3-14-52354/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS

Kohtuasja number 3-14-52354 Kohtuotsuse kuupäev

23. aprill 2014. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

Asja läbivaatamine Vladimir Dementjevi kaebus Tartu linna vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses

18. märts 2015. a kohtuistung Menetlusosalised Kaebaja – Vladimir Dementjev, esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja – Tartu linn, esindaja Kadri Valdre Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 25. mai 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja kaebaja nõue

1. Vladimir Dementjev esitas 7. oktoobril 2014. a Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamiseks. Kaebaja pöördus 2011. aastal Tartu koduta loomade varjupaika sooviga võtta endale saksa lambakoera tüüpi koer Lika. Varjupaik keeldus kaebajale looma andmisest, sest kaebaja ei nõustunud laskma looma steriliseerida.

2. 10. oktoobril 2011. a pöördus kaebaja avaldusega Tartu Linnavalitsuse poole (tl 6-7) abi saamiseks, asudes seisukohale, et loomade varjupaiga keeldumine oli põhjendamatu.

3. Tartu Linnavalitsuse 14. oktoobri 2011. a kirjaga (tl 9) informeeriti kaebajat, et koera omandiõigus on üle läinud varjupaiga haldajale MTÜ-le Assisi Franciscuse Selts. Linnavalitsus lisas oma kirjale MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi 10. oktoobri 2011. a vastuse kaebaja avaldusele (tl 8), milles põhjendatakse kaebajale koera andmisest keeldumist.

4. Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitatud Tartu Linnavalitsuse ametniku tegevusega talle Tartu koduta loomade varjupaiga haldaja 10.10.2014. a kirja (tl 8) edastamisega, kuna kaebaja peab kirja kahte viimast lõiku tema au ja väärikust alandavateks. Nõude tõendamiseks on kaebusele lisatud Eesti Keele Instituudi 9. aprilli 2012. a vastus kaebajale (tl 10).

5. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja (tl 64 p), et linna õigusvastase käitumisega on kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, mis seisnes kaebaja väärikuse alandamises ja au teotamises negatiivse väärtushinnangu kaudu (VÕS § 1046, Euroopa hea halduse tava artikkel 12).

6. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks (tl 27-29). Saksa lambakoera Lika kaebajale andmisest keeldumine on põhjendatud, koera omanikul oli selleks õigus. Eesti Keele Instituudi kiri ei tõenda, et tegemist oleks olnud solvava kirjaga, kuna välja on toodud mitu tõlgendamisvõimalust. MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kiri ei sisalda kaebaja väärikust riivavat väidet. Nimetatud kirja edastamisega ei ole vastustaja süüliselt alandanud kaebaja väärikust. Tõendina esitab vastustaja kohtuistungil tunnistaja Kirke Roosaare ütlused. Kohtu seisukoht

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt, füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohus kvalifitseerib kaebaja nõude mittevaralise kahju hüvitamise nõudena au või hea nime teotamise korral RVastS § 9 lg 1 mõttes (vrdl Tartu Ringkonnakohtu

19. aprilli 2013. a kohtumääruse haldusasjas 3-12-2470 p 10).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt, isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt, isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et linnavalitsus edastas kaebajale MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi

10. oktoobri 2011. a kirja (tl 8), mille kaks viimast lõiku, mida kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks, on järgnevad: „Ideaalis näeme Lika uue koduna aktiivset ja liikuva eluviisiga perekonda, kus pööratakse tähelepanu nii looma füüsilistele, vaimsetele kui emotsionaalsetele vajadustele. Lika, kui intelligentse looma sidet uue pererahvaga aitaks tugevdada süstemaatiline koolitus koeratreeneri käe all. Kindlasti mitte ei ole Lika koht üksinda õues, kus ta igavuse peletamiseks taas maailma avastama võib sattuda. Selle koera koht on inimese kõrval – sõbrana ja kaaslasena. Looma praeguste omanikena ja sellesse looma märkimisväärse summa raha investeerinutena on meil õigus teha uute omanike osas valikuid, pidades silmas looma parimat võimalikku tulevikku. Seni teadaolevate andmete põhjal ei pea me kodanik Vladmir Dementjevit parimaks võimalikuks omanikuks Likale. Juhul, kui kodanik V. Dementjev soovib sellele otsusele vastu väita, on ta teretulnud tõestama vastupidist pärast Lika operatsioonist toibumist, ehk siis umbes

19. oktoobri paiku“.

10. Au teotav väärtusotsustus ehk väärtushinnang väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.1

11. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Väljamõistetava hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kaebaja oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega kannatanu asetamine olukorda,

1 P. Varul jt, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2009, § 1046 komm.3.3 mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleb seetõttu eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.

12. Võlaõigusseaduse järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

13. Kaebaja heidab objektiivse teokoosseisu osas vastustajale ette, et vastustaja avaldas eelpool nimetatud MTÜ kirjas kaebaja au ja väärikust alandava ebakohase väärtushinnangu.

14. Kaebaja poolt tõendina esitatud Eesti Keele Instituudi 9. aprilli 2012. a vastusega (tl 10) kaebaja küsimusele, kas MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kiri (tl 8) sisaldab kaebaja kohta solvavaid väiteid, on tõendatud, et kirjas on juttu Likast kui intelligentsest loomast. Kirjas ei peeta kaebajat Likale parimaks võimalikuks omanikuks. Arvamuse andja leiab, et selline kõrvutamine võib luua mulje, nagu ei oleks kaebaja kui võimalik omanik koera jaoks piisavalt intelligentne. Samas ei välista arvamuse andja ka teisi tõlgendamisvõimalusi – kaebaja paneb koera õue ketti, hakkab kutsikatega kauplema vms.

15. Vastustaja on tõendina esitanud MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirja allkirjastanud tunnistaja Kirke Roosaare ütlused (tl 68).

16. Tunnistaja Kirke Roosaare ütluste kohaselt (tl 68) käis kaebaja 2011. aasta oktoobris varjupaigas korra või kaks koera vaatamas. Kuna ta soovis koera saada steriliseerimata tekkis konflikt, sest ta nõudis koera päris agressiivselt ja lärmakalt. Kaebaja väide oli, et kui koer ära steriliseeritakse siis ta seda ei taha. Kaebajale selgitati, et tõulise väljanägemisega loomad steriliseeritakse, et nad ei satuks isikute kätte, kes kasutavad loomi võimaliku kutsikate vabriku eesmärgil või raha teenimiseks. Selle peale ütles kaebaja, et tema seda koera ei taha. Põhjendus, miks ta siis koera ei taha, jäi siiski ebaselgeks, mis tekitas tunnistajas omakorda kahtluse, et koera võidakse kasutada mitte eesmärgipäraselt. Kaebajale pakuti, et peale operatsiooni ja paranemise aega ollakse nõus tõenäoliselt koera temale loovutama. Koer läks 12.10.2011. a steriliseerimisele ja siis selgus, et koer oli juba steriliseeritud. Kirjas toodud põhjenduse kohaselt ei olnud kaebaja sobilikuks omanikuks, sest ta tahtis steriliseerimata koera.

17. Loomakaitseseaduse (LoKS)§ 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks reguleerida loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. LoKS § 3 lg 2 kohaselt peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

18. Halduskohus, hinnates poolte poolt esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et MTÜ Assisi Franciscuse Seltsi kirjas kaebaja suhtes väljenduv väärtushinnang ei ole ebakohane. Nii faktiväidete kui kaebaja poolt vaidlustatud väärtushinnangu esitamine on toimunud kooskõlaliselt LoKS §-de 1 lg-s 1 ja 3 lg-s 2 sätestatuga, mistõttu puudub vastustaja teos õigusvastasus ja eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebaja nõue vastustajalt 5000 euro hüvitise väljamõistmiseks rahuldamisele. Kõnealune väärtushinnang ei ole kaebaja au ja väärikust teotav. Kaebuse esitamine on tingitud inimlikus ägestumisest ja solvumisest, mille põhjustajaks ei ole aga kohtu hinnangul vastustaja süülinevaid õiguspärane käitumine.

19. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab menetluskulud kandma kaebaja, kuna kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik