ning rikub oluliselt avaldaja põhiõigusi

ning inimväärikust. Avaldaja pakkus kohtutäiturile ning võlausaldajale võlgnevuse tasumist

igakuiselt keskmiselt 400 euro suuruste maksetena, mis tähendab kogu võlgnevuse tasumist

orienteeruvalt 10 kuu pärast. Avaldaja leidis, et mingit alust avaldajat mitte uskuda kohtutäituril

ei ole. Avaldaja leiab, et oma tegevusega alahindab kohtutäitur oluliselt avaldaja õigusi

eraelule, omandile ja puutumatu kodule, võrreldes võlausaldaja õigusega saada oma raha tagasi

(s.h. maksmata jäänud elatist). Kohtutäitur tekitab ja soodustab oma tegevusega olukorda, mil

avaldaja võib jääda kodutuks ja seetõttu maksevõimetuks.

Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi 16.03.2015 ning jättis 25.03.2015 otsusega 06.03.2015 kaebuse

rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kui kohtutäiturile esitatakse seaduse nõuetele vastav

täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse algatama ning selle

järel võtma viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks

(täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1, § 23 lg 1, § 8). Kohtutäitur peab arvestama

proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt mõlema poole huve, läbiviidavad menetlustoimingud ei

tohi kumbagi poolt ebamõistlikult kahjustada. Kohtutäitur möönab, et täitemenetlus riivab

lisaks võlgniku omandiõigusele ka teisi põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, näiteks kodu ja

eraelu puutumatust, isikuandmete kaitset jt. Samas ongi sundtäitmine riigi loodud mehhanism

isiku kohustuste täitmisele sundimiseks ja seega on täitemenetlus paratamatult seotud isiku

õiguste riivega. Põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal. TMS annab kohtutäiturile

õiguse nõude rahuldamiseks pöörata nõude võlgnikule kuuluvale varale, seejuures vastutab

täitemenetluses sissenõudja nõude ees enamik võlgnikule kuuluvast varast. TMS annab loetelu

varast, millele saab sissenõuet pöörata ja ka varast, millele sissenõuet pöörata ei saa. TMS-s

puudub regulatsioon mittearestitavate kinnisasjade kohta. Seega võib kohtutäitur võlgnikule

kuuluva kinnisasja alati arestida.

Kohtutäitur leiab, et võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamine ja selle arestimine ei ole

võlgnikku üleliia koormav meede, kuna arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning

korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada. Kaebaja väide, et kinnisasi

koheselt enampakkumisel ka võõrandatakse, on käesoleval hetkel ennatlik. Seega puudub

kaebuse rahuldamiseks alus. Kohtutäitur juhtis võlgniku tähelepanu ka TMS §-st 45 tulenevale

võimalusele taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist või ajatamist.

2. Avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustunud ning esitas selle peale 02.04.2015 kohtule

kaebuse, korrates avalduses põhiliselt 06.03.2015 kaebuses esitatud seisukohti. Avaldaja leidis

täiendavalt, et võtab täielikult omaks täiteasjas nr XXX käsitletava võlgnevuse, kuid pöörab

kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et võlgnevus tekkis pärast seda, kui võlausaldaja (avaldaja

poeg) asus koos oma emaga elama XXX, ning kontakt nendega mõneks ajaks kadus. Sellega

polnud avaldajal võimalust elatist õigeaegselt tasuda. Avaldaja ei vaidle oma kohustuste üle,

kuid palub Harju Maakohtul kaitsta tema põhiõigusi, ning tagada võimalust tasuda võlgnevust

üksnes rahas oma sissetulekute arvelt. Avaldaja viitas Põhiseaduse §-dele 26, 32 ja 33 ning

leidis, et tema võlgnevus on võimalik likvideerida mõistliku aja jooksul ilma selleta, et

kohtutäitur paneb avaldajale kuuluva korteri sundmüügile, riivates sellega avaldaja põhiõigusi.

Avaldaja on võimeline tasuma võla katmiseks iga kuu 400 eurot. Sellega saab tema võlgnevus

võlausaldaja ees likvideeritud orienteeruvalt 10 kuu jooksul. Avaldaja on seisukohal, et panna

temale kuuluva kinnisasi täiteasja raames sundmüüki on ebamõistlik ning tõsiselt riivab tema

3 (4)

põhiõigusi, pidades silmas olukorda, kus on võimalik kustutada võlgnevust rahas üksnes

avaldaja sissetulekute arvel mõistliku aja jooksul.

3. Sissenõudja seaduslik esindaja leidis 21.04.2015 esitatud seisukohas, et avaldaja on varemgi

elatise tasumise kokkuleppeid rikkunud ning sissenõudja ei ole seetõttu kompromissi

saavutamisest huvitatud. Avaldaja poolt tasutav elatis on niigi väiksem, kui elatise

miinimummäär. Sissenõudja on huvitatud, et võlgnetav elatis tasutakse ära ühe korraga ning

selleks tuleks täitemenetluse käigus müüa sundenampakkumisel avaldajale kuuluv kinnisvara.

4. Kohtutäitur Elin Vilippus jäi 22.04.2015 seisukohas oma eelnevalt avaldatud seisukoha

juurde. Kohtutäitur leidis, et arvestades võlgnevuse tekkimise aega (võlgnevus on tekitatud

alates 2011 aastast), ei ole võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamine ja selle arestimine

võlgnikku üleliia koormav meede, kuna arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning

korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada. Kaebaja väide, et kinnisasi

koheselt enampakkumisel ka võõrandatakse, on endiselt ennatlik.

Enampakkumise aja määrab kohtutäitur, seega otsuse kas enampakkumise väljakuulutamine on

põhjendatud või mitte, saab kohtutäitur teha ka pärast kinnisasja arestimist. Kinnisasja

arestimise ja enampakkumise korraldamise näol on tegemist kahe eraldi toiminguga, mille

läbiviimise vajaduse üle saab kohtutäitur otsustada eraldi, arvestades võlgnevuse jääki ning

kohustuse täitmise asjaolusid (s.h kinnisasja väärtust, kohustuse jääki, töötasu arestimisega

laekuvate summade suurust jne). Seejuures peab kohtutäitur arvestama nii võlgniku kui ka

sissenõudja õigustega. Tänase päeva seisuga ei ole võlgnik juurdepääsu kinnisasjale taganud.

Kohtutäitur on tehtud otsuses juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kui kaebaja leiab, et

menetluse jätkamine (s.h kinnisasja arestimine) on tema suhtes siiski ebaõiglane, võib kohus

võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada TMS § 45

alusel. Kaebaja on otsustanud siiski vaidlustada kohtutäituri tegevuse, viidates seejuures

asjaoludele, millele kohtutäitur hinnanguid anda ei saa (menetlusosaliste tegevus enne

täitemenetluse alustamist ja täitemenetluse ajal jne). Kohtutäitur palus jätta kaebuse

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

6. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks Harju Maakohtu 23.01.2009 lahend. Vaidlus

on selles, kas võlgnikule kuuluva kinnisasja ülevaatamine ja arestimine on võlgniku suhtes

liigselt koormav meede, võttes arvesse, et võlgnik saab tasuda igakuiselt võlgnevust ca 400

euro suuruste maksetega ning sellise graafiku kohaselt saaks võlgnevus täielikult likvideeritud

orienteeruvalt 10 kuu pärast avalduse esitamisest arvates.

7. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esitatud väited kinnisvara ülevaatamise ja arestimise kui

võlgnikku liigselt koormavate meedete osas põhjendatud. Kohtutäitur on toiminud kooskõlas

seadusega. Täitetoimingute läbiviimisel peab kohtutäitur lähtuma seaduses sätestatud korrast,

sh on kohtutäitur TMS § 8 normi järgi kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Vastavalt TMS §-le 44 võib kohtutäitur

täitetoimingu edasi lükata üksnes sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel.

Täitemenetluse peatamise imperatiivsed alused on sätestatud TMS § 46 lg-s 1. Täitemenetluse

seadustikust ega muudest õigusaktidest ei tulene, et täitur võiks täitetoimingu edasi lükata või

täitemenetluse peatada üksnes võlgniku vastavasisulise avalduse alusel. Kohtu poolt tuvastatu

põhjal ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile avaldust täitetoimingute edasilükkamiseks või

täitemenetluse peatamiseks (TMS § 46 lg 1 p 1) vaidlusalustes täiteasjades. Samuti pole tehtud

4 (4)

sellesisulisi kohtulahendeid. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole õnnestunud kogu

võlgnevust võlgniku muu vara arvelt likvideerida ning võlgnik ei ole väitnud endal muud vara

olevat, on kohtutäitur asunud õiguspäraselt pöörama sissenõuet võlgniku kinnisasjale.

8. Kohus nõustub avaldajaga selles, et isiku kinnisvarale kui tema kodule sissenõude pööramine

on iseenesest riivav. Kohus nõustub samas kohtutäituriga, et sundtäitmine on riigi loodud

mehhanism isiku kohustuste täitmisele sundimiseks ja seega on täitemenetlus paratamatult

seotud isiku õiguste riivega. Avaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on võlgnik olnud pika aja

vältel võlgnevuses oma lapsele elatise tasumisega. Lapse ees ülalpidamiskohustuse täitmise

rikkumisega kaasneb oluline lapse huvide riive. Põhiõiguste vahel tuleb leida mõistlik tasakaal.

9. Kohus nõustub kohtutäituriga samuti selles, et kinnisasja ülevaatamine ja arestimine ei

tähenda automaatselt kinnisasja müüki sundenampakkumisel. Arestimisega keelatakse

omanikul asja käsutada. Enampakkumise aja määrab kohtutäitur; seega otsuse, kas

enampakkumise väljakuulutamine on põhjendatud või mitte, saab kohtutäitur teha ka pärast

kinnisasja arestimist. Kinnisasja arestimise ja enampakkumise korraldamise näol on tegemist

kahe eraldi toiminguga, mille läbiviimise vajaduse üle saab kohtutäitur otsustada eraldi,

arvestades võlgnevuse jääki ning kohustuse täitmise asjaolusid (s.h kinnisasja väärtust,

kohustuse jääki, töötasu arestimisega laekuvate summade suurust jne). Kohtu hinnangul ei saa

kinnisasja ülevaatamise ja arestimise protsess iseenesest olla võlgniku jaoks liigselt riivav.

10. Avaldaja on esialgses kaebuses soovinud, et kohtutäitur võimaldataks tal tasuda võlgnevust

400 euro suuruste osamaksetena. Kohus on 07.04.2015 määruses avaldajale selgitanud, et TMS

ei võimalda kohtutäituril sõlmida võlgnikuga maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks osade

kaupa. Maksegraafiku sõlmimine on võimalik vaid avaldaja ja sissenõudja vahel. Kohus

selgitas ka, et sissenõudjaga kokkuleppele mittejõudmisel on võlgnikul võimalik esitada

kohtule avaldus täitemenetluse ajatamiseks. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse

alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on

võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid

asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

11. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt

käsitlemata muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega

muudaks kohtu lõppjäreldust kaebuse rahuldamata jätmise osas.

12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu

isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni

teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodut arvestades on

käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda

kooskõlas TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatuga. Kuivõrd menetlusosalised menetluskulude

nimekirja kohtu antud tähtajaks pole esitanud, ei saa neil olla menetluskulusid tekkinud. Seega

puudub kohtul alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks märgib

kohus, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik