2-13-57010/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-57010

Tsiviilasi

Merike Kärsini hagi Raul Kevvai vastu 9705,50 euro

nõudes

Merike

Kärsini

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raul Kevvai määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Raul Kevvai (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus; e-mail:

janar@advokaat.ee

Vastustaja

(hageja):

Merike

Kärsin

(isikukood:

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv;

e-mail: info@tarmopilv.ee

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015.a määrus

muutmata ja Raul Kevvai määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2014. a kohtuotsusega rahuldati Merike Kärsini hagi Raul Kevvai

vastu. Kohtuotsuse kohaselt jäeti tasutud riigilõivust 75 eurot Merike Kärsini kanda, ülejäänud

riigilõiv 375 eurot ja poolte muud menetluskulud jäid Raul Kevvai kanda. Kohtuotsus jõustus

29. novembril 2014. a.

2. Merike

Kärsin

(hageja)

esitas

25. novembril

2014

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 550 eurot ja

õigusabikuludest kokku 2040 eurot koos käibemaksuga: 1) arve nr 346 summas 1200 eurot koos

käibemaksuga; 2) arve nr 403 summas 240 eurot koos käibemaksuga; 3) arve nr 578 summas 600

eurot koos käibemaksuga.

3. novembri 2014 kohtumäärusega tagastas Tartu Maakohus hagejale enamtasutud riigilõivu 100

eurot (550-450). Seega on hageja menetluskulud kokku 2415 eurot (2590-100-75).

3. Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kostja taotles

vähendada väljamõistetavat menetluskulu 1301 euroni, mis sisaldaks riigilõivu 375 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 926 eurot.

Kostja taotleb menetluskulude tasumist osamaksetena 6 kuu jooksul.

4. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldusele. Samuti ei pea hageja põhjendatuks määrata menetluskulude tasumine osamaksetena 6

kuu jooksul. Hageja on nõus, et kostja hüvitab menetluskulud 2 kuu jooksul võrdsete maksetena.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrusega rahuldati Merike Kärsini avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks menetluskuluna 2031 eurot, millest

375 eurot on riigilõiv ja 1656 eurot on lepingulise esindaja õigusabikulud. Raul Kevvaile määrati

menetluskulude tasumine osade kaupa kolme järjestikuse kuu jooksul osamaksetena summas à 677

eurot.

Maakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 550 eurot, sellest

75 eurot on jäetud kohtuotsusega hageja kanda, ülejäänud riigilõiv 375 eurot kostja kanda ning

enam tasutud riigilõiv 100 eurot on tagastatud hagejale 03. novembri 2014. a kohtumäärusega.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku

2040 eurot koos käibemaksuga. Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt on hagejale osutatud

õigusabi kokku 14 tundi 30 minutit tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), mis teeb kohtu

arvutuse kohaselt menetluskulude rahaliseks suuruseks 2088 eurot 2040 euro asemel (14,5 × 144).

3) on hageja 03. detsembril 2013. a esitanud kohtule hagiavalduse viiel lehel koos tõenditega, sh

ka eksperthinnang kokku 14-l lehel. Hageja on sisuliselt sama seisukoha esitanud kahel korral –

17. jaanuaril 2014. a ja 20. jaanuaril 2014. a. 05. märtsil 2014. a on hageja esitanud vastuse kostja

17. veebruari 2014. a vastusele. 18. märtsil 2014. a, 05. mail 2014. a ja 07. oktoobril 2014. on

toimunud kohtuistung, kus osales hageja lepinguline esindaja. 26. märtsil 2014. a on hageja

taotlenud tunnistajate ülekuulamist ning 16. aprillil 2014. a taotlust täpsustanud;

Kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kohus leidis, et tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu

arvestades ei ole õigusabikulud hageja taotletud suuruses põhjendatud, mistõttu kohus vähendas

menetluskulude rahalist suurust, lugedes hageja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud

õigusabikuluks kokku 1656 eurot (11 tundi 30 minutit). Kohtu hinnangul ei ole alust antud

tsiviilasjas toimunud vaidlust pidada keskmisest keerukamaks ja tõendite või menetlustoimingute

hulga poolest tavapärasest mahukamaks. Kuigi asjas toimus kolm kohtuistungit, ei tulnud kohtul

asja lahendamisel kohaldada erinevaid õigusnorme omavahelises koostoimes ega hinnata suurel

hulgal erinevaid tõendeid. Menetluse kestus ei olnud tavapäratult pikk (hagi esitati 03. detsembril

2013.a ja lõpplahend asjas jõustus 29. novembril 2014.a). Kohtu arvates on ülemäära suurena

näidatud eeskätt kogu materjalide analüüsile ja läbitöötamisele ning õigusliku positsiooni

kujundamisele kulunud aega olukorras, kus kostja seisukoht on algusest peale olnud ühene ja

hagejale teada. Kohus arvestas ka asjaoluga, et hageja on kohtumenetluses esitanud osaliselt

korduvaid seisukohti nii kostja vastuväidetele vastates kui tunnistajate ülekuulamise taotlust

täpsustades;

Maakohus jättis eeltoodud põhjendustel rahuldamata hageja taotluse kostjalt enam tasutud

riigilõivu tagastamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu (1 tund)

väljamõistmiseks. Samuti vähendas kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurust 384

euro võrra.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6. Raul Kevvai esitas määruskaebuse, milles palub tühistada 3. märtsi 2015. a kohtumäärus,

millega kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2031 eurot ning jättis

rahuldamata kostja taotluse võimaldada menetluskulud hagejale tasuda 6 kuu jooksul võrdsete

osamaksetena. Kaebaja palub teha uus kohtumäärus, millega määratakse hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1301 eurot (sh riigilõiv 375 eurot ja lepingulise esindaja kulud 926 eurot)

ning määrata kostjalt väljamõistetavad menetluskulud tasumisele 6 võrdse osamaksena.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole üksnes tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule tuginemine piisav tuvastamaks, kas

konkreetne lepingulise esindaja menetlustoiming oli vajalik ja põhjendatud või mitte. Kohtul tuleb

ka kontrollida, kas õigusabile sai reaalselt kuluda nii palju aega, kui on arvetel märgitud ning kas

konkreetsed esindaja toimingud ikka said olla seoses konkreetse kohtuasjaga. Vastupidine

seisukoht tähendaks sisuliselt seda, et seadus soosiks neid esindajaid, kes kirjutavad pikki ja

sisutuid dokumente;

2) ei nähtu arvest nr 346 ega menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest, et hageja lepinguline

esindaja oleks küsinud kliendilt ettemakset. Arvelt nähtub, et tegemist on juba osutatud

õigusabiteenusega. Arusaamatuks jääb, kuidas sai hageja lepinguline esindaja 9. jaanuari 2014. a

arve esitamisel ette näha, et tal tulevikus kulub aega täpselt 8 h ja 34 min. Arve nr 346 puhul saab

pidada spetsifikatsioonist tulenevalt käesoleva tsiviilasjaga seotud ajakuluks üksnes 9. jaanuaril

2014. a tehtud toiminguid ja seda kostja poolt märgitud mõistliku ajakulu piires ehk 1 h ja 30 min.

Ülejäänud spetsifikatsioonis märgitud toimingud on tehtud kõik peale arve nr 346 esitamist ja ei

ole järelikult arvega 346 kuidagi seotud;

3) kui kohus leidis, et arve nr 346 spetsifikatsioonis esitatud toimingud on seotud arvega nr 346,

pole spetsifikatsioonis esitatud toimingud ja neile kulunud aeg vajalik ega mõistlik. Arvele nr 346

lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et hageja lepinguline esindaja on väidetavalt osutanud

õigusabiteenust oma kliendile kokku 8 h ja 34 min, millest 2 h kulus 9. jaanuaril 2014.a

nõupidamisele ja konsultatsioonile ning esitatud materjalide analüüsile. Kostja arvates saaks

nimetatud toimingute jaoks pidada mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 1 h ja 30 min;

4) on hageja lepinguline esindaja arve nr 346 spetsifikatsioonist nähtuvalt kulutanud 17. jaanuaril

2014. a aega 2 h ja 50 min materjalide läbitöötamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning

kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks kuluks

materjalide läbitöötamist ja õigusliku positsiooni kujundamist, sest need on toimunud 9. jaanuari

2014. a toimingute raames. Hageja lepingulisel esindajal puudus 17. jaanuaril 2014. a vajadus

uuesti läbi töötada esitatud materjale ja kujundada õiguslikku positsiooni, mistõttu ei saa neid

kulutusi pidada vajalikeks ja mõistlikeks. Kostja arvates saab hageja lepingulise esindaja

17. jaanuari 2014 toimingutele kulunud aega pidada mõistlikuks 1 h ja 30 min osas ehk nii palju

võis kuluda aega 17. jaanuaril 2014. a koostatud menetlusdokumendi (hageja seisukohad)

kirjutamiseks;

5) on hageja lepinguline esindaja arve nr 346 raames 24. märtsil 2014. a kulutanud aega 40 min

tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamiseks. Kostja arvates saab selle menetlusdokumendi

puhul pidada maksimaalselt vajalikuks ajakuluks 30 min. Hageja lepingulise esindaja poolt

16. aprillil 2014. a koostatud täpsustatud taotlus erineb 24. märtsi 2014. a taotlusest üksnes mõne

lause poolest, mistõttu saab pidada vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 15 min;

6) nähtub arve nr 346 spetsifikatsioonist, et hageja lepinguline esindaja on kulutanud

kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil esindamisele 2 h ja 34 min. Samas ei nähtu

nimetatud arve spetsifikatsioonist, millise kohtuistungi ettevalmistamisega on ajakulu seotud.

Kostja eeldab, et tegemist on 5. mai 2014. a kohtuistungiks ettevalmistamisega. Kohtuistung 5.

mail 2014. a kestis 55 min. Seega ülejäänud aeg, s.o 1 h ja 39 min, peaks olema kulunud

kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kostja arvates ei saanud kohtuistungiks ettevalmistamisele

kuluda üle 1 tunni, sest tegemist ei olnud sedavõrd mahuka ja keerulise vaidlusega;

7) vähendas kohus põhjendatult arve nr 578 puhul menetluskulu 144 euro ulatuses. Kostja arvates

saab arve nr 578 puhul pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 h ja 16 min.

Eeltoodud põhjustel saab kostja arvates pidada käesoleva tsiviilasja puhul mõistlikeks ja vajalikeks

hageja lepingulise esindaja kuludeks koos käibemaksuga 926 eurot (6 h ja 26 min). Nimetatud

menetluskulule lisandub kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõiv 375 eurot.

Samas on kostja jaoks sellise summa tasumine ühekordse maksena käesoleval ajal raskendatud,

sest kostja tasus hagejale hiljuti kohtuotsusega välja mõistetud 9705 eurot. Kohtu poolt määratud

osamakse suurus 677 eurot kuus on selline summa, mille olemasolu ei saa pidada riigis, kus suurem

osa palkadest jääb alla 1000 euro kuus, iseenesest mõistetavaks.

7. M. Kärsin vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole määruskaebuses põhjendatud, miks on Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015. a. kohtumäärus

lepingulisele esindajale tasutud õigusabiteenuse osas ebaõige ja miks tuleks lähtuda

määruskaebuse esitaja poolt toodud arvestusest;

2) puudub määruskaebuses õiguslik põhjendus, millest nähtuks Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015.a

kohtumääruse tühistamise alus;

3) puudub menetlusosaliste vahel vaidlus riigilõivu hüvitamise osas. Määruskaebusest nähtub, et

seda ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 on riigilõivu

puudutavas osas Tartu Maakohtu 03. märtsi 2015. a. kohtumäärus jõustunud ja määruskaebuse

esitajale täitmiseks kohustuslik;

4)

on

Tartu

Maakohus

oma

kohtumääruses

piisavalt

põhjalikult

menetluskulude

kindlaksmääramist põhistanud. Hageja õigusabiteenuse kulu summas 2040 eurot on kohus

vähendanud ja mõistlikuks õigusabiteenuse kuluks antud tsiviilasjas on peetud 1656 eurot;

5) on kohtu poolt menetluskulude tasumise kindlaks määramine kolme järjestikuse kuu jooksul

asjaolusid arvestades mõistlik periood ja puudub alus perioodi ja osamakse suuruse muutmiseks.

Määruskaebuse esitaja on tsiviilasjas vaidluse all olnud raiutud metsamaterjali müügist samuti

teeninud tulu 9 413,50 eurot. Määruskaebuse esitaja pidi kohtumenetluses arvestama võimalusega,

et tal tuleb menetluskulud vastaspoolele tasuda. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud oma

rahalisi raskusi kohustuse täitmisel. Menetluskulude hüvitamine liiga pika perioodi jooksul on

põhjendamatu ja vastuolus vastustaja huvidega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 3. märtsi 2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Raul Kevvai

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta.

9. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14

p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole

hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud

diskretsioonipiire. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175

lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud

eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS

§ 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema

koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruskaebus kordab menetluskulude avaldusele

esitatud vastuväiteid maakohtus. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, millist õigusnormi on

maakohus rikkunud menetluskulude suuruse rahalisel kindlaksmääramisel. Asjaolu, et

määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud

ja analüüsinud hageja menetluskulusid igakülgselt.

10. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust,

mh arvestades toimunud kohtuistungite arvu, menetluse kestust ja keerukust. Maakohtu määruse

punktides 7.4 – 8 on maakohus analüüsinud hageja esindaja poolt esitatud arveid ja

spetsifikatsioone. Maakohus on analüüsi tulemusena vähendanud hageja õigusabi kulusid 2040

eurolt 1656 euroni, so 384 euro võrra.

Määruskaebuses esitatud hinnangud, mille kohaselt olnuks kaebaja arvates õigusabitoiminguid

võimalik teostada ka väiksema ajakuluga, ei anna ringkonnakohtule alust asumaks seisukohale,

nagu oleks maakohus rikkunud menetluskulude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigust.

11. Maakohtu määruse muutmise aluseks ei ole kaebuses esiletoodu, mille kohaselt kaebaja

hinnangul ei kajasta arve nr 346 ja arve spetsifikatsioon vajalikke toiminguid ja ajakulu ning et ei

nähtu, et hageja lepinguline esindaja oleks küsinud kliendilt ettemakset.

Hageja esindaja on väljastanud 9. jaanuaril 2014. a arve nr 346 summas 1200 eurot koos

käibemaksuga ning selgitusega „materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine,

menetluslike dokumentide koostamine ning kliendi esindus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-

57010“ ajakuluga 8 tundi 34 minutit. Ringkonnakohus jääb eelpool esitatud seisukohale, et

ainuüksi kaebaja hinnang, et 8 tunni ja 34 minuti asemel olnuks piisav ajakulu 5 tundi ja 40 minutit,

ei viita maakohtu poolsele diskretsioonireeglite rikkumisele.

12. Kolleegium märgib, et määruskaebuse esitaja on oma vastuväidetes vastaspoole

menetluskulude avaldusele olnud ebajärjekindel. Oma vastuses hageja menetluskulude

nimekirjale maakohtus on määruskaebuse esitaja leidnud, et hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu

oli arve nr 346 puhul 5 t 40 min, arve nr 403 puhul 1 t 40 min ja arve nr 578 puhul 3 t 16 min.

Seega oleks hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 t 36 min (5 t 40 min + 1 t 40 min

+ 3 t 16 min). Määruskaebuses on kaebaja aga leidnud, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud

ajakuluks tuleks lugeda 6 t 26 min ehk võrreldes varem esitatud hinnanguga ligi 4 tunni võrra

vähem aega. Niisugust erinevust oma hinnangutes ei ole kaebaja põhjendanud.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis

on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud

tarbetuid kulutusi, kulutanud põhjendamatult aega või oleks õigusabi tunnihind 144 eurot (koos

käibemaksuga) liiga kõrge. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, mille kohaselt tsiviilasja

olemust, keerukust ja mahtu arvestades oli õigusabi osutamisele kulunud aeg 11 tundi ja 30 minutit

vajalik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt

väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on kulud kandnud. Hageja ei pea

tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja

esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud, või kas tasumine toimus ettemaksuarvega või

mitte (vt nt RKTKo 3-2-1-65-13 p 18, 3-2-1-115-13 p 26).

14. Põhjendatud ei ole määruskaebuses toodud etteheide, mille kohaselt maakohtu poolt määratud

osamakse suurus 677 eurot kuus on ebamõistlik ning ei saa eeldada, et isikul on peale hädavajalike

kulutuste tegemist sääste 677 eurot.

Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud andmeid enda majanduslike raskuste kohta, mis võimaldaks

ringkonnakohtul analüüsida, kas maakohtu poolt määratud osamakse suurusega 677 eurot kuus on

määruskaebuse esitaja jaoks ebamõistlikult suur või mitte. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et menetluskulude tasumise kindlaks määramine kolme järjestikuse kuu jooksul on

asjaolusid arvestades mõistlik periood ja puudub alus perioodi ja osamakse suuruse muutmiseks.

Määruskaebuses ei ole esitatud ka muid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse

tühistamiseks.

15. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/