2-14-4494/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-4494

Tsiviilasi

OÜ TJ Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsovi

hagi Tõnu Jäädmaa ja Mart Lemba vastu juhatuse

liikmete ja likvideerija poolt kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 249,03 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. detsembri 2014 vaheotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tõnu Jäädmaa ja Mart Lemba apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (I astme menetluses kostjad):

1. Tõnu Jäädmaa (isikukood: XXX);

2. Mart Lemba (isikukood: XXX);

Apellantide esindaja vandeadvokaat Alo Noormets;

Vastustaja (I astme menetluses hageja): OÜ TJ Ehitus

(pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov

2

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 19. detsembri 2014 vaheotsuse

resolutsioon

muutmata

ja

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Muuta

osaliselt

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

Saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse ja suuruse määrab maakohus asja

lõplikul otsustamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ TJ Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov esitas 30. jaanuaril 2014 hagi Tõnu Jäädmaa

(kostja I) ja Mart Lemba (kostja II) vastu juhatuse liikmete ja likvideerija kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja I oli perioodil 01. detsember 2005 kuni 02. mai 2011 ning kostja

II perioodil 04. mai 2006 kuni 02. mai 2011 OÜ TJ Ehitus juhatuse liikmed. Alates 02. maist 2011

on äriühingu likvideerijaks kostja I.

OÜ TJ Ehitus lähetas 08. novembril 2009 Soome Vabariiki tööle K.K. , kellega juhtus 09. novembril

2009 tööõnnetus, mille tagajärjel kaotas töötaja töövõime kuni 01. veebruarini 2010. OÜ TJ Ehitus

lõpetas K.K. töölepingu sellest töötajat teavitamata.

Tartu Ringkonnakohtu 04. aprilli 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-7714 on tuvastatud, et K. K

juhtunud tööõnnetuses oli 100% ulatuses süüdi OÜ TJ Ehitus. Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2012

otsusega tsiviilasjas nr 2-10-7714 on tuvastatud, et OÜ TJ Ehitus poolne töölepingu ülesütlemine

K.K. on tühine. Sama otsusega mõistis ringkonnakohus OÜ-lt TJ Ehitus välja hüvitise K.K. kasuks

varalise ja mittevaralise kahju katteks ning töölepingu ülesütlemisega seotud hüvitised.

OÜ TJ Ehitus likvideerimismenetluse ajal võõrandas kostja II äriühingu likvideerijana Margit Püvile

OÜ-le TJ Ehitus kuulunud sõiduauto Volkswagen Golf Variant (2000) ja kostja I abikaasa Maarika

Jäädmaa juhitavale Arabella OÜ-le Respo haagise (2008), mõlemad hinnaga 0 eurot. Portaalis

auto24.ee on seda tüüpi sõiduauto hind 2500 eurot ja kasutatud haagise hinnaks 1300 eurot.

Hageja palus mõista kostjatelt I ja II solidaarselt välja 4996,10 eurot juhatuse liikme kohustuse

rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitisena ja kostjalt I 3800 eurot likvideerija kohustuste rikkumise

tõttu tekkinud kahju hüvitisena.

3

Hageja leidis, et kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Kostjad on taotlenud

aegumise kohaldamist TsÜS § 150 lg 1 alusel, mis ei kuulu antud asjas kohaldamisele. Hagi on

esitatud ÄS § 187 lg 2 alusel. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg viis aastat. Äriühingu juhatuse liikmed on tööohutusnõuete rikkumisega ja

K.K. töölepingu ebaõige lõpetamisega rikkunud TsÜS §-st 35 ja ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat

hoolsuskohustust. Kui juhatuse liikmed oleksid täitnud neil lasuvaid kohustusi, ei oleks tekkinud

osaühingule kahju kolmandatele isikutele makstava hüvitise näol.

2. Kostjad leidsid, et Tartu Ringkonnakohtu otsustel põhinevad kahju hüvitamise nõuded summas

4 996,10 eurot on aegunud. Kostjad palusid kohtul teha vaheotsus aegumise kohta ning jätta hagi

nimetatud nõuete osas lõppotsusega rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu 04. aprilli 2011 otsuse alusel tsiviilasjas 2-10-7714 OÜ-lt TJ Ehitus

(pankrotis) K.K. kasuks välja mõistetud varalise ja mittevaralise kahju hüvitise nõue on

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 2 või p 7 mõttes, mille

aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 alusel kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju

hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahjunõude aluseks olev tööõnnetus

juhtus K.K. 09. novembril 2009, seega aegus vastav nõue kostjate vastu 09. novembril 2012.

Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2012 otsuse alusel tsiviilasjas 2-10-7714 OÜ-lt TJ Ehitus

(pankrotis) K.K. kasuks välja mõistetud hüvitise töölepingu lõpetamise eest nõude seostamisel

äriühingu kahju hüvitamise nõudega juhatuse liikme vastu puudub loogika. Tööandja ja töötaja

vahelisi erimeelsusi töölepingu lõpetamise osas ei saa samastada osaühingule kahju tekitamisega

juhatuse liikme poolt. Olenevalt sellest, kas nimetatud nõuet käsitleda töölepingu tühise ülesütlemise

hüvitisnõudena või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitisnõudena, on vastava nõude aegumistähtaeg

nii esimesel (TsÜS § 146 lg 1) kui ka teisel juhul (TsÜS § 150 lg 1) kolm aastat. Arvestades, et K.K.

sai töölepingu lõpetamisest teada 21. novembril 2009, aegus vastav nõue kostjate vastu 21. novembril

2012.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et äriühingu võlausaldajale õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu on oma olemuselt teistsugune nõue kui ÄS § 187 lg

2 ja § 187 lg 4 alusel esitatav äriühingu enda kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu.

Pankrotihalduril ei ole seadusest tulenevalt õigust esindada võlausaldajaid nende enda

deliktiõiguslike nõuete maksmapanekul. Tartu Ringkonnakohtu otsustega OÜ-lt TJ Ehitus (pankrotis)

K.K. kasuks välja mõistetud summade hüvitamise nõuded kostjate vastu on nii formaalselt kui ka

sisu poolest alusetud ning kuuluvad rahuldamata jätmisele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 19. detsembri 2014 vaheotsusega rahuldamata T. Jäädmaa ja M. Lemba

taotluse aegumise kohaldamiseks T. Jäädmaa ja M. Lemba poolt OÜ-le TJ Ehitus (pankrotis) juhatuse

liikmena tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas. Maakohus märkis, et ta võtab seisukoha ainult

aegumise, mitte nõude põhjendatuse ega kahjusumma suuruse osas.

Maakohus leidis, et kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks OÜ-le TJ Ehitus (pankrotis) juhatuse

liikmena tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas ei ole põhjendatud.

Maakohus nõustus kostjatega, et tuleb eristada osaühingu nõuet tema juhatuse liikmete vastu ja

võlausaldajate kahjunõuet osaühingu vastu. Seega on antud vaidluses oluline tuvastada, kas OÜ TJ

Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur K. Antsovi nõuete puhul on tegemist osaühingu nõuetega juhatuse

liikmete vastu või K.K. nõuetega osaühingu vastu.

Maakohtu põhjenduste kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (ÄS § 187 lg 2) ning

juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

4

hoolsusega. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis

aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud

aegumistähtaega. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada

osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel

esitada üksnes pankrotihaldur. Samu sätteid dubleerivad ka TsÜS §-d 35 ja 37. Osaühing peab nõude

maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste

tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel võimalus tõendada, et ta on

tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Maakohus leidis, et OÜ TJ Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur K. Antsovil on lubatud hagi esitamine

osaühingu juhatuse liikmete vastu osaühingule tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus ei nõustunud

kostjate väidetega, et pankrotihaldur on asunud kaitsma K.K. erahuve ning esitanud nõude üksnes

K.K. huvides. Maakohtu hinnangul ei ole välistatud võimalus, et ühtede ja samade faktiliste asjaolude

pinnalt tekib võlausaldajal nõue äriühingu vastu ning samadest faktilistest asjaoludest tulenevalt tekib

ka osaühingul kahjunõue juhatuse liikmete vastu. Sellist käsitlust toetab ka ÄS § 187 lg-te 2 ja 4

sõnastus, mille kohaselt võib kahju hüvitamist osaühingule nõuda juhatuse liikmelt kas osaühing ise,

osaühingu võlausaldajad või pankrotihaldur.

Maakohtu hinnangul võib osaühingule tekkinud kahju väljenduda ka kolmandale isikule tekkivas

osaühingu vastu suunatavas kahjuhüvitise nõudes. Juhatuse liige võib osaühingule kahju tekitada

sellega, et ta loob oma käitumisega osaühingu igapäevase majandustegevuse korraldamisel

kolmandatele isikutele aluse osaühingu vastu kahjuhüvitisnõuete esitamiseks. Seda eriti olukorras,

kus juhatuse liige tegutseb tahtluse või raske hooletusega. Kuivõrd nõude OÜ-le TJ Ehitus (pankrotis)

kahju hüvitamiseks on kostjate vastu esitanud osaühingu pankrotihaldur, on tegemist ÄS § 187 lg-te

2 ja 4 alusel esitatud osaühingu nõuetega juhatuse liikmete vastu, mitte võlausaldaja nõuetega

äriühingu vastu.

Maakohus leidis, et OÜ-le TJ Ehitus (pankrotis) tekkinud kahju seisneb Tartu Ringkonnakohtu

04. aprilli 2011 otsusega K.K. le tööõnnetuse eest väljamõistetud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitises. Maakohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga, et K.K. 09. novembril 2009 juhtunud

tööõnnetuse põhjuseks oli asjaolu, et juhatuse liikmed ei täitnud nõuetekohaselt oma ÄS § 187 lg-st 1

ja TsÜS §-st 35 tulenevalt hoolsuskohustust äriühingu juhtimisel. Juhatuse liikmele kehtib VÕS §

620 lg 2 teise lause kohaselt kõrgendatud hoolsusmäär. Juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus

tähendab heas usus ja äriühingu jaoks parimal ja otstarbekaimal viisil käitumist. ÄS § 360 lg 2 teises

lauses sätestatud majanduslikult otstarbeka käitumise hulka kuulub maakohtu hinnangul äriühingu

igapäevase tegevuse korraldamine vastavalt kehtivate õigusaktide nõuetele, vältimaks õigusaktide

nõuete rikkumisest tulenevaid võimalikke trahve ja kahjuhüvitusnõudeid.

Kuna Tartu Ringkonnakohtu 04. aprilli 2011 otsusega (I kd, tl 27–43) ja Tartu Ringkonnakohtu

26. aprilli 2012 otsusega (I kd, tl 55–68) tsiviilasjas nr 2-10-7714 on tuvastatud, et OÜ TJ Ehitus

(pankrotis) oli 100% süüdi K.K. juhtunud tööõnnetuses, on kostjad olulisel määral jätnud täitmata

oma kohustused ettevõtte töökeskkonna ohutuse tagamisel, mh ei instrueerinud töötajat tellisseina

lammutamise ohutute viiside osas ega kontrollinud hilisemalt tööohutusnõuete täitmist. Kahju ja teo

vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõistes. Kui kostjad oleksid tööohutusnõuete tagamiseks

instrueerinud töötajat tööohutusnõudeid täitma ning tööohutusnõuete täitmist hiljem kontrollinud, ei

oleks K.K. le tööõnnetuse eest kahjuhüvitist välja mõistetud ning osaühingule ei oleks selles osas

kahju tekkinud. Juhatuse liikmed teadsid või pidid teadma, et tööohutusnõuete järgimata jätmine võib

põhjustada tööõnnetuse ning tuua kaasa kahjuhüvitusnõude osaühingu vastu.

Maakohus leidis, et OÜ-le TJ Ehitus (pankrotis) tekkinud kahju seisneb Tartu Ringkonnakohtu

26. aprilli 2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-7714 osaühingult väljamõistetud hüvitistes. Eespool

nimetatud otsusega tuvastas ringkonnakohus OÜ TJ Ehitus (pankrotis) töölepingu ülesütlemise

5

tühisuse ja mõistis OÜ-lt TJ Ehitus (pankrotis) välja K.K. kasuks töölepingu ülesütlemisega seotud

hüvitised. Kostjad on OÜ TJ Ehitus (pankrotis) juhatuse liikmetena rikkunud juhatuse liikme

hoolsuskohustust äriühingu igapäevase tegevuse korraldamisel selliselt, et otsustasid lõpetada K.K.

töölepingu vastuolus töölepingu seaduses sätestatuga.

Maakohus leidis, et kahju ja teo vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõistes. Kui juhatuse liikmed

oleksid töölepingu ülesütlemise protseduurist kinni pidanud, ei oleks OÜ-l TJ Ehitus (pankrotis)

tekkinud kahju K.K. le väljamõistetava kahjuhüvitise näol. Kostjad teadsid või pidid teadma, et öeldes

tööleping üles töölepinguseaduse nõudeid rikkudes, võib osaühingul tekkida kahju töötajale makstava

hüvitise näol.

Pankrotihalduri poolt ÄS § 187 lg-te 2 ja 4 alusel esitatud nõuetele kohaldub ÄS § 187 lg 3 ja TsÜS

§ 37 lg 4 tulenev viieaastane aegumistähtaeg. Kuna tööõnnetus toimus 09. novembril 2009,

töölepingu ülesütlemine toimus 22. detsembril 2009 ning hagi esitati 30. jaanuaril 2014, ei olnud

viieaastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks veel möödunud ega hageja nõuded aegunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. T. Jäädmaa ja M. Lemba esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotlevad

19. detsembri 2014 vaheotsuse tühistamist täies ulatuses ning uue otsuse tegemist, millega kohaldada

OÜ-le TJ Ehitus (pankrotis) kostjate poolt juhatuse liikmena tekitatud kahju hüvitamise nõuete suhtes

summas 4 996,10 eurot aegumist ja jätta hagi vastavate nõuete osas lõppotsusega rahuldamata, või

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada.

Apellandid paluvad jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud täies ulatuses vastustaja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus vääralt kohaldanud ÄS § 187 lõikeid 2 ja 3 leides, et vastustaja nõuete puhul on

tegemist ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud osaühingu nõuetega juhatuse liikmetest apellantide vastu, millele

kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg. Tartu Ringkonnakohtu 04. aprilli 2011 ja 26. aprilli 2012 otsuste

alusel esitatud vastustaja nõuete puhul ei ole tegemist äriühingu nõuetega juhatuse liikmetest

apellantide vastu, vaid K.K. kui OÜ TJ Ehitus (pankrotis) võlausaldaja nõudega apellantide vastu.

Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa samastada

pankrotimenetluses võlausaldajate esitatud nõuetega (3-2-1-34-14 p 16). Äriühingu võlausaldajale

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikme vastu on oma olemuselt

teistsugune nõue kui ÄS § 187 lg 2 alusel esitatav äriühingu enda kahju hüvitamise nõue juhatuse

liikme vastu;

2) on Tartu Ringkonnakohtu 04. aprilli 2011 otsusest tsiviilasjas 2-10-7714 tulenev kahju hüvitise

nõue aegunud. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega, kuivõrd tööõnnetuse

käigus tekkinud kahju kujutab endast õigusvastast kahju tekitamist VÕS § 1045 lg 1 p 2 või p 7

mõttes. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 alusel kolm aastat ajast, mil õigustatud isik

kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Arvestades, et

kahjunõude aluseks olev tööõnnetus juhtus K.K. 09. novembril 2009, siis aegus vastav nõue

apellantide vastu 09. novembril 2012. Vastustaja esitas nõude apellantide vastu 29. jaanuaril 2014;

3) on töölepingu lõpetamisega seonduva nõude seostamine osaühingu kahju hüvitamise nõudega

juhatuse liikme vastu põhjendamatu. Taoline ÄS § 187 lg 2 tõlgendusviis piiraks

ebaproportsionaalselt isiku õigust tegelda ettevõtlusega (PS § 31), sest juhatuse liikme isiklik vastutus

äriühingu ees oleks kergelt tuletatav;

4) on Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2012 otsusest tsiviilasjas 2-10-7714 tulenev nõue aegunud.

Olenevalt sellest, kas nimetatud nõuet käsitleda töölepingu tühise ülesütlemise hüvitisnõudena või

6

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitisnõudena, on nõude aegumistähtaeg nii esimesel (TsÜS § 146

lg 1) kui ka teisel juhul (TsÜS § 150 lg 1) kolm aastat. K.K. sai töölepingu lõpetamisest teada 21.

novembril 2009, seega aegus nõue apellantide vastu 21. novembril 2012, hagi on esitatud alles 29.

jaanuaril 2014;

5) on maakohus ületanud vaheotsuse piire, asudes lahendama haginõuete sisulisi asjaolusid ja nende

rahuldamise eeldusi. Vaheotsus on vastuoluline ja arusaamatu, kuivõrd sellest jääb selgusetuks,

millised sisulised asjaolud on maakohus lugenud tuvastatuks ning milliseid asjaolusid tuleks

vaheotsuse jõustumise korral hakata tuvastama haginõuete edasises läbivaatamises. Maakohus on

võtnud apellantidelt ära võimaluse esitada haginõuete sisuliste asjaolude kohta omapoolseid

vastuväiteid ja tõendeid.

6. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning maakohtu

otsus muutmata.

Vastuse kohaselt:

1) on maakohus õigesti leidnud, et kahju hüvitamise nõuete puhul on tegemist äriühingu nõuetega

juhatuse liikmete vastu, mitte võlausaldaja nõuetega äriühingu vastu. Asjaolu, et juhatuse liikmete

rikkumisi tõendavad kohtulahendid seonduvad äriühingu võlausaldajaga, ei muuda pankrotihalduri

nõuet automaatselt võlausaldaja nõudeks juhatuse liikme vastu;

2) on maakohus jõudnud põhjendatud seisukohale, et pankrotihalduri esitatud nõue on kahju

hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu, mitte õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Asjaolu,

et pankrotihaldur on soovinud tõendada juhatuse liikmete kohustuste rikkumist tsiviilasjas nr 2-10-

7714 jõustunud lahendiga, ei muuda pankrotihalduri nõuet õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõudeks. Juhatuse liige, täites oma kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt ega õigusvastaselt

kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb

hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja selles suhtes tekitatud kahju

hüvitamisele ei saa kohaldada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätteid (3-2-1-191-12 p 12);

3) ei ole hagiavalduses esitatud nõuded aegunud. Nii ÄS § 187 lg 3 kui ka TsÜS § 37 lg 4 sätestavad,

et juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse

rikkumisest. Apellantide kui juhatuse liikmete kohustuste rikkumised on toimunud 2009 oktoobris-

novembris, mistõttu oleks nõuded juhatuse liikmete vastu aegunud 2014 oktoobris-novembris.

Hagiavaldus juhatuse liikmete vastu on esitatud 2014 jaanuaris;

4) ei ole maakohus vaheotsuse tegemise piire ületanud. Maakohtu poolt tehtud siduvad järeldused on

esitatud vaheotsuse resolutsioonis, mis on selge ja arusaadav. Vaheotsusest tuleneb ühemõtteliselt, et

see on tehtud aegumise küsimuses, mitte haginõuete sisuliste asjaolude kohta. Kuivõrd apellantide

põhiline vastuväide on seisnenud selles, et pankrotihalduri esitatud nõude puhul ei ole tegemist kahju

hüvitamise nõudega juhatuse liikmete vastu, mille osas kohaldub viieaastane aegumistähtaeg, pidi

maakohus enne nõude aegumise osas seisukoha võtmist tuvastama, mis nõudega on tegemist ning

alles seejärel saab anda hinnangu, kas tegemist on aegunud nõudega või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus (vaheotsus) on hageja nõude aegumise käsitluse osas

seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks puudub alus.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. OÜ TJ Ehitus pankrotihaldur on esitanud kostjate, endiste OÜ TJ Ehitus (pankrotis) juhatuse

liikmete, vastu järgmised nõuded: 1) juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenev solidaarnõue

7

mõlema kostja vastu summas 4996,10 eurot ja 2) likvideerija kohustuste rikkumisest tulenev nõue

kostja I vastu summas 3800 eurot.

Esimese nõude alusena ning kahju põhjustanud teona käsitleb hageja juhatuse liikmetel lasuvate

kohustuste rikkumist. Hageja heidab kostjatele ette hoolsuskohustuse nõuetele (ÄS § 187 lg 1, TsÜS

§ 35) mittevastavat käitumist tööohutusnõuete täitmisel (TTOS § 12 lg1, § 12-1 lg 1, 2 rikkumine) ja

töötajaga töölepingu lõpetamisel, sh töölepingu seaduse sätete (TLS § 28 lg 1, § 95, § 97) rikkumist.

Kui juhatuse liikmed ei oleks oma kohustusi rikkunud, siis ei oleks tekkinud osaühingul ka rahalisi

kohustusi kolmanda isiku suhtes, mida hageja käsitleb OÜ-le TJ Ehitus tekitatud kahjuna.

Kostjad on esitanud aegumise vastuväite ainult esimese nõude osas, mistõttu maakohus on käsitlenud

vaheotsuses üksnes esimese nõude aegumisega seotud küsimusi.

9. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded

ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus (vt maakohtu otsuse p 2.2. ja 2.6) on kvalifitseerinud hageja

nõude põhjendatult osaühingu poolt osaühingu juhtorgani liikme vastu esitatava nõudena, millise

nõude esitamiseks annab õigusliku aluse ÄS § 187 lg 2. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral

võib sellise nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

Pankrotihaldur ongi käsitanud nõuet osaühingu nõudena. Hageja on tuginenud osaühingule

väidetavalt tekkinud kahjule ja toonud välja asjaolud, mille alusel saab tema nõude kvalifitseerida

vaid osaühingu enda, mitte aga selle võlausaldajate nõudeks juhatuse liikme vastu. Ka ei tulene

seadusest pankrotihaldurile õigust esindada võlausaldajaid nende enda deliktiõiguslike nõuete

maksmapanekul.

TsÜS § 37 lg-st 4 tulenevalt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Kohustusena, mida kostjad on rikkunud, on

maakohus vastavalt hagiavaldusele ja hageja 04. juuli menetlusdokumendile käsitlenud juhatuse

liikme hoolsuskohustuse rikkumist äriühingu igapäevase tegevuse korraldamisel. Hageja on

hoolsuskohustuse rikkumist sisustanud mh sellega, et kostjad ei täitnud õigusaktide nõudeid

tööohutuse ja töökeskkonna ohutuse tagamisel (millise rikkumise tagajärjeks oli tööõnnetus) ja

lõpetasid töölepingu K.K. vastuolus töölepingu seaduses sätestatuga. Asjas puudub vaidlus, et

tööõnnetus K.K. leidis aset 09. novembril 2009, tööleping K.K. lõpetati 22. detsembril

2009. Seega pidi kostjatele juhatuse liikmetena ette heidetav rikkumine toimuma nimetatud

sündmustega samal ajal. Hagi on esitatud 30. jaanuaril 2014, st enne viie aasta möödumist kostjate

väidetavatest rikkumistest. Hagi ei ole aegunud.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse p-s 2.7 olnud ebatäpne TsÜS § 37 lg 4 kohaldamisel,

arvestades kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega tööõnnetuse toimumisest ja töölepingu

ülesütlemisest (etteheidetava rikkumise tagajärjest), mitte aga väidetavast kohustuse rikkumisest.

10. Maakohus on otsuse punktis 2.2 iseenesest õigesti viidanud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude

rahuldamise eeldustele, milleks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine, kahju tekkimine, põhjuslik

seos rikkumise ja kahju vahel ning juhatuse liikme vastutus kohustuste rikkumise eest.

Nagu ringkonnakohus on eelpool märkinud, eeldab aegumise vastuväite lahendamine väidetava

kohustuste rikkumise aja tuvastamist. Aegumise vastuväite lahendamine ei eelda aga

ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eelduste sisulist tuvastamist, sh puudub kohtul selle

vastuväite lahendamiseks vajadus võtta seisukoht kohustuse rikkumise toimepanemise, kahju ja

põhjusliku seose olemasolu osas kohustuse rikkumise ja tekitatud kahju vahel. Maakohus on aga

nimetatud eeldusi otsuse punktides 2.4.1.- 2.4.2 ja 2.5 sisuliselt hinnanud.

8

Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsus on selles osas üllatuslik ja ka

vastuoluline. Kuigi maakohus on otsuse p-s 2.6 märkinud, et ta ei võta seisukohta nõude põhjendatuse

osas, on maakohus tegelikult tuvastanud neljast nõude rahuldamise eeldusest kolm, jättes lahtiseks

üksnes kahju suuruse küsimuse ning jättes edasises menetluses kostjatele võimaluse vastutusest

vabanemiseks tõendada, et nad on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellega on

maakohus ületanud TsMS § 449 lg 3 alusel tehtava vaheotsuse piire. Maakohtu otsusest tuleb välja

jätta punktides 2.4.1 – 2.4.2 ja 2.5 esitatud kohtu seisukohad hageja nõude sisulise põhjendatuse

kohta. Kahju hüvitamise nõude eeldusi ja nõude põhjendatust saab maakohus hinnata asjas

lõpplahendi tegemisel, andes eelnevalt pooltele võimaluse oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

11. Ringkonnakohus märgib, et juhtorgani liikme suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamise esmaseks

eelduseks on juhtorgani liikme poolt sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Juhtorgani liikme

poolt temal lasuva peamise või spetsiifilise kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane

täitmine on hinnatav juhtorgani liikme poolt üldise hoolsuskohustuse kriteeriumi alusel, milleks

äriühingu puhul on majandusliku otstarbekuse kriteerium. Kui juhtorgani liige ei täida temale

seadusest, põhikirjast või juhtorgani liikme lepingust tulenevaid peamisi või spetsiifilisi kohustusi

juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, on täidetud juhtorgani liikme vastutuse koosseisu

esmane eeldus- kohustuse rikkumine. Eeltoodust tuleneb, et õigusnormide (sh tööohutus- ja

tööõigusnormide) rikkumine äriühingu poolt ei ole üks-üheselt ülekantav juhtorgani liikme poolseks

sisesuhtest tulenevaks kohustuse rikkumiseks.

Juhtorgani liikme poolt peamise või konkreetse kohustuse rikkumist peab vaidluse korral tõendama

juriidiline isik, käesolevas asjas pankrotihaldur. Arvestades nõude aluseks olevaid asjaolusid peab

pankrotihaldur kõigepealt tõendama, et seadusega tööohutusele ja töölepingu ülesütlemisele

kehtestatud nõuete rikkumisega rikkusid kostjad neil juhtorgani liikmena lasunud peamist või

spetsiifilist, sisesuhtest äriühinguga tulenevat kohustust.

12. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ebaõige on kaebajate väide selles, et

hageja nõudeid ei saa käsitleda ÄS § 187 lg 2 alusel esitatavate nõuetena, millele kohalduks ÄS § 187

lg-s 3 sätestatud aegumistähtaeg. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude

alusel, lähtudes nõudest. Hageja tugineb oma nõudes äriühingu endiste juhatuse liikmete vastu

viimaste poolsele hoolsuskohustuse rikkumisele, mis võimaldab hageja nõude klassifitseerida

ÄS § 187 lg 2 alusel.

Riigikohus on korduvalt (näiteks asjades nr 3-2-1-191-12, 3-2-1-18-08, 3-2-1-41-05) selgitanud, et

juhatuse liige ei tekita juhatuse liikme kohustusi rikkudes äriühingule lepinguväliselt ja õigusvastaselt

kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb

hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja selles suhtes tekitatud kahju

hüvitamisele ei saa kohaldada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätteid. Seetõttu ei saa

pankrotihalduri poolt pankrotistunud äriühingu endiste juhatuse liikmete vastu esitatavat kahju

hüvitamise nõuet kvalifitseerida õigusvastaselt kahju tekitamisest tuleneva nõudena VÕS § 1043 jj

järgi, nagu soovib apellant. Seetõttu ei kohaldu nõude aegumise tähtaja osas TsÜS § 150 lg-s 1

sätestatu, vaid erinormina TsÜS § 37 lg 4.

Asjaolu, et hageja on kahjunõude sisustamisel lähtunud pankrotistunud äriühingu võlausaldaja

K.K. kasuks kohtuotsusega välja mõistetud ja äriühingu poolt tasumata rahasummadest, ei välista

iseenesest pankrotihalduri poolt nõude esitamist juhatuse liikmete vastu. Nõustuda tuleb maakohtuga

selles, et juhatuse liige võib osaühingule kahju tekitada sellega, et ta loob oma käitumisega osaühingu

igapäevase majandustegevuse korraldamisel kolmandatele isikutele aluse osaühingu vastu

kahjuhüvitisnõuete esitamiseks. Eelnevalt tuleb aga tuvastada juhtorgani liikme poolt sisesuhtest

tuleneva kohustuse rikkumine (vt otsuse p 11) ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja äriühingult

kohtuotsusega kolmanda isiku kasuks välja mõistetud hüvitise vahel.

9

Käesoleva asja lahendamisel ei saa juhinduda Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-34-14 (p 16),

milles Riigikohus on asunud seisukohale, et majandustegevuse seiskamisega põhjustatud kahju

hüvitamist ei saa sisustada pankrotimenetluses esitatud võlausaldaja nõude suurusega. Käesolevas

asjas ei heida hageja kostjatele ette majandustegevuse seiskumise põhjustamist.

13. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja hageja nõude

tunnistamiseks aegunuks.

14. Menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse osas võtab seisukoha maakohus asja otsustamisel.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/