3-15-131/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. aprill 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-131 Kohtuasi V.N.i kaebus Viru Vangla kodukorra punkt

7.1.25 ja 09.01.2015 vaideotsuse nr 6-12-280-2 tühistamiseks ning 17.10.2014 edastatud taotluse uuele lahendamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: V.N. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.N.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta riigilõivu tasumisega kantud kaebaja menetluskulu selle tema eest maksnud isiku kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 25.05.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.10.2014 registreeriti Viru Vanglas kinnipeetav V.N.i (edaspidi kaebaja) poolt 08.10.2014 koostatud taotlus (tl 15), milles ta soovis lauamängude „Monopol“, „Risk“, „Agricola“, „Katani asustajad“ ja „Reis läbi elu“ väljastamist isiklike asjade laost. 14.11.2014 vastusega nr 6-10/37368-

2 (tl 16) jäeti taotlus rahuldamata põhjendusel, et Viru Vangla kodukorra punkt 7.1.25 kohaselt on mänguasjad ja mängud keelatud, v.a. vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasa võetud doomino, kabe, male või nard. 09.01.2015 vaideotsusega nr 6-12-280-2 (tl 19) jäeti rahuldamata ka kaebaja poolt vastuse tühistamise, vangla kodukorra punkt 7.1.25 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise ning asja uuele otsustamisele kohustamise nõuetega vaie (tl 17).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 15.01.2015 koostatud kaebuses (tl 1-5) palus kaebaja, et kohus tuvastaks vangla toimingu ja vaideotsuse õigusvastasuse, saadaks asja uueks otsustamiseks ning algataks kodukorra punkt 7.1.25 suhtes põhiseadusliku järelevalve menetluse. Ta leidis, et selle punkti kohta kodukorra seletuskirjas esitatud põhjendused on vastuolulised, otsitud, asjasse puutumatud, ei täida oma eesmärki vangla julgeoleku tagamisel ja on vastuolus põhiseaduse §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Taotluses soovitud lauamängude kohta märkis ta, et need on soetatud Tallinna Vangla vahendusel ja kujutavad väiksemat ohtu julgeolekule kui lubatud mängud.

3. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 34-35) ei nõustutud kaebusega, paluti see rahuldamata jätta ning selgitati, millistest õiguslikest alustest ja sisulistest põhjendustest lähtuvalt lauamängud kinnipeetavatele ära keelati. Muuhulgas viidati ka Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-28-12 punktile 14, milles on käsitletud esemete ohtlikkusega seonduvat.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajab lahendust küsimus, kas vastustaja on toiminud õiguspäraselt, kui lubas kinnipeetavatel omada ainult vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasa võetud doominot, kabet, malet ja nardi, keelas oma kodukorras kehtestatuga kõik muud lauamängud ning jättis nende kambrisse saamiseks esitatud taotluse rahuldamata.

5. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (edaspidi VangS) ja selle alusel justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 720 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (edaspidi VSKE). VangS § 15 lg 2 tulenevalt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vangla hügieeninõuete täitmist või nõuavad sama seaduse § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Keelatud asjade loetelu sisaldub VSKE §-s 64’. Loetelu ei ole ammendav, sest lisaks selles kehtestatule on seaduseandja VangS § 15 lg-s 4 sätestatuga andnud ka vanglateenistusele õiguse ära keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

6. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punktis 7.1.25 kehtestatu kohaselt on selle vangla kinnipeetavale keelatud kõik mänguasjad ja mängud, välja arvatud vangla vahendusel soetatud või vanglasse kaasa võetud doomino, kabe, male ja nard. Käskkirja juurde kuuluvas seletuskirjas on vastava piirangu kehtestamist põhjendatud väidetega, et mängude ja mänguasjade näol on tegemist vangla julgeolekut ohustavate esemetega, sest nende sisse saab peita keelatud esemeid ja aineid, mida on keeruline avastada ning millised tuleks läbiotsimise tõttu ka ära lõhkuda. Osade mängude lubamist on aga põhjendatud sooviga mitte kahjustada liigselt kinnipeetavate õigusi.

7. Põhiseaduse §-st 32 tulenev igaühe õigus vallata, kasutada ja käsutada enda omandit vabalt ei ole piiramatu, sest seadusega võib sellele sätestada ka kitsendused. Kinnipeetava puhul saavad vastavad kitsendused olla sätestatud eelnevalt juba käsitletud VangS § 15 lg 4 kohaselt ka vangla teenistuse poolt kehtestatutena.

Käesoleva vaidluse põhjustanud lauamängud on esemed, mis ei kujuta iseenesest küll otsest ohtu vanglale ja seal viibivatele inimestele, kuid ohustavad siiski vangla julgeolekut ja korda seeläbi, et raskendavad oluliselt vanglaametnike tegevust oma igapäevaste kohustuste täitmisel. Puudub alus mitte uskuda väidet, et keelatud esemeid on võimalik teiste esemete, sealhulgas ka lauamängude sisse peita selliselt, et neid on raske avastada. Erinevat liiki esemete läbiotsimine võtab paratamatult aega ja nõuab vanglateenistuselt ressursside, sealhulgas täiendava tööjõu kasutamist, mis omakorda tähendab täiendavaid kulutusi või vajadust panna need ülesanded ametnikele, kes muidu saaksid tegeleda vangla julgeoleku tagamisega seotud muude ülesannetega. Seega on erinevate esemete, sealhulgas ka lauamängude rohkuse puhul vaieldamatult tegemist vangla julgeolekut ja korda ohustava olukorraga. Niisuguste esemete keelamine on vangla julgeoleku kindlustamise eesmärgi saavutamiseks igati kohane, sest vähendab raskesti kontrollitavate esemete vanglasse saabumist ja kambrites hoidmist. Tegemist ei ole ka ebaproportsionaalse piiranguga, sest julgeolekuoht on piisavalt oluline asjaolu, et õigustada seda ohustada võivate esemete ja ainete keelamist. Piirang ei jäta kaebajat ilma eluks hädavajalikust, sest talle on meelelahutus tagatud ka lubatud mängudega.

8. Põhiseaduse § 10 sisalduv usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõte keelustab üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. See aga ei tähenda, et varasemate õigustloovate aktide ja muul viisil kehtestatud reeglite muutmine või tühistamine pole üldse lubatud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-12 leidnud, et aja jooksul võib olla vajalik muuta vanglas esemeid ja aineid keelavat regulatsiooni ning kinnipeetav ei saa eeldada, et julgeolekusituatsioon ja vangla hinnang eseme ohtlikkusele aja jooksul ei muutu. See seisukoht on igati kohaldatav ka käesoleva juhtumi puhul. Vanglateenistusele esemete ja ainete keelamise õigust andes on seaduseandja ilmselgelt silmas pidanud vajadust arvestada muuhulgas ka konkreetse vangla eripäradest tulenevaga. Ese või aine, mis võib olla ühes vanglas ohutu, ei pruugi omada samasugust tähendust mõnes teises vanglas, kus on ehituslikest erisustest, kinnipeetavate ja personali koosseisust, kinnipidamise režiimist või mistahes muust sarnasest tulenevalt teistsugune olukord. Seetõttu ei oma tähendust asjaolu, et kaebaja on vaidluse põhjuseks olevad lauamängud omandanud väidetavalt Tallinna Vangla vahendusel. Küll aga väärib ära märkimist, et selle vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punktis 7.1.25 on olemas täpselt sama sisuga keeld.

9. Esemete ja ainete keelamise kohta tehtava otsustuse puhul on tegemist vangla laiaulatusliku kaalutlusõigusega, mille kohaldamine peab haldusmenetluse seaduse § 4 kohaselt toimuma kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldiste põhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Niisuguse otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei või hinnata vastava otsustuse otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Viru Vangla direktori käskkiri, millega kinnitati selle vangla kodukord, on formaalselt õiguspärane. Käskkirja on andnud seadusest tuleneva volitusnormi alusel vastavat pädevust omav isik ning see vastab üldistele vorminõuetele, sest sellest nähtub, millistele isikutele tekivad sellest õigused ja kohustused, mis on nende õiguste ja kohustustuste sisuks ja põhjuseks. Kuna esemete ja ainete keelamise üle otsustamise õigus on seaduseandja poolt antud üksnes justiitsministrile või vanglateenistusele, ei oma mingit tähendust see, kuidas hindavad neist tulenevaid julgeolekuriske kinnipeetavad ise.

10. Tulenevalt kaebaja nõuetest peab kohus täiendavalt vajalikuks ära märkida veel selle, et vangla kodukord pole õigustloov akt. Seetõttu ei saa halduskohus jätta selle sätteid põhiseadusega vastuolu põhjendusel kohaldamata ega algatada vastava kohtumääruse või -otsuse Riigikohtule edastamisega põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust.

11. Eeltoodud järeldustel pole ühelgi kaebaja nõudel alust ning Tartu Halduskohus peab jätma tema kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kaebuse põhjendamatusest tulenevalt jääb kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel selle kaebaja eest maksnud isiku kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane