2-14-52392/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-52392 Tsiviilasi L.K. hagi V.K. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): V.K. (isikukood: XXX; elukoht: Sillamäe XXX), esindaja Monica Meristo Vastustaja (hageja): L.K. (isikukood: XXXX; elukoht: Sillamäe XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda ja ringkonnakohtus V.K. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. L.K. esitas 22.05.2014. a hagi V.K. vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt ei ole poolte vahel enam abielulist kooselu. V.K. on viimastel aastatel kuritarvitanud alkoholi, skandaalitsenud ja lõhkunud kodust vara. V.K. on töötu ja elatub ühisvara müügist. Hageja leidis, et abielu jätkamine ei ole võimalik.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus rahuldas 13.10.2014. a otsusega hagi ja lahutas L.K. ja V.K. 06.06.1981. a Sillamäe linna perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu. Kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda.

Abielu on mehe ja naise vaheline vabatahtlik liit. Hageja leidis, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning suhteid taastada ei ole võimalik. PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Poolte vahel puuduvad abielulised suhted ja abielu jätkamine on võimatu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. V.K. esitas 17.11.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei tarvita apellant juba viis aastat alkoholi;

2) lõppesid abielulised suhted 2014. a veebruaris-märtsis. Lahkhelide põhjuseks oli see, et apellant oli töö tõttu pidevalt kodust ära. Apellant tuli töölt ära ja asus tööle kodu lähedale;

3) ei ole kohus välja selgitanud, kas abielu on võimalik jätkata. Apellandi soov on abielu jätkata.

4. L.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt: 1) on abielulised suhted lõppenud;

2) elavad pooled erinevates ruumides. Apellant ei tööta. Eluruumist, mis kuulub vastustajale, viib apellant ära vastustajale kuuluvaid esemeid. Osa vastustaja esemeid on lõhutud;

3) ei soovi vastustaja abielu jätkata. Apellant ei ole teinud midagi selleks, et abielu jätkata.

Vastustaja palub võtta asja materjalide juurde Ida Prefektuuri 31.10.2014. a määruse koopia kriminaalasjas nr 14240103736.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

6. Ühe abikaasa avalduse alusel saab kohus abielu lahutada, kui kohus on teinud kindlaks, et abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine on muutunud võimatuks. PS § 27 lg 2 sätestab abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõtte. Sellest sättest tuleneb võrdsuspõhiõiguste eriliik – abikaasade võrdõiguslikkus ning diskrimineerimise keeld abieluja perekonnaõiguse valdkonnas, mis hõlmab ka lahutusõiguse. Käesolevas asjas on hageja soovinud abielu lahutada ja toonud esile asjaolud, mille tõttu on abielu säilimine muutunud võimatuks. Asjas ei ole vaidlust, et apellant on alkoholi kuritarvitanud. Hageja väidete kohaselt on kostja käitunud süstemaatiliselt viisil, milles väljendub lugupidamatus teise abikaasa vastu. Ringkonnakohus leiab, et asjas on tuvastatud abielu lahutamise alus – abielu jätkamise võimatus.

7. Apellandi väide, et maakohus ei selgitanud välja poolte tegelikku tahet, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Hageja esitas abielu lahutamise nõude maakohtule 1. mail 2014 ning on abielu lahutamise soovi juurde jäänud ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui üks pool abielu jätkata ei soovi ja poolte vahel on konfliktid kuhjunud, mida tõendavad politseisse pöördumised, siis ei piisa abielu lahutamise nõude rahuldamata jätmiseks sellest, et teine abikaasa soovib abielu jätkata.

8. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi