3-13-835/46 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-835 Haldusasi A.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.02.2013. a maamaksuteate nr 308444 ja 05.02.2014. a maamaksuteate nr 301482 osaliselt tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a ja 29.08.2014. a otsused Menetluse alus ringkonnakohtus A.K. apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.K. , esindaja Martin Huberg Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium

RESOLUTSIOON 1. Jätta A.K. taotlus menetluse uuendamiseks rahuldamata. 2. A.K. apellatsioonkaebused rahuldada. 3. Tühistada Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus ja teha uus otsus, millega esitatud kaebus rahuldada ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 06.02.2013. a maamaksuteade nr 308444 osas, millega A.K. le maamaksu määramisel arvestati maksukohustust ka Tartus, XXXXXXXX ja XXXXXXXX asuvate kinnisasjade eest. 4. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsus ja teha uus otsus, millega esitatud kaebus rahuldada ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 05.02.2014. a maamaksuteade nr 301482, millega A.K. le maamaksu määramisel arvestati maksukohustust ka Tartus, XXXXXXXX asuva kinnisaasja eest. 5. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt 60 eurot A.K. kasuks halduskohtus ja ringkonnakohtu menetluses tasutud riigilõivude katteks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.04.2015 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

2

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Haldusasi nr 3-13-835

1. Maksu- ja Tolliamet väljastas A.K. le 2013. a maamaksu tasumise kohta maksuteate nr 308444 summas 14,70 eurot. Maamaksuteate kohaselt maksustati maamaksuga neli kinnisasja asukohaga Tartu linnas järgmiselt: XXXXXXXX korter summas 3,10 eurot; XXXXXXXX korter summas 20,20 eurot; XXXXXXXX korter summas 3,90 eurot ja XXXXXXXX korter summas 7,70 eurot. Maamaksusumma oli kokku 34,90 eurot, millest lahutati koduomaniku maksuvabadus summas 20,20 eurot.

2. A.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 06.02.2013. a maksuteate nr 308444 osaliselt tühistamiseks. Kaebusega taotleb kaebaja maamaksuteate tühistamist osas, millega määrati maamaksukohustus korteriomanditele XXXXXXXX ja XXXXXXXX , kuna maamaksuteade on selles osas vastuolus maamaksuseaduse (MaaMS) § 7 lg-ga 3, mille kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Kaebuse kohaselt ei sätesta maamaksuseadus, et maksuobjekt on summaarselt ühe omaniku omandis olev maa. MaaMS § 2 formuleering „kogu maa“ ei saa olla aluseks maksukohustuste liitmisele. Maksuobjektiks on iga üksik korteriomand eraldivõetuna. Samuti ei sätesta seadus, et maksuobjekt oleks seotud ühe omaniku omandis oleva maaga summaarselt ühe kohaliku omavalitsusüksuse piires. Maamaksu määrade erinevus omavalitsusüksuste vahel ei saa tingida MaaMS § 7 lg 3 sätestatud kriteeriumi rakendamist omavalitsusüksuste kaupa. Seaduses sätestatud maksuvabastuse tingimusi ei saa muuta asjaolu, kas vastustaja peab oma töökorralduse seisukohast õigemaks vormistada iga kinnisasja kohta eraldi maksuteate või mitme kinnisasja kohta ühe maksuteate. 5 euro piiri eesmärk on hoida kokku maksu haldamise kulusid. MTA 2013. aastast praktiseeritav maksuarvutus on vastuolus põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna diskrimineeritakse mitme korteri omanikke ja isikuid, kelle kinnistud asuvad ühe omavalitsusüksuse piires ja isikuid, kelle kinnistud asuvad mitmes omavalitsusüksuses. Kuivõrd seadus summeerimist ei maini, siis tuleb seadust tõlgendada maksumaksja kasuks, mitte maksukoormust suurendavalt.

3. Tartu Halduskohus jättis 16.12.2013. a otsusega A.K. i kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et MaaMS § 7 lg 3 ei anna alust järeldada, et maamaksu arvestamine toimub olemuslikult erinevalt teistest maksudest, sh et maamaksu tuleb arvestada ja sisse nõuda eraldi iga maaüksuse (kinnisasja, selle mõttelise osa, korteriomandi) kohta. MaaMS §-dest 2 ja 3 tuleneb, et maamaksu objektiks on kogu maksukohustuslasele kuuluv maa, mitte ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires asuv maa või üks maaüksus. Maamaksu puhul on maksubaasiks kogu maksustatav maa. Maamaks on omandil põhinev maks ning maaomand (kinnisomand) saab esineda ühe või mitme kinnistusraamatusse kantud kinnistu või selle mõttelise osana. Igaühel neist on teistest erinev maksustamishind ja nende suhtes võivad kehtida erinevad maksumäärad.

3

Kohus ei nõustu, et koduomaniku maksuvabastus kinnitab seisukohta, et maamaksu objektiks on iga maaüksus eraldi. Kui seadusandja on teinud maksusoodustuse lähtudes eseme omadustest, siis ei ole seda võimalik teha teisiti, kui iga eset eraldi vaadeldes. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks maamaksuseaduses sätestada eraldi alust, et maksuobjekti hulgast arvatakse välja maaüksus, mille puhul maamaks on väiksem kui 5 eurot. Seega kuulub ka niisugune maa maksubaasi hulka ja kuulub maksustamisele maamaksuga. MaaMS § 7 lg-id 2 ja 3 tuleb mõista nii, et maksukohustuslasele koostatakse üks maksuteade, millel on arvesse võetud kogu talle kuuluv maa ning maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma kokku on alla 5 euro. Ekslik on väide, et maamaksuseadus summeerimist ei maini, kuna § 7 lg 2 sätestab, et MTA väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta. Maamaks tuleb iga maaüksuse kohta välja arvutada ja selleks vajalikud toimingud teha enne maamaksuteate koostamist, kuna teisiti ei ole teada, kas maamaksusumma on väiksem kui 5 eurot. Edasiste toimingute tegemisega seotud aja-, töö- ja muu kulu ühe maksukohustuslase kohta on sama suur sõltumata sellest, mitu maaüksust isikul on või kui suur on maksusumma. Seadusandja on määranud, et viimaseid toiminguid ei tehta, kui sellelt maksukohustuslaselt sisse nõutav maks on väiksem kui 5 eurot. Vaidlustatud maamaksuteate puhul ei oleks toimimine kaebaja poolt õigeks peetud viisil vähendanud maksuhalduri kulusid, küll oleksid vähenenud riigi tulud. Järelikult on selline tõlgendus vastuolus seaduse eesmärgiga. MaaMS § 7 lg 3 tõlgendamine nii, et maamaksu ei määrata, kui maksukohustus kokku on väiksem kui 5 eurot, ei tähenda isikute ebavõrdset kohtlemist. Isikud, kellele kuulub üks korteriomand ja isikud, kellele kuulub mitu korteriomandit, ei ole omavahel võrreldavad. Maamaks on omandil põhinev maks ning selle olemusest tuleneb, et isik, kellel on rohkem maad, maksab maamaksu rohkem kui see, kellel on maad vähem. Kaebaja suhtes ei ole tegemist üldise võrdsusõiguse riivega tulenevalt vaidlusalusest maksuteatest.

Haldusasi nr 3-14-295

4. Maksu- ja Tolliamet väljastas A.K. ile 2014. a maamaksu tasumise kohta maksuteate nr 301482 summas 31,80 eurot. Maamaksuteate kohaselt maksustati maamaksuga neli kinnisasja asukohaga Tartu linnas järgmiselt: XXXXXXX tänava kinnisasi summas 20,20 eurot; XXXXXXX korter summas 3,90 eurot; XXXXXXX tänava kinnisasi summas 7,70 eurot ja XXXXXXX tänava kinnisasi summas 35,10 eurot. Maamaksusumma oli kokku 66,90 eurot, millest lahutati koduomaniku maksuvabadus summas 35,10 eurot.

5. A.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2014. a maamaksuteate nr 301482 osaliselt tühistamiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja MTA 05.02.2014 maamaksuteate nr 301482 tühistamist osas, millega määrati maamaksukohustus korteriomandile XXXXXXXX maamaksukohustusega 3,90 eurot. Kaebuse kohaselt on maamaksuteade osaliselt vastuolus MaaMS § 7 lg-ga 3, kuna maksuteates on maksuobjektina märgitud maatüki maamaks, mida sisse nõuda ei saa. MTA-l on tahtlikult eksitav maksustamise praktika, kuna ei ole võimalik liita üldiseks maksukohustuseks maamaksu, mida ei saa määrata ning ei ole võimalik liita üheks maksuteateks maksuteadet, mida ei saa väljastada ja maksuteadet mida saab väljastada. Üheks liidetud maksuteates peavad olema esitatud ainult sisse nõutavad maamaksud. Arusaamatuks jääb, millest tekib täiendav maksukohustus korteriomandi XXXXXXXX osas ning millisest õigusnormist see tuleneb. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega ja puudub õiguskindlus.

6. Tartu Halduskohus jättis 29.08.2014. a otsusega A.K. i kaebuse rahuldamata.

4

Halduskohus leidis, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks maamaksuseaduses sätestada eraldi alust, et maksuobjekti hulgast arvatakse välja maaüksus, mille puhul maamaks on väiksem kui 5 eurot. Seega kuulub ka niisugune maa, v.a maksuvaba maa ja maksusoodustused, maksubaasi hulka ja maksustamisele maamaksuga. MaaMS § 7 lg-d 2 ja 3 tuleb tõlgendada selliselt, et maksukohustuslasele koostatakse üks maksuteade, kuhu on arvestatud kogu talle kuuluv maa samal haldusterritooriumil ning maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma kokku on alla 5 euro. Kaebaja on märkinud, et maamaksu liitmine ei ole õiguspärane, kuid MaaMS § 7 lg 2 sätestab, et MTA väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta, mis ei välista iseenesest maamaksude liitmist. Maamaksu puhul on maksubaasiks kogu maksustatav maa. Maamaksuseadust ei ole tõlgendatud isiku kahjuks ning maamaksuseadust kohaldatakse kõigi isikute suhtes võrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades olukordades ning samadel eeldustel. Kaebajale vormistati ja väljastati üks maksuteade ning ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires asuvate maatükkide kohta ühe maksuteate koostamine hoiab kulusid rohkem kokku kui koostada iga kinnistu kohta eraldi maksuteade. Kui kaebajal oleks ainult kinnistu XXXXXXXX , siis oleks kaebajale jäänud maksuteade väljastamata. MaaMS § 7 lg 3 ei ole vastuolus õigusriigis kehtivate maksuõiguse põhimõtetega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Haldusasi nr 3-13-835

7. A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 16.12.2013. a otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlus selle üle, kas MaaMS § 7 lg 3 sätestab normi ühe maatüki, ühe kohaliku omavalitsusüksuse või Eesti kohta. Maksukohustuse leidmiseks ei pea maatükke summeerima ning kogu maa ei ole maksubaas. Halduskohtu seisukoht on selles osas mitte veenev. Õige ei ole tugineda teistele maksudele, kuna iga seaduse kontekstis võivad sarnased või samad mõisted evida erinevat sisu, erinevad on maksu toimimise põhimõtted ning maksuobjekt tähistab kõige üldisemalt, mida vastava maksuga maksustatakse. Oluline on leida konkretiseeritud maksuobjekt ning arvestada konkreetse maksu toimimise eripära. Kui maamaksu puhul saaks analoogiat kasutada tulumaksuga, siis ei oleks vajadust maamaksuseaduses niivõrd palju erisusi kehtestada ning maamaksuteatele saaks kohaldada maksuotsuse kohta sätestatut. Tulu- ja maamaksu määratakse erineval teel saadavate andmete alusel. Halduskohus kasutas väljendit „maamaksu summa“, mis ei tähenda liitmise tulemust. Puuduvad viited, et konkreetse maatüki maksusumma saadakse kõikide maksukohustuste liitmistehte tulemusena. Kõne all on küsimus, kas konkreetse maatüki maamaksukohustus on alla 5 euro. Kui maamaksuseaduse sätted ei ole piisavalt selged, et keskmiste võimetega isik saaks neist üheselt aru, siis tuleks sätteid tõlgendada maksumaksja kasuks.

8. Vastustaja MTA palub ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus muutmata. Vastustaja märgib, et apellatsioonkaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaks ümber halduskohtu otsuse seisukoha, et MTA maksuteade nr 308444 on õiguspärane. Ühe maksuteate koostamine kõigi ühe kohaliku omavalitsuse üksuses asuvate maatükkide kohta hoiab kokku riigi raha, sest ühe maamaksuteate administreerimise kulud on väiksemad. Samas suurendab ühe kohaliku omavalitsuse piires ühe maksuteate väljastamine kõikide maatükkide kohta ka kohaliku omavalitsuse tulusid. Maamaksuseaduse eelnõus on selgitatud, et 5 euro piiri eesmärk on hoida kokku maksu haldamise kulusid. Alla 5 euroste maksuteadete koostamisele,

5

väljastamisele ja muule halduskulule ei kulutata enam raha, sest muidu ületaksid kulud laekuva maksusumma. MaaMS §-st 7 tuleneb, et maksuhaldur väljastab isikule maamaksuteate temale kuuluvate maade kohta iga kohaliku omavalitsuse üksuse lõikes. Isikule väljastatakse üks maksuteade kõigi ühe kohaliku omavalitsusüksuses asuvate tema omandis või kasutuses olevate maade kohta. Maamaksuseaduses ei ole öeldud, et maamaksusummat ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on iga isiku omandis või kasutuses oleva maa kohta alla 5 euro. Silmas peetakse kogu maamaksusummat ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piires. Võrdsuspõhiõiguse rikkumist kaebaja puhul ei esine. Võrrelda saab samas olukorras olevate isikute erinevat kohtlemist, seega ühe ja mitme korteri omanikud ei ole võrreldavad.

9. Kaasatud haldusorgan rahandusministeerium ei pea vastuses apellatsioonkaebusele A.K. i apellatsioonkaebust õigeks ja põhjendatuks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuses püstitatud põhiküsimus teisiti kui esimeses kohtuastmes. Kaebaja soovis halduskohtult maamaksuteate osalist tühistamist ja apellatsioonkaebuses välja toodud küsimust ei saa antud kohtuasjaga siduda. Kaebajale on maamaksusummad määratud õigesti ja vastustaja on õigesti maksuteates tasumisele kuuluvad maamaksu summad summeerinud. Maksuobjektiks on ühele isikule kuuluvad kinnisasjad kogumis, mitte iga korteriomand eraldivõetuna. Kogu maa ei saa olla piiratud ainult ühe omavalitsusüksuse piiridesse jääva maaga, vaid kokku tuleb liita kogu Eesti haldusterritooriumil isikule kuuluvate maatükkide eest arvestatud maamaksude summad, mis nähtub ka MaaMS § 7 lg 1 sõnastusest. Antud teema ei puuduta aga käesoleva kohtuvaidluse eset. Õige on kaebaja väide, mille järgi kogu maa ei ole maksubaasiks, vaid leida tuleb konkretiseeritud maksuobjekt. Probleem tekib kui isikule kuulub mitmeid maakasutusi ja maamaksu määramisel otsustatakse valikuliselt, millistele nendest maakasutustest määratakse tasumisele kuuluv maamaksusumma. Antud juhul jääks kohalikule omavalitsusüksusele kahe korteriomandi eest maamaks laekumata, mis ei ole aga maamaksuseadusega kooskõlas. Maamaksuseadus ei võimalda jätta maamaksu määramata isikule pelgalt paljude väiksemate korteriomandite või maakasutuste kuulumisel. Maksumaksjale saadetakse üks maksuteade, siis tuleb ka MaaMS §-s 7 sätestatud mõisteid „maamaksu summa“ ja „maksusumma“ mõista kui ühte konkreetset maksusummat, mis maksumaksjale vastava haldusaktiga määratud on. Eesti keele sõnaraamatute järgi tähendab sõna summa just liitmise tulemust. Õigusselgusetusele viitamine ei ole põhjendatud, sest MaaMS § 2 järgi maksustatakse maamaksuga kogu maa ja §-des 4 ja 11 on sätestatud erandid, millal maa maksustamist ei toimu või millal kehtib maale maksusoodustus.

Haldusasi nr 3-14-295

10. A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 29.08.2014. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt tekitab küsimusi maamaksude summeerimine ja maksuteadete liitmisega uue maksukohustuse tekitamine ning MaaMS § 7 lg 3 erandi kohaldamine. Maamaksu objekt on konkretiseeritud maatükk ning maamaks tuleb välja arvutada iga maatüki kohta eraldi. Maamaksuseaduses kasutatav termin “maa” on võrdsustatav terminiga “maatükk”. Maksuteadete liitmine ei ole maamaksuseaduse reguleerimisala, vaid dokumentide haldamise teema. Maksuteateid saab ja tohib liita, kuid ei tohi uut maksukohustust tekitada. Kui MTA liidab maksuteateid õiguspäraselt, on maksumaksjal ükskõik, kas ta saab ühe maksuteate või mitu.

6

Maksude ja tasude liitmise reeglid on seaduse reguleerimisala, kuid maamaksude liitmiseks üheks maksukohustuseks puudub maamaksuseaduses õigusnorm. MaaMS § 7 lg 3 on erand, mille olemasolul üldnormi ei kohaldata. MTA liidab kõikide isiku omandis olevate kinnisasjade maamaksud kokku ja kohaldab alles seejärel erinormi. Maksustamise käigus ei tohi maksuobjekt muutuda, vaid objekt peab jääma samaks.

11. MTA palub ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta A.K. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsus muutmata. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole esitanud argumente, mis lükkaks ümber kohtuotsuses toodud seisukoha, et MTA maksuteade nr 301482 on õiguspärane. Kehtiv maamaksu piirmäär 5 eurot sätestati euro kasutusele võtmise seaduse §-ga 110 maamaksuseadust muutes. Piirmäära sätestamise eesmärk on vältida maksu määramist, mille haldamisega kaasnevad laekuva maksutuluga võrreldes liigsed kulud. MaaMS § 7 lg-s 3 ei ole ette nähtud maksusoodustusi, millele isikul oleks õigus, kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Tegemist on avaliku sektori haldus- ja rahalist koormist vähendava normiga. Isikule mõeldud täiendavad soodustused on sätestatud MaaMS §-s 11. MaaMS § 7 lg 3 rakendatakse alles pärast seda, kui isiku maksukohustuse kindlaksmääramisel on arvesse võetud kõik tema maksuvabastused ja –soodustused, mis on näha ka vaidlustatavalt maamaksuteatel, kus on arvesse võetud koduomaniku maksuvabastus. MaaMS § 7 lg-st 2 ja 3 ei tulene kohustust iga maksuobjekti kohta eraldi maksuteate väljastamiseks ega kohustust MaaMS § 7 lg 3 kohaldamiseks iga maksustatava objekti puhul eraldi.

12. Tartu Ringkonnakohus määras 27.10.2014. a määrusega haldusasjade nr 3-13-835 ja nr 3-14-295 liitmise ühte menetlusse haldusasjana nr 3-13-835.

13. A.K. esitas 16.03.2015. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse menetluse uuendamiseks. Oma taotlust põhjendas ta sellega, et vastustajalt on vajalik paluda täiendavate seisukohtade esitamist, kuna viimane on oma tegevusega omaks võtnud, et isikule väljastatakse iga kinnisasja kohta maksuteade, mis sisaldab kinnisasjade maamakse summeerivalt isiku poolt tasumisele kuuluvat maamaksude kogusummat. Seega leiab kaebaja, et tegemist on omaksvõtuga, mida kohus hindab koos muude tõenditega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Ringkonnakohus leiab, et A.K. i apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 16.12.2013. a otsus ja Tartu Halduskohtu 29.08.2014. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Maksu- ja Tolliameti maksuteated osas, milles maamaksu määramisel arvestati ka A.K. ile kuuluvate kinnisasjadega, mille maamaksu summa jäi alla 5 euro. Seoses apellatsioonkaebustega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

15. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus menetluse uuendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt viidatud HKMS § 130 lg 2 sätestab, et kohus uuendab asja arutamise määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalisega asjaolusid. Seega nähtub viidatud sättest, et asja uuendamine on kohtu pädevuses ja asja uuendamine toimub ainult sellisel juhul, kui kohus seda vajalikuks peab. Ringkonnakohus leiab, et antud puhul ei ole asja arutamise uuendamine vajalik. Kaebaja uuendamise taotluses esitatud asjaolusid on ringkonnakohtul võimalik hinnata asja sisulise lahendamise käigus. Peale selle peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et taotluses esitatud asjaolud on leidnud juba kajastamist esitatud apellatsioonkaebustes.

7

16. Kuna mõlemad haldusasjad, nendes tehtud kohtulahendid, apellatsioonkaebused ja nendele antud vastused käsitlevad üht vaidluse eset – maamaksu määramise õiguspärasust – siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid haldusasju käsitleda eraldi, vaid ringkonnakohus annab oma seisukoha mõlema vaidlustatud lahendi kohta korraga.

17. MaaMS § 2 alusel on maksu objektiks kogu maa, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud maa. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja kõik kinnisasjad on maksustatavad maamaksuga. MaaMS § 3 sätestab, et maamaksu maksab maa omanik või käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul muu kasutaja. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et seaduse mõtte kohaselt on konkreetne maamaksu summa seotud konkreetse kinnistuga. MaaMS § 7 lg 3 sätestab, et maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et kaebajale kuuluva Tartus, XXXXXXXX asuva korteri maamaks oli 3,10 eurot, XXXXXXXX asuva korteri maamaks oli 3,90 eurot, mis on väiksemad kui 5 eurot. Seega, MaaMs § 7 lg 3 kohaselt ei olnud vastustajal õigust määrata kaebajale nende eest maamaksu ja väljastada maksuteadet.

18. MaaMS § 7 lg 2 kohaselt väljastab MTA maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Tuleb nõustuda seisukohaga, et ühele maksumaksjale ainult ühe maamaksuteate väljastamise eesmärgiks on kokku hoida riigi ressurssi. Samas on poolte vahel vaidlus selle üle, millised maamaksud tuleb kanda sellesse ühisesse maamaksuteatisesse. Halduskohus on nõustunud vastustaja seisukohaga, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks märkida seadusesse eraldi alust arvata maksuobjektide hulgast sellisel juhul välja maaüksus, mille puhul maamaks on väiksem kui 5 eurot. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kuna MaaMS § 7 lg 3 kohaselt ei ole kaebajale võimalik nende kinnisasjade eest, mille maamaks on alla 5 euro, maamaksu üldse määrata ja väljastada maksuteadet, siis ei ole seaduse mõtte kohaselt ringkonnakohtu arvates neid maamakse võimalik näidata ka isikule väljastatavas maamaksuteatises. Ringkonnakohus leiab, et selline käsitlus on kooskõlas ka isikute võrdse kohtlemise printsiibiga, kuna antud juhul oleks kaebaja kohustatud tasuma maamaksu rohkem ainult selle tõttu, et tal on mitu kinnisasja, kuigi osade kinnisasjade puhul jääb maksumäär alla MaaMS § 7 lg-s 3 ettenähtud piirmäära. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel märkida, et kui kaebajale väljastataks iga kinnisasja eest eraldi maksuteatis, siis nende kinnisasjade kohta, mille maamaks on alla 5 euro, talle sellist teatist ei väljastataks ja tal ei oleks nende kinnisasjade pealt kohustust maksta ka maamaksu. Asjaolu, et kaebaja kõik maamaksud esitatakse ühel maksuteatisel, ei tohi tuua kaasa olukorda, et selle tõttu tekib tal kohustus tasuda rohkem maamaksu. Samas ei väida ringkonnakohus, et puudub üldse võimalus esitada ühele isikule üht maamaksuteatist temale kuuluvate kinnisasjade maamaksude kohta. Sellisel juhul tuleks teatisel näidata ainult sellised maamaksud, mida isik on ka kohustatud seadusest tulenevalt tasuma. Antud haldusasjas oli vastustajal maksuteates nr 308444 võimalik näidata maamaks korteri XXXXXXXX eest 20,20 eurot ja XXXXXXXX eest summas 7,70 eurot ning maamaksuteatises nr 301482 kinnisasja XXXXXXX tn eest summas 20,20 eurot, XXXXXXX tn kinnisaja eest summas 7,70 eurot ja XXXXXXX tn kinnisasja eest summas 35,10 eurot, millest esimese puhul kuulus mahaarvamisele 20,20 eurot koduomaniku maksuvabastuse tõttu ja teisel juhul samal põhjusel 35,10 eurot. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et vastustaja poolt seaduse ebaõige kohaldamise tõttu kuuluvad vaidlustatud haldusaktid osaliselt tühistamisele.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebused rahuldati, siis kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele tema poolt kantud menetluskulud. Kaebaja on mõlemas haldusasjas kaebuse esitamisel

8

halduskohtusse tasunud riigilõivu 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel samuti 15 eurot. Seega koosnevad tema menetluskulud riigilõivust summas kokku 60 eurot, mis kuulub vastustajalt väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi