3-15-926/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated09.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse T. L-N. ja M.L. esindaja kaebus Viljandi Vallavalitsuse 10.03.2015 korralduse nr 265 punkti 3 tühistamiseks, alternatiivselt sama punkti tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse juurde lisatud vaidlustatud vallavalitsuse korraldusest nähtub, et vallavalitsus on otsustanud täita ajutiselt Viljandi valla elaniku K.L. ülalpidamiskohustust ning maksta hooldusteenuse osutamisega seotud kulutuste eest tähtajaliselt 01.04.2015 – 31.12.2015. Sama korralduse punktis 3 on Viljandi Vallavalitsuse haridus-, kultuurija sotsiaalosakonnale tehtud ülesandeks pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute T. L-N. ja M.L. poole, et nad hüvitaks teenuse osutamise selle osa, milleks nad on kohustatud, arvestades hoolekandeteenuse saaja enda omaosalust teenuse eest tasumisel.
Legislator headnote
AI generated3-15-926/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et T. L-N. ja M.L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number 3-15-926 Määruse kuupäev 23.04.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi
T. L-N. ja M.L. kaebus Viljandi Vallavalitsuse 10.03.2015 korralduse nr 265 punkti 3 peale
Resolutsioon
1. Tagastada T. L-N. ja M.L. kaebus haldusasjas nr 3- 15-926;
2. Määrus saata kaebajate esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. 09.04.2015 saabus Tartu Halduskohtusse T. L-N. ja M.L. esindaja kaebus Viljandi Vallavalitsuse 10.03.2015 korralduse nr 265 punkti 3 tühistamiseks, alternatiivselt sama punkti tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse juurde lisatud vaidlustatud vallavalitsuse korraldusest nähtub, et vallavalitsus on otsustanud täita ajutiselt Viljandi valla elaniku K.L. ülalpidamiskohustust ning maksta hooldusteenuse osutamisega seotud kulutuste eest tähtajaliselt 01.04.2015 – 31.12.2015. Sama korralduse punktis 3 on Viljandi Vallavalitsuse haridus-, kultuurija sotsiaalosakonnale tehtud ülesandeks pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute T. L-N. ja M.L. poole, et nad hüvitaks teenuse osutamise selle osa, milleks nad on kohustatud, arvestades hoolekandeteenuse saaja enda omaosalust teenuse eest tasumisel.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et T. L-N. ja M.L. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
Kohus teeb esitatud kaebusest järelduse, et T. L-N. ja M.L. eesmärgiks on vabaneda ülalpidamiskohustusest oma isa suhtes. Selleks on kohtule esitatud kaebus Viljandi Vallavalitsuse 10.03.2015 korralduse nr 265 punkti 3 peale. Kohus leiab, et vaidlustatud punktist ei tulene kaebajatele mingeid täiendavaid õigusi või kohustusi. Nimetatud punktiga ei ole kaebajaid määratud ülalpidamist andma kohustatud isikuteks. Kaebajate ülalpidamiskohustus tuleneb otseselt perekonnaseaduse (PKS) §-st 96, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on kaebajatel seadusest tulenev vanema (käesoleval juhul isa) ülalpidamiskohustus. Perekonnaseadus sätestab ka ülalpidamiskohustusest vabastamise alused ja korra. Kohus leiab, et vaidlustatud vallavalitsuse korralduse punkt 3 kujutab endas haldusesisest korraldust, millega vallavalitsus on haridus-, kultuurija sotsiaalosakonnale teinud ülesandeks pöörduda kaebajate poole teenuse osutamise kulude hüvitamiseks. Nimetatud punkt ei ole vaidlustatav ja selle vaidlustamisega ei saavutaks kaebajad ka enda ülalpidamiskohustusest vabanemist.
3. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohustab halduskohut kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused.
Kohus märgib, et enda ülalpidamiskohustusest vabanemiseks on kaebajatel võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtu poole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. PKS § 103 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Tuvastushagi raames saab kohus anda hinnangu, kas esinevad alused kaebajate vabastamiseks ülalpidamiskohustusest. Hagi tuleb esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku, s.o kaebajate isa vastu. Oma ülalpidamiskohustusest vabastamist saavad kaebajad taotleda aga ka vastuväidete esitamise teel kui nende vastu peaks esitatama kohtule ametlik ülalpidamise (elatise) nõue.
HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna halduskohtule esitatud kaebusega ei ole kaebajatel võimalik saavutada oma eesmärki ehk ülalpidamiskohustusest vabastamist, siis kuulub kaebus haldusasjas nr 3- 15-926 tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
4. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kuna käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mare Priks kohtunik