3-15-1005/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1005 Haldusasi A.R.e kaebus Peeter Mardna tegevusele.

RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

2. Tagastada A.R.e poolt 20.04.2015 tasutud riigilõiv summas eurot kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Saata määruse ärakiri kaebajale. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Tallinna Halduskohtule saabus 20.04.2015 A.R.e poolt esitatud kaebus, milles kaebaja taotleb Peeter Mardna tegevuse (rääkimine Riigikogu sotsiaalkomisjoni laiendatud istungil 30.05.2011 kaebaja poja juhtumist) õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse kohaselt laimas Peeter Mardna nii kaebajat kui tema poega. Kaebuses taotles kaebaja Peeter Mardna karistamist ning Peeter Mardna või Terviseameti kohustamist teavitama üldsust, et Peeter Mardna poolt on esitatud eksitavad laimavad väited kaebaja poja kohta. Kaebaja taotleb ka mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.

Kohtu põhjendused

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 4, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kaebuse kohaselt esines Peeter Mardna Riigikogu Sotsiaalkomisjoni istungil eksperdina ning edastas komisjonile kaebaja poega puudutavaid andmeid ilma kaebaja loata, kuritarvitades ametivõimu. Kaebaja leiab, et eelnimetatud tegevus on õigusvastane ning ta taotleb Peeter Mardna karistamist. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Ametivõimu kuritarvitamine on kriminaliseeritud, lähtudes KarS 17. peatükist. Samuti loetakse süüteoks isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete avaldamist (KarS §-d 157, 1571).

Kaebaja on kaebuses välja toonud, et Peeter Mardna suhtes algatati kriminaalasi nr 11230114166, kuid kriminaalasi lõpetati asitõendite puudumise tõttu. Juhul, kui kaebaja ei nõustu kriminaalasja lõpetamisega, peab ta vaidlustama vastava kriminaalasja lõpetamise määruse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 207 ja 208 sätestatud korras (KrMS §

38 lg 1 p 1). Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale (KrMS § 207 lg 2). Juhul, kui kaebajal on uusi tõendeid, saab ta esitada korduva avalduse politseile või prokuratuurile kriminaalasja algatamiseks.

Kaebaja taotleb ka seoses Peeter Mardna tegevusega moraalse kahju hüvitamist. KrMS § 37 lg

1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanul on õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt KrMS § 225 lõikes 1 sätestatud tähtajaks (KrMS § 38 lg 1 p 2). Seega saab kaebaja taotleda moraalset kahju eelkäsitletud kriminaalasja raames.

Arvestades eelnevat puudub halduskohtul pädevus lahendada isikute süütegude küsimusi ning süütegudega tekitatud kahjude väljamõistmise küsimusi, kuna seadus näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra - kriminaalkohtumenetluse. Peeter Mardna karistamiseks ja süüteo raames tekitatud kahju väljamõistmiseks on kaebajal õigus esitada avaldus politseile või prokuratuurile. Kuna asja materjalidest nähtuvalt on vähemalt üks kriminaalasi Peeter Mardna suhtes juba lõpetatud, ei ole kohtul veendumust, et korduv pöördumine võiks kaebajale anda positiivse tulemuse, kuid samas on kaebaja esitanud väite, et tal on selles asjas nüüd esitada uus tõend. Seega võib kaebajal olla alust uue avalduse tegemiseks politseile, selle avalduse põhjendatuse üle aga ei otsusta halduskohus. Kriminaalasja lõpetamine ei tähenda, et samas asjas võiks nüüd pöörduda halduskohtu poole. Nagu kohus eelnevat selgitas, ei lahenda halduskohus isikute süütegude küsimusi, selleks kohtuks on Eesti Vabariigis esimeses astmes maakohus, kes vaatab süütegude asju läbi siis, kui prokuratuur on saatnud süüdistuse isiku kohta kohtusse. Kohus selgitas kaebajale eelnevalt ka tema võimalust kaevata kriminaalasja lõpetamise määruse peale.

3. Kaebuses esitatut võib tõlgendada ka selliselt, et Peeter Mardna kui eraisik, esinedes Riigikogu Sotsiaalkomisjonis, laimas kaebajat. Eeltoodut võib järeldada kaebaja taotlustest, milles kaebaja nõuab Peeter Mardna poolset avalikku vabandamist ning Peeter Mardna poolt moraalse (mittevaralise) kahju hüvitamist. Seega on kaebaja on esitanud taotluse ka Peeter Mardna kui eraisiku suhtes. Sellise vaidluse puhul on tegemist eraõigusliku, mitte avalikõigusliku vaidlusega, ning ka see kuulub läbivaatamisele maakohtus, mitte halduskohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus (TsMS § 9 lg 1). Võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama seaduse § 1047 lg-te 1, 2 ja

4 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust lähtuvalt on kaebajal juhul, kui ta leiab, et Peeter Mardna on talle tekitanud moraalset kahju ning vajalik on avalik vabandamine, võimalus vastava nõudega pöörduda maakohtu poole, esitades hagi kostja eluvõi asukoha järgi (TsMS § 74 lg 2).

4. Kõike eelnevat aluseks võttes tagastab kohus esitatud kaebuse, kuna selles esitatud nõuete lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1).

5. A.R.e poolt on 20.04.2015 tasutud kontolt nr xxxxxxxxxxxxx riigilõivu summas 15 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 selgitusega: „20.apr 2015 Hagi/Hagi täiendus Tallinna Halduskohtule, TA inspektori Peeter Mardna seadusevastane sõnavõtt ja laim Riigikogus.“ HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele, lähtudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1, kuulub riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik