2-15-2073/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-2073

Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2015, Tallinn

Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi

LL jt avaldus korteriomandite üldpindade ja mõtteliste osade suuruste kohta kannete tegemiseks kinnistusraamatusse

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.01.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LL, TP, OE, CE, AZ ja JL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I: LL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX vald, Harju maakond)

Avaldaja II: TP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)

Avaldaja III: OE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)

Avaldaja IV: CE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)

Avaldaja V: AZ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn)

Avaldaja VI: JL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Talinn)

Avaldajate esindaja notar Robert Kimmel

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

2(4)

1. Tartu Maakohtu 21.01.2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta avaldajate endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud

1. Avaldajad esitasid maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (parandatud õiendusega nr 357). Avaldajad palusid muuta Tallinnas XXXXX XX asuvate korteriomandite kohta avatud registriosade esimeste jagude kandeid järgmiselt: - korteriomandi, mille kohta on avatud registriosa nr XXXXXXX, esimesse jakku märkida eluruumi nr 4 üldpinna suuruseks 74,4 m2 (elamu 2. korruse ja katusekorruse plaanil tähistatud numbriga 4) ning korterimandi koosseisu kuuluva maatüki ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, mõttelise osa suuruseks 744/4298, - korteriomandi, mille kohta on avatud registriosa nr XXXXXXX, esimesse jakku märkida eluruumi nr 8 üldpinna suuruseks 75,7 m2 (elamu 2. korruse ja katusekorruse plaanil tähistatud numbriga 8) ning korterimandi koosseisu kuuluva maatüki ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, mõttelise osa suuruseks 757/4298, - korteriomandi, mille kohta on avatud registriosad nr XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX, esimesse jakku märkida korteriomandite koosseisu kuuluva maatüki ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa, mõttelist osa väljendava murru nimetajaks 4298, jättes nii murru lugeja kui ka ülejäänud kanded muutmata.

2. Avalduse kohaselt kuulub korteriomand nr XXXXXXXX avaldajale I, korteriomand nr XXXXXXX LB ja VB, korteriomand nr XXXXXXX avaldajale II, korteriomand nr XXXXXXX avaldajatele III ja IV, korteriomandid nr XXXXXXX ja XXXXXXX avaldajale V, korteriomand nr XXXXXXX NBM (end. K) ja korteriomand nr XXXXXXX avaldajale VI. Avalduse kohaselt on Swedbank AS ja AS SEB Pank hüpoteegipidajatena andnud käsutuseks nõusoleku ning Harju Maakohtu 28.08.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-31386 on kohustatud LB ja VB ning NBM andma nõusolekud ja tahteavaldused lepingu sõlmimiseks lepingus toodud tingimustel.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

3. Tartu Maakohtu kinnistusosakond 21.01.2015 määrusega jättis kinnistamisavalduse rahuldamata.

4. Avaldajate esitatud lepingus sisalduv väide, nagu oleks kohus tsiviilasjas nr 2-13- 31386 kohustanud kostjaid andma nõusolekud ja tahteavaldused lepingu sõlmimiseks 19.09.2014 lepingus toodud tingimustel, on ekslik. Vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile kohustas kohus kostjaid andma tahteavaldused ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikud nõusolekud selliselt, et kaasomandi mõtteliste osade

3(4) suurust väljendava murru nimetajaks on 3430, mitte 4298, nagu lepingus märgitud. Seega ei ole kinnistusosakonnale esitatud korteriomandite nr XXXXXXX ja XXXXXXX omanike asjaõiguslepingu tahteavaldusi ja kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikke nõusolekuid neile kuuluvate korteriomandite koosseisu kuuluva kaasomandi mõttelise osa osaliseks eraldamiseks selliselt, et muuta esimese jao kannet vastavalt 19.09.2014 lepingu punktis 3 märgitule.

Määruskaebus ja selle põhjendused

5. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha kinnistusraamatusse kanded vastavalt kinnistamisavaldusele.

6. 19.09.2011 lepingu põhisisuks oli kahe korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosa pindala suurenemine katusekorruse arvelt, mis ei kuulunud ühegi korteriomandi reaalosa koosseisu. 19.09.2014 lepingu sõlmimise hetkel ja ka praegu on korteriomandite koosseisu kuuluvate mõtteliste osade murdude nimetajateks 3864. Tehingute tulemusel suurenes korteromandite reaalosade suurus kokku 43,4 m2 võrra, s.t mõtteliste osade murdude uueks nimetajaks peab saama 3864 + 434 = 4298. Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-13-31386 ei selgu, miks otsuses on mainitud mõtteliste osade murdudes nimetajana 3430. See on ilmselge kohtu viga.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

9. Määruskaebuse väide tsiviilasjas nr 2-13-31386 Harju Maakohtu poolt 28.08.2013 tehtud otsuse ekslikkuse kohta ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Kinnistamisvaldust ei võinud rahuldada, sest LB , VB ja NBM (end. K) nõusolekute asemel esitatud Harju Maakohtu 28.08.2013 otsusega ei ole kohustatud neid isikuid andma käesoleva kinnistamisavaldusega taotletava sisuga nõusolekuid kannete muutmiseks. Avalduse kohaselt (parandatud õiendusega nr 357) taotlevad avaldajad märkida muu hulgas korteriomandite nr XXXXXXX ja XXXXXXX koosseisu kuuluvaid mõttelisi osi väljendavate murdude nimetajateks 4298, kuid avaldusele lisatud Harju Maakohtu 28.08.2013 otsuse kohaselt on kohustatud LB ja VB andma nõusolekud selliselt, et muuta korteriomandi nr XXXXXXX esimese jao kannet ja kanda korteriomandi esemena kinnistusraamatusse 533/3430 mõttelist osa, ning kohustatud NK andma nõusolekud selliselt, et muuta korteriomandi nr XXXXXXX esimese jao kannet ja kanda korteriomandi esemena kinnistusraamatusse 432/3430 mõttelist osa. Eeltoodust tulenevalt ei asenda kohtuotsus nõusolekuid kinnistamisavalduses taotletud sisuga kandemuudatuste tegemiseks (KRS § 341 lg 52, § 34 lg 6 esimene lause, § 341 lg 8).

10. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse käsitlus on ka sisuliselt põhjendamatu, sest Harju Maakohtu 28.08.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-31386 kohustati kostjaid

4(4) andmata nõusolekuid õigusmuudatusteks, millega nende omandiosa suureneks. Seevastu kinnistamisavaldusega taotletavata õigusmuudatuste korral nende omandiosa väheneks. Kinnistamisavalduse menetlemisel pole kohtul õigust muuta kohtuotsusega määratud tahteavaldust.

11. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta avaldajate kanda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulude jaotust määranud. Kolleegium leiab, et seoses avalduse rahuldamata jätmisega, tuleb TsMS §

172 lg 1 järgi jätta maakohtu menetluskulud avaldajate kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/