4-15-1917/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

4-15-1917

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2015.a, Võru kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-1917

Kohtunik

Heiki Kolk

Väärteoasi H.T kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse 11.03.2015.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2860,15,000187.

Kaebuse esitaja H.T (isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx).

Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Võru politseijaoskond (asukoht: Kreutzwaldi 52, Võru linn).

Väärteoasja arutamise viis

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 2, 133, 134, 135 kohus o t s u s t a s :

1. H.T kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 11.03.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,000187 osaliselt, s.o määratud karistuse määra osas. Tühistatud osas teha uus otsus.

3. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 11.03.2015.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2860,15,000187 määratud lisakaristuse osas täies ulatuses. Lisakaristus jätta kohaldamata.

2 (6)

4. Mõista H.T-le Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi toimepandud väärteo eest karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 28 (kakskümmend kaheksa) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

Rahatrahv tuleb tasuda igakuiste maksetena pärast kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS Swedbank või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti

Filiaal või EE701700017001577198 №rdea Pank, märkides viitenumbri 10220155042660.

Tähtajaks igakuiste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada, lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

V™S § 155 lg 2 sätestatu kohaselt on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 156 lg 1, V™S § 135 lg 4 p 3, lg 5, V™S § 120 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul, kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, siis on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobumise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse 11.03.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2860,15,000187 määrati H.T-le karistuseks LS § 227 lg 3 järgi rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot ja lisakaristusena liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt H.T 13.02.2015.a kella 16.25 ajal Võru Maakonnas, Võru vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 263. kilomeetril juhtis mootorsõidukit C. L. reg.nr 368AYY asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusmõõtjaga S. I. MDR nr

AS 008391. Sellise tegevusega rikkus H.T LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

2. H.T esitas 20.03.2015.a kohtule kaebuse, milles palub vähendada talle määratud rahatrahvi. Kaebuse kohaselt on kaebaja ajateenija ega oma rahalisi sissetulekuid. Kiirustas ajateenistusest saadud puhkuselt koju. Rikkumisest on aru saanud ja tehtut kahetseb väga. Menetluses osaleda ei soovi.

3 (6)

3. Kohtuväline menetleja nõustub H.T kaebusega ning on nõus määratud rahatrahvi vähendamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et H.T-le koostatud väärteoprotokoll on õiguspärane ja selle koostamisel ei ole rikutud Väärteomenetluse seadustiku norme. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja H.T varasematest karistustest. Karistusregistri õiendist nähtuvalt oli menetlusalusel isikul enne otsuse tegemist 2 kehtivat väärteokaristust, mille mõlemad rahatrahvid olid tasutud.

Rikkumised olid kehtivad sellepärast, et karistuse täitmisest ei olnud möödunud 1 aastat. Varasemalt oli H.T karistatud kiiruseületamise eest ehk LS § 227 lg 1 rikkumise eest. Viimase otsuse tegemisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et viimasel ajal on kasvanud ühe sõiduki õnnetustes hukkunute arv ning nende õnnetuste põhjuseks on peaasjalikult just suur sõidukiirus. Meedias räägitakse pidevalt, et üldine liikluspilt on ikka sama halb kui eelmistel aastatel ning kas politseil ei ole võimalik selliseid raskeid liiklusõnnetusi kuidagi ennetada ning neid ära hoida? Ainuüksi juba sellel aastal on toimunud mitu surmaga või raskete kehavigastustega lõppenud liiklusõnnetust just möödasõitu teinud autojuhi süül. Kõike seda arvesse võttes on politsei karmistanud oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskesti lõppev liiklusõnnetus.

3.1 Antud rikkumise kohta andis H.T ütlusi, et tegi teisest sõidukist möödasõitu ning ei jälginud spidomeetrit. Samas ta tunnistab, et võis lubatud sõidukiirust ületada ning kahetseb juhtunut. Sõidukiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Samas pikeneb ka sõiduki peatumisteekond mitmekordselt võrreldes kiirusega. Seega arvestas kohtuväline menetleja otsuse tegemisel kergendava asjaoluna H.T puhtsüdamlikku kahetsust, kuid leidis, et kuna H.T aasta jooksul rikkus juba teistkordselt lubatud suurimat sõidukiirust ning nii suures ulatuses, siis leidis kohtuväline menetleja, et H.T puhul tuleb lisaks rahatrahvile rakendada ka lisakaristust, mis seisnes juhtimisõiguse äravõtmises minimaalulatuses ehk 3 kuuks.

3.2 Peale otsuse kättesaamist esitas H.T Võru politseijaoskonnale avalduse, kus palus talle määratud rahatrahvi 400 eurot tasumist osade kaupa 10 kuu jooksul 40 eurot kuus, sest on hetkel ajateenija ning puudub sissetulek. Võru politseijaoskond koostas vastavasisulise määruse ning pikendas rahatrahvi maksmist 10 kuu võrra kuni 28.01.2016.a. Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas menetluses on kohus teise poole seisukoha kaebuse osas väljas selgitanud ja kohtumenetluse pooled teatasid kohtule, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. Teo toimepanemise hetkel kehtinud ning ka käesoleval ajal kehtiva LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna kiirumõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli H.T poolt rikkumise

4 (6) toimepanemise ajal ehk 13.02.2015.a kella 16.25 ajal Võru Maakonnas Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee 263. kilomeetril H.T poolt juhitava mootorsõiduki C. L. reg.nr

368AYY sõidukiiruseks 140 +/- 5 km/h. Lubatud suurimaks sõidukiiruseks mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Eelnevast nähtub, et H.T ületas lubatud sõidukiirust vähemalt

45 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt juhtis H.T

13.02.2015.a kella 16.25 ajal mootorsõidukit C. L. reg.nr 368AYY Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee 263. kilomeetril ning ületas lubatud sõidukiirust. Tegi teisest sõidukist möödasõitu ning sõidu ajal ei jälginud spidomeetrit. Peale möödasõitu peeti ta politsei poolt kinni ning politsei näitas kiirusemõõtjal kiiruseks 140 km/h. Tunnistab, et võis lubatud sõidukiirust ületada. Kahetseb oma tegu ja soovib kergemat karistust. Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub, et Kaimo Ignašov oli 13.02.2015.a graafikujärgselt tööl Võru politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna koos välijuht Maikl Uiboga. Teostasid liiklusjärelevalvet Võru maakonnas Võru vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 263.

kilomeetril. Kella 16.25 ajal märkasid sõiduautot C. L. , mis sõitis suunaga Võru poole ja sooritas möödasõitu. Maikl Uibo mõõtis kiirusemõõtjaga Stalker MDR II nr AS 008391 C. L. reg.nr 368AYY kiiruseks 140 km/h. Metrosert mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRSS- 14/00202 nähtuvalt on kiirusemõõtur S. I. MDR S.N AS008391 taadeldud ning vastab MKM

12.12.2006.a määruse nr 104 lisa 1 p 8.2 nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustes kiirustel kuni 100 km/h +/- 1 km/h ja kiirustel üle 100 km/h +/- 1% mõõtevahendi näidust. Mõõtevahend taadeldud 26.09.2014.a.

5.1 Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et H.T 13.02.2015.a kella 16.25 ajal Võru Maakonnas, Võru vallas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 263. kilomeetril ületas mootorsõidukit C. L. reg.nr 368AYY juhtides LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 45 km/h, millega pani toime LS § 227 lg-s 3 sätestatud väärteo. Kohus loeb tõendatuks, et mõõtmine toimus taadeldud kiirusemõõtjaga S. I. MDR S.N AS008391. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu oli keelatud nii teo toimepanemise ajal kui ka hetkel kehtiva LS § 15 lg 1 p 1 järgi. Arvestades H.T poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust, s.o mitte vähem kui 45 km/h, on kohus seisukohal, et H.T pani väärteo toime tahtlikult, kuna H.T teadis, et eesolevast sõidukist möödasõitu sooritades ületab suurimat lubatud sõidukiirust ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu. Kohus leiab, et H.T poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi, tema tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

6. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 3 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on H.T-le põhikaristuseks määranud rahatrahvi 100 trahviühikut ehk 400 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ning sellega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Samuti arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et liiklusohutuse seisukohalt mõjutab sõidukiirus õnnetusse sattumise võimalust ja õnnetuse raskusastet. Suuremate kiiruste juures on sõidukijuhil raskem õigeaegselt reageerida ja liiklusõnnetust ära hoida. Suure kiiruse puhul on reageerimisaja jooksul läbitud vahemaa pikem, samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud tee. Lisaks sellele mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust.

5 (6)

Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja seda, et menetlusalust isikut on 06.04.2014.a karistatud rahatrahviga LS § 227 lg 1 rikkumise eest, seega leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt sanktsiooni minimaalses ulatuses – 3 kuuks. Kohtuväline menetleja väitis kirjalikus seisukohas, et enne otsuse tegemist tutvus kohtuväline menetleja väärteomaterjalidega ning H.T karistusregistri õiendiga.

Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, tema varasema väärteokorras karistatusega, lubatud sõidukiiruse ületamise ulatusega ning sellega, et möödasõit on alati ohtlik ja seda arvesse võttes on politsei karmistanud oma karistusi just selliste rikkumise eest, mille tagajärjel võib tekkida raskesti lõppev liiklusõnnetus. Kohtuväline menetleja on nõus H.T-le määratud rahatrahvi vähendamisega.

7. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada selles märgitud karistuse määra osas, selles osas teeb kohus uue otsuse. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks karistada H.T LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning ka kohus peab nimetatud karistusliiki põhjendatuks. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurusega, s.o 100 trahviühikuga. LS § 227 lg 3 näeb ette võimaluse karistada mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–

60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohus leiab, et arvestades H.T süü suurust ja asjaolu, et H.T lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määr oli alla LS § 227 lg 3 järgi vastutust ette nägeva kiiruse ületamise keskmist määra (45 km/h), samuti arvestades teo toimepanemise asjaolusid (kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt toimus kiiruse ületamine asulavälisel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli sademeteta ning tegemist oli valgeajaga), tegu ei põhjustanud kellelegi tervisele ega varale raskeid tagajärgi, tegu oli möödasõiduga, menetlusaluse isiku poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust, H.T majanduslikku olukorda (ajateenijana ei oma teisi sissetulekuid), tuleb H.T-le määrata rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Kohus märgib, et rahatrahv peab olema suunatud isikule endale, st üldjuhul ei ole mõistlik, et määratud rahatrahvi aitavad tasuda kolmandad isikud, kes ei oma rikkumisega mingit seost. Seega tuleb arvestada ka menetlusaluse isiku tegelikku võimet tasuda rahatrahv oma sissetulekute arvelt.

7.1 Kohtuväline menetleja on väärteootsuses lisakaristust määrates arvestanud õiguskorra kaitsmise huvidega, isiku varasema karistatusega ning karistust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuid on jätnud arvestamata toimepandud süüteo asjaolud ja süüdlase isiku. Riigikohus on 13. detsembri 2013.a otsuse kohtuasjas nr 3-1-1-122-13 punktis 10 asunud seisukohale, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut ning lähtuda asjaolust, et kuivõrd samalaadseid süütegusid pannakse ühiskonnas toime massiliselt, tuleb nende piiramiseks määrata süüdlastele rangemaid karistusi ning kohaldada lisakaristusi. Riigikohus on sama lahendi punktis 10 märkinud, et samas ei saa ka korduvalt rikkumise toime pannud isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Viidatud otsuse punktis 11 on Riigikohus sedastanud järgnevat „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb“. Kohus märgib, et Riigikohtu praktikast tulenevalt seisneb lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes. Juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatakse eelkõige isikute suhtes, kes süstemaatiliselt rikuvad liikluseeskirju, kujutavad endast ohtu liikluses ning kes tuleks selle tõttu liiklusest kõrvaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine peaks panema isikut oma tegude üle järele mõtlema, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses ega ka kohtule saadetud kirjalikus seisukohas piisavalt põhistanud lisakaristuse kohaldamise alust ja eesmärki.

6 (6) Väärteootsuses on lisakaristust kohaldades viidatud H.T varasemale rikkumisele, s.o menetlusalust isikut on 06.04.2014.a karistatud rahatrahviga LS § 227 lg 1 järgi (trahv tasutud 20.04.2014.a). Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku puhul tuleb lisaks rahalisele karistusele rakendada ka lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei pea esitatud põhjendust piisavaks, et kohaldada lisakaristust. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on

H.T 06.03.2015.a seisuga 2 kehtivat väärteokaristust, millest üks on määratud NPALS § 151 järgi ning teine LS § 227 lg 1 järgi. Eeltoodust nähtuvalt on H.T varem vaid ühel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest väärteokorras karistatud ning seda juba aasta aega tagasi. Nimetatud väärteo eest määratud rahatrahv on tasutud. Seega ei ole H.T näol tegemist süstemaatiliselt liikluseeskirju rikkuva isikuga, kes kujutaks endast ohtu liikluses ning kes tuleks selle tõttu liiklusest kõrvaldada.

7.2 Kohtu hinnangul ja tulenevalt riigikohtu praktikast oleks kohtuväline menetleja pidanud karistuse mõistmisel arvestama ka asjaoluga, et H.T poolt toimepandud tegu ei põhjustanud raskeid tagajärgi kellegi tervisele ega varale, kiiruse ületamine toimus asulavälisel teel, kus oli hea nähtavus, ilmastik oli sademeteta ning tegemist oli valgeajaga. H.T on oma tegu tunnistanud ning siiralt kahetsenud. Kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole põhjendatud võtta H.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigust. H.T-le kohaldatav põhikaristus 280 eurot on kohtu hinnangul piisavalt suur sanktsioon tema poolt toime pandud rikkumisele ning uute rikkumiste ärahoidmiseks. Kohus loeb H.T karistust kergendavaks asjaoluks tema poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

8. Kohtuvälise menetleja 16.03.2015.a rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrusest nähtuvalt on lükatud edasi H.T väärteoasjas nr 2860,15,000187 määratud rahatrahvi 400 eurot täitmisele pööramine alates 28.03.2015.a kuni 28.01.2016.a. Kohus leiab, et arvestades H.T-le määratud karistuse suurust ning tema majanduslikku olukorda, siis on alust arvata, et ta ei oleks võimeline tasuma karistust täies ulatuses korraga. Kohus määrab KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel, et rahatrahv 280 eurot tuleb tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 28 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik