3-14-51631/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51631 Haldusasi OÜ Kemtal kaebus Maksuja Tolliameti 20.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/21602-11 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Kemtal, volitatud esindaja v.adv Tuuve Tiivel Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. novembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

28. novembri 2014. a otsus haldusasjas nr 3-14-51631 muutmata.

2. Mõista Maksuja Tolliametilt OÜ Kemtal kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. mail 2015 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-14-51631 2(7) menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Kemtal ostis 19.12.2013 sõlmitud ostu-müügilepinguga (tl.

20) OÜ-lt Metsailu Tallinnas Kentmanni tn 6 asuva kinnistu korteriomanditeks jagamisel tekkivad seitse korteriomandit, mille reaalosadeks saavad olema sellele kinnistule püstitatava ehitise 14. korrusel olevad korterid nr 70 ja nr 71, ning hoone esimesel korrusel olevad panipaigad (kaks korteriomandit, kokku neli panipaika), garaaž ja parkimiskohad (kaks korteriomandit, kokku viis parkimiskohta). Lepingu sõlmimise päeval esitas OÜ Metsailu OÜ-le Kemtal nende korteriomandite müügihinna osaliseks tasumiseks 1 088 618, 50 euro suuruse arve, mis sisaldas ka 181 436,42 euro suurust käibemaksu.

OÜ Kemtal deklareeris oma 2013. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonil muu hulgas 182 744, 79 eurot sisendkäibemaksu vastavalt OÜ Metsailu arvele, korteriomandite müügilepingu tõestamise eest esitatud notari arvele ning korteritesse paigaldatava köögimööbli valmistamise kohta esitatud OÜ Kastormen ettemaksuarvele. OÜ Kemtal on maksuhaldurile selgitanud, et kavatseb kõnealused korteriomandid ehitise valmimise järgselt anda rendile OÜ-le Nordic Hotels, kes hakkab seal osutama majutusteenust. Maksuja Tolliamet vähendas 20.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/21602-11 OÜ Kemtal 2013. aasta detsembrikuu sisendkäibemaksu 182 744,79 euro võrra ning jättis samas ulatuses rahuldamata deklaratsioonis esitatud enammakstud käibemaksusumma tagastusnõude.

Sama maksuotsusega rahuldati OÜ Kemtal tagastusnõue 50 euro ulatuses. Maksuhaldur asus seisukohale, et OÜ-l Kemtal polnud õigust Kentmanni tn 6 korteriomandite soetamisega seotud arvete alusel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, kuna ta ei saa kõnealuseid korteriomandeid kasutada oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks. Korterite nr 70 ja nr 71 näol on tegemist eluruumidega, mille välja üürimine on käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 kohaselt maksuvaba. Asjaolu, et OÜ Kemtal on plaaninud need välja üürida OÜ-le Nordic Hotels, ei muuda neid äriruumideks.

OÜ Kemtal väide korterite maksustatava käibe tarbeks kasutamise kohta on ajendatud vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise soovist ning pole välistatud, et kortereid asutakse siiski kasutama eluruumidena. Kentmanni tn 6 ehitusloa kohaselt sellesse ehitisse juba kavandatud mitteeluruumide (12,9% ruumide üldpinnast) osakaal ning kõigi nende eluruumide, mille omanikud soovivad ruumide valmimisel anda neile äriruumi kasutusotstarbe, osakaal ületab kogu ehitise üldpinnast 20% ehk maatüki ärimaa sihtotstarbe osakaalu. OÜ Kemtal ja OÜ Nordic Hotels vahel 31.01.2014 sõlmitud üürileping on tingimuslik, mistõttu pole võimalik ette näha, kas äriplaan anda korterid rendile külaliskorteritena, realiseerub.

Isegi kui OÜ Nordic Hotels asuks neis ruumides osutama majutusteenust, ei oleks tegemist OÜ Kemtal ettevõtlusega ning OÜ Kemtal poolt OÜ-le Nordic Hotels ruumide rendile andmine oleks käsitatav siiski maksuvaba käibena. Takistuseks OÜ Kemtal äriplaani realiseerimisel võib saada ka korteriomandiseaduse § 11 lg-st 1 tulenev korteriomaniku kohustus hoiduda korteris tegevustest, mille mõju teistele korteriomanikele ületab korteri tavakasutusest tingitud mõjud. Olukorras, kus ehitis pole veel valminud, ei saa majandusliku tõlgendamise põhimõttele tuginedes väita, et ruume kasutatakse majanduslikus mõttes muul otstarbel kui eluruumidena.

Kui OÜ Kemtal tõepoolest tulevikus neid kortereid maksustatava käibe saamiseks kasutama asub, on tal võimalik nende soetamisel tasutud sisendkäibemaks KMS § 32 sätestatud korras siiski tagasi saada, kuna see säte võimaldab sisendkäibemaksu korrigeerimist nii selle vähendamiseks kui suurendamiseks.

3-14-51631 3(7)

2. OÜ Kemtal palus kaebuses MTA 30.04.2014 maksuotsus nr 12.2-3/11599-46 tühistada. Kaebajal on selge ja realiseeritav äriplaan vaidlusaluste korteriomandite kasutamiseks maksustatava tulu saamise eesmärgil. Kuna ta on seda maksuhaldurile selgitanud, samuti astunud reaalselt samme äriplaani teostamisele asumiseks, on tal sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise põhimõttest tulenevalt õigus sisendkäibemaks maha arvata. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja ei asu neid kortereid maksustatava tulu saamiseks kasutama, põhineb üksnes oletustel, samas kui ühtki objektiivset asjaolu, mis välistaks kaebaja kirjeldatud äriplaani teostamise, ei esine.

Kentmanni tn 6 korterite nr 70 ja nr 71 näol on tegu 14. korrusel eraldi privaatses trepikojas asuvate ruumidega, mis sisustatakse koostöös hotellioperaatoriga ning äriplaani kohaselt hakatakse neid kasutama ettevõtluses klientidele ärikohtumiste ja ärikoosolekute korraldamiseks ning eksklusiivse hotellimajutusteenuse osutamiseks. Äriplaani realiseerimiseks on kaebaja sõlminud üürilepingu tuntud hotellioperaatori OÜ-ga Nordic Hotels, mistõttu on korterite kasutamine eluruumidena välistatud. Kaebaja äriplaan on loogiline, tavaline ja seaduslik ning realiseeritav.

Maksuhaldur on ehitisregistri andmetele omistanud ebaõige tähenduse, eirates nii majandusliku tõlgendamise põhimõtet, kui ka maksumenetluses tuvastatud asjaolu, et ehitisregistri andmed ei vasta tegelikkusele ja OÜ Metsailu korraldab registriandmete vastavusse viimist tegeliku olukorraga. Ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmebaasides hoone osadele, ruumidele ja maaüksusele omistatud nimetused ei oma maksustamise seisukohast tähtsust. Isegi kui registris on korter registreeritud eluruumina, ei ole tegu eluruumiga KMS tähenduses, kui seda kasutatakse majutusteenuse osutamiseks või mõneks muuks majandustegevuseks.

Asjakohane ei ole maksuhalduri viide korteriomandiseaduse § 11 lg-le 1, sest kõnealused korterid asuvad privaatses trepikojas ning liiatigi paiknevad praktikas väga paljudes korterelamutes kontorid, käsitöötoad või külaliskorterid. Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et külaliskorteri näol on tegemist eluruumiga. Asjaolu, et hotellitubegi kasutatakse elamiseks, ei anna alust väita, et tegemist pole äriruumidega. Enamik Tallinna hotellide operaatoritest üürivad uusi või renoveeritud hooneid ja ruume kinnisvaraomanikelt, kes on ehituskuludele ja/või kinnisvara ostuhinnale lisatud käibemaksu sisendkäibemaksuna seaduslikult maha arvanud ning lisavad oma üürikäibele käibemaksu, mille hotellioperaatorid omakorda arvavad sisendkäibemaksuna maha oma maksustatavalt majutusteenuse käibelt.

3. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja selgitused vaidlusaluste korteriomanditega seonduva majandustegevuse kohta on olnud vastuolulised, kuna maksumenetluses väitis kaebaja üksnes, et annab korterid üürile OÜ- le Nordic Hotels, hiljem on aga väitnud, et hakkab neis osutama ärikohtumiste ja ärikoosolekute korraldamise teenuseid. OÜ Kemtal ja OÜ Metsailu on seotud isikud. Kui tulevikus vaidlusalune üürileping realiseerub, on tegu KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt maksuvaba käibega. Kaebaja peab esitama maksuhaldurile tõendid kaupade ja teenuste kasutamise eesmärgi kohta, ent kaebaja ei ole selle kohta usaldusväärseid ja piisavaid tõendeid esitanud. Eluruumiks kohandatud ehitisi tuleb eelduslikult käsitleda eluruumidena, isegi kui neid (enam või veel) elamiseks ei kasutata, kuni faktiline kasutus vastupidist ei näita. Tõendite vähesuse olukorras on igati põhjendatud seda teha ka käesoleval juhul ehk kuni ei ole tõendatud korterite faktilist kasutamist muuks otstarbeks kui eluruumiks, tulebki lugeda kaebaja poolt soetatud korteriomandid eluruumideks. Praktikas pole harvad juhused, kus sarnaseid korteriomandeid

3-14-51631 4(7) hakatakse kasutama mitte maksustatava käibe tarbeks, vaid nt äriühingute omanike või juhatuse liikmete eluruumina ning kontrollimenetluse ajaks on need juba edasi võõrandatud, äriühingud ise varatuks muudetud ning ebaõigesti maha arvatud või KMS § 32 alusel ümber arvestamata jäetud käibemaksusummasid ei ole võimalik sisse nõuda. Lubamatut maksukumulatsiooni antud asjas ei teki, sest maksukohustuslasel on juhul, kui soetatud korteriomandeid koos panipaikadega ja parkimiskohtadega kasutatakse hiljem ikkagi maksustatava käibe tarbeks, õigus sisendkäibemaks siiski KMS §-s 32 sätestatud korras tagasi taotleda.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.11.2014 otsusega OÜ Kemtal kaebuse ning tühistas Maksuja Tolliameti 20.05. 2014 maksuotsus nr 12.2-3/21602-11 osas, millega vähendati 2013. aasta detsembrikuu sisendkäibemaksu ja jäeti rahuldamata tagastusnõue. Tallinna Halduskohtu 08.12.2014 täiendava otsusega lisati 28.11.2014 kohtuotsuse resolutiivosa punkti 1 lõppu lause „Kohustada Maksuja Tolliametit uuesti läbi vaatama OÜ Kemtal tagastusnõue osas, milles see Maksuja Tolliameti 20.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21602-11 rahuldamata jäeti. Eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisena KMS § 16 lg 3 p 1 tähenduses peetakse silmas eeskätt olukorda, kus ruum antakse teise isiku kasutusse nii, et pooltevaheline õigussuhe, mille sisuks on ruumi kasutamine, vastab eluruumi üürilepingule võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. VÕS ja KMS ei määratleta eluruumi üksnes ruumi objektiivsete tunnuste alusel. VÕS § 272 lg 1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks ning äriruum on majandusvõi kutsetegevuses kasutatav ruum. Eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisele kohaldatava maksuvabastuse eesmärk on eelkõige selles, et inimesed ei peaks maksma käibemaksu oma elukoha (kodu) kasutamise eest. Sellest eesmärgist lähtudes tuleks tõlgendada ka muid maksuvabastust ja selle kohta tehtud erandeid sätestavaid norme. Kui mingi õigussuhte seisukohast on tähtis, kas tegemist on eluruumiga või mitte, tuleb seda hinnata lähtudes sellest, milleks ruumi tegelikult kasutatakse (või kasutama asutakse), mitte aga pelgalt sellest, milleks see ruum on objektiivselt kasutuskõlblik. Olukorras, kus mingisugust püsivaks elamiseks kasutatavat (ja selleks otstarbeks ehitatud) ruumi kasutatakse reaalselt mingil muul otstarbel, ei saa seega rääkida eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisest. See, et eluruumiks kõlbliku ja selleks ehitatavat korterit saab põhimõtteliselt kasutada ka maksustatava käibe tarbeks, tuleneb üheselt KMS § 16 lg 2 p-st 2. Ühestki õigusnormist ei tulene, et käibemaksukohustuslasest isik ei võiks elamumaa sihtotstarbega maal asuvas ehitises paiknevat korterit välja üürida teisele isikule seal majutusteenuse osutamiseks.

Kentmanni tn 6 hoonesse ehitatavaid kortereid nr 70 ja nr 71 on seega põhimõtteliselt võimalik kasutada käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks ning OÜ Kemtal on maksumenetluses esitanud tõsiseltvõetava äriplaani nende sellekohaseks kasutamiseks. Maksuhaldur seevastu ei ole suutnud adekvaatselt põhjendada, miks ei võiks kaebaja plaani realiseerimine olla võimalik või miks on tegelikult ebausutav, et see sellisel moel realiseeritakse. Kohese käibemaksu mahaarvamise põhimõttest tulenevalt ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata põhjendusega, et maksukohustuslane ei saa täielikult tagada oma äriplaani realiseeritavust või et lisaks äriplaanis kirjeldatule on võimalik soetatud kauba kasutamine ka muuks otstarbeks. Sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise keelamist ei saa õigustada ka sellega, et isikul on tulevikus võimalik KMS § 32 alusel sisendkäibemaks siiski tagasi saada. Ka asjaolu, et kinnisasjade soetamisele lisatud käibemaksuga seoses toimub palju maksupettusi, ei saa olla sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse piiramise aluseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-51631 5(7)

5. Maksuja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ning jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus on tõlgendanud KMS § 16 lg 3 p 1 põhjendamatult kitsalt, välistades eluruumi mõiste alt sellised korterid, mis on elamiseks kohandatud ja mida saab alaliseks elamiseks kasutada, kuid mida äriplaani kohaselt alaliseks elamiseks ei kasutata või samal eesmärgil välja ei üürita. On ilmne, et eluruumina sisustatud korteri kasutamine majutusteenuse osutamiseks külaliskorterina ei muuda vastavat korterit äriruumiks, vaid tegemist on olukorraga, kus eluruumi kasutatakse majandustegevuses. Seda tuleb käsitleda majutusteenuse osutamisena, millele KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt maksuvabastust ei kohaldata. See, et eluruumina sisustatud korteri kasutamine majandustegevuses ei muuda vastavat korterit äriruumiks, nähtub selgelt KMS § 16 lg 3 p 1 sõnastusest. Kuna käibemaksukohustuslasele kuuluva eluruumina sisustatud korteri üürimine kellelegi alaliseks elamiseks on ilmselgelt vastava eluruumi kasutamine majandustegevuses, siis muutuks eeltoodud tõlgenduse kohasel vastav korter ka läbi sellise üürimise äriruumiks (st selliselt toimides lakkaks üüritav korter olemast eluruum). Selline tõlgendus muudaks aga KMS § 16 lg 3 punktis 1 eluruumi kohta tehtud erandi sisutühjaks, mis ei saanud olla seadusandja eesmärgiks.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et olukorras, kus mingisugust püsivaks elamiseks kasutatavat ja selleks otstarbeks ehitatud ruumi kasutatakse reaalselt mingil muul eesmärgil, kui isikute alaliseks elamiseks, ei saa rääkida eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisest. Nähtuvalt VÕS §-de 271 339 ning asjaõigusseaduse §-s 201 sisalduvatest üürilepingu, rendilepingu ja kasutusvalduse mõistetest, ei ole vastavate lepingute sõlmimise eelduseks see, et üürnik, rentnik või kasutusvaldaja peaksid vastavat eluruumi kasutama oma elukohana. Seega on KMS § 16 lg 3 p 1 kohaldatav ka selliste eluruumide kohta, mida alaliseks elamiseks ei kasutata.

KMS § 16 lg 3 p 1 eesmärgiks ei ole üksnes välistada seda, et isik, kes kasutab eluruumi alaliseks elamiseks, peaks maksma käibemaksu, vaid eesmärgiks on ka välistada eluruumidega toimepandavaid käibemaksupettuseid. KMS § 16 lg 3 p 1 on lähtutud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) art-s 131 sätestatust, mille kohaselt tuleb liikmesriigi kehtestatud reeglitega välistada maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi. Eeltoodu nähtub ka KMS seletuskirjast.

Kuigi vaidlustatud maksuotsust on põhjendatud eelkõige asjaoluga, et maksuhaldur ei pea OÜ Kemtal poolt esitatud äriplaani usaldusväärseks, on maksuotsuses ja ka vaideotsuses peetud sisendkäibemaksu mahaarvamisest keeldumist põhjendatuks ka siis, kui asuda seisukohale, et OÜ Kemtal ja OÜ Nordic Hotels vahel sõlmitud üürilepingut ka tegelikkuses täitma asutakse ning OÜ Nordic Hotels üüritavates korterites kui külaliskorterites majutusteenust osutama hakkab.

6. OÜ Kemtal vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. KMS § 16 lg 3 punktis 1 sätestatud eluruumi üürileandmise erandi kohaldamiseks ei ole antud kaasuses faktilist alust, sest vaidlusaluse kinnisvara näol on sisuliselt ja formaalselt tegemist äriruumidega (mitteeluruumidega), mille üürile võib lisada käibemaksu. Kentmanni tänavale ehitatakse uut multifunktsionaalset eluja ärihoonet ning OÜ Kemtal on põhjendanud ja tõendanud, et OÜ Metsailu müüb talle selles hoones asuvad mitteeluruumid, mis on kasutamise sihtotstarbe kohaselt äriruumid ja need antakse üürile kasutamiseks äriruumidena üksnes majandustegevuse jaoks. Faktilist asjaolu, et vaidlusaluse kinnisvara näol on tegemist

3-14-51631 6(7) äriruumidega, kinnitab ja tõendab muu hulgas ka see fakt, et nüüdseks on Kentmanni tn 6 kinnistu jagatud ja korteriomandid moodustatud ning kinnistusraamatu vastavates registriosades on kõikide OÜ Kemtal ostetavate korteriomandite reaalosade nimetuseks mitteeluruum, sealhulgas hoone 14.-ndal korrusel asuv “mitteeluruum nr 71 (registriosa nr 16850 )” ja “mitteeluruum nr 72” (registriosa nr 16950) (müügilepingus oli nende samade ruumide numbrid 70 ja 71, mis muutusid ehitamise käigus).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlus käib selle üle, kuidas sisustada eluruumi üürimist KMS § 16 lg 3 p 1 mõttes. Asjaolu, et kasutusse antavad kinnisasja reaalosad (korterid) on elamiseks kohandatud ja võimaldavad alalist elamist, ei välista ringkonnakohtu hinnangul sellistele tunnustele vastavate korterite kasutamist majandusja kutsetegevuses (nt külaliskorteritena) ega saa seetõttu tuua kaasa nende automaatset kvalifitseerimist eluruumiks ning nende kasutada andmist ainuüksi eluruumi üürimiseks KMS § 16 lg 3 p 1 mõttes. VÕS § 272 lg-st 1 lähtuvalt tuleb eluruumina KMS § 16 lg 3 p 1 mõttes käsitada elamut või korterit, mida tegelikult kasutatakse alaliseks elamiseks, ning eluruumi üürimisena sellisel eesmärgil kasutatava elamu või korteri teisele isikule kasutada andmist. Seega sõltub maksustava käibe ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimine KMS § 16 lg 3 p 1 tähenduses kinnisasja või selle osa kasutusse andmise majanduslikust sisust, mitte pelgalt asjaolust, et korter võimaldab alalist elamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

8. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et antud käsitlus muudab KMS § 16 lg 3 p 1 sisutühjaks. Viidatud sätte mõte koostoimes KMS § 16 lg 2 p-ga 1 on tagada maksuvabastuse kohaldumine eluruumina kasutatavale kinnisasjale või selle osale ning võimaldada käibemaksu lisamist majandusvõi kutsetegevuse raames toimuvale kinnisasja või selle osa kasutusse andmisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud anda eluruumi üürimisele KMS kontekstis VÕS-s sätestatust erinev sisu. Seda ei saa lugeda ka KMS eesmärgiks ega EL õigusest tulenevaks nõudeks. Käibemaksudirektiivi art-s 131 on rõhutatud, et liikmesriikidel tuleb saavutada maksuvabastuste arusaadav kohaldamine ning hoida ära maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi. Eluruumi üürile andmise mõistet käibemaksudirektiiv ei sätesta, vaid volitab liikmesriike kehtestama kinnisasja rendile ja üürile andmisel vabatahtliku maksustamisõiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad, samuti annab direktiiv liikmesriikidele õiguse piirata nimetatud õiguse kohaldamisala (art 137 lg 2). Seega tuleb sisustada vabatahtliku maksustamisõiguse ulatus riigisisese õiguse pinnalt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, et kinnisasjade soetamisele lisatud käibemaksuga seoses toimub palju maksupettusi, ei saa olla sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramise aluseks. Maksupettuse toimepanemisele ei ole maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses tuginenud.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et OÜ Kemtal on maksumenetluses esitanud tõsiseltvõetava äriplaani, näidates, et Kentmanni tn 6 hoonesse ehitatavaid kortereid nr 70 ja nr

71 (uute numbritega 71 ja 72) on põhimõtteliselt võimalik kasutada käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks. Maksuhaldur ei ole aga suutnud põhjendada, miks ei võiks kaebaja plaani realiseerimine olla võimalik või miks on tegelikult ebausutav, et see sellisel moel realiseeritakse. Õige on ka halduskohtu osundus, et kohese käibemaksu mahaarvamise põhimõttest tulenevalt ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata põhjendusega, et maksukohustuslane ei saa täielikult tagada oma äriplaani realiseeritavust või et lisaks äriplaanis kirjeldatule on võimalik soetatud kauba kasutamine ka muuks otstarbeks. Sisendkäibemaksu

3-14-51631 7(7) kohese mahaarvamise keelamist ei saa õigustada ka sellega, et isikul on tulevikus võimalik KMS § 32 alusel sisendkäibemaks siiski tagasi saada

10. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.11.2014 otsus ning 08.12.2014 täiendav otsus muutmata.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, tuleb Maksuja Tolliametilt mõista OÜ Kemtal kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. Ringkonnakohtule 13.04.2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on OÜ Kemtal apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid summas 1440 eurot. Osutatud õigusabiteenuste eest on esitatud nõuetekohased arved (tl 203, 205) ning arvete eest tasumine nähtub lisatud maksekorraldustelt (tl 204, 206). Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista Maksuja Tolliametilt OÜ Kemtal kasuks välja menetluskulu taotletud ulatuses (1440 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets