3-14-52831/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52831 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks 04.08.2014 esitatud taotluse lahendamisel ning Tallinna Vangla kohustamiseks 04.08.2014 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja – A.E. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.E.u kaebus osaliselt.

2. Tunnistada Tallinna Vangla tegevus A.E.u 04.08.2014 esitatud taotluse lahendamisel õigusvastaseks osas, milles Tallinna Vangla ei järginud taotlusele vastamise tähtaega.

3. Jätta kaebus ülejäänud osas (kaebaja nõue Tallinna Vangla kohustamiseks 04.08.2014 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama) rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25. mail 2015. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.E. esitas Tallinna Vanglale 04.08.2014 dateeritud taotluse (tl 27) lubada tal liikuda vangla 4-2 sektsiooni jalutushoovis kodukorras kehtestatud ajal (08.00-21.00). 2. Tallinna Vangla üksuse juhi 08.09.2014 otsusega nr 5-8/14/21588-2 jäeti A.E.u taotlus rahuldamata (tl 7). Otsuse kohaselt tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 8 lg-st 1 kinnipeetava õigus liikuda vangla territooriumil vangla kodukorras sätestatud kohtades ja ajal ning Tallinna Vangla kodukorras (p 4.1.1) on reguleeritud, et jalutuskäigud toimuvad vastavalt päevakavale graafiku järgi. Tulenevalt neljanda üksuse põhimäärusest, üksuse juhi ametijuhendist, õigusaktidest ja Tallinna Vangla kodukorrast on üksuse juht vastavalt graafikule korraldanud kinnipeetavate jalutamise sektsioonis 4-2 ning puudub põhjendus muuta sektsiooni jalutusaega alates 08.00 kuni 21.00-ni. 3. A.E. esitas 15.09.2014 Tallinna Vanglale vaide (tl 59 ja pöördel), milles vaidlustas Tallinna Vangla üksuse juhi 08.09.2014 otsuse, sh taotles asja uueks otsustamiseks ettekirjutuse tegemist.

2(10) Vaide kohaselt on asjakohatu kodukorra punkt 4.1.1, kuna 4-2 sektsiooni juurde kuulub jalutushoov, mis tähendab, et nii jalutushoov kui sektsioonis asuvad kambrid moodustavad ühe osakonna ning ühes osakonnas viibivaid kinnipeetavaid ei ole tarvis saata jalutuskäigul sama osakonna jalutushoovi. Vaide kohaselt on vangla direktor kehtestanud kodukorraga päevakavas jalutamisajaks 08.00 – 21.00 Tegemist on jalutamisgraafikuga, mis ei ole õigustloov akt ja mis ei ole väljaspool jalutamisaja graafikut jalutushoovis liikumise keelamise aluseks. Liikumine vangla territooriumil ja jalutamine ei ole samased mõisted ning liikumine vangla territooriumil ei tähenda automaatselt jalutamisõiguse realiseerimist, kuigi jalutushoovis liikumist lubades võib realiseeruda ka jalutamisõigus (viibimine värskes õhus). Seetõttu on otsuses ebaõigesti käsitletud A.E.u taotlust ning lahendatud seda ebaõigetel alustel. Tähtsust ei oma, et kehtestatud on neljanda üksuse põhimäärus ja üksuse juhi ametijuhend, kuna need ei tohi rikkuda kinnipeetava õigusi või piirata vabadusi. Otsusest ei nähtu, miks ei ole osakonna (mis hõlmab ka jalutushoovi) piires võimalik liikuda kell 08.00 – 21.00. 4. Tallinna Vangla jättis 15.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/24911-2 A.E.u vaide rahuldamata (tl 58). Vaideotsuse kohaselt võib tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg-st

1 kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Kõnealune säte ei anna kinnipeetavale automaatselt õigust terves osakonnas igal pool vabalt liikuda ning sättes on mõeldud piirkonda, mis on osakonnas selleks määratud. Neljanda üksuse sektsioonis 4-2 on selleks ette nähtud kambritest väljumisel ala, mis on selgelt eraldatud lokaalväravaga. Tallinna Vangla kodukorra lisas 1.4 on välja toodud neljanda üksuse päevakava, mille kohaselt toimub jalutamine ajavahemikul 06.00 – 21.00 (jalutushoovis, graafiku järgi) ning tulenevalt kodukorra punktist 5.4 toimub kinnipeetavate raamatukogu, kaupluse, spordisaali, duširuumi, juuksuri teenuse kasutamine, laost asjade saamine, jalutuskäigud ja pesuvahetus graafiku alusel.

Asjaolu, et kodukorra lisas on ajavahemikuks märgitud 06.00 – 21.00 (jalutushoovis, graafiku järgi) ei tähenda, et kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul saavad kinnipeetavad seal vabalt jalutada ning arvestada tuleb seega ka samas sättes välja toodud täpsustust, et jalutuskäik toimub graafiku alusel. Seda näeb ette ka kodukorra p 5.4. Vaideotsuses juhtis Tallinna Vangla tähelepanu ka VangS § 55 lg-le 2, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus jalutuskäigule värskes õhus vähemalt üks tund päevas ning seda õigust ei ole rikutud, kuna sektsiooni 4-2 jalutusaeg on tööpäeviti ajavahemikus 09.00 – 10.20 ja nädalavahetustel ajavahemikus 13.30 – 14.45.

Vaidlustatud otsus vastab HMS § 54 nõuetele ja seega ei kuulu vaie rahuldamisele.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 17.11.2014 A.E.u kaebus, milles kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist läbi vaatama tema 04.08.2014 taotlust ning palub tunnistada preventiivse huvi olemasolu tõttu vangla tegevus taotluse mitteefektiivsel lahendamisel õigusvastaseks (tl 1-2). Koos kaebusega esitas A.E. menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Kohus jättis 28.11.2014 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete ja vaideotsuse kättesaamise aja täpsustamiseks. Kohus märkis, et selgusetuks jääb tuvastamisnõude esitamise eesmärk ning kas kaebaja soovib Tallinna Vangla 08.09.2014 otsuse või 15.10.2014 vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist. Samuti märkis kohus, et selgusetuks jääb kohustamisnõude eesmärk ning viitas tühistamisnõude esitamise võimalusele.

7. Kaebaja esitas 04.12.2014 nõuete täpsustuse, milles leidis, et 08.09.2014 otsus nr 5- 8/14/21588-2 ei ole haldusakt, vaid toiming ning seega ei ole tühistamiskaebus lubatav. Tuvastamisnõude osas selgitas kaebaja, et soovib tuvastada vangla tegevuse õigusvastasust 04.08.2014 taotluse lahendamisel.

8. Kohus jättis 11.12.2014 määrusega kaebuse uuesti käiguta ning andis tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ja põhjendamiseks. Kohus palus kaebajal täpsustada, kas ta jääb kohustamisnõude juurde ning sellisel juhul ka selgitada, milles seisneb kohustamisnõude eesmärk. Kohus selgitas kaebajale, et menetluse tõhususe üle ei saa otsustada selle järgi, kas taotleja saavutas menetlusega talle meelepärase tulemuse. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib tema taotluse menetlemise kui vangla tegevuse õigusvastasuse eraldiseisvat tuvastamist, tuleb seda kohtule täiendavalt

3(10) põhjendada. Kohus ei pidanud veenvaks seisukohta, et tuvastamisnõue on kohustamisnõudega võrreldes tõhusam, kuna puudub vajadus läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samuti ei olnud kaebaja piisava põhjalikkusega väljendanud, milles tema arvates vaidlustatud toimingu (tegevuse) õigusvastasus seisneb. 9. Kaebaja esitas 29.12.2014 nõude täpsustuse, selgitades, et jääb kohustamisnõude juurde ning selle nõude eesmärk on 04.08.2014 esitatud taotluse uuesti lahendamine, kuna 08.09.2014 otsus nr 5-8/14/21588-2 on õiguslikult põhjendamata. Taotluse lahendamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet põhjendab kaebaja asjaoluga, et Tallinna Vangla menetles kaebaja 04.08.2014 taotlust ebamõistlikult kaua ehk 35 päeva. 10. 12.01.2015 määrusega rahuldas kohus A.E.u menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Sama määrusega võttis kohus A.E.u kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla. Kohus andis vastustajale tähtaja kaebusele seisukoha esitamiseks. 11. Tallinna Vangla esitas 12.02.2015 kaebusele vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata. 12. 19.02.2015 määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatvaks tegemise aja. 13. 23.03.2015 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 14. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

14.1. Tallinna Vangla on 08.09.2014 otsuses nr 5-8/14/21588-2 käsitlenud kaebaja taotlust kui jalutusaja muutmise avaldust. Jalutusaja muutmine ei olnud aga taotluse eesmärk. Kaebaja hinnangul ei keela vaidlustatud otsuses viidatud kodukorra p 4.1.1 kinnipeetaval vabal ajal liikuda jalutushoovis jalutamisgraafiku väliselt. Kaebaja arvates ei puutu asjasse VangS § 55 lg 2, jalutamisaegade graafik ja põhjendus, mille kohaselt toimuvad kinnipeetavate jalutuskäigud vastavalt päevakavale graafiku järgi, kuna kaebaja ei ole taotlenud jalutusaja muutmist või võimaldamist, vaid jalutushoovis vabalt liikumist oma osakonna piires selleks sätestatud vabal ajal (vangla sisekorraeeskiri (VSKE) § 8 lg 1).

14.2. Jalutushoov kuulub sektsiooni 4-2 juurde ning seda kasutavad üksnes sektsioonis 4-2 viibivad kinnipeetavad (erinevalt näiteks hoonest E1, kus asub mitu sektsiooni ja kus osakonnad kasutavad jalutusbokse ühiselt). Asjakohatu on vastustaja väide, et jalutushoov ei ole hoone osa, kuna VSKE § 8 lg-s 1 on sätestatud osakonna piirid. Nimetuse „jalutushoov“ on andnud vangla ning seda võiks sama hästi nimetada ka „vaba aja tegevuse hooviks“. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja väide, et S1 hoones paiknevates sektsioonides võivad olla ametiruumid, kus kinnipeetaval ei ole õigust vabalt liikuda. Kaebaja ei mõista, kuidas puutuvad ametiruumid kinnipeetavate liikumisse osakonna piires ja kuidas selliste ruumide olemasolu takistab kinnipeetaval vabalt õues liikuda. Kaebaja nõustub, et ametiruum ei ole see ala, kus kinnipeetav võib vabalt liikuda või kus kinnipeetav võib piiramatult viibida. Samas ei keela VSKE § 8 lg 1 ametiruumi sisenemist ametniku vastuvõtule või muuks asjaajamiseks. Vastustaja on jätnud kohtule selgitamata, et kinnipeetaval on võimalik minna kontaktisiku vastuvõtule ka siis, kui kinnipeetav läheb jalutuskäigule või avaldab soovi vastuvõtule minemiseks. Samuti võib kinnipeetav uksele koputades minna vestlusele üksuse juhiga ja kirjavahetuse eest vastutavate teenistujatega. Lisaks on vastustaja jätnud märkimata, et hoones S2 (3-2 sektsioon) asuvadki ametiruumid alal, kus kinnipeetavad vabalt liiguvad (ametiruumide uksed on sama koridori peal, kus kinnipeetavate kambrite uksed). Vaideotsuses viidatud VangS § 55 lg 2 ei keela kinnipeetaval viibida värskes õhus rohkem kui 1 tund päevas.

4(10)

14.3. Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele, kuna otsusest ei nähtu kaalutlusi ega põhjendusi, miks ei ole võimalik lubada jalutushoovis liikumist kodukorras kehtestatud ajal (08.00 – 21.00).

14.4. Vastustaja ei ole kaebaja esitatud taotlust lahendanud HMS § 5 lg-s 2 sätestatud aja jooksul ja on sellega rikkunud kaebaja õigust efektiivsele haldusmenetlusele. Kaebaja andis taotluse vastustajale üle samal kuupäeval, mis on märgitud taotlusele, so 04.08.2014. Vastavalt on märgitud ka vaidlusaluses otsuses. Asjaolu, et vangla registreerib taotluse oma äranägemise järgi, ei ole asjassepuutuv. Kaebaja hinnangul ei saa taotlusele vastamise tähtaja osas lähtuda Tallinna Vangla kodukorra punktist 11.1.4, vaid tuleb lähtuda HMS § 5 lg-st 2, kuna seadus on kodukorrast kõrgemal asuv õigusakt. Kaebaja on seisukohal, et tema taotluse lahendamine ei saanud olla sedavõrd keeruline ega ajamahukas, mis oleks õigustanud HMS § 5 lg 2 eiramise.

14.5. Kaebaja ei esitanud taotluse rahuldamata jätmisel vanglale uut taotlust põhjusel, et vangla oleks talle vastanud, et on selles osas oma seisukoha juba esitanud ning midagi uut lisada ei ole. Ka oleks uut taotlust lahendanud sama isik. Tulenevalt HMS § 83 lg-st 1 kontrollitakse otsuse õiguspärasust ja selle otstarbekust vaidemenetluses. Vaideotsusega leiti, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning vaie jäeti rahuldamata. Kui vastustaja oleks leidnud, et kaebaja taotlus tuleb uuesti lahendada, oleks vastav ettekirjutus vaideotsusega ka tehtud.

14.6. Õigusvastasus on üks kohustamisnõude rahuldamise eeldustest. Kaebaja hinnangul ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-st 1 teha järeldust, et isik ei saa taotleda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja ei ole kohustatud toimingut sooritama. Kaebaja leiab, et taotluse esitamisel tuleb seda menetleda vastavalt HMS § 4 lg-le 2, § 5 lg-le 2 ja §-ile 6. Kaebaja taotluse lahendamisel aga ei arvestatud ühegi eelnimetatud sättega. 15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.

15.1. Kohustamisnõude osas jääb vastustajale arusaamatuks, miks kaebaja vanglale lihtsalt uut taotlust ei esitanud. Kohtusse pöördumise otstarbekust mõistaks vastustaja juhul, kui kaebaja taotlenuks ka keeldumise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on kaebuses selgesõnaliselt väljendanud, et ei soovi vangla kummagi vastuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastustaja järeldab sellest, et kaebajal ei ole keeldumise ja keeldumise põhjendamise osas pretensioone ning tema kaebuse eesmärk on üksnes see, et vangla ta taotluse nüüd teistkordselt uuesti kiiremini ja efektiivsemalt läbi vaataks. Vastustaja leiab, et üksnes seetõttu ei saa teha ettekirjutust taotluse uueks läbivaatamiseks.

15.2. Vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub RVastS §

6 lg-st 1 lähtuvalt õigus taotletud toimingu sooritamist nõuda. Tulenevalt VSKE § 8 lg-st 1 ei otsusta kinnipeetav, kus ja mis ajal tal vangla territooriumil liikumiseks õigus on, vaid see sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras. Väär on kaebaja tõlgendus Tallinna Vangla kodukorra punktide 1.4 ja 2.1.4 sõnastusele ja sellest tulenev järeldus, et osakond on ka jalutushoov ning kui tal on vabal ajal lubatud liikuda oma osakonna piires, siis on tal õigus vabalt liikuda ka jalutushoovis. Hoone S1 juurde kuulub jalutushoov, kuid tegemist ei ole hoone osaga ning meelevaldne on jalutushoovi käsitleda osakonnana, kus kinnipeetaval peab olema võimalus vabal ajal piiramatult liikuda. Juba nimetus „jalutushoov“ ütleb, et see on ette nähtud jalutamiseks.

15.3. Vastavalt VangS § 55 lg-le 1 tuleb kinnipeetavale võimaldada viibida vähemalt üks tund päevas värskes õhus. Vaidlust ei ole selles, et vangla on kaebajale taganud VangS § 55 lg-ga 1 ette nähtud võimaluse, kuid seda graafikujärgselt jalutamiseks ette nähtud ajal. Nii nagu Tallinna Vangla 08.09.2014 vastuses nr 5-8/14/21588-2 on kaebuse esitajale selgitatud, toimub sektsiooni 4-2 paiknevate kinnipeetavate jalutuskäik tööpäeviti kell 9.10 – 10.20 ja nädalavahetustel 13.30 – 14.45. Isegi S1 hoones paiknevates sektsioonides võib olla ruume, mis on ametiruumid ja kus kinnipeetaval ei ole õigust vabalt liikuda. Seega ei ole ka väljend „oma osakonna piires vabalt liikuda“ tõlgendatav selliselt, et kinnipeetaval on õigus piiramatult kõikjal viibida.

5(10)

15.4. Taotluse lahendamise aja osas juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja on küll taotlusele nr 5-8/14/21588-1 märkinud kuupäevaks 04.08.2014, kuid pöördumisele vastamise tähtaeg hakkab kulgema pöördumise vanglale üle andmisest. Kuna taotluselt ei nähtu ühtegi teist märget pöördumise vastuvõtmise kohta, tuleb lähtuda pöördumise registreerimisest. Kaebaja taotluselt nähtuvalt on tema taotlus registreeritud 06.08.2014, seega hakkas tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast. Kuna HMS ega ükski teine õigusakt ei sätesta muud tähtaega, tuli Tallinna Vanglal kaebaja taotluse lahendamisel lähtuda Tallinna Vangla kodukorra punktis 11.1.4 sätestatud 30-päevasest tähtajast.

15.5. Tallinna Vangla on vastanud taotlusele 08.09.2015, seega kaks päeva tähtajast hiljem. Vastustaja võtab omaks, et taotlusele ei ole vastatud tähtaegselt, kuid viivitust ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Arvestades taotluse sisu, ei ole saanud lühiajalisest viivitusest tekkida kaebajale ka mingisuguseid pöördumatuid tagajärgi. Kaebuse esitaja väide, et taotlust ei ole menetletud HMS § 5 lg 2 kohaselt kiirelt, efektiivselt ja võimalikult lihtsalt, on käesoleval juhul asjakohatu, kuna efektiivsuse ja kiiruse põhimõtet järgides olnuks kiirem ja efektiivsem lahendus taotluse uus läbivaatamine saavutada uue taotluse esitamisega vanglale, mitte algatada kohtumenetlust selleks, et kohus teeks ettekirjutuse 04.08.2014 taotluse uueks läbivaatamiseks. Vastustaja märgib ka, et arvestades talle esitatavate pöördumiste suurt hulka, ei saa ta garanteerida, et hoolimata püüdlustest seaduses sätestatud tähtaega järgida, ei tuleks tulevikus kunagi tähtaja rikkumisi ette.

15.6. Vastustaja möönab, et võinuks taotluse rahuldamisest ka suuliselt keelduda, mis olnuks kahtlemata kiirem menetlus, sest toimingu sooritamist või sooritamata jätmist tuleb kirjalikult põhjendada vaid juhul, kui seadus selleks kohustab või taotluse esitaja kirjalikku põhjendamist taotleb. Otsuse jätta toiming sooritamata võib teha kirjaliku haldusakti kujul või vormivaba otsusega. Vastustaja leiab, et kui kaebaja nõudnuks siis kirjalikke põhjendusi, ei oleks lõppkokkuvõttes pruukinud menetlus kiirem ja efektiivsem olla.

KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus rahuldab kaebuse osas, mille kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja taotluse lahendamisel seoses tähtaja mittejärgimisega ning ülejäänud osas jätab kaebuse rahuldamata. 17. Esmalt selgitab kohus kaebaja nõuetega seonduvat (I), lahendab kaebuse seoses jalutushoovis käimise võimaldamisega (II) ning seejärel kaebaja taotlusele vastamise tähtaegsuse osas (III) ning teeb menetluslikud otsustused (IV). I 18. Vastustaja on väitnud, et kohustamisnõude osas jääb arusaamatuks, miks kaebaja vanglale lihtsalt uut taotlust ei esitanud ning kaebaja on selgitanud, et uue taotluse esitamine ei oleks viinud teda eesmärgini, kuna vastustaja juba lahendas sellesisulist taotlust. Vastustaja leiab, et kaebaja on selgesõnaliselt kohtule avaldanud, et ta ei soovi vangla vastuste õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastustaja järeldab sellest, et kaebajal ei ole taotluse rahuldamisest keeldumise ja keeldumise põhjendamise osas pretensioone ning tema kaebuse eesmärk on üksnes see, et vangla ta taotluse uuesti kiiremini ja tõhusamalt läbi vaataks. 19. Seoses vastustaja väitega, et kaebaja võinuks taotluse teistkordse lahendamise soovi korral esitada vanglale uue taotluse, nõustub kohus kaebajaga, et samasisulise taotluse esitamine vanglale ei ole otstarbekas. Kui kinnipeetav ei nõustu vangla otsustega, on nende vaidlustamiseks ette nähtud eraldi menetluskord (VangS § 11 lg-d 4–81) ning uue taotluse esitamine eeldatavasti vangla vastupidist seisukohta kaasa ei too.

6(10) Pealegi on vastustaja märkinud, et talle esitatavate pöördumiste suure hulga tõttu ei suuda ta hoolimata püüdlustest seadusest tulenevat tähtaega järgida, tagada, et tulevikus ei tuleks tähtaja rikkumisi ette. Selles valguses ei ole põhjendatud pidada kaebaja jaoks tõhusamaks õiguskaitsevõimaluseks vastustajale uue taotluse esitamist, mille puhul ei saa samuti välistada taas vaidemenetluse ja kohtuvaidluse võrsumist.

20. Kohus tõlgendas kaebuses ning kaebaja 04.12.2014 ja 29.12.2014 esitatud täpsustustes märgitut selliselt, et kaebaja ei soovi vaidlusaluse otsuse ega vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamist seonduvalt taotluse rahuldamata jätmisega, kuna selles osas on õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud kohustamisnõudega (ka 04.12.2014 taotluses on kaebaja jäänud õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde üksnes seonduvalt taotluse mittetähtaegse lahendamisega). Seoses taotluse lahendamise tähtajaga on kaebaja kohtule selgelt avaldanud, et taotleb preventiivse huvi tõttu vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamist menetlusliku rikkumise tõttu.

20.1. Kohus selgitab, et vaidlustatud otsust, millega vastustaja keeldus kaebaja taotlust rahuldamast, tuleb mõista toiminguna, mitte haldusaktina. Kohtupraktikast (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3- 1-29-14, p 20 ja seal viidatud lahendid) järeldub, et haldusaktiga on tegemist, kui vangla jätab rahuldamata sellise taotluse, millega kinnipeetav taotleb sellist hüvet (eset), milleks vangla peab andma loa (haldusakti). HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Muude keelduvate otsustuste puhul on tegemist toiminguga. Sellisel seisukohal on järjekindlalt ka kaebaja ise.

20.2. Seoses taotluse rahuldamata jätmisega on õigusvastasuse nõue hõlmatud kohustamisnõudega, kuivõrd selles osas on kohustamisnõude rahuldamise eelduseks taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasus. Küll aga ei ole kohtule esitatud kohustamisnõudega hõlmatud Tallinna Vangla vaidlusaluse toimingu tegemise õigusvastasuse tuvastamise nõue osas, milles kaebaja hinnangul ei ole järgitud taotluse lahendamise tähtaega. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja ei ole vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse tuvastamist kohtult taotlenud. 29.12.2014 kohtule saabunud nõude täpsustuses (tl 29 ja pöördel) on kaebaja selgitanud, et jääb kohustamisnõude juurde ning iseseisev tuvastamisnõue on esitatud kaebaja taotluse ebamõistlikult pika aja jooksul lahendamise tõttu.

Esialgses kaebuses on kaebaja märkinud, et selleks on tal preventiivne huvi. II 21. VangS § 8 lg 1 ls 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 8 lg 1 ls-s 1 sätestatuga on kinnipeetavale antud subjektiivne õigus liikuda vangla territooriumi kindlates osades, millele vastab vangla kohustus seda võimaldada. Tegemist ei ole absoluutse õigusega, vaid VangS § 8 lg 1 ls 1 järgi võib seda õigust konkretiseerida vangla sisekorraeeskirja ja vangla kodukorraga.

Päevasel ajal kambrist väljaspool viibimist lubades rahuldatakse vangistuse täideviimisega võimalikult kokkusobival moel kinnipeetavate loomulikku liikumisja suhtlemisvajadust ning võimaldatakse ühistegevust. VSKE § 8 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt võib kinnipeetav väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi.

22. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on võimaldanud kaebajale jalutuskäigud vastavalt VangS § 55 lg-le 2. Samuti puudub vaidlus selles, et vastustaja võimaldab kaebajale vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 8 lg-le 1 osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega vähemalt neli tundi. Vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas vastustaja on vastavalt Tallinna Vangla kodukorrale kohustatud võimaldama kaebajal viibida jalutushoovis piiramatult ajavahemikus 06.00 – 21.00 ning kas jalutushoov on VSKE § 8 lg 1 mõttes osakond, kus kaebaja peaks saama vabalt liikuda vähemalt

4 tundi päevas.

7(10)

23. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.4 kohaselt on sektsioon kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond. Kodukorra punktis 2 on sätestatud kinnipeetavate majutamise ja liikumisega seotud ruumid ja hooned Tallinna Vanglas ning punkti 2.1.4 kohaselt on selliseks hooneks muuhulgas ka jalutushoovidega hoone S1, mis koosneb sektsioonidest 4-1 ja 4-2 ning milles asuvad neljanda üksuse kinnipeetavate majutamiseks ettenähtud kambrid. Kodukorra p 5.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava. Punkti 5.4 kohaselt toimub kinnipeetavate raamatukogu, kaupluse, spordisaali, duširuumi, juuksuri teenuse kasutamine, laost asjade saamine, jalutuskäigud ja pesuvahetus graafiku alusel. Tallinna Vangla kodukorra lisaga 1.4 kehtestatud neljanda üksuse päevakava kohaselt toimub kinnipeetavate jalutuskäik ajavahemikus 06.00 – 21.00 (jalutushoovis, graafiku järgi). Neljanda üksuse juhi poolt 22.11.2013 kinnitatud Tallinna Vangla neljanda üksuse elusektsioonide jalutamisaegade graafiku (tl 63) kohaselt toimuvad sektsiooni 4-2 jalutuskäigud tööpäeviti ajavahemikus 09.10 – 10.20 ning nädalavahetustel ajavahemikus 13.30 – 14.45. Eraldi kellaaeg on kindlaks määratud nende kinnipeetavate jaoks, kes sektsiooni jalutuskäigu ajal on hõivatud muu tegevusega (töö, kool, sotsiaalprogrammid, riigikeele kursus, kokkusaamine, viibimine kohtus vms). 24. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole kohustatud võimaldama kaebajale jalutushoovis viibimist piiramatult ajavahemikus 06.00 – 21.00 nagu kaebaja seda soovib. Kohus nõustub vastustajaga, et kodukorra lisas 1.4 kehtestatu ei tähenda, et kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul saavad kinnipeetavad seal vabalt jalutada. Kohus mõistab kodukorra lisaga 1.4 kehtestatud neljanda üksuse päevakava selliselt, et kinnipeetavatele jalutuskäigud jalutushoovis peavad mahtuma ajavahemikku 06.00 – 21.00, kuid konkreetne vähemalt ühe tunni pikkune jalutuskäik toimub vastavalt asjakohasele graafikule. 25. Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kaebaja seisukoht nagu kuuluks jalutushoov VSKE §

8 lg 1 mõttes osakonna juurde ning seetõttu peaks kinnipeetav saama jalutushoovis vabalt liikuda. Vangla sisekorraeeskirjast ja kodukorra punktide 1.4 ja 2.1.4 sõnastusest lähtuvalt tuleb jalutushoovi vaadelda osakonnast eraldisesivana. VSKE § 5 lg 1 kohaselt moodustatakse kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast osakond, kus asuvad kambrid. Kodukorra punkti 1.4 kohaselt on sektsioon kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond ning punkti 2.1.4 kohaselt on majutamiseks ja liikumiseks mõeldud ruumideks ja hooneks muuhulgas jalutushoovidega hoone S1, mis koosneb sektsioonidest 4-1 ja 4-2 ning milles asuvad neljanda üksuse kinnipeetavate majutamiseks ettenähtud kambrid. Eeltoodud sätted käsitlevad jalutushoovi osakonnast ehk sektsioonist eraldiseisvana – sektsioon on majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond ning hoone S1 on hoone koos jalutushoovidega ja see hoone koosneb sektsioonidest 4-1 ja 4-2, milles asuvad neljanda üksuse kinnipeetavate majutamiseks ette nähtud kambrid. Seega on osakonna all silmas peetud kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hooneosa või hooneid. Jalutushoov on aga liikumiseks mõeldud õueala. Isegi kui lugeda jalutushoov ka osakonna juurde kuuluvaks, ei saaks kohtu hinnangul eelnevalt viidatud normide koosmõjust tulenevalt käsitleda jalutushoovi vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 mõttes osakonna osana, kus kinnipeetav võib vabal ajal vabalt või päevakavas jalutuskäikudeks ette nähtud ajal piiramatult liikuda. 26. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ning Tallinna Vangla ei ole seonduvalt jalutusajaga kaebaja taotluse lahendamisel õigusvastaselt käitunud. Kuna pole täidetud kohustamisnõude rahuldamise üks eeldusi – keeldumise õigusvastasus, pole alust ka kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.

27. Vastuseks kaebaja väitele vaidlustatud otsuse mittevastavusest HMS §-le 54 märgib kohus, et vaidlustatud otsust ei ole kohus pidanud haldusaktiks (vt eelnevalt otsuse p 20.1) ning kaebaja ise

8(10) on järjekindlalt kinnitanud, et peab seda toiminguks. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse tingimused. Toimingu, kuigi sisaldades kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi, õiguspärasuse kontrollimisel ei saa lähtuda HMS §-st 54. Vaidlustatud otsus kui toiming sisaldab kohtu hinnangul selle kontrollimiseks piisaval määral põhjendusi. Asjaolu, et kaebaja nendega ei nõustu, ei muuda toimingut õigusvastaseks. III 28. Kaebaja väitel ei vastanud vastustaja tema 04.08.2014 esitatud taotlusele mõistliku aja jooksul (vastuse sai ta alles 08.09.2014) ning selline viivitus on õigusvastane. Vastustaja leiab, et vastamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, mil kaebaja taotlus on registreeritud (06.08.2014). Taotluse lahendamisel tuli lähtuda Tallinna Vangla kodukorra punktis 11.1.4 sätestatud 30-päevasest tähtajast. Vastustaja nõustub, et taotlusele ei vastatud tähtaegselt, kuid viivitust ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Arvestades taotluse sisu, ei saanud vastustaja hinnangul lühiajalisest viivitusest tekkida kaebajale ka pöördumatuid tagajärgi. 29. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. VangS § 11 lg 1 näeb ette, et vangistusseaduses ja selle alusel ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.1.4 kohaselt on kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

30. Riigikohus on 29.04.2014 määruses haldusasjas nr 3-3-1-78-13 (p 16) selgitanud, et vastavalt sellele, kas kinnipeetav on pöördunud vangla poole konkreetse haldusmenetluse raames või palub selgitusi oma õiguste või kohustuste kohta, on vastamistähtaegade puhul kohaldatav kas haldusmenetluse seadus ja vastavat valdkonda reguleeriv eriseadus või märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (MSVS). Praeguse haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlusaluses taotluses palunud vanglalt selgitusi oma õiguste või kohustuste kohta. Kehtivas õiguses ei ole seaduse ega määruse (eelkõige vangla sisekorraeeskiri) tasandil konkreetset tähtaega taolisele taotlusele vastamiseks sätestatud. Seega kohaldub käesoleval juhul kaebaja taotlusele vastamise tähtaja küsimuses HMS § 5. See ei tähenda, et vangla ei võiks oma kodukorras kinnipeetavate pöördumiste (sh kõnealuste juhtumite puhuks) vastamise tähtaega reguleerida, kuid selliselt sätestatud tähtaeg peab olema kooskõlas HMS § 5 lg-ga 2. Arvestades vanglate halduskoormust ning HMS § 5 lg-s 2 sätestatut, ei pea kohus Tallinna Vangla kodukorra punktis 11.1.4 sätestatud tähtaega (30 päeva) ebamõistlikult pikaks. Selline tähtaeg on kohtu hinnangul kooskõlas HMS § 5 lg-ga 2 ning selle aja jooksul pöördumise või taotluse lahendamine õiguspärane. 30-päevase tähtaja mõistlikkuse põhjendamiseks võib võrdluseks tuua ka MSVS § 6, mis sätestab, et märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest ning näeb ette tähtaja pikendamise võimaluse erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest.

31. Kui vangla on sellise 30-päevase tähtaja endale taotluste lahendamiseks kodukorras kehtestanud ning seadusest või määrusest ei tulene teistsugust tähtaega, tuleb seda tähtaega ka järgida.

32. Pooled on erineval seisukohal selles, mis ajast hakkas eelnimetatud 30-päevane tähtaeg kulgema. Vastustaja hinnangul hakkas taotluse lahendamise tähtaeg kulgema hetkest, mil see vangla poolt registreeriti. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et andis taotluse üle 04.08.2015 ning sama nähtub ka vastustaja 08.09.2014 vastusest nr 5-8/14/21588-2 (kirja päises on märgitud „Teie 04.08.2014“).

9(10) Tuleb möönda, et vastustaja lähenemine ja esitatud tõendid on selles küsimuses vastuolulised. Tallinna Vangla on vastuseks 11.12.2014 kohtunõudele esitanud 15.12.2014 kohtule koopia A.E.u 04.08.2014 dateeritud taotlusest, millel on märge „Tallinna Vangla. SAADUD 06-08-2014 5- 8/14/21588-1“ (tl 27). Täiendavalt on vastustaja vastuseks kaebusele 12.02.2015 lisanud veelkord varasemaga identse koopia A.E.u taotlusest (tl 61), millel sellist märget registreerimise kohta ei ole. Õige on kaebaja väide, et 08.09.2014 vastuses on vastustaja samuti märkinud, et tegemist on vastusega kaebaja 04.08.2014 pöördumisele.

33. Kuna taotluse vanglale esitamise kuupäeva osas ei saa eelmärgitud vastuolu tõttu teha tõsikindlat järeldust, et taotlus on tõesti 06.08.2014 registreeritud, tuleb lähtuda kinnipeetava selgitusest, et ta andis taotluse vanglale üle sellele märgitud kuupäeval, so 04.08.2014. Seda kuupäeva on taotluse kuupäevana aktsepteerinud 08.09.2015 vastuses ka Tallinna Vangla ise. Liiatigi ei nähtu kodukorra p 11.1.4 sõnastusest, millisest hetkest seal sätestatud 30-päevane tähtaeg täpselt kulgema hakkab.

34. Eelnevast tulenevalt tuleb vaidlusaluse taotluse lahendamise tähtaega arvutades lähtuda kuupäevast 04.08.2014. Vastustaja, vastates taotlusele 08.09.2014, ei ole kohtu hinnangul järginud HMS § 5 lg-s 2 sätestatud mõistlikku tähtaega (milleks kohus peab ka kodukorra punktis 11.1.4 märgitud 30 päeva). Taotlus tulnuks lahendada hiljemalt 03.09.2014. Vastustaja ületas seda tähtaega

5 päeva. Isegi juhul, kui tähtaega arvutada alates taotluse väidetava registreerimise päevast, so 06.08.2014, oleks taotluse lahendamise viimane tähtaegne päev 05.09.2014 ning tähtaega oleks ikkagi ületatud. Tähtaja rikkumist möönab ka vastustaja ise, kuid ei pea seda ebamõistlikult pikaks.

35. Kuna vastustaja tähtajast kinni ei pidanud ning seda ka ei pikendanud, on tähtaja järgimata jätmine õigusvastane. Kohus selgitab, et toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma tähtsust, kui pikk oli viivitus ning kui oluliselt võis see rikkuda kaebaja õigusi. Õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole oluline, et tuvastataks haldusorgani süü vorm ja ulatus. Viimati nimetatu võib tähtsust omada üksnes õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel (vt selle kohta ka Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.01.2009 otsuse nr 3-3-1-88-08, p 11). Käesolevas asjas sellist taotlust esitatud ei ole. Kohus on kaebust lubatavaks pidanud tunnustades kaebeõigust vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivsel eesmärgil. Kohtupraktikas on ka varasemalt tunnustatud preventiivset eesmärki tuvastamiskaebuse rahuldamise eeldusena, mis võib seisneda selles, et vältida edaspidi samalaadset õigusvastast kohtlemist (Riigikohtu 28.05.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-14, p 11 ning seal viidatud praktika). Viidatud praktikast nähtuvalt võib pereventiivne huvi seisneda ka näiteks selles, et edaspidi vältida õigusvastast viivitust vanglale esitatud pöördumiste (vaiete) läbivaatamisel. Preventiivse huvi eesmärgil on tuvastamiskaebuse rahuldamine põhjendatud praegusel juhul ka seetõttu, et kaebaja kannab jätkuvalt karistust Tallinna Vanglas (kinnipeeturegistri andmetel eelduslikult kuni 31.03.2016) ning pole välistatud ka tulevikus taotluste esitamine, mille õigeaegsele läbivaatamisele vastustaja poolt tal on õigus.

36. Vastustaja on vastuses kaebusele möönnud, et võinuks taotluse rahuldamisest ka suuliselt keelduda, mis olnuks vastustaja hinnangul kahtlemata kiirem menetluse läbiviimine, sest toimingu sooritamist või sooritamata jätmist tuleb kirjalikult põhjendada vaid juhul, kui seadus selleks kohustab või taotluse esitaja kirjalikku põhjendamist taotleb (HMS § 108 lg-d 1 ja 2). Otsuse jätta toiming sooritamata võib vastustaja väitel teha kirjaliku haldusakti kujul või vormivaba otsusega. Kohtu hinnangul on asjakohatu vastustaja väide, et kui kaebaja nõudnuks siiski kirjalikke põhjendusi, ei oleks lõppkokkuvõttes pruukinud menetlus kiirem ja efektiivsem olla. Käesoleval juhul ei ole teada, kas kaebaja oleks nõudnud kirjalikke põhjendusi. Samuti on kirjaliku põhjenduse nõudmine kaebaja õigus ning kohtu hinnangul saanuks vastustaja ka sel juhul järgida taotluse lahendamisel HMS § 5 lg-s 2 sätestatud tähtaega. IV.

10(10)

37. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse osas, milles kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kaebaja taotluse lahendamisel seoses tähtaja mittejärgimisega. Ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata

38. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest ning see kulu jääb riigi kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe